Sürrealism Sürrealism (pr.-keelsest sõnast surréalisme - "realismi kohal", s.t. üle-reaalsuse võimalikkust, üleloomulikkuseni ulatuvat kunsti ). Sürrealism on 20. sajandi kunsti ja kirjanduse vool, fantaasiakunst, kus olendid ja esemed ühendatakse omavahel ebatavalistesse seostesse, saades nii unenägusid meenutavaid kujutluspilte , valitseb absurdi, hallutsinatsioonide kujutamine. Olulisel kohal on ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid, patoloogilised seisundid. Ajalooline taust Sürrealism sai alguse pärast Esimest maailmasõda Pariisis. Äsja lõppenud sõda tõi kaasa pessimismi, meeleheite ja väsimuse. Kirjanduses on sürrealismi nimetatud ka "kaotatud põlvkonna" kunstivooluks. Küsimus oli, kuidas elada edasi pärast paljude sõprade ja lähedaste inimeste hukkumist? Pärast seda kui kogu varasem hinnangusüsteem oli kokku varisenud. ...
). Teine põlvkond on sündinud sajandi alguses (Salvador Dal´i). Mõjutusi saadi Sigmund Freudi psühhoanalüüsiõpetusest, mille kohaselt looming lähtub alateadvusest, nägemustest, unenägudest, vaistlikest assotsiatsioonidest jne. Sürrealistid võtsid üle freudismist teesi, et ühiskondlikke konflikte on võimalik lahendada alateadvuslike jõudude vabastamise teel. Sürrealism üritas avardada inimese tõelisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute maailma. Tõeline tegija oli Salvador Dali (hisp.). Kõik detailid olid hästi peenelt maalitud, igal teosel oli oma tagamõte. Dali piltidel olid paljud asjad väga välja venitatud. N: ,,Püha Antoniuse kiusamine". Teised sürrealistid aga vältisid üksikasju. Joonistasid nagu lapsed või haiged. Sürrealismi lõppu seostatakse II maailmasõja algusega. Kuid sürrealistlikud näitused toimusid ja väljaanded ilmusid ka hiljem. André Bretoni surm 1966.a
kasutamisega Mõtlemine on tegelikkuse üldistatud ja kaudne tunnetamine, mis peegeldab asjade olemust ning seaduspäraseid suhteid ja seoseid esemete ning nähtuste vahel. MÕTLEMIST VÕIB VAADELDA KUI PROBLEEMI LAHENDAMIST: 1. Probleemi olemuse mõistmine Hästidefineeritud probleem (selge ja kindel lahendus) Halvastidefineeritud probleem (mitu erinevat lahendust) 2.Inkubatsioon (probleem paigutub alateadvusse ja lahenduse otsimine toimub näiteks ka une ajal) 3.Illuminatsioon (sisetunde tekkimine, et teame lahendust) 4.Lahenduse kontrollimine (kasutamine praktikas) Probleemi lahendamine algab suutlikkusest probleemi näha ja sõnastada, edasi on vajalik võime kasutada varasemaid teadmisi ja oskusi ning neid vajadusel juurde otsida. Lõpuks on vaja ettevõtlikust lahenduse teostamiseks MÕTLEMISE VÕTTED:
(sürrealism, dadaism, kubism, futurism, ekspressionism) Kus need tekkisid? Nimeta olulisem(ad) esindaja(d). Too välja lühidalt punktidena tunnused. Avangardism tekkis 20. saj esimese kümnandi lõpul, avangardismiks loetakse futurismi, kubismi, varast ekspessionismi, imazismi ja akmeismi. Sürrealism Esindajad: Andri Breton, Paul Eluard. Tekkis Prantsusmaal 1920ndatel. · Üritas avardada inimese tõelisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute maailma. · Mõjutusi saadi Sigmund Freudi psühhoanalüüsipetusest, mille kohaselt looming lähtub alateadvusest, nägemustest, unenägudest, vaistlikest assotsiatsioonidest. Dadaism Esindajad: Tristan Tzara kodanikunimega Sami Rosenstock Tekkis Sveitsis Zürichis 1916.a · Leiab, et lnekultuur on suremas. Progressi-mõõt on täielikult hävinud. · Elu tajutakse kui midagi hetkelist ja mõistetamatut, kaob ambitsioon luua midagi uut
Hüpnoosi saab rakendada peaaegu kõiges, mis inimesega seotud. Kuna inimene käitub, tegutseb, tunneb ja mõtleb vastavalt infole tema alateadvuses, siis seda kujundades ja suunates saab isiksust sisuliselt kujundada vastavalt soovile, sest hüpnoos võimaldab vana käitumismudelit uuega asendada väga lihtsalt ja kiiresti, minnes mööda teadlikust protsessist. Hüpnoosi ajal suunatakse info ümber vastavalt eesmärgile, genereeritakse uus käitumismudel ning salvestatakse see alateadvusse juba toimiva protsessina, ühtlasi eemaldatakse vana, nii et sama loomulik, nagu oli vana käitumine on nüüdsest uus ja see ei vaja enam teadlikku kontrolli. Kõik toimub inimeses endas oleva info ja ressursside põhiselt. Hüpnoos sobib ülihästi neile inimestele, kes on füüsilise kontakti suhtes ülitundlikud. Hüpnoosist on abi leidnud ka need, keda tavameditsiin aidata ei ole suutnud, sest näiteks ei tekita see kõrvalmõjusid nagu neid võib tekkida erinevate ravimite kasutamisel
