ÕIGEKIRJUTUS numbrite kirjutamine Ajavahemiku väljendamisel algus- ja lõppkuupäevaga on järgmised võimalused: Näitus on lahti 5.26. mail = 5.26. maini = 5. kuni 26. maini. (NB! Arvude vahel on mõttekriips.) Kahe järjestikuse päeva puhul on lisavõimalus: Näitus on lahti 5. ja 6. mail. 5 grammi on lühemalt 5 g (tühikuga), mitte ,,5gr". Majutuskohas on üheinimesetuba (kokku), sobib ka ühetuba (nagu spordis kahepaat, ühekelk), ent ei sobi kirjutada ,,1-inimesetuba". Võib kirjutada kas 20aastaselt või 20-aastaselt. Võib kirjutada 1980. aastatel või 1980ndatel ~ 1980-ndatel. Kahe kümnendi puhul võib kirjutada nt 1980.90. aastatel, ent veel parem on 1980.1990
a-sse, m korrutada K-ga. Lühendi kirjavahemärgina. Poolitusmärgina. Sidekriipsu võib panna: Pikemais liitsõnades parema loetavuse ja mõtte selguse huvides. nt. karusmarja-jahukaste, korvpalli-meistrivõistlused. Liitsõna piiril, kus satuvad kõrvuti kolm või enam ühesugust tähte. nt. maa-ala, iga-aastane, latt-tara. Liitsõnades, mille eesosa on number või märk. nt. 8-tunnine tööpäev, 15-meetrine riidetükk. Suurtähelühendite, numbrite ja märkide käänamisel. nt. NATO-ga, 264-st. Tavaliselt lahku kirjutatavate sõnade ühendamiseks mõtte selguse huvides. nt. Norra Atlandi-uurijad, Venemaa Euroopa-osa. Mõnedes rahvapärastes liitnimisõnades, mille eesosa on nimi. nt. Liisa-tädi, Kuuse-onu. Sõnade ad hoc sidumisel ahelliitsõnaks. nt. aega-küll-meeleolu, keelan-käsin-juhtimine. Mitmesõnalistest nimedest saadud tuletises nende loetavuse huvides. nt
Kahe tähega: arhivaar, inventuur, magistraal, mandariin, plastiliin, poroloon SÕNADE LÕPPSULGHÄÄLIK Tuleb vaadata sõnarõhku. 11 Pearõhk on esisilbil > lõppsulghäälik kirjutatakse ühe tähega: kompvek, kotlet, pankrot, piiskop, siksak, kabinet, katelok, liliput, sigaret, taburet Pearõhk on sõna lõpus > lõppsulghäälik kirjutatakse kahe tähega: saslõkk, spagett, sandalett, siluett NUMBRITE KIRJUTAMINE Kas sõna või numbriga? Üldreegel: tavalises üldkeelses tekstis kirjutatakse arvsõnad ühest kümneni sõnadega: Mul on neli õde. Suuremad arvud kirjutatakse numbriga: Raamatus on 75 lehekülge. Erandid: * Kui tekstis on palju arve või suuri ja väikesi arve lähestikku, siis kirjutatakse nad kõik numbritega: Mari on töötanud 6 aastat algkoolis ja 19 aastat gümnaasiumis.. * Mõõtühikulühendid, tähised, protsendi- ja paragrahvimärk + arv: Toa pikkus on 4 m; 5%
o pühadekaart Ainsuse omastavas oleva täiendsôna kokku- või lahkukirjutamise määravad tähendus ja küsimus. Liiki ja laadi väljendav ainsuse omastav kirjutatakse kokku (nt juturaamat, pildiraamat), kuuluvust näitav lahku (nt venna raamat, tädi raamat). Täiendi mõju ainsuse omastava reeglile Kui täiend täpsustab täiendsõna, kirjutatakse liiki väljendav ainsuse omastav lahku. Omadus-, arv-, ase-, määrsõna ja nimisõnaühendite õigekiri Omadus-, arv-, ase- ja määrsõna kirjutatakse järgnevast nimisõnast tavaliselt lahku, nt suur maja, kolm nurka, tolle aja, kummuli paat. Kohanimede kokku- ja lahkukirjutamine Tavaliselt kirjutatakse nimi nimetusest lahku. Kokku- või lahkukirjutamine sõltub nime struktuurist, nt mõnikord kuulub nime koosseisu nimetus, nimel võib olla täiend jm. Omadussõna kokku- ja lahkukirjutamine Erinevalt nimisõnade kokku- ja lahkukirjutamise reeglitest ei ole omadussõnade eelneva
