jõuliste tumedate, pruunide ja punakate kujudega. · Pääses mõjule Rubensi puhtbarokne stiil näidata jõudu ja kirge. · Rubens püüdis järjekindlalt ühendada flaami rahvuslikku kultuuri üldeuroopalikuga. · Teda ei haaranud niivõrd klassikalise ilu rangus ja proportsioonid, kuivõrd inimkeha füüsis, jõud ja liikumine. · Rubens ühendas ehtsa ajaloolisemaali elemendid kõikvõimalike mütoloogiliste ja allegooriliste figuuridega, mõistukõnega. · Rubensi kõigis naisfiguurides on alati tunda kas Isabella või Helene jooni. Loomingu eripära · Rubens oli mitmekülgne kunstnik, ta maalis: altarimaale, portreesid, mütoloogilise ja allegoorilise sisuga maale ning usuteemalisi kompositisioone. · Tema töödes avaldus see suur puhttehnilise, maalilise ja ka hingelise külje rikkus, mille tõttu kaasaegsed nägid temas uue ajastu rajajat maalikunstis. Maalid ,,Armastuseaed"
· Pääses mõjule Rubensi puhtbarokne stiil näidata jõudu ja kirge. · Rubens püüdis järjekindlalt ühendada flaami rahvuslikku kultuuri üldeuroopalikuga, mis ajandas teda kasutama ka LääneEuroopas nii harjumuspäraselt antiiktemaatikat. · Teda ei haaranud niivõrd klassikalise ilu rangus ja proportsioonid, kuivõrd inimkeha füüsis, jõud ja liikumine. · Rubens ühendas ehtsa ajaloolise maali elemendid kõikvõimalike mütoloogiliste ja allegooriliste figuuridega, mõistukõnega. · Rubensi kõigis naisfiguurides on alati tunda kas Isabella või Helene jooni. · Hakates maalima vasaku käega, muutus ka ta loominguline käekiri. Kunstnik hakkas maalima lihtsamini, läbipaistvamalt, töödesse tuli rohkem õhku ja valgust. Loomingu eripära · Rubens oli mitmekülgne kunstnik, ta maalis: altarimaale, portreesid, mütoloogilise ja allegoorilise sisuga maalie ning usuteemalisi kompositisioone.
Arvatavasti sai ta siiski vähem, kui meie kaasajal oksjonitel tema tööde eest makstaks, samas ülistades Raffaeli perfektset vormi- ja värvitaju. Teoloogia ülistamiseks maalis "Disputa", filosoofiale "Ateena kool'' - kujutas antiikaja filosoofide ja teadlaste pidulikku kogunemist paleeinterjööris. Keskel Platon ja Aristoteles, paremal äärel ennast. Luule ülistamiseks maal "Parnass", mis kujutab luuletajate kogunemist künkal. Kujutab Homerost ja Dantet. Õigluse teemal loobus allegooriliste kogunemiste kujutamisest ja maalis kolm eraldi seisvat figuuri, mis sümboliseerisid Tarkust, Tublidust ja Õiglust. Teine ruum pidi kujutama juhtumisi kiriku ajaloost. Teine ja kolmas on teostatud põhiliselt õpilaste poolt. Nagu Leonardo da Vinci ja Michelangelo, polnud ka Raffael kunagi abielus. Raffael töötas ja elas Firenzes 1504-1508 - samal ajal kui kaks teistki suurt kunstnikku (Botticelli ja Leonardo). 1514 määrati ta Peetri
Aastast 1979 on Eespere Eesti Muusikaakadeemia muusikateoreetiliste ainete õppejõud. Aastast 2002 on ta professor. Ta on paljude lastelaulude ("Aeg", "Maa lapsed", "Unelaul", "Saanisõit", "Varastaja harakas") ja isamaaliste koorilaulude autor ("Ärkamise aeg" (1983), "Armastan sind, Eestimaa" (1987)), loonud kammer- ja orkestrimuusikat ning kooriteoseid. René Eespere on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor. Looming Eespere sai laiemalt tuntuks 70. aastatel Vanemuises lavastatud allegooriliste lühiballettidega "Inimene ja öö" (1976), "Fuuriad" (1977) ja "Kodalased" (1978). 80. aastatel kirjutas ta oma tekstidele rea tugeva eetilise sõnumiga vokaalsümfoonilisi teoseid (Fjodor Dostojevski teosest "Vennad Karamazovid" inspireeritud "Passioon" 1980/ 2001;"Müsteerium" 1981; "Mediteerium" 1985). Eesti lastemuusikasse tõi helilooja samal perioodil värskeid tuuli helges tundetoonis ning selges helikeeles instrumentaalsaatega lastelaulude ja laulutsüklitega
Sündis Austrias Viini linna lähedal Baumgartenis gravüüri, isa Ernst Klimti perekonda teise lapsena seitsmest. Enamuse oma nooruspõlvest saatis Gustav mööda vaesuses. 1888. aastal sai Klimt Kuldse Teeneteordeni keiser Franz Josef I'lt oma panuse eest Austria kunstipärandisse. Varastel 1890. aastatel kohtas Klimt Emilie Flöget, kes ei hoolinud kunstniku suhetest paljude teiste naistega ning jäi tema kaasaks kuni Klimti elupäevade lõpuni. Sai esmalt tuntuks oma allegooriliste piltidega, mida ta maalis mitmetele teatritele koos venna ja ta sõbraga. Eriti tõi talle edu Viini Kunstiajaloo Muuseumi laemaal jahedas fotograafilises stiilis. Klimti esimesed tööd olid sajandi lõpu tüüpilises akadeemilises laadis seinamaalid. Järgnev stiil oli prantsuse ja belgia postimpressionismi õrnem variatsioon, mis on selgelt näha maalis ,,Sonia Knipsi Portree" (1898) Klimt aga hülgas kiiresti selle stiili palju lineaarsema stiili kasuks, mis oli ilmne