Valmis teosed pidi olema vigadeta, loogilised ja läbimõeldud. Professionaalne meisterlikkus ja suur nõudlikkus enese vastu on peamised märksõnad, mis iseloomustavad Elleri õpilasi. Tema tuntuimad õpilased Tartust, kus ta õpetas 1920-1940, on Eduard Tubin ja Eduard Oja. Heino Eller kirjutas tolle aja kohta moodsat muusikat ning põimis sinna eesti rahvusliku muusikat. Eller ei käinud rahvaviise kogumas, vaid need jõudsid tema teostesse vaistlikult, alateadvusse talletanud lapsepõlvemuljete põhjal. Sammuti on tema looming mõjutatud loodusest, kus talle meeldis viibida. Arvukama osa tema teostest moodustab klaverimuusika (umbes 200 teost), kaalukama aga orkestrilooming (ligi 40 teost). Muusika on rahulik, vaoshoitud ja lüüriline. Ta oli väga idealistlik ning tema teosed on väga viimistletud ta võis päevade kaupa ühe takti kallal töötada kuni see ideaalne oli. Elleri üks kõige tähtsamaid
Oidipuse kompleksi arengufaasid 1. esimene armastuse objekt - ema 2. alateadvuslik soov ema omamisest ja vahekorrast 3. tugev armukadedus rivaali vastu 4. agressiivsus rivaali vastu ja soov tema puudumisest 5. kastratsioonihirm - isa avastab agressiivsed soovid ja karistab 6. agressiivsus ja intsesti ihalus kaovad 7. identifitseerub isaga, lootuses saada endale naine, kes on nagu ema 8. väline surve internaliseerub (superego) 9. agressiivsus ja intsesti ihalus alateadvusse Elektra kompleksi arengufaasid 1. esimene armastuse objekt - isa 2. alateadvuslik soov isa omamisest ja vahekorrast 3. avastab peenise puudumise, solvumine ema peale 4. avastab, et emal pole peenist, suureneb viha ema vastu 5. orienteerub isale, lootuses, et isa annab peenise tagasi (sümboolne - laps) 6. frustratsioon peenise mittesaamisest 7. identifitseerub emaga, lootuses saada mees nagu isa 8. väline surve internaliseerub (superego) 9
Oidipuse kompleksi arengufaasid 1. esimene armastuse objekt - ema 2. alateadvuslik soov ema omamisest ja vahekorrast 3. tugev armukadedus rivaali vastu 4. agressiivsus rivaali vastu ja soov tema puudumisest 5. kastratsioonihirm - isa avastab agressiivsed soovid ja karistab 6. agressiivsus ja intsesti ihalus kaovad 7. identifitseerub isaga, lootuses saada endale naine, kes on nagu ema 8. väline surve internaliseerub (superego) 9. agressiivsus ja intsesti ihalus alateadvusse Elektra kompleksi arengufaasid 1. esimene armastuse objekt - isa 2. alateadvuslik soov isa omamisest ja vahekorrast 3. avastab peenise puudumise, solvumine ema peale 4. avastab, et emal pole peenist, suureneb viha ema vastu 5. orienteerub isale, lootuses, et isa annab peenise tagasi (sümboolne - laps) 6. frustratsioon peenise mittesaamisest 7. identifitseerub emaga, lootuses saada mees nagu isa 8. väline surve internaliseerub (superego) 9
lähtub alateadvusest, nägemustest, unenägudest, vaistlikest assotsiatsioonidest jne. *Breton: Sürrealism on puhas psüühiline automatism, mis sõnaliselt, kirjalikult või mõnel muul viisil väljendab mõtte tõeslis käike, ilma mõistuse kontrollimata ja arvestamata eetilisi, religioosseid, esteetilisi või muid selletaolisi kaalutlusi. Sürrealismi eesmärgid *Peamine eesmärk on elu muutmine. *Sürrealism üritas avardada inimese tõelisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute maailma. *Sürrealistid võtsid üle freudismist teesi, tahtsid tõestada et ühiskondlikke konflikte on võimalik lahendada ka alateadvuslike jõudude vabastamise teel. Salvador Dali *Kuulsaim sürrealist, kes elas aastatel 1904-1989. (Tema loomingi on baroklikult ülespuhutud, eksalteeritud ning küllastatud vihjetest ja alltekstidest. Illusionistlikult naturalistlikke üksikasju ühendab Dali uskumatult mõistusevastastesse seostesse.)
