Eesti nimi muudeti samal päeval Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks. Teisalt öeldakse, et Eesti liitus NSV Liiduga vabatahtlikult. Põhjuseid on mitmeid, mis kujundavad sellist arvamust. 15. septembril põgenes Eesti vetesse kahjustusi saanud Poola allveelaev Orzel. Nõukogude Liit süüdistas Eestit neutraliteedi rikkumises Teises maailmasõjas ning Poola abistamises. Teise põhjusena võib välja tuua Baaside lepingule, Narva diktaadile ja Juunipöörde dokumentidele allakirjutamise. Nõukogude Liit ei ähvardanud Eestit otseselt sõjaga, vaid pigem hirmutas, kuid Eesti teadis, et sõjaoht on suur. Eestil oli valik nende dokumentide allakirjutamise juures. Üks valik, mille kasuks Eesti ka otsustas, oli vabatahtlikult, ilma sõjata, alla kirjutada. Teiseks valikuks oli Soome eeskujul sõtta astuda. Sõdurid olid Soomest inspireeritud ja julgustatud, kuid pole teada, kas tulemus oleks olnud sama, mis Talvesõja lõpus Soome ja Nõukogude Liidu vahel.
Vastuskirjad: vastus järelepärimisele, vastamine kutsele, vastus pretensioonile 9. Algatuskiri koostatakse eesmärgiga püstitada probleem, edastada või küsida teavet, mis eeldab vastust või tegevust kirja saajalt. 10. Üldjuhul vastatakse paberkandjal olevale kirjale 48h kuni 5 tööpäeva jooksul. E-kirjale 24h jooksul. 11. Kirjale kirjutavad alla asutuse juht, tema asetäitjad või peaspetsialistid (ehk kellel on vastav õigus). Allakirjutamise vorm on fikseeritud asjaajamiskorras. 12. Kuupäeva märgib allakirjutaja käsitsi ning kirja kuupäevaks ongi selle allakirjutamise kuupäev. E-KIRI 1. E-kirja head küljed: sõnum ei sega saajat ebasobival ajal; pole vaja muretseda halva käekirja pärast; ei pea kohe vastama, on võimalik koguda mõtteid; saab olla võrgus nii kodus kui tööl; edastamine on kiire, lihtne, pole vaja näost näkku suhelda. 2
10. Kuidas tunneme ära vastuskirja ? 11. Millised on kirjale vastamise tähtajad ? Seadusest tulenevalt vastatakse teabenõuetele 5 tööpäeva ning märgu- ja selgituskirjadele hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul. Ülejäänud kirjaliikidele 2-5 tööpäeva jooksul. E-kirjadele 24 tunni jooksul. 12. Kes võivad kirjutada kirjale alla ? Millises dokumendis on fikseeritud allkirjastamise vorm ? Kirjale kirjutab alla asutuse juht, asetäitja või peaspetsialist. Allakirjutamise vorm on fikseeritud asjaajamisejuhendis. 13. Kes kirjutab kuupäeva ? Milline kuupäev on kirja kuupäevaks ? Allakirjutaja märgib ka kuupäeva. Kirja kuupäevaks on allakirjutamise kuupäev. 14.Vormistamise etapid. 1. Koostamine ja vormistamine 2. Vajadusel kooskõlastamine (asjaajamisjuhend) 3. Allkirjastamine (originaal plangil ja ärakiri valgel paberil) 4. Registreerimine (tegevus saab olle ühekordne) 5. Kirja väljasaatmine 6
(elektroonilise dokumendihalduse puhul). 9. Millised on dokumentide registreerimise põhinõuded? Mida tähendab ühekordne registreerimine? Kohustuslik on registreerida kõik ülesannete täitmisel loodud ja saadud dokumendid. Saabunud ja väljasaadetud dokumendid registreeritakse saabumise või väljasaatmise päeval või sellele järgneval tööpäeval. Asutuses koostatud õigusaktid ja allkirjastatud õigusaktid registreeritakse nende allakirjutamise päeval. Dokumentide registreerimine asutuses peab olema ühekordne. Asjaajamisteenistuses registreeritud dokumenti struktuuriüksustes uuesti ei registreerita. 10. Nõuded dokumendiregistrile. (1) Dokumendiregistris registreeritakse: 1) asutusele saabunud dokumendid ja asutusest väljasaadetud dokumendid saabumise või väljasaatmise päeval või sellele järgneval tööpäeval; 2) asutuses koostatud ja allkirjastatud õigusaktid nende allakirjutamise päeval; 3) sõlmitud lepingud.
aastal õigusteaduste kandidaadi kraadiga. Amet(id) 1893-1894 töötas "Postimehe" toimetuses. 1894-1896 kohtu- uurija ja kohtuameti kandidaat Orjoli kubermangus. 1896-1930 "Postimehe" omanik, 1896-1935 peatoimetaja, 1898-1930 trükikoja ja raamatukaupluse omanik Tartus, samal ajal ka vandeadvokaat. 1908 oli vangis Viiburi üleskutsele allakirjutamise eest, 1935-1939 Tartu Ülikooli ühistegevuse professor. Vaated Ta õhutas väärtustama eestlust ning tuginema oma jõule, võideldes venestamise ja saksastamise vastu. Ta väärtustas ka liberaalset demokraatlikku kodanikuühiskonda, ent jäi selles suunas liikumisel rahumeelsetele positsioonidele. Seejuures oli ta aga äärmiselt sallimatu oma oponentide
korral, konflikti reguleeriva komisjoni moodustamise teel. · 6. Käesolev leping sõlmitakse kümneks aastaks ning kui üks Lepinguosalistest ei tühista seda üks aasta enne lepingutähtaja möödumist, pikeneb lepingu kehtivus automaatselt järgmise viie aasta võrra. · 7. Käesolev leping kuulub ratifitseerimisele võimalikult lühikese aja jooksul. Ratifitseerimiskirjade vahetamine leiab aset Berliinis. Leping jõustub vahetult selle allakirjutamise hetkest. MRP Salajane lisaprotokoll · Saksamaa ja Nõukogude Sotsialistliku Vabariikide Liidu vahelise mittekallaletungilepingu allakirjutamise puhul arutasid mõlema poole allakirjutanud täievolilised esindajad rangelt konfidentsiaalsetel kõnelustel mõlema poole huvisfääride piiritlemist Ida-Euroopas. Lisaprotokolli sisu · 1. Territoriaal-poliitiliste ümberkorralduste puhul Balti riikidele (Soome, Eesti, Läti, Leedu)
Kollektiivlepinguid on võimalik sõlmida ka ametiühingute ja tööandjate liitude või keskliitude vahel. Kollektiivlepingu pooleks ei saa olla kolmas isik. Kokku võib leppida nii palgas, puhkuses, töötajate koondamise korras, kutse- ja täiendõppevõimalustes. Samuti võib leppida kokku kollektiivlepinguga seotud küsimustes, näiteks sõlmitava kollektiivlepingu automaatses pikenemises, muutmise tingimustes või täitmise järelevalve korraldamises. Kollektiivleping jõustub sellele allakirjutamise päevast. Siiski võib lepingus ette näha, et selles kokkulepitu hakkab kehtima tagasiulatuvalt. Kollektiivleping kehtib 1 aasta, kui selles ei ole teisiti kokku lepitud. Kollektiivleping lõpeb kehtivuse lõppedes, lõpetamise kokkuleppe sõlmimisel või uue samasisulise kollektiivlepingu sõlmimisel. Sõlmitud kollektiivlepingud on kohustuslik töötajate poolt esitada 15 tööpäeva jooksul Sotsiaalministeeriumile kollektiivlepingute andmekogus registreerimiseks.