Pärast Kanepi kihelkonna lõpetamist sai temast tislerõpilane. Omandanud kutse, lahkus Weizenberg Eestist, kuna puudusid võimaluse kunsti õppida. Töötades, õppides kunstide akadeemiates ja tegutsedes vabakunstnikuna veetis ta aastaid Saksamaal, Venemaal ja Itaalias. Ta oli St. Peterburi Eesti Heategeva Seltsi asutaja ja juhatuse liige, Tallinna linna kunstivarade hoidja. A. L Weizenbergi tuntuimad tööd, peale klassikalise kirjanduse ( ,, Hamlet" ) ja piiblitegelasi ning allegooriliste kujude, ka eesti mütoloogia teemalised skulptuurid: ,, Kalevipoeg", ,, Linda", ,, Koit" ja ,, Hämarik". Eesti mütoloogia kujutamiseks sai ta otseselt tõuget kohtumisest F. R. Kreutzwaldiga. Tema eeskujuks oli taani klassitsist Bertel Thorvaldsen. A. L. Weizenbergi kõrvalharrastused olid muusika- ja kirjandustegevused. Tema sulest on pärit jutte, näidendeid, luuletusi ja meeleolupilte, arutlusi ühiskonnaelu, kunsti ja moraali üle. A. L
suurteosesse antiikdraama eeskujul arvukaid koore. Koorid on pandud mitte ainult jutustaja osasse vaid nad on ka tegelased, kes sündmusi aktiivselt mõjutavad. ,,Faust" on realistlikult kujutatud olustik, kus tegelased segunevad fantastiliste kujunditega. ,,Fausti" üldine ülesehitus meenutab Dante ,,Jumalikku komöödiat". Teoses teeb Goethe tegelaste läbi kriitilisi üldistusi ühiskonnaelu ja poliitika kohta. Ta annab fantaasiale voli ja läbi allegooriliste tegelaste toob esile elukülluse ja vaatepunktide paljususe. ,,Fausti" lõppvaatuses toob Goethe välja, et ka õilsast püüdlusest ajendatud loov tegu nõuab ohvreid ning selle kaaslasteks maises elus on peaaegu vältimatult inimlik valu ja mure. Lõpuks tunneb peategelane Faust ülimat õnne ja oma elukohuse täitumist. Mefistofelese lootus saada pärast Fausti maist surma tema hing endale aga jääbki täitumata.
Hakkas areneme ka ilmalik draamakirjandus - inglise maimängud, prantsuse narrimängud, laadapalaganid. Müsteerium - Piibliaine vaba töötlus, "Aadama mäng", ilmalikud näitlejad. Miraakel - Eriti arenes Prantsusmaal. Allikaks legendid jumalaema ja pühakute imetegeudest. Esitati turuplatsidel maalilistes kostüümides, omandas palju ilmalikke ja relistlike jooni. Rutebeuf "Miraakel Theophile" - kujutab kuradile hinge müümise lugu. Farss - Õpetlik näidend allegooriliste tegelastega, nt pahed ja voorused kui konkreetsed tegelased. Sarnaneb fablioode ja svankidega. Sotii - Lühike, improviseeritud, ülikoomiline pala, narrimäng. Süütute naljade taga olev sageli poliitiline satiir. Kuulusid karnevalipidustuste juurde. Moraalitee - Õpetlik, allegooriline näidend. Jagasid rahvale kõlbelisi näpunäiteid.
mingitele ratsionaalsele seletusele. Inimese patusust ei saa seletada ükski loomulik põhjus pole seda tekitanud ega tinginud. Samuti ei saa seletada lunastust, mis sõltub jumaliku armu käsitamatust aktist. See antakse vabalt ja seda eitatakse vabalt, ükski inimlik tegu ega saavutus ei või seda ära teenida. Ainus vastus, mille religioon näib andvat, on see, et Jumala tahtmine on end meie eest varjata." (E. Cassirer ,,Uurimus inimesest") Kuid võib kergesti juhtuda, et muigame allegooriliste tähenduste üle, mis tänapäeva lugejaile tunduvad naiivsetena. Ometi võib enamikule meie enda nö peenematele ja keerulisematele arvamustele ja narratiividele samasuguseid vastuväiteid esitada. Kuid tagasi teema juurde. Surm pole inimese jaoks mitte alati aktsepteeritav ega olemas olnud. Loodusrahvastel polnud surm paratamatu, vaid erand. Müüditeadvus tekitas loodusrahvais homogeense taassünni rea. Surma põhjuseks peeti maagiat või mingit isiklikku
söögisaale, raamatukogu. 4) Akvedukt kujutas endast lahtist vöi kaetud veejuhet, mis oli ehitatud sillataolise kaaristuna ning kandis üht või mitut, üksteise kohal asetasevat veekanalit. Torude kaudu suunati vesi avalikesse kaevudesse, termidesse, eramajadesse. 5) Triumfikaared olid võidukatele Rooma väejuhtidele püstitatud auväravad, mis püstitati vabalt seisva monumentaalse ehitisena ( 1 - 3 läbikäiku ) ja kaunistati asjaomast sündmust kujutavate või allegooriliste reljeefidega. Tituse triumfikaar 6) Roomlased said kuulsaks oma avalike lõbustusasutuste poolest. Rooma oli juba antiikajal miljonilinn. Tema suurim teater Colosseum (pildil) mahutas 50 000 pealtvaatajat. See oli kaarest tõusvate pingiridade amfiteater. Colosseumi välismüür oli veidi kõrgem kui Pika Hermani torn Tallinnas. ROOMA MAALIKUNST Maalikunsti näidised on suures osas hävinud. Portreemaalid
Sellist ebamugavat rõivastust poleks saanud kanda ükski tööd tegev inimene. 12.Inglismaa barokkarhitektuur-17 saj 1.pool-pooldati barokklikku klassitsismi ja ka itaalia kõrgrenessansi pärandit. Selle maaletootjaks oli arhitekt ja teatrikunstnik Inigo Jones, kes oli reisinud Itaalias ja oli vaiumustatud Palladio loomingust. Kujutav kunst 17 saj, flaamlane Anthonis van Dyck (portreed kuningatest ja aadlikest), Peter Paul Rubens (Banqueting Haous´i allegooriliste kuningat ülistavate maalide autor). 17 saj 2. poolel algas Inglismaal kunsti uus tõus. Vaja oli kavandada uuesti mahapõlenud Londoni. Tähtsamaks kavandajaks oli Christopher Wren (Saint Pauli katedraal), Wren huvitus Palladio ja Bramante loomingust. (Sain Pauli keskosa mõjub klassitsistlikult, sellega külgnevad tornid on baroklikumad). 18 saj tugevnes Palladio klassitsismi mõju. Seda pooldas enamik arhitekte, ka William Kent, kuid tema on kuulus, kui ,,inglise pargi rajaja".