). Teine põlvkond on sündinud sajandi alguses (Salvador Dalí). Mõjutusi saadi Sigmund Freudi psühhoanalüüsiõpetusest, mille kohaselt looming lähtub alateadvusest, nägemustest, unenägudest, vaistlikest assotsiatsioonidest jne. Sürrealistid võtsid üle freudismist teesi, et ühiskondlikke konflikte on võimalik lahendada alateadvuslike jõudude vabastamise teel. Sürrealism üritas avardada inimese tõelisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute maailma. Sürrealist Mõned teosed valmisid kollektiivselt, nii et tervikpilti nägid osalised alles lõpuks. Sellest suunast kasvas lõpuks välja sürrealismi variant, mille puhul laste või vaimuhaigete joonistustest tuletatud kujundid ning freudistlikud sümbolid muudeti peaaegu abstraktseteks märkideks. Selliste sümbolite fantaasiarikas sigri-migri valitseb katalaani sürrealisti Joan Miro (1893-1983) töödes.
spontaanset, alateadlikku eneseväljendust. Mõjutusi saadi Sigmund Freudi psühhoanalüüsiõpetusest, mille kohaselt looming lähtub alateadvusest, nägemustest, unenägudest, vaistlikest assotsiatsioonidest jne. Sürrealistid võtsid üle freudismist teesi, et ühiskondlikke konflikte on võimalik lahendada alateadvuslike jõudude vabastamise teel. Sürrealism üritas avardada inimese tõelisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute maailma. Nende eesmärgiks oli kunsti ja elu piiride ähmastamine ning Lääne ühiskonna lammutamine uue, inimese tegelikele vajadustele vastava ühiskonna loomiseks. Seepärast tegid nad ajuti koostööd ka kommunistidega. Sürrealism levis esmalt kirjanduses ja teatrikunstis. Alateadvuse jõude püüti vabastada spontaanse, nn. automaatse kirjutamise abil. Samamoodi üritati ka kujutavas kunstis
5. Romantiline novell unenäod, hallutsinatsioonid, patoloogiliste E.A.Poe novellide põnevus-/õudusjutud, seisundite jms. Sürrealism üritas avardada kriminaalromaanid, teaduslik fantastika. inimese tõelisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, novelli "Reetlik süda" liigitus, Edgar Allan Poe suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute novell mehest, kes põetab hävinenud silmaga maailma. vanameest. Mehe üdini valge ja suur silm muutub 13. Modernistliku romaani tunnused, suunad : tema jaoks väljakannatamatult hirmuäratavaks, modernistlikus romaanis on jutustus asendunud mistõttu põetaja vanamehe linadega lämmatab. mõtiskluste ja tegelase sisemonoloogiga; meeleolult 6
1917. aastal. · Sürrealismi teoreetilised alused formuleeris 1924. aastal Pariisi luuletaja André Breton. André Breton (18961966) Sürrealism sai mõjutusi S. Freudi psühhonanalüüsi õpetusest, mille põhjal on lähtealusteks: · Alateadvus · Unenäod maagia, müstika, parapsühholoogia · Nägemused · Vaistlikud assotsiatsioonid · Jne... Sürrealism üritas avardada inimese: · Tõelisusepilti · Inimlikku kogemuspiiri, suundudes: · alateadvusse, · tunnete maailma, · aistingute maailma. Sürrealismi eesmärk · oli luua nn automatistlikku kunsti · See pidi tulenema vahetult alateadvusest, mida ei tohtinud mõjutada: · mõistlikud, · moraalsed ega · eetilised kaalutlused. · Sürrealistid püüdsid viia reaalse elu ja kunsti vahemaa minimaalseks. · Kuulus oli nende nn JULMUSE TEATER, kus kõik lavaltoimunu ei olnud mitte mängitud, vaid toimus päriselt (surm jne). 3 etappi sürrealismi arengus:
Eeskujuks vaimuhaigete tööd Lenini 6 ilmutust klaveril", ,,Sõja nägu", ,,Püha Antoniuse kiusatused", ,,Kristus ristil", ,,Põlevad kaelkirjakud", ,,Aeg voolab" ehk ,,Pehmed kellad" Rene Margritte (Belgia) optilised petted. Sürrealistid võtsid üle freudismist teesi, et ühiskondlikke konflikte on võimalik lahendada alateadvuslike jõudude vabastamise teel. Sürrealism üritas avardada inimese tõelisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute maailma. Esmalt kirjanduses ja teatris. KUNSTNIKUD: Miro (juhuse abil joonistatud teosed kokku sümbolitena sigrimigri)