pooled määravad omale esindajad. Läbirääkimisi peetakse poolte vahel kokkulepitud ajal. Mõlemaltel pooltel on õigus kaasata eksperte läbirääkimistele. Ekspertide kutsumisega seotud kulud kannab neid kutsunud pool. Kõik läbirääkijad peavad hoidma neile õeldud tootmis- või ärisaladusi. Seda rikkunud inimene karistatakse seadusega ettenähtud korras. Kõik vaidlused lahendatakse kollektiivse tõõtuli lahendamise seaduse alusel. Kollektiivleping jõustub sellele allakirjutamise päevast. Kehtvus on täpselt 1 aasta, juhul kui pooled pole kokku leppinud teisiti. Lepingu kehtivuse ajal on mõlemad pooled kohustatud täitma lepingus õeldut. Kollektiivleping peab olema kättesaadav kõigile, kes selle sõlminud on. Tõõandja on kohustatud tutvustama tõõlepingut ettevõtte tõõtajatele nende tõõleasumisel.
taastamiseks. Eesti Demokraatliku Liikumise ja Eesti Rahvusrinde programmiliste dokumentide arutelu käigus oli kujunenud välja suund taasiseseisvumisele.1979. aastal saatsid nelikümmend viis Eesti,Läti ja Leedu kodanikku märgukirja ÜRO peasekretärile ning NSV LIIDU, Saksamaa LV, Saksa DV ja Atlandi hartale alla kirjutanud riikide valitsustele nõudega avalikustada Molotovi-ribentropi pakt koos selle salaprotokollidega, kuulutada need allakirjutamise hetkest alates õigustühisteks ning taastada Balti riikide iseseisvus. 5. Mis olid Vabadussõja ja Tartu rahu tähtsus Eesti ajaloos? Eesti võitis vabadussõja • Punaarmee väljatõrjumine Eestist • Eesti riikliku iseseisvuse tunnustamine Tartu rahulepinguga 6. Mis olid II ms põhjused ja mis sündmused viisid sõja puhkemiseni, kuidas Eesti okupeeriti? Versaille’s lepingu tühistamine,Saksamaa.nõukogude liidu ja Jaapani agresiivne välispoliitika ning
· Töötamisel üks aasta kuni kaks aastat .......................... euro võrra. 9. Pooled on kokku leppinud erandina, et ............................................................................ ...................................................................................................... ............................................ . 10.Leping jõustub selle mõlemapoolse allakirjutamise momendist ja kehtib kuni kummagi lepinguliste kohustuste täitmiseni. 11.Kõik lepingu muudatused jõustuvad pärast nende mõlemapoolset allakirjutamist või poolte kirjalikult määratud tähtajal. 12.Leping on koostatud kahes identses eksemplaris, millest kumbki pool saab ühe eksemplari. Ettevõtte esindaja Töötaja
Kollektiivlepingu olemus ja selle sõlmimise kord Kollektiivleping on vabatahtlik töötajate ja tööandja vaheline leping reguleerimaks tööalaseid suhteid ning tingimusi poolte vahel. Kollektiivleping sõlmitakse alati kirjalikult. Kollektiivleping jõustub sellele allakirjutamise päevast, kui lepingus ei ole ette nähtud teisiti. Lepingu kehtivus on üks aasta, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Sama tüüpi lepingu saab sõlmida ka riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse osapooled. Leping võib olla kahe- kui ka kolme poolne. Kollektiivlepingu sõlmib ametiühingu esindaja või töötajateusaldus isik tööandjaga. Töötajate esindaja on tavaliset tavatöötajast paremad juriidilised teadmised ning suurem kaitse töösuhtes,
detsembril 2012 punkt. Kuu võib kirjutada nii sõnaga kui ka Rooma või 21.detsembril 2012 araabia numbritega. Punkt on kuu järel vaid araabia 21. XI 2012 numbritega märkimisel. 21.12.2012 Aasta kirjutatakse araabia numbritega. Kui järgneb 21.12.2012 sõna aasta või selle lühend a, pannakse aastanumbri 21.12.2012. aasta järele punkt. 21.12.2012. a Allakirjutamise puhulmärgitakse koht seesütlevas Tartus 1. märtsil 2013 käändes ja ilma komadeta. A Ajavahemiku tähistamisel pannakse algus- ja 2011.-12. õa lõppaeg tähistatavate numbrite järel punkt ja 2011/12, õa ühendatakse nad mõttekriipuga/kaldkriipsuga või 1.-9- mai sõnaga kuni. 1. kuni 9. mai Käändelõppe ei lisata, kui kääne selgub järgnevast 2008.-2009. aastani tekstist
kirjeldus] (edaspidi: Üüriobjekt) koos kõigi seadme kasutamist puudutava dokumentatsiooniga. 1.2 Üüriobjekti seisund fikseeritakse ning Lepingu punktis 1.1 toodud esemed antakse Üürnikule üle üleandmisevastuvõtmise aktiga, mis vormistatakse käesoleva Lepingu lisana 1. 1.3 Üürnik kasutab Üüriobjekti ainult Üüriobjekti iseloomust tulenevatel eesmärkidel. 2. Lepingu tähtaeg 2.1. Käesolev Leping jõustub allakirjutamise momendist mõlema Poole poolt ning kehtib kuni [kuupäev]. 2.2. Juhul, kui üks Pool ei teata teisele Poolele [kuude arv] kuud enne Lepingu tähtaja möödumist, et ta ei soovi Lepingu pikenemist, pikeneb Lepingu tähtaeg automaatselt [aastate arv sõnadega] (aastate arv numbritega) aasta võrra. 3. Üür 3
ennem üleandmist.* 5.2 Kui Kaupa tuleb vastu võtma kolmas isik, on Müüjal õigus küsida kirjalikku nõusolekut Ostja poolt ja ette teatamist.* 6.Lepingu kinnitus 6.1 Kõik käesoleva lepingu järgi tekkinud vaidlused lahendatakse vastavalt Eesti Vabariigis kehtivale seadusandlusele. 6.2 Lepinguga seonduvad vaidlused lahendatakse Harju maakohtus. 6.3 Käesolev leping jõustub allakirjutamise momendist. 6.4 Käesolev leping on kooskõlas hea usu, heade kommete ja mõistlikkuse põhimõtetega. _____________ _____________ MÜÜA OSTJA