Anne Meri Anne Meri POOLITAMINE Vigane Õige art-ikli ar-tik-li kauba-ndus kau-ban-dus arusaad-avad aru-saa-da-vad; parim: aru-saadavad elektr-oonikakaubad elekt-roo-ni-ka-kau-bad; parim: elektroonika- kaubad organis-eerida or-ga-ni-see-ri-da NUMBRITE KIRJUTAMINE Kümnest väiksemate numbrite puhul on soovitav kasutada sõnu. Vigane Õige Mul on 1 õde. Mul on üks õde. Tal on 2 koera. Tal on kaks koera. Võtsin 3 aastat mõtlemis aega. Võtsin kolm aastat mõtlemisaega. Põhiarvu järel ei ole punkti. Põhiarv vastab küsimusele `mitu?' (käänded kaasa arvatud). Kindlasti tuleb punkt panna järgarvu taha. Järgarv vastab küsimusele `mitmes?' NB
kau-nis, kar-tul, arheoloo-gia, põu-e. Morfoloogilistesse tunnustesse kuuluvaid häälikuid sisehäälikute hulka ei arvata, nt sõnas heintele ei kuulu t sisehäälikute hulka: hein-tele. Sõna, mille sisehäälikuteks on lühike vokaal ja lühike konsonant, on alati I vältes, nt kala, kodu, inimene. Sõna, mille sisehäälikute hulka kuulub pikk foneem, diftong või konsonantühend, on II või III vältes. Eesti õigekiri eristab II ja III väldet ainult siis, kui sisehäälikuteks on lühike vokaal ja pikk klusiil ning neile järgneb lühike vokaal, nt pika : `pikka. Muudel juhtudel eesti õigekiri II ja III välte vastandust ei kajasta. Seesuguste sõnade väldet saab määrata ainult häälduse alusel: II välde III välde laulu (sõnad) laulu (lauldes) karja (juht) karja (minnes) matka (siht) matka (alustades) teade heade (te) toote toote (hind)
o lasteaed pikemad täiendsõnad kindlakskujunenud ühendeis o vanadekodu (pansionaat) o võõrastemaja (hotell) Liiki ja laadi väljendav ainsuse omastav kirjutatakse kokku (nt juturaamat, pildiraamat), kuuluvust näitav lahku (nt venna raamat, tädi raamat). Täiendi mõju ainsuse omastava reeglile Kui täiend täpsustab täiendsõna, kirjutatakse liiki väljendav ainsuse omastav lahku. Omadus-, arv-, ase-, määrsõna ja nimisõnaühendite õigekiri Omadus-, arv-, ase- ja määrsõna kirjutatakse järgnevast nimisõnast tavaliselt lahku, nt suur maja, kolm nurka, tolle aja, kummuli paat. Kohanimede kokku- ja lahkukirjutamine Tavaliselt kirjutatakse nimi nimetusest lahku. Kokku- või lahkukirjutamine sõltub nime struktuurist, nt mõnikord kuulub nime koosseisu nimetus, nimel võib olla täiend jm. Tegusõnade kokku ja lahkukirjutamine Tegusõnaühendid on ühend- ja väljendtegusõnad, kus tegusõna esineb koos määr- või
Kõikidest kasutusele võetud terminitest, lühenditest ja sümbolitest tuleb kogu töö ulatuses kinni pidada. Võõrkeelsest kirjandusest materjali tõlkimisel peab kindlasti jälgima lauseehitust ja püüdma vältida liiga pikki lauseid. Tõlkida tuleb lause mõtet, mitte üksikuid sõnu. Arusaamatuste vältimiseks on otstarbekas eestikeelsele terminile lisada sulgudes kursiivkirjas (Italic) selle võõrkeelne nimetus. Ühekohalised arvud on soovitav kirjutada sõnadega, ülejäänud arvud numbritega (nt viis punkti, kuus nädalat, 130 õplast). Kui aga ühekohalisele arvule järgneb mõõtühik või tähis, siis kirjutatakse ta numbriga (nt 50% vastanuist). Käändelõppe arvudele ei lisata (nt 5 katsealusele, 27 vastanust). Järgarvu järele pannakse punkt (nt 11. klassis, 2012. aastal). Aastad tuleks märkida arvuliselt, mitte eelmisel aastal ega käesoleval aastal. Suurte arvude korral on soovitav kasutada kombineeritud kirjutusviisi, mille puhul arv on märgitud
Kõik kommentaarid