L.Ronald Hubbard, 1955, USA ja Columbia Teos „Dianeetika“ Dianeetika – psühhotehnika, mis on segu psühhoanalüüsist ja müstitsismist Saientoloogia – tervete inimeste võimete parandamine vaimse treeningu abil Inimesed elavad MEST-universumis – materiaalne energeetiline aegruum. Sellest tuleb vabaks saada. Teetan – hing-vaim Inimese meel-mõistuse 2 osa: analüütiline meel teadvuses ja aheldav reaktiivne meel alateadvuses, mis talletrab engramme Engramm – alateadvusse talletunud minevikutraumad Auditeerimine – engrammidest vabanemine. Teostab seda audiitor Eesmärk ongi vabaneda engrammidest ja saada toimivaks teetaniks koos eriliste võimetega. 4 Avalikud jumalateenistused (silmapetteks), organisatsiooni militaarne juhtimine Ülikallid kursused võimete arendamiseks, variorganisatsioonid, nn mereorganisatsioon (kuna paljudes riikides ei lubata tegutseda, siis on
Turuplatsil kauplejatele on ka tihedalt teineteise kõrval kohvitelgid, päikese eest annab varju seal tühi suhkrukott, mis on toigaste otsa kinnitatud. Turukohvik Keraamika värvimine Puuvillased telgedel kootud sallid Huvitavat Dušist tulev sooe vesi, elekter ja stabiilne internett- kõik kolm on Etioopias väga kaootilised nähtused Etioopia rahvas on kannatanud aastaid näljahäda käes. Äärmuslikud tingimused on rahva alateadvusse jätnud ränga jälje, röövides nende väärikuse. Väga suur osa elanikkonnast elab koopainimese kombel. Kirjaoskamatutel peredel kes istuvad urbsetes hurtsikutes on lapsi palju ja tuleb aina juurde. Kodud Kasutatud kirjandus Eesti vabatahtlikud Etoopias - http ://www.etioopia.ee/ et.wikipedia.org/wiki/Etioopia www.reisiguru.ee Täname kuulamast!
Maailmas tuntud: Franz Kafka, Georg Kaiser Eesti kirjanikud: Marie Under, Friedebert Tuglas Sürrealism: Tekkis 20. sajandil. Olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid, patoloogiliste seisundite jms. Mõjutusi saadi Sigmund Freudi psühhoanalüüsiõpetusest, mille kohaselt looming lähtub alateadvusest, nägemustest, unenägudest, vaistlikest assotsiatsioonidest jne. Sürrealism üritas avardada inimese tõelisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute maailma. Maailmas tuntud: Charles Baudelaire, Arthur Rimbaud Eesti kirjanikud: Andres Ehin Eksistentsialism: Tekkis 20. sajandi keskpaigas. Eksistentsialism lähtub inimese mõistmisel tema eksistentsist. Eksistentsialismis on filosoofia ja kirjandus tihedalt omavahel põimitud. Lisaks rõhutab eksistentsialism ka vajadust rakendada mõtlemist isiklikus ja ühiskondlikus elus, sh poliitikas. Negatiivne kuid põhjalik. Maailmas tuntud: Albert Camus, Karl Jaspers 3
patoloogiliste seisundite jms.Mõjutusi saadi Sigmund Freudi psühhoanalüüsiõpetusest, mille kohaselt looming lähtub alateadvusest, nägemustest, unenägudest, vaistlikest assotsiatsioonidest jne. Sürrealistid võtsid üle freudismistteesi, et ühiskondlikke konflikte on võimalik lahendada alateadvuslike jõudude vabastamise teel. Sürrealism üritas avardada inimese tõelisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute maailma. ESTETISM on arusaam, et kunsti eesmärk on temas eneses. Kunst peab olema sõltumatu ja ei tohi teenida poliitilisi, usulisi, kõlbelisi ega muid kunstiväliseid ülesandeid. Kunst on primaarne ja ei allu ühelegi mõjutusele. AUTOMAATKIRJUTAMINE nimetatakse sellist teksti kujutamise viisi, mida antakse edasi sisemonoloogitehnikaga ehk pannakse kirja tegelase mõttekäik nii puhtalt kui võimalik, olgu ta siis nii seosetu ja uitmõtteid sisaldav kui tahes.
Alateadvus on psüühika teadvustamata osa, mis siiski