tegevust dokument puudutab. Tutvumist kinnitab töötaja oma allkirja ja kuupäevaga, kas käskkirjade registris või käskkirja originaaleksemplari pöördel. Käskkirja vorming Dokumendiliigi vorming KÄSKKIRI Trükitakse suurtähtedega kas alates vasakust veerisest või plangi keskele. (5,5 cm kaugusel ülaservast) Käskkirja vorming Koostamise koht Nimetavas käändes alates plangi vasakust veerisest samale reale käskkirja allakirjutamise kuupäeva ja dokumendi- registri numbriga (6,3 cm plangi ülaservast) Käskkirja vorming Pealkiri Vormistatakse käskkirjale alati, kuna see peab avama dokumendi väljaandmise eesmärgi. Trükitakse alates vasakust veerisest (8,5 cm kaugusel ülaäärest) Käskkirja vorming Tekst Tekst peab olema täpne, keelelt ja stiililt korrektne, üheselt arusaadav, võimalikult lühike ja vastama eesti õigekirja reeglitele. Dokument peab käsitlema ühte teemat
ulatuses. Personaalsets aspektist – ettenähtud teatavate isikute ringile. Reeglina kehtivad riigiseadused ja mud normatiivsed aktid kõigi selel riigi territooriumil asuvate isikute suhtes(kodanikud, kodakondsuseta isikud ehk apatriidid ja välismaalased). Erandijuhtudel võib mõni õigusakt olla määratud ainult teatud kategooria isikutele. Vabariigi valitsuse aktid, korraldused jõustuvad allakirjutamise päevast, kui korralduses ei ole ettenähtud teist tähtaega. Vabariigi presidendi otsused jõustuvad samuti allakirjutamise päeval. Normatiivakt lõpetab oma kehtivuse tema kehtivuse lõppemisel või kehtivuse lõpetamisel selleks pädeva organi poolt. Selleks on 2 viisi: eraldi aktiga Võib olla kehtetuks tunnistatud uue, samasisulise akti vastuvõtmisega Kui samasisuline uus õigusakt ei tunnista vana kehtetuks, võib tekkida olukord, kus
Üüriobjekti täpsem plaan on sätestatud Lepingu Lisana 1. 1.2 Üüriobjekti seisund fikseeritakse ning antakse Üürnikule üle üleandmisevastuvõtmise aktiga, mis vormistatakse Lepingu Lisana 2. 1.3 Üürnik võib Üüriobjekti kasutada ainult oma majandus või kutsetegevuse raames ja Lepingus määratud eesmärkidel. 2. Lepingu tähtaeg 2.1. Leping jõustub allakirjutamise momendist mõlema Poole poolt ning kehtib kuni [kuupäev]. 2.2. Juhul, kui üks Pool ei teata teisele Poolele [kuude arv] kuud enne Lepingu tähtaja möödumist, et ta ei soovi Lepingu pikenemist, pikeneb Lepingu tähtaeg automaatselt [aastate arv] aasta võrra. 3. Üür ja kõrvalkulud 3.1 Üürnik tasub Üürileandjale Üüriobjekti kasutamise eest üüri [üüri summa] eurot kuus. 3
3. Abiellumiseks peab inimene olema 18-aastane ja ei tohi olla abielus. 4. 15-18-aastased võivad abielluda oma vanema(te) või eestkostja kirjalikul nõusolekul. 5. Õiguslikku tähtsust omab vaid selline abielu, mille sõlmimisel on koostatud perekonnaseisuasutuse abieluakt. 6. Abielu on sõlmitud, kui mõlemad abiellujad on abieluaktile alla kirjutanud. 7. Abieluakt on dokument, mille koostab perekonnaseisuasutus, kus abielu sõlmitakse ja millele allakirjutamise momendist on abielu tekkinud. 8. Abikaasade varalised õigused määratakse kindlaks seaduses ja abieluvaralepinguga, kui see on sõlmitud. 9. Abieluvaralepin määrab kindlaks: · milline enne abiellumist abikaasale kuulunud vara jääb tema lahusvaraks ja milline vara saab abikaasade ühisvaraks; · milline abielu kestel omandatud või omandatav vara on ühisvara ja milline lahusvara;
Läbirääkimised Läbirääkimiste pidamiseks määravad pooled oma esindajad ning teavitavad sellest teist poolt. Kui läbirääkimisi peetakse tööajal, vabastatakse poolte kokkuleppel nende esindajad põhitööst keskmise palga säilitamisega. Läbirääkimisi pidavatel pooltel on õigus kaasata läbirääkimistele asjatundjaid ja eksperte. Asjatundjate ja ekspertide kaasamisega seotud kulud kannab neid kutsunud pool. Kollektiivlepingu kehtivus Kollektiivleping jõustub sellele allakirjutamise päevast. Kollektiivleping kehtib 1 aasta, kui selles ei ole teisiti kokku lepitud ja lõpeb kehtivuse lõppedes. Sõlmitud kollektiivlepingud on kohustuslik esitada 15 tööpäeva jooksul Sotsiaalministeeriumile kollektiivlepingute andmekogus registreerimiseks. Kollektiivlepingu tekst peab olema kättesaadav kõigile, keda see puudutab. Võb kindlaks määrata töötajate ringi, kellele kollektiivleping kehtib, kui seda määratud
ühistegevuse vedajaid. 1905. aasta revulutsiooni ajal otsustas Tõnisson jääda oma mõõdukate nõudmiste juurde ning ta nõudis monarhia kehtestamist ja Eesti-siseselt aga eestlastele võrdseid õiguseid sakslaste ja venelastega ning eestikeelset haridussüsteemi. Jaan Tõnisson valiti 1906. Aastal Liivimaa kubermangu I riigiduumasse, kus sai ta tuntuks jõulise kõnemehena. Riigiduum saadeti laiali ja Tõnisson arreteeriti Viiburi märgukirjale allakirjutamise tõttu ning ta oli kolm kuud vanis. 1910. aastal loodi Eesti Noorsoo Kasvatamise Selts (ENKS). Tõnisson nimetas Rahvameelse Eduerakonna ümber Eesti Demokraatlikuks Erakonnaks ning ta jäi sinna juhiks kuni 1919. aastani. 1917. Aastal toimus Tõnnisoni eestvedamisel "Tartu mäss" . Arreteeriti Jaan ja Aleksander Tõnisson ning saadeti nad Patarei vanglasse. Hiljem saadeti ja Tõnisson maalt välja. 1918. aastal naases Tõnisson Eestisse ja temast sai Konstantin