maastikul vee juhtimiseks üle orgude, jõgede ja teede. Akveduktid kuuluvad rooma ehituskunsti silmapaistvamate saavutuste hulka (Aqua Appia ja Aqua Claudia Rooma lähistel). Neist mõned on säilinud ja kasutusel veel tänapäeval, näiteks Pont-du-Gard Prantsusmaal. · triumfikaar- võidukaar.Võidukale Rooma väepealikule pühendatud auvärav. Püstitati vabalt seisva monumentaalse ehitisena (1 või 3 läbikäiku) ja kaunistati harilikult asjaomast ajaloosündmust kujutavate või allegooriliste reljeefidega. Tuntuimad on Tituse (1. saj II pool), Septimius Severuse (3. Saj) ja Constantinuse triumfikaar (4. Saj.)- kõik kolm Roomas. · Termid- avalik kümbluseasutus Vana- Roomas. Sisaldas rõivistut, higistamisruumi,leiget pesemisruumi, kuuma pesemisruumi ning jahedat basseini.Termide juurde kuulusid spordiväljakud, masseerimisruumid ning puhketoad. Rooma keisririigi ajal olid termid avaliku elu keskpunkte. Tuntumatest näiteks Nero.
ruumid. Skulptuur ja kujutav kunst Romaani ehituskunsti juurde kuulus lahutamatult reljeefikunst- põhiliselt piiblisündmusi ja pühakulegende jutustavad teosed olid vaesemale kirjaoskamatule rahvale omamoodi lugemisvara. Tänapäeval ei osatagi enam neid kõiki jutustusi tõlgendada, sest ei teata enam täpselt tunnusmärke. Kirikutes olevate sammaste kapiteelid olid kaunistatud allegooriliste piiblisündmustega, vähem kasutati ornamenti. Skulptuure tehti väga vähe täisfiguurilisena- enamasti olid nad hoonega lahutamatult tahutud, nn.selg seinas kinni. Vormilt olid reljeefid üldistavad, sest nad ei olnud mõeldud lähedalt vaatamiseks. Romaani ajastul võeti kasutusele ka akende värvilise klaasiga kaunistamine, nn. vitraazid. Need andsid kirikute hämaratele ruumidele pühaliku ilme. Kirikuseinu kaunistasid ka
Arvatakse, et raamat pole mitte tema loodud, vaid erinevatelt inimestelt kokku kogutud mõtted/aforismid pika aja jooksul. Hiina keelt on väga raske tõlkida, kuna igal märgil on mitmeid tähendusi. Taoismi raamat on ebaselgelt kirja pandud, mida vanal ajal peeti oluliseks oskuseks – eriti poliitiliste vaidluste ajal, selleks, et vastast eksitada. Raamat algab sõnadega: „Dao, mida saab sõnades väljendada, pole õige dao“. See on allegooriliste mõistetega kirja pandud, rääkides müstilistest loodusnähtustest ning mõistusele hoomamatutest asjadest. Ühiskond toimib samamoodi nagu loodus, inimene peab õppima looduskorraldust jälgima ning seda rakendama õppima. Taoism on vägagi religioosne – rohkelt templeid, kus on huvitavad jumalateenistused, kus mungad ohverdavad loomi ning esitavad akrobaatilisi trikke. Taoism on usk surematusesse – keha hävineb, kuid hing on igavene ning jätkab vaimuna teises ilmas suhtlemist oma
Inglise kunst 17 18 sajand 1. Kes oli tähelepanuväärseim inglise arhitekt 17 saj I poolel? Inigo Jones 2. Milline tähtis projekt telliti eelnimetatud arhitektist, mis sellest valmis jõuti ehitada? Whitehalli kuningalossi kavand. Valmis jõuti vähe ehitada, säilinud on kahekorruseline piduderuum Bonqueting House 3. Milline mandri Euroopa kunstnik kaunistas eelnimetatud hoone allegooriliste maalidega? Peter Paul Rubens 4. Kes tema kaasmaalastest veel kaua aega Inglismaal töötas ning kuningaist ja kõrgaadlikeist portreid maalis? Anthonys van Dyck 5. Nimeta suurim Inglise arhitekt 17. saj II poolel? Nimeta tema peateos. Christopher Wren ,,Saint Pauli katedraal" 6. Kirjelda inglise parki. Taotleb juhuslikkuse võlu. Üksikud huvitava võraga puud või puuderühmad ja metsasalud, hoolikalt pügatud muru. Teerajad looklevad, ojade paisutused
Akveduktid kuuluvad rooma ehituskunsti silmapaistvamate saavutuste hulka (Aqua Appia ja Aqua Claudia Rooma lähistel). Neist mõned on säilinud ja kasutusel veel tänapäeval, näiteks Pont-du-Gard Prantsusmaal, Segovia ja Tarragona akvedukt Hispaanias. 20) Triumfikaar võidukaar.Võidukale Rooma väepealikule pühendatud auvärav. Püstitati vabalt seisva monumentaalse ehitisena (1 või 3 läbikäiku) ja kaunistati harilikult asjaomast ajaloosündmust kujutavate või allegooriliste reljeefidega. Tuntuimad on Tituse (1. saj II pool), Septimius Severuse (3. Saj) ja Constantinuse triumfikaar (4. Saj.)- kõik kolm Roomas. 21) Termid avalik kümbluseasutus Vana- Roomas. Sisaldas rõivistu (apodyterium), higistamisruumi (laconicum), kuuma pesemisruumi (caldarium), leige ruumi (tepidarium) ja jaheda basseini (frigidarium). Termide juurde kuulusid spordiväljakud, masseerimis- ja puhketoad. Rooma keisririigi ajal olid termid avaliku elu keskpunkte. Tuntuimad on Nero,
Kunstilise algõpetuse sai isalt.Kaunistas freskodega Vatikani lossi kolm stanzat. Teoloogia ülistamiseks maalis "Disputa", filosoofiale "Ateena kool" - kujutas antiikaja filosoofide ja teadlaste pidulikku kogunemist paleeinterjööris. Keskel Platon ja Aristoteles, paremal äärel ennast. Luule ülistamiseks maal "Parnass", mis kujutab luuletajate kogunemist künkal. Kujutab Homerost ja Dantet. Õiglause teemal loobus allegooriliste kogunemiste kujutamisest ja maalis kolm eraldi seisvat figuuri, mis sümboliseerisid Tarkust, Tublidust ja Õiglust.1515-1519 valmis tema tuntuim tahvelmaal "Sixtuse Madonna" (asub Dresdeni Galeriis), mis on üks täiuslikemaid renessanssi madonnapolte. RENESSANSS MADALMAADES Seni prantsuse kuninga ja osalt saksa kiriku lääniks olnud madalmaad läksid aja jooksul täielikult üle Prantsuse kuningakojast pärit Burgundia hertsogi valdusesse. Samal ajal kui