ulatuses. Personaalsets asbektist – ettenähtud teatavate isikute ringile. Reeglina kehtivad riigiseadused ja mud normatiivsed aktid kõigi selel riigi territooriumil asuvate isikute suhtes(kodanikud, kodakondsuseta isikud ehk apatriidid ja välismaalased). Erandijuhtudel võib mõni õigusakt olla määratud ainult teatud kategooria isikutele. Vabariigi valitsuse aktid, korraldused jõustuvad allakirjutamise päevast, kui korralduses ei ole ettenähtud teist tähtaega. Vabariigi presidendi otsused jõustuvad samuti allakirjutamise päeval. (üldpõhimõte: Jõustunud õigusakt ei oma tagasiulatuvat jõudu, vaäljaarvatud 2 erandit: tagasiulatuvat jõudu omavad seadused, mis seda sõnaselgelt sätestavad (nt kasutatakse varaliste suhete reguleerimisel) Kriminaal seadus, kui ta kõrvaldab teo karitatavuse või kergendab karistust.
määravad omale esindajad. Läbirääkimisi peetakse poolte vahel kokkulepitud ajal. Mõlemaltel pooltel on õigus kaasata eksperte läbirääkimistele. Ekspertide kutsumisega seotud kulud kannab neid kutsunud pool. Kõik läbirääkijad peavad hoidma neile õeldud tootmis- või ärisaladusi. Seda rikkunud inimene karistatakse seadusega ettenähtud korras. Kõik vaidlused lahendatakse kollektiivse tõõtuli lahendamise seaduse alusel. Kollektiivleping jõustub sellele allakirjutamise päevast. Kehtvus on täpselt 1 aasta, juhul kui pooled pole kokku leppinud teisiti. Lepingu kehtivuse ajal on mõlemad pooled kohustatud täitma lepingus õeldut. Kollektiivleping peab olema kättesaadav kõigile, kes selle sõlminud on. Tõõandja on kohustatud tutvustama tõõlepingut ettevõtte tõõtajatele nende tõõleasumisel.
1. Euroopa Liidu tekke peamised asutamislepingud, nende jõustamise või allakirjutamise aastad. 1) Euroopa Söe ja Terase Ühenduse asutamiseleping (1952) 2) Euroopa Ühisturu (Majandus Ühenduse) asutamisleping (Rooma leping) (1957) 3) EURATOMI asutamisleping (1958) 4) Euroopa Ühenduse asutamisleping (Pariisi leping) (1967) 5) Euroopa Liidu (Maastrichti) leping (1992) 2. Euroopa Liidu klassifikatsioon ja loetelu alajaotuste kaupa. Euroopa Liidu õigusaktid jagatakse 2 suurde rühma: 1) Primaarõigusaktid e
Lepingut. Lepingu oluliseks rikkumiseks loetakse : 7.2.1. Tellija on viivitanud Töövõtjale Lepingus ettenähtud maksete tasumisega üle 1 (ühe) kuu; 7.2.2. Tellija ei ole kõrvaldanud Tellijast sõltuvat 2ööde tegemist takistavat asjaolu või ei tee Töövõtjaga koostööd, kui see on tööde lõpetamiseks vajalik. 8. Lõppsätted 8.1. Kõik Lepingu muudatused jõustuvad pärast nende allakirjutamist mõlema Poole poolt allakirjutamise momendist või Poolte poolt kirjalikult määratud tähtajal. 8.2. Lepinguga seonduvaid eriarvamusi ja vaidlusi lahendavad Pooled eelkõige läbirääkimiste teel. Kui Lepingust tulenevaid vaidlusi ei õnnestu lahendada Poolte läbirääkimistega, lahendatakse vaidlus kostja elu- või asukohajärgses kohtus. 8.3. Leping jõustub arvates selle allakirjutamisest mõlema Poole poolt ja lõpeb, kui Lepingust tulenevad kohustused on mõlema Poole poolt täidetud. 8.4
se lahendamise kontrollimine; *tõuseb dok. usaldusväärsus; *tagatakse avalikkuse juurd- epääs avalikele dok.-dele; *tagatakse dok-de arvestus. Dokumentide registreerimine on: *ühekordne asjaajamisteenistuses registreeritud dok. struktuuriliselt uuesti ei regist- reerita; *algatusdokumendi järgne algatuskiri ja vastuskiri registreeritakse sama jrk nr-i all. Saabuvad dokumendid registreeritakse saabumise päeval, sisemised ja väljasaadeta- vad dokumendid registreeritakse allakirjutamise päeval. dokument on tähtaegselt vasta- tud, kui: *vastus on sideettevõttele ärasaatmiseks üle antud määratud tähtpäeval; *vastus on tähtpäeval digitaalselt edastatud asjast huvitatud isikule; *vastusest on teatatus täht- päeval. Arhivaalide loetelu on vajalik: *arhivaalide üle arvestuse pidamiseks; *arhivaa- lide olemi kindlaks tegemiseks; *arhivaalide juurdepääsu tagamiseks; *dokumentide ka- sutamise võimaldamiseks
informatsiooni vabamat liikumist euroopas ja seista inimõiguste rikkumise vastu. Helsingi nõupidamise lõppaktiga pandi alus Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonile ( OSCE) Moskva võidutses. Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamisega sisulielt seotud olid 1973. a viinis alanud läbirääkimised relvastuse ja relvajõudude vähendamiseks kesk-euroopas. Nsvl nõustus nende alustamisega üksnes seetõttu et tahtis lääneriike helsingisse meelitada. Helsingi lõppakti allakirjutamise järel kaotas nsvl guvi läbirääkimiste vastu ning need ebaõnnestusid. Hallsteini doktriin - ei tunnustanud Saksamaa LV Saksa DV, käsitledes end saksa rahva ainuesindajana. 1955. aastal, kohe pärast täieliku iseseisvuse saavutamist, deklareeris Saksa LV valitsus, et kui mõni riik peaks SDVd tunnustama ja sellega diplomaatilise vahekorra rajama, siis võtab SLV seda kui vaenulikku akti ja katkestab kõnealuse riigiga suhted. Hallsteini doktriinil oli ainult üks erand - NSV Liit.
teravaks. Usast algas majanduskriis, mis tegi olukorra väga halvaks Pariisi rahukonverents- Tähtsaimad mehed: Clemenceaux( prants.), Woodrow Wilson( USA), Lloyd George( inglismaa), nemad otsustasid enamiku asju, teistel riikidel otsustada ei lastud. W.W. tahtis teha humaanse rahulepingu, aga Prants. Tahtis Saksamaa täiesti maha suruda ja Saksale pandi peale väga akrmid reparatsioonid, talt võeti ka palju alasid. Konverentsi avamise päev, allakirjutamise päev ja koht olid Sakslastele koha kättenätamiseks, kuna need olid seotus Saksamaaga. 1930-date aastate sõjakolded- Saksamaa viis oma väed Reinimaale aj vallutas tagasi teised käest võetud piirkonnad, Antant ei teinud selle vastu midagi ja Saksamaa tegutses edasi ja tegi tulevikuplaane Jaapani sõda Hiina vastu- J tahtis saada kogu aasia valitsejaks, kui rahvasteliit jaapani agressorisk kuulutas, astus j rahavsteliidust välja ning jäi hiinasse
teravaks. Usast algas majanduskriis, mis tegi olukorra väga halvaks Pariisi rahukonverents- Tähtsaimad mehed: Clemenceaux( prants.), Woodrow Wilson( USA), Lloyd George( inglismaa), nemad otsustasid enamiku asju, teistel riikidel otsustada ei lastud. W.W. tahtis teha humaanse rahulepingu, aga Prants. Tahtis Saksamaa täiesti maha suruda ja Saksale pandi peale väga akrmid reparatsioonid, talt võeti ka palju alasid. Konverentsi avamise päev, allakirjutamise päev ja koht olid Sakslastele koha kättenätamiseks, kuna need olid seotus Saksamaaga. 1930-date aastate sõjakolded- Saksamaa viis oma väed Reinimaale aj vallutas tagasi teised käest võetud piirkonnad, Antant ei teinud selle vastu midagi ja Saksamaa tegutses edasi ja tegi tulevikuplaane Jaapani sõda Hiina vastu- J tahtis saada kogu aasia valitsejaks, kui rahvasteliit jaapani agressorisk kuulutas, astus j rahavsteliidust välja ning jäi hiinasse
määramisele". Oma pöördumises Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamisest osavõtvate riikide juhtide, ÜRO peasekretäri ja NSV Liidu Ülemnõukogu presiidiumi esimehe poole rõhutati, et 1939-1940. a. sündmused on Stalini ja Hitleri vaheline salasobing ning avaldati veendumust, et "NSV Liidu valitsus mõistab juba käesoleval aastal hukka NSV Liidu Baltimaade vastase poliitika 1939-1940.aastal" ning tühistab allakirjutamise hetkest nimetatud salasobingud. Lisaks sõlmiti kolme rahvaliikumise vahel kokkulepe kolmepoolse komitee loomiseks, et jätkuvalt arendada edasist koostööd, vahetada kogemusi ja informatsiooni. Iga Rahvarinne nimetas viis esindajat nimetatud kolmepoolsesse komiteesse, mis hiljem võttis nimeks Balti Nõukogu. Kohe pärast Balti Assambleed hakati nii Eestis kui ka meie
1898-1918- Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi esimees. Ta propageeris ühistegevust, tema algatusel asutati 1902-aastal tartu Laenu ja Hoiu Ühisus, sisuliselt esimene eestlaste pank. 1911- Ühistegevuse Edendamise Keskseltsi esimees. 1935- Eest Vabariigi aastatel ka ühistegevuseprofessor. 1905-1917-Eesti Tööliste Sotsiaaldemokraatliku Ühisuse juht. Peale I Riigiduuma laiali saatmist, arreteeriti Jaan Tõnisson Viiburi märgukirjale(kus protesteeriti Duuma laialisaatmise tõttu) allakirjutamise tõttu ning oli 1908-aastal 3 kuud vangis. Postimehe väljaandmine peatus 8-kuuks. Esimese Maailmasõja ajal asutas Tõnisson Tartusse Ajutise Põhja-Balti komsjoni. Ajutine Põhja-Balti komisjon- abistati sõjapõgenikke ja muidu sõjas kannatada saanud inimesi. Tegeles ka aktiivselt rahvuspoliitikaga, arutas üldisemaid ühiskonna probleeme ja esitas valitsusele parandusettepanekuid. Pärast Veebruarirevolutsiooni nimetas Tõnisson Rahvameelse Eduerakonna ümber Eesti
ja annaks sellele hinnangu? Sellega oleks tunnistatud ebaõiglust, mis tuleb likvideerida, seega oleks loogiline lasta Baltiriikidel iseseisvuda. 4. Millise massiüritusega tähistati Baltimaades MRP 50. aastapäeva? 23. august 1989 5. Millise avalduse tegi Moskva MRP kohta 1989. a lõpul? 24. detsember 2919. a mõistis NSVL Rahvasaadikute Kongress MRP salaprotokolli juriidiliselt alusetuks ja allakirjutamise hetkest kehtetuks. TV lk 65 ül 10 KARL VAINO - EKP esimene sekretär, püüdis eestlasi venestada ja takistada Eesti iseseisvumist. Pärast Eesti taasiseseisvumist siirdus Moskvasse, praeguseks surnud. VAINO VÄLJAS - EKP esimene sekretär, kes kutsuti Nikaraaguast diplomaatiliselt töölt tagasi, et vahetada välja Karl Vaino. EKP rahvusliku tiiva liider, hiljem pooldas Eesti iseseisvumist. EKP-st välja ei astunud ja
see on tema testament. Notar koostab testamendi hoiule andmise kohta dokumendi, millele kirjutavad alla testaator ja notar. Testaator võib notari hoiule antud testamendi igal ajal tagasi võtta. Tunnistajate juuresolekul allakirjutatud testament Testaator võib teha koduse testamendi, millele ta kirjutab alla vähemalt kahe teovõimelise tunnistaja juuresolekul ning milles märgib ära testamendi tegemise kuupäeva ja aasta. Tunnistajad peavad olema testamendi allakirjutamise juures üheaegselt. Tunnistajatele peab testaator teatama, et nad on kutsutud tunnistajateks testamendi tegemise juurde ning et testament sisaldab tema viimset tahet. Ei ole nõutav, et tunnistajad teaksid testamendi sisu. Kohe pärast seda, kui testaator on testamendile alla kirjutanud, kirjutavad sellele alla tunnistajad. Tunnistajad kinnitavad oma allkirjaga, et testaator on testamendile ise alla kirjutanud ja et nende arusaamise kohaselt on testaator teo- ja otsustus- võimeline
seista inimõiguste rikkumise vastu Helsingi protsessi lõppdokumendiga pandi alus Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonile ehk OSCE- le. Pingelõdvenduse lõpp NSVL sai Läänelt tunnustuse pärast II maailmasõda toimunud poliitilistele ja territoriaalsetele muudatustele. 1973 Viinis läbirääkimised, seotud Helsingi protsessiga, läbirääkimised relvastuse ja relvajõudude vähendamiseks Kesk-Euroopas, NSVL kaotas Helsingi lõppakti allakirjutamise järel huvi läbirääkimiste vastu, hilisemad läbirääkimised ei õnnestunud ning pingelõdvendus sai lõpu.