vahetati nii, et üksteise järel sõitsid ette hobuvankrid. müsteerium - piibliepisoodile üles ehitatud näidend. Vanim säilinud müsteerium "Aadama mäng" kujutab Aadama ja Eva pattulangemist. Üksikute episoodide ühendamisel tekkisid 15. saj. Prantsusmaal suured tsüklilised müsteeriumid. Vanim "Vana Testamendi müsteerium" koosnes 40 iseseisvast näidendist, peegeldades kõiki Vana Testamendi peasündmusi. moralitee - keskaegse draama põhiliik; oli õpetlik näidend enamasti allegooriliste tegelastega (u. nagu "Roosiromaanis") farss - (pr. k. farce - jant, kometimäng) jämedakoeline olustikuline lühinäidend, kus olid kindlad väljakujunenud tegelased või kindlate omadustega tegelased Francois Villon - Pr. luuletaja, aga mitte renessanssiajastu ideedega. Tema luulet iseloomustab individuaalsus, surmateema ja surmatantsule lähedane meeleolu (surma ees on kõik võrdsed), Teosed: "Värsid" ehk "Väike
abikaasa Maria de´ Medici ülesandel aastail 1621-1625. Need Louvre'is säilitatavad maalid kujutavad stseene Maria de´ Medici elust. Seeriaga lõi Rubens ajaloolise maali uue zanri, mis 17. ja 18. sajandil levis üle kogu Lääne-Euroopa. Süzeed ei olnud iseenesest kuigi märkimisväärsed, kuid Rubensi geniaalsus võimaldas tänamatu ülesande lahendada erakordse meisterlikkusega. Ta ühendas ehtsa ajaloolise maali elemendid kõikvõimalike mütoloogiliste ja allegooriliste figuuridega, mõistukõnega. Stseenis, kus Henrile antakse Maria portree, hoiavad kaks stiliseeritud geeniust, kes sümboliseerivad abielu ja armastust, kuninga silmade ees printsessi idealiseeritud kujutist. Kõrval seisev naine Prantsusmaa allegooriline kujutis soovitab kuningal järgida südame kutset. Toimuvat jälgivad ülaltpoolt Jupiter ja Juno. Monumentaalne kompositsioon, efektne arhitektuurne või maastikuline taust ja rikkalik koloriit moodustavad maalide kordumatu
Lõpuks otsustati asetada kabelisse kaks eraldi seisvat hauamonumenti: üks oli hertsog Giuliano monument, teine hertsog Lorenzo monument. Mõlemad on seinahauad. Monumendid asetsevad vastastikku ja on kompositsioonilt ühesugused, seepärast on nende eristamine raske. Võib meelde jätta, et Lorenzot kui tuntud poeeti iseloomustab mõtisklev poos. Monumendi keskel olevas niis on surnu figuur. Giuliano de` Medici figuuri all on sarkofaag "Öö"(naine) ja "Päeva" (mees) allegooriliste figuuridega, Lorenzo sarkofaagil "Hommik"(naine) ja "Õhtu"(mees). Need tööd räägivad lõtvunud musklite pingest: väsinud Õhtu'l puudub igasugune energia, öiste unenägude kammitsais viibiv Hommik alustab uut päeva nagu vastu tahtmist. Michelangelo, meel täis kibedust, kirjutas: "Mis tuimal kivil põõnutada viga! Sel ülekohtusel ja autul ajastul on kadestatav osa tundetul. Jää heaga vait, mu und sa ära sega." Need luuleread on seotud figuuriga "Öö"
Vanim säilinud müsteerium on "Aadama mäng."(12.saj.keskpaik).Kujutab Aadama ja Eeva pattulangemist.Üksikute episoodide ühendamisel tekkisid 15. saj Prantsusmaal tsüklilised müsteeriumid.Neist varaseim "Vana Testamendi müsteerium." 2. Miraaklid.Teemaks apostlite ja jumalaema imeteod.Neisse põimiti ajaloolisi legende, kasutati rüütliromaanide seiklusi ja fantaasiat.. 3. Moralitee.Õpetlik näidend allegooriliste tegelastega. 4. Farsid.Koomilised olustikulised lühinäidendid.Kindlad tegelastüübid.Näit.patune munk,hooplev palgasõdur,truudusetu abielunaine jt. 5. Sotiid ehk narrimängud. Teemad. 1. piibliteemad 2. ajaloolised legendid 3. rüütliromaanide seiklusmotiivid 4. õpetlikud lood Tähtsus. 1. Ladina keelelt mindi üle rahvuskeelele. 2. Näitlemisest võtsid osa tavalised linnakodanikud. 3
seda luksuslikum ja kallim tapeet. Suurimad mustrikordused olid 90–120 cm pikkused. Sellised mustrid olid kasutusel enamasti kabinettides, esindus- ja söögitubades. Värvilisi tapeete trükiti enamasti kriidist, pigmendist ja loomsest liimist valmistatud värvidega. Uhkeldavates barokk- ja rokokoointerjöörides muutus tapeet väga tavaliseks. Moodi tulid triibud, pitsi ja väreleva siidi imitatsioonid, graafilisi lehti kujutavad mustrid, marmoreeritud paberid ning erinevate allegooriliste stseenide ja arabeskidega paneelid. Väga hinnatud olid ka Hiinast toodud käsitsimaalitud tapeedid, mida Euroopa tapeeditootjad imiteerisid veel 19. sajandi lõpuni. Maidla mõisa marmoreeritud Barokk- ja rokokoointerjöörides 1880ndatest pärinev hiinapärane Tapeet armastatud triibu motiiv. tapeet Puurmani mõisa seinal. 1830. aastate lõpust alates oli võimalik toota paberit ühtse rullina, mis hõlbustas tapeetide tootmist.