108 korras kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamise päeva. Määrus (on täidesaatva võimu poolt seadusliku volituse alusel antud õiguse üldakt. Määrusi antakse ainult seadusest tuleneva volituse alusel.): Vabariigi Valitsuse, ministri ja Eesti Panga presidendi määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva. Vabariigi Valimiskomisjoni määrus jõustub selle allakirjutamise päevale järgneval päeval. Käskkiri(haldussisene üld- või üksikakt): Käskkiri jõustub allakirjutamise kuupäevast, kui tekstis pole sätestatud teist kuupäeva. 6. Õigussuhe ja selle elemendid. Mille poolest erineb õigussuhe teistest ühiskondlikest suhetest. Selgita iga õigussuhte elemendi olemust/sisu. Õigussuhe on õigusnormide alusel tekkiv isikutevaheline individualiseeritud ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjekti õiguste ja kohustuste olemasolu ja
määratud tähtaja möödumist, on Müüjal õigus ühepoolselt käesolevast Lepingust taganeda ja nõuda Ostjalt leppetrahvi tasumist ____ % Kauba kokkulepitud maksumusest koos käibemaksuga ning kahju hüvitamist juhul, kui leppetrahv ei kata kogu Ostjal tekkinud kahju. Leping loetakse lõppenuks arvates kirjaliku taganemisavalduse kättesaamisest Ostja poolt. 5. Lepingu kehtivus 5.1 Leping jõustub selle allakirjutamise momendist mõlema Poole poolt ja kehtib kuni mõlema Poole lepinguliste kohustuste täitmiseni. 5.2 Käesolevat Lepingut võib lõpetada ennetähtaegselt Poolte kokkuleppel või ühepoolselt käesolevas Lepingus ettenähtud juhtudel ja korras. 6. Vääramatu jõud 6.1 Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta Lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks olid asjaolud, mida Lepingut
· Tänukirjad, õnnitlused ja kaastundeavaldused · Anonüümkirjad, mis ei sisalda kontrollimist vajavat teavet · Allakirjutamata dokumendid · Kirjad märkega ISIKLIK · Reklaamväljaanded ja trükised · Rämpspost. Registreerimisele kuuluvate kirjade puhul tuleb eristada algatuskirjad vastuskirjadest, sest viimased ei saa dokumendiregistrist uut järjekorranumbrit. Saabuvad dokumendid registreeritakse saabumise päeval, sisemised ja väljasaadetavad dokumendid registreeritakse allakirjutamise päeval. Dokument on registreeritud, kui · Dokumendile on antud number dokumendiregistrist, soovitatavalt koos sarja tähisega, ja · Tema kohta on dokumendiregistrisse kantud identifitseerimist võimaldavad andmed vastavalt registreeritava dokumendi liigile. Saabunud paberdokumendi esimese lehe vabale pinnale(üldjuhul lehe alumises parempoolses nurgas) tehakse registreerimistempli abil saabumismärge(16X41mm), mis peab sisaldama · Organisatsiooni nime, kuhu dokument saabus
ON). Aastal 1998 uuriti võimalust, et juhe kulgeb läbi Soome, Rootsi, Taani ja Saksamaa erimajandusvööndi, ning tehti juhtme teostatavuse uuring. Kaaluti mitut trassi, sealhulgas selliseid, mis sisaldavad maapealseid osi Soome ja Rootsi territooriumil. 2001. aasta aprillis sõlmisid Gazprom, Ruhrgas, Wintershall ja Fortum gaasijuhtme projekteerimise kokkuleppe. 8. septembril 2005 kirjutasid Gazprom, BASF ja E.ON AG Berliinis vahel alla gaasijuhtme eellepingu. Allakirjutamise juures viibisid ka president Vladimir Putin ja kantsler Gerhard Schröder. Kevadel 2006 otsustati projekti kaasta Hollandi ettevõtte Gasunie. Gaasijuhe hakkab plaani järgi kulgema Babajevost Viiburi kaudu mööda Läänemere põhja Greifswaldini Saksamaal kogupikkusega umbes 1200 km. Juhtme esimene niit võimsusega 27,5 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas peaks valmima 2010. Teine sama võimsusega niit peaks valmima 2013. Rootsi majandusvööndis Gotlandi lähedal on kavas
«ülesannetes» (VVS § 51 lg 4) • Ministri määrused avaldatakse Riigi Teataja seadusega ettenähtud korras • Ministri käskkiri (VVS § 52) • (1) Minister annab käskkirju teenistusalastes ja muudes üksikküsimustes. • (3) Ministri käskkirjale kirjutab alla minister. Ministrit asendav teine minister kirjutab käskkirjale alla oma ametinimetuse ning lisab asendatava ministri ametinimetuse koos sõnaga «ülesannetes». • (4) Ministri käskkiri jõustub allakirjutamise päeval, kui käskkirjas eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva. Käskkiri tehakse viivitamata teatavaks asjaosalistele. Umbusalduse avaldamine (PS § 97) • Riigikogu võib avaldada Vabariigi Valitsusele, peaministrile või ministrile umbusaldust otsusega, mille poolt hääletab Riigikogu koosseisu enamus. • Umbusalduse avaldamise võib algatada vähemalt viiendik Riigikogu koosseisust kirjaliku nõude esitamisega Riigikogu istungil.