röövimine". Tema jumalate ja kangelaste kujutised, näiteks "Joobnud Herakles" ja "Diana kojutulek" on väljendusjõulised nagu antiiksedki teosed. Selle perioodi (1621–30) suurim ettevõtmine oli 21 kolossaalsest kompositsioonist koosnev seeria, mille Rubens maalis Prantsuse kuninga Henri IV abikaasa Maria de' Medici ülesandel 1621–25. Need Louvre’is säilitatavad maalid kujutavad stseene Maria de' Medici elust. Rubens ühendas ajaloolise maali elemendid mütoloogiliste ja allegooriliste figuuridega, mõistukõnega. Stseenis, kus Henrile antakse Maria portree, hoiavad Amor ja pulmajumal Hymenaios kuninga silmade ees printsessi idealiseeritud kujutist. Kõrval seisev naine – Prantsusmaa allegooriline kujutis – soovitab kuningal järgida südame kutset. Toimuvat jälgivad ülaltpoolt Jupiter ja Juno. Monumentaalne kompositsioon, efektne taust ja rikkalik koloriit annavad maalidele väärtuse. Pärast selle tsükli valmimist tellis Maria de' Medici Rubensilt veel 24 maali
house piduderuum CHRISTOPH WREN · Uue Londoni kavandajatest · Ehitas üle 50 kiriku, nende hulgas Saint Pauli katedraali · Kasutab kolossaalorderid, paarissambaid, aga voluut puudub Mandri-Euroopa maalijad Anthonis van Dyke · Portreed kuningatest ja kõrgaadlikest · Paraadportree kasutuselevõtt · Nt Charles I portree, Mary Stuart ja Oranje Willem Peter Paul Rubens · Banqueting House'i allegooriliste kuningat ülistavate maalide autor 18. sajand: WILLIAM KENT · Palladionismi pooldaja · Inglise pargi rajaja · Vaba stiil, metsikus ja vastuolus sümmeetriaga, teed pole sirgjoonelised, kuid on hoolitsetud muru, basseinide asemel ojad ja järved · See oli ka huvitavam ja odavam Kujutav kunst: WILLIAM HOGHART · Realismi pooldaja, satiirik, maalikunsti rajaja Inglismaal · Nt ,,Moodne abielu", kasutatakse manarismi, ,,Valimised", autoportree koeraga ja
„Rebaseromaan“ – loomalugude hiigelsari. Loomaeepos. Keskaegne draama: varaseim keskaegne draama liturgiline. Alguses ladina keel, siis mindi üle rahvuskeelele. Näitlemise võtsid enda peale tavalised linnakodanikud. XIV-XV saj muutus draama järjest enam rahvalikuks lõbustuseks. Piibliepisoodidele üles ehitatud näidendeid nimetati müsteeriumideks. Miraaklite teemadeks olid apostlite ja jumalaema imeteod. Kolmas keskaegse draama žanr: moralitee, õpetlik näidend enamasti allegooriliste tegelastega. Koomiline teater: farss (lühinäidendid). Suuri sarnasusi Itaalia renessansi commedia dell’ arte’ga. Francois Villon: prantsuse luuletaja. Sünniaastal põletati Jeanne d’ Arc. Hoolimata ümbruse keskaegsusest paistab Villoni luule silma oma aja piire ületava individuaalsusega, mis teeb temast moodsa prantsuse luule eelkäija. Seotud kaklustesse, röövimistesse. „Väike testament“, „Suur testament“. Ballaadid, surmatantsu motiiv: pihtimuslik luule. Pilkeluule,
kõrgperioodi juurde näidend ''Juudit'' 1921. See ühendas kahe perioodi märke. See pole realistlik, aga realismiga mingid jooned olemas, näha ka seda, et huvi psühholoogia peenete nüansside vastu ei kao. Perioodi selgemaid avalööke on ''Kõrboja peremees'' Põhistiil, mis hakkab 1920-30 võib nimetada psühholoogiliseks realismiks. Kõrboja peremees on saatuseromaan, saatus juhib tegelasi, mingid asjad ettemääratud. Sümboolsete ja allegooriliste kihtide juures juhumotiivid: inimese ja maa suhe, võtmekohaks Kivimäe ja inimene-maa-kivid on oluline. 20.sajandi loomingust oluline Knut Hamsun, mängib maapoeetika kujunemisel olulist rolli. Ka sotsiaalse ebavõrdsuse temaatika, psühholoogiline ja sotsiaalne kiht omavahel põimunud. Tammsaare stiil on pikk, keerukas, paradoksaalne. Mingil määral rahvalik autor. Võimas oskus sünteesida nt püshholoogilist ja sotsiaalset plaani, neid sulatada ja erinevaid süzeeliine kokku panna.
joonele/ribale, millele lisavad vürtsi sealt välja ulatuvad peened viskevalmis odad. Joonis 1. Detail Aleksandri mosaiigist 2. RENSSANSS Itaaliast alguse saanud Euroopa kunstiajastu 14.-16. sajandil, mida iseloomustas „kunstide taassünd antiigi vaimus”. Hoogsalt arenes freskotehnika, tahvelmaali kõrval võeti kasutusele ka lõuend. Tempera kõrval kogusid populaarsust õlivärvid. Inimesekultust väljendati portreede, keerukate allegooriliste teemade ja ajalooliste maalidega (eriti armastati kujutada antiikseid stseene väljendades voorust ja kangelaslikkust, palju kujutati ka pühakuid), antiigi eeskujul sai taas populaarseks aktimaal. Inimesi püüti kujutada loomutruult, looduslähedust taotledes pöörati tähelepanu perspektiiviseadustel põhinevale ruumikäsitlusele. Maalides pidi valitsema 6
üldistuse taotlusega. Ilu reegleid , nt. inimkeha täiuslikke proportsioone ei püüdnud ta tuletada antiikskulptuuridest, vaid oma kaasaegsete elavate inimeste mõõtmisest. Laialt levisid tema puulõikesarjad ,,Kristuse kannatuslugu" ja ,,Maarja elu". Ta on esimene kunstnik, kelle loomingus on oluline koht autoportreedel. Vasegravüürid ,,Rüütel, surm ja kurat" (15. pilt), ,,Melanhoolia"- paljude allegooriliste detalidega. Hans Holbein noorem suurim saksa portretist: Rotterdami Erasmus, Henry VIII. Prantsuse kunst 16. saj. 1494. a.-st alates sõjakäigud Itaaliasse, kust toodi sõjasaagina kunstiesemeid ja kutsuti kunstnikke kujundama moodsamat elukeskkonda ülemkihile. Prantsuse kuninga François I külalisena elas oma viimased aastad Leonard oda Vinci Loire`i orus (Pariisist lõunas), kuhu 16. saj. ehitati mitmeid losse.
käsitlusviis, mis on omane barokile. Maalil on kujutatud surnute hinged, kes tõusevad raevunud jumala ette, mis on harvaesinev motiiv kunstis (vastureformatsiooni mõju, ähvardus ketseritele). Figuurid on liikumiskeerises, dünaamilises ja tundeküllases kompositsioonis. Medicite perekonna hauamonument San Lorenzo kiriku juures Medicite hauakabelis Firenzes (1520-1534). Sarkofaagid ,,Öö" ja ,,Päeva" allegooriliste figuuridega ning ,,Hommiku" ja ,,Õhtu" allegooriad. Need neli figuuri on oma suurejoonelise vormikäsitluse ja vägevate kontrastide poolest väga mõjusad. Valdav pettumusemeeleolu. Mooses - skulptuur, mis on paavst Julius II hauamonumendi osa. Skulptuur on võimsa vormikäsitluse ja traagilise paatosega. Michelangelo kunst on kõrgrenessansi selgejoonelisemaid avaldusi. Selles on ühtlasi juba
Ta kirjutab põhiliselt trondoone ja ballaade. Ühel hetkel oli kaalutlev, tark ja harras, kuid järgmisel hetkel oli küüniline, rõve ning miski polnud talle põha. ,,Kadedad keeled" ja ,,Poodute ballaad". 54. Keskaja draama: zanrid ja nende iseloomustus. Keskaegset draamat nimetatakse ka liturgiliseks draamaks. Müsteerium piibliepisoodidele üles ehitatud näidend Miraakel apostlite ja jumalaema imeteod Moralitee õpetlik näidend enamasti allegooriliste tegelastega Farss jämekoomiline olustikuline lühinäidend, kus oli väljakujunenud kindlateks tegelastüüpideks patune munk, pedandist nurgaadvokaat, hooplev palgasõdur, truudusetu abielunaine jt. Sotii narrimäng, mille tekst kohati improviseeriti, võisid nalja ja jandi taha peita teravat poliitilist satiiri.