selliseid lepinguid sõlmida ka tööandjate keskliidu ja töötajate keskliidu vahel. Kollektiivleping laieneb nendele isikutele, kes kuuluvad sellise lepingu sõlminud organisatsioonidesse. Kollektiivlepinguga ei või ette näha tingimusi, mis oleks töötaja jaoks halvemad sellest, mis seadusega on ette nähtud. Kollektiivlepingu peab sõlmima kirjalikult. Selle peab sõlmima läbirääkimiste teel, mida peavad pidama poolte esindajad kokulepitud ajal. Kollektiivleping sõltub allakirjutamise päevast, kui just lepingus ei ole teisiti ette nähtud. Leppetrahvi mõiste ja kasutamine töösuhetes Leppetrahv on lepingus ettenähtud kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Seda kasutatakse seega juhtudel, kus üks lepingupool on teist kahjustanud ning lepingus on ära märgitud kahju tekitamise eest mingi trahvisumma. Töösuhetes saab leppetrahvi määrata järgmistel tingimustel:
pühendada oma jõu eesti rahva heaolu ja tuleviku kindlustamisele.». (3) Vabariigi Valitsuse ametisse astumisel annab suulise ametivande peaminister. Seejärel kirjutavad vande tekstile alla kõik ametisse astuva valitsuse liikmed. (4) Ametisse astuv Vabariigi Valitsuse liige märgib vandetekstile alla kirjutades sinna vande andmise kuupäeva ja kellaaja. Vanne loetakse antuks vandetekstile allakirjutamise ajast. Ametivande andmise juures viibib riigisekretär. (5) Vabariigi Valitsuse või tema liikme ametisse astumise päeval antud Vabariigi Valitsuse, peaministri või ministri aktile märgitakse akti andmise kellaaeg. (6) Teadaanne Vabariigi Valitsuse või ministri ametisse astumise kohta avaldatakse Riigi Teatajas. 13) Kuidas nimetatakse EV valitsuse töö kohtumisi? V: Valitsuse istung 14) Kuidas võetakse vastu valitsuse otsuseid? V:
tähtaegadel tasunud varasemalt väljastatud Kauba eest või kui Ostja võlgneb Müüjale muid tasusid (leppetrahvid, viivised vms.) kuni vastavate summade täies ulatuses tasumiseni. 7. Lepingu muutmine 7.1. Lepingut võib muuta poolte kirjalikul kokkuleppel, kui Lepingust ei tulene teisiti. 7.2. Lepingu muutmiseks on pädevad üksnes vastavat volitust omavad isikud. 8. Lepingu kehtivusaeg 8.1. Leping jõustub allakirjutamise hetkest ja on sõlmitud tähtajaga [aastate arv numbritega] ([aastate arv sõnadega]) aasta. Leping pikeneb aasta võrra samadel tingimustel igal järgneval aastal, kui kumbki Pool ei ole [kuude arv numbritega] ([kuude arv sõnadega]) kuu(d) enne tähtaja saabumist teatanud teisele Poolele Lepingu lõpetamise või muutmise vajadusest. 8.2. Lepingu lõppemine või ennetähtaegne lõpetamine ei vabasta Pooli oma täitmata kohustusest,
) __________________, __, Tallinn, ____ m2, 2.1. Eluruumi iseloomustus ning Üürniku kasutusse jäävate esemete, mööbli ja inventari loetelu ja olukord fikseeritakse ____________. a. seisuga ja kirjeldatakse käesoleva lepingu lisa nr. 1, mis on lepingu lahutamatuks koostisosaks. , : , ___________ . 1 , . 3. LEPINGU TÄHTAEG 3.1. Käesolev leping jõustub allakirjutamise hetkel ning kehtib kuni _________________. a. Osapoolte nõusolekul võib lepingut pikendada. _____________, . 4. ÜÜR JA KÕRVALKULUD 4.1. Üürnik kohustub tasuma tema poolt üürile võetud elamispinna eest üüri ___ Eurot (___________________) kuus. Üüri makstakse igakuiselt ettemaksuna. ___ EUR . 4.2. Üürnik kohustub tasuma järgneva kuu korteriüüri igakuiselt ühekordse
Nii tekkis kongressil tõnissonlaste ja radikaalide vahel terav vastuolu, mis lõppes koosoleku lõhkiminekuga. * 1906. aastal valiti Tõnisson Liivimaa kubermangu talupoegade saadikuna I Riigiduumasse ning tegutses seal esialgu autonomistide-regionalistide rühmas. Duumas sai Tõnisson tuntuks jõulise kõnemehena. Peagi saadeti I Riigiduuma laiali ning hiljem arreteeriti Tõnisson Viiburi märgukirjale (kus protesteeriti Duuma laialisaatmise vastu) allakirjutamise tõttu ning oli 1908. aastal 3 kuud vangis. Postimehe väljaandmine peatati 8 kuuks. * Tõnissoni initsiatiivil loodi 1910. aastate alguses Eesti Noorsoo Kasvatamise Selts (ENKS) ning Ühistegevuse Edendamise Keskselts. ENKS rajas Lõuna-Eestisse mitmeid eestikeelseid erakoole, eriti tütarlastele. * Esimese maailmasõja ajal (1915) asutas Tõnisson Tartusse Ajutise Põhja-Balti komisjoni. * Pärast Veebruarirevolutsiooni nimetas Tõnisson Rahvameelse Eduerakonna ümber Eesti
SISSEJUHATUS Asjaajamiskorra analüüsiks valisin XXX asjaajamiskorra. Asjaajamiskorra (edaspidi: kord) eesmärgiks on määratleda XXX (edaspidi: asutus) dokumendihalduse üldised põhimõtted ning vorminõuded. Asjaajamiskorras käsitletakse dokumentide vormistamist, töötlemist, registreerimist, edastamist ja süstematiseerimist ning reguleeritakse: 1. haldusdokumentide koostamise, kooskõlastamise ja allakirjutamise protseduur; 2. dokumendiringluse korraldamine asutuses alates dokumendi asutusse saabumisest või koostamisest kuni väljasaatmiseni või toimikusse paigutamiseni; 3. dokumentide ettevalmistamine säilitamiseks; 4. asjaajamise üleandmine töötajaga töölepingu muutumisel või lõpetamisel. Antud korraga tagatakse ühtne ja korrektne dokumendihaldus asutuses. Kord kehtib kõigis asutuse struktuuriüksustes.
valdusse ja kasutusse vastavalt Lepingu tingimustele ning et Lepingu sõlmimise ajal puuduvad kolmandate isikute õigused Kinnistu suhtes, mis takistavad või võivad takistada Rentnikul Kinnistu kasutamist. 1.4 Rendileandja kohustub andma Kinnistu Rentniku valdusesse hiljemalt [kuupäev]. 2. Lepingu tähtaeg 2.1. Käesolev Leping jõustub allakirjutamise momendist mõlema Poole poolt ning kehtib kuni [kuupäev]. 2.2. Juhul kui üks Pool ei teata teisele Poolele 2 (kaks) kuud enne Lepingu tähtaja möödumist, et ta ei soovi Lepingu pikenemist, muutub Leping automaatselt tähtajatuks. 3. Rent ja kõrvalkulud 3.1 Rentnik maksab Rendileandjale Kinnistu kasutamise eest renti [rendi summa] eurot kuus (edaspidi: Rent). 3
kommunistliku parteiga. Eesti üldsus hakkas pöördumist allakirjutanute arvu järgi nimetama 40 kirjaks. Balti apell- 45 Eesti, Läti ja Leedu kodanike märgukiri ÜRO peasekretärile ning NSVL, Saksamaa LV, Saksa DV ja Atlandi hartale alla kirjutanud riikide valitsustele nõudega avalikustada Molotovi-Ribbentropi pakt koos selle salaprotokollidega, kuulutada pakt kehtetuks allakirjutamise hetkest peale ning taastada Balti riikide iseseisvus. 12. Milles väljendus nn sulaaeg Baltimaades, eriti Eestis? Vähemalt 5 olulisemat näidet, fakti. 13. Milles väljendus stagnatsiooniaeg Eestis? Vähemalt 5 olulisemat näidet, fakti. 14. Mis oli iseloomulik vastupanuliikumisele Baltimaades 1970. aastatel? Tegutsema hakkasid dissidentide e. teisitimõtlejate organisatsioonid. Leedus tugines vastupanuliikumine katoliku kirikule. 1960.1970. a
arvamustevahetuse või, vajaduse korral, konflikti reguleeriva komisjoni moodustamise teel. 6. Käesolev leping sõlmitakse kümneks aastaks ning kui üks Lepinguosalistest ei tühista seda üks aasta enne lepingutähtaja möödumist, pikeneb lepingu kehtivus automaatselt järgmise viie aasta võrra. 7. Käesolev leping kuulub ratifitseerimisele võimalikult lühikese aja jooksul. Ratifitseerimiskirjade vahetamine leiab aset Berliinis. Leping jõustub vahetult selle allakirjutamise hetkest. Koostatud kahes originaaleksemplaris, saksa ja vene keeles. NSVL Valitsuse volitusel: Vjatseslav Molotov Saksa Valitsuse nimel: Joachim von Ribbentrop 23. augustil 1939 Moskvas Salajase lisaprotokolli tekst Saksamaa ja Nõukogude Sotsialistliku Vabariikide Liidu vahelise mittekallaletungilepingu allakirjutamise puhul arutasid mõlema poole allakirjutanud täievolilised esindajad rangelt konfidentsiaalsetel kõnelustel mõlema poole huvisfääride piiritlemist Ida-Euroopas. Need
Jaotmaterjalidega saab töötaja edaspidi tutvuda igal ajal administratsiooni osakonnas. 6. Pärast kursuse lõpetamist kohustub töötaja ettevõttes töötama 12 kuud. 7. Kui töötaja omal algatusel lõpetab töölepingu punktile 5 nimetatud aja jooksul, hüvitab ta koolitusega seotud kulutused vastavalt lepingu punktile 2. 8. Tööandjal on õigus vähendada lepingu punktis 6 nimetatud summat proportsionaalselt töötatud ajaga. 9. Leping jõustub allakirjutamise momendist. 10. Leping on koostatud kahes eksemplaris, millest üks jääb tööandjale ja üks töötajale. Töötaja ................... Tööandja...................... (allkiri) (allkiri) Koolitusdokumendid 14 .................. .................
"kinnitatud" kinnitatava dokumendi autorist, väljaandja ametikohast, kuupäevast, dokumendi nimetusest ning numbrist. Sõnad "kinnitan" ja "kinnitatud" märgitakse suurte tähtedega ning kirjavahemärkideta. Resolutsioon Resolutsioon koosneb selle töötaja eesnimetähest ning perekonnanimest, kellele dokument suunatakse, märkest ettekirjutatava tegevuse ning täitmise korra ja tähtaja kohta, resolutsiooni koostaja signatuurist ja allakirjutamise kuupäevast. Resolutsioon märgitakse dokumendile. Pitser Pitser pannakse rekvisiidi "Allkiri" juurde nii, et see riivaks dokumenti allkirjastanud isiku allkirja viimaseid tähti. Tekst või vapi kujutis pitseril peab jääma õiget pidi. Märge dokumendi originaalsuse või terviklikkuse kohta Dokumendiks võib olla originaal, koopia, ärakiri või väljavõte. Originaal - dokumendi esimene, lõplikult vormistatud ja allakirjutatud eksemplar
Korraldus on nõue või käsk, mis antakse alluvatele suuliselt või kirjalikult igapäevase töö korraldamiseks ja üksikjuhtumite lahendamiseks. K on piiratud kehtimisajaga ja puudutab kitsast ametiisikute ringi. Korraldusi võtavad oma pädevuse piires üksikküsimustes vastu nt: Vabariigi Valitsus, peaminister, maavanem, valla- või linnavalitsus. Õigusakti ajaline kehtivus . 1). Kehtimahakkamine algus sõltub nende tüübist. Näiteks hakkavad valitsuse korraldused kehtima alates allakirjutamise hetkest, kui korralduses endas ei ole määratud teisiti. Seadused tagasiulatuvat jõudu, välja arvatud kahel juhul: *see on seaduses sõnaselgelt öeldud; * kriminaalõigust puudutavad seadused sel juhul, kui nad kõrvaldavad teo karistatavuse või kergendavad seda; 2)- Kehtivuse lõpp- õigusakti võib kehtetuks tunnistada selleks pädev organ kas eraldi aktiga või uue samasisulise akti vastuvõtmisega, mis tunnistab vana kehtetuks.Õigusakt võib kaotada kehtivuse ka tähtaja
annaabi.ee 