Maalil on kujutatud surnute hinged, kes tõusevad raevunud jumala ette, mis on harvaesinev motiiv kunstis (vastureformatsiooni mõju, ähvardus ketseritele). Figuurid on liikumiskeerises, dünaamilises ja tundeküllases kompositsioonis. 24 ● Medicite perekonna hauamonument San Lorenzo kiriku juures Medicite hauakabelis Firenzes (1520-1534). Sarkofaagid „Öö“ ja „Päeva“ allegooriliste figuuridega ning „Hommiku“ ja „Õhtu“ allegooriad. Need neli figuuri on oma suurejoonelise vormikäsitluse ja vägevate kontrastide poolest väga mõjusad. Valdav pettumusemeeleolu. ● Mooses - skulptuur, mis on paavst Julius II hauamonumendi osa. Skulptuur on võimsa vormikäsitluse ja traagilise paatosega. ● Michelangelo kunst on kõrgrenessansi selgejoonelisemaid avaldusi. Selles on ühtlasi juba
antiikdraama kiriku jaoks liiga patune, draama lähtepunktiks jumalateenistus (et seletada ladinakeelset jumalateenistust)- · Liturgiline draama (ladinakeelne) näiteks jõulude ajal. · Kujunevad Piibli-ainelised näidendid ehk müsteeriumid nt ,,Aadama mäng". · Ka ilmalikud müsteeriumid nt trooja sõjast. · ,,Orleans'i piiramine" Jeanne d'Arc · Miraaklid- ilmalikumad näiendid Neitsi Maarja ja teiste pühakute imetegudest. · Moraliteet- õpetlik näidend allegooriliste tegelastega, nt isikuomadused ongi tegelased · Farss- jäme, koomiline näidend, sisuks linnaelanike juhtumid ,,Isand Panthelinient", sellest arenes hiljem commedia dell' arte · karnevalid ja narripühad- rahvapidustused · Sotii- kuulus karnevali juurde, improvisatsioon, väga rahvalik, pilgati võimukandjaid Etendusi mängiti turuplatsidel, simultaanlava- keskmine osa: taevas, maa, põrgu. Etendused tasuta, kujunevad elukutselised nätlejad
Edasi läks teatritegemine täielikult tsunftide kätte ja teemad muudkui ilmalikustusid. Üleminek rahvalikuks lõbustuseks. · Lavakujundus väga tinglik. · Piibliepisoodidele üles ehitatud näidendid: müsteeriumid. Vanim säilinud 12. sajandist ,,Aadama mäng". · Miraaklite teemaks apostlite ja jumalaema imeteod. Rutebeuf'i ,,Miraakel Theophile'ist" esimene saatana ja inimese lepingu kujutis. · Moraalitee õpetlik näidend enamasti allegooriliste tegelastega. · Farsid jämekoomilised olustikulised lühinäidendid; kindlad tegelaskujud: patune munk, hooplev palgasõdur, truudusetu abielunaine jt. 6 Maailmakirjandus II Keskajast klassitsismini · Sotiid narrimängud, mille teksti kohati improviseeriti. Nalja ja jandi taha sai peita isegi teravat poliitilist satiiri.
kirjanduslainet – see pole küll dekoratiivses mõttes peremeheromaan, kuid selle paatos on siin ikkagi. Uut stiili võib nimetada psühholoogiliseks realismiks. „Kõrboja peremees“ – saatus juhib tegelasi. Saaatus tähendab ettemääratust. Arhetüüpne lugu hakkab määrama romaani põhilugu. Allegooriline kiht on olemas, kuid pole nii läbinähtav kui hilisemas loomingus. Siin on juttu nii armastusest kui ka peremeheproblemaatikast. Sümboolsete ja allegooriliste kihtide juures tõusevad esile juhtmotiivid: inimese ja maa suhe, sotsiaalne ebavõrdsus (psühholoogiline ja sotsiaalne kiht on põimunud). Tammsaare stiil on pikk, keerukas, paradoksne. Ta on küll rahvalik, aga jääb literatuurseks. Stiili ja teemakihtide osas on tal tugev sünteesivõime. Tammsaare suudab kokku panna eri süžeeliine. „Tõde ja õigus“ saab tema olulisimaks proosateoseks. Kokku 5 osa: klassikastaatus oli omandatud juba enne V osa ilmumist
+ Kõrboja peremees on saatuseromaan saatus juhib tegelasi ja saatus tähendab seda, et mingid asjad on kuidagimoodi ette määratud. Arhetüüpne lugu hakkab määrama romaani põhilugu. Allegooriline kiht on olemas, kuid pole v-o nii läbinähtav kui hilisloomingus. Ühelt poolt puudutades armastuslugu ja teiseltpoolt on ainest ka sellest, mismoodi on siia sissepeidetud peremeheproblemaatika. + Sümboolsete ja allegooriliste kihtide juures tõusevad esile juhtmotiivid: peaks tähele panema seda, et koguaeg on oluline inimese ja maa suhe. Võtmekohaks saab Kivimäe ja inimene-maa-kivid on oluline. 20. sajandi uusromantilises proosast ilmselt kõige mõjukam on Knut Hamsun, kes mängib maapoeetika kujunemisel olulist rolli. + Rõhutatakse ka sotsiaalse ebavõrdsuse temaatikat, psühh ja sots kiht on omavahel põimunud. + Tammsaare stiil on pikk, on keerukas ja paradoksne stiil. Võime öelda küll, et ta on
keelde. Vaimulike asemel hakkasid näitlema linnakodanikud käsitöölised, edasi läks teatritegemine tsunftidesse ja teemad ilmalikustusid. Näidenditest sai rahvalik lõbustus. Lavakujundus oli tinglik. Müsteerium piibliepisoodidele üles ehitatud näidend. Vanim pärit 12.saj ,,Aadama mäng". Miraakel apostlite ja jumalaema imeteod. Rutebeuf ,,Miraakel Theophile'ist" oli I saatana ja inimese lepingu kujutis, mis pani aluse ,,Doktor Faustusele". Moraalitee allegooriliste tegelastega õpetlik näidend. Farss jämekoomiline olulistikuline lühinäidend, komöödia alaliik. Seal on kindlad tegelaskujud, nt patune munk, hooplev palgasõdur, truudusetu abielunaine. Sotii narrimäng, mille teksti osaliselt improviseeriti. Nalja ja jandi taha peideti teravat poliitilist satiiri. Farsid ja sotiid sarnanevad hilisema itaalia renessansiajal populaarse commedia dell'arte'iga. Kirjandus keskaegses linnas. 13
võluks on fantaasiaküllus, inimtüüpide valik ja tunnete usutavus. Kõige täiuslikumad maalid valmisid tema viimastel eluaastatel. Dürer on esimene kunstnik, kelle loomingus on oluline koht autoportreedel, ühele neist on ta end kujutanud Kristusena, viidates kunstniku loomingu sarnasusele jumaliku loomistööga. Ka mitmete teiste teoste, näiteks vasegravüüride ,,Rüütel, surm ja kurat" või ,,Melanhoolia" paljude allegooriliste detailide hulgas on selliseid, mida võib seostada kunstniku endaga. Maalikunstis järgisid prantslased enamasti itaalia eeskujusid. Silmapaistvalt iseseisvad olid prantslased siiski portreekunstis. Parimad portretistid olid Jean Clouet ja tema poeg Francois. Nad töötasid õukonnas ja portreteerisid sealseid tegelasi. Lisaks õlimaalidele, mis olid realistlikul, jahedalt täpsed, aga kuivavõitu, on neilt säilinud hulgaliselt portreejoonistusi. Neis
Gertrude Stein "a rose is a rose is a rose is a rose". Eco dekodeerib eripärane koodikasutus. Just tänu liiasusele tähistajate tasandil osutub teade mitteühetähenduslikuks, tingib informatsioonilise pinge teade on liiane ka denotatiivsete tähistatavate tasandil. Tahes-tahtmata tekib küsimus: Kas roos ikka on roos? leksikoodide tasand, mis on seotud erinevate teaduslike ja filosoofiliste definitsioonidega. Me teame, et nii ei määratleta midagi. allegooriliste ja müstiliste leksikoodide tasand. Roos on alati kandnud mingit sümboolset tähendust -- siin seda eitatakse järsult stilistiliste leksikoodide tasand -- me oleme harjunud, et roos tähendab ilu jne Pragmaatika uurib märkide kasutust ja on semioosi kolmest mõõtmest kõige ebamäärasem, puuduvad konkreetsed reeglid. Et õigesti suhelda, on vaja teada kultuurinorme, kõne etikette. Süntaktika vald uurib reeglite järgimist, semantikas on oluline mõtestatus
Aupaiste ehk nimbus (ld nubes - "pilv, udu") jumaliku või püha isiku pea ümber olev valgusala, mis rõhutab austatava isiku erilisust ja auväärsust ringis olev rist Jeesuslapse, Kristuse sümbol, viitab lunastusele risti läbi ümmargune nimbus kõikide pühade isikute (siia kuuluvad ka peainglid) sümbol. Sõrmusekujuline aupaiste osutab pühakute "abielule" kristlusega kolmnurkne aupaiste Jumal-Isa sümbol kuusnurkne nimbus - personifitseeritud vooruste või allegooriliste kujude märk nelinurkne aupaiste - mittepühakutest väljapaistvate isikute nimbus (nelinurk ehk ruut on maa tähis). Itaallane Johannes Diakoni pidas seda 800. aastal "elava inimese tundemärgiks". Tol ajal eraldas nelinurkne oreool elusaid pühakuid taevasse pääsenutest. Nelinurkset nimbust kasutati paavstide kujutamisel rombikujuline aupaiste nimbus Kristuse või Jumal-Isa pea ümber tähtedest nimbus Neitsi Maarja püha atribuut, millele omistatakse kaitsvat jõudu.
riikide tekkimise Lääne-Rooma keisririigi territooriumil. Seetõttu algas kõikjal maailmas ka riigipiiride kujunemine. a) uued zanrid: luules kantsoon, sonett, ballaad, madrigal, romanss. Eepikas uut tüüpi kangelaslaulud, allegoorilised ja õpetlikud novellid, proosa põhizanrid romaan ja novell. Aluseks oli rahvaluule. Uued draamazanrid müsteerium (piibliepisoodidele üles ehitatud näidend); miraakel (näidend apostlite ja jumalaema imetegudest); moralitee (õpetliku sisuga näidend allegooriliste tegelastega); farss (koomiline lühinäidend) b) luulemuustused. Antiikne värsisüsteem kadus, asemele tuli silbiline süsteem, hakati kasutama lõppriimi. c) kirjanduse levik. Paberit hakati laiemalt kasutama varakeskaja lõpul. Suuliselt edasikantavat ja käsitsi ümberkirjutatavat sõnakunsti hakkas asendama raamat. Kirjasõna muutus Euroopa kultuuris väga oluliseks. d) ladinakeelne kirikliku sisuga kirjandus. Koostati pühakute elulugusid, kirjutati legende imetegudest,
ning kandis üht või mitut, üksteise kohal asetasevat veekanalit. Torude kaudu suunati vesi 28 avalikesse kaevudesse, termidesse, eramajadesse. Vee äravooluks olid rajatud kinnised kloaagid. Triumfikaared olid võidukatele Rooma väejuhtidele püstitatud auväravad, mis püstitati vabalt seisva monumentaalse ehitisena ( 1 - 3 läbikäiku ) ja kaunistati asjaomast sündmust kujutavate või allegooriliste reljeefidega. Triumfisammas püstitati tavaliselt mingi ühe kindla võidu tähiseks, oli kaetud seda sündmust kujutavate reljeefidega. Roomlaste insenerimõtte tippsaavutuseks oli ka teedeehitus. Maanteed rajasid nad otsejoones üle soode, orgude ja mägede. Teed olid mitmekihilise täidisega, need kaeti suurte siledate kiviplaatidega, mille vahed jäigastati tsemenditaolise seguga. Vihmavee ärajuhtimiseks kaevati teede kõrvale kraavid.
Kuninglikku aeda juhivad sisse topelt-broderiiparterid ja viljapuuspaleerid (spaleer - seinal olevale võrestikule painutatud ja kinnitatud viljapuud). Lillede värvid - punane ja valge - Koostanud: 82Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a sümboliseerivad Oranje-Nassau maja. Pergolakäikude asemel asetses siin keeglimuru. Mütoloogiliste ja allegooriliste figuuridega purskkaevud ja veemängud on aktsentideks selle aiaosa sõlmpunktides. Kõige tähtsam ja ilusam purskkaev on pühendatud Veenusele ja Cupidole, see asub laial peaalleel ja loob lauge Het Loo jaoks vertikaalse dimensiooni. Külgedelt on sirge tee palistatud kitsaste kanalitega, mis juhib vee aia sisemusest erinevatesse kasutuskohtadesse. Ülemises aiaosas juhib peaallee, mis on ääristatud väikeste täisnurksete parterpeenardega,
annaabi.ee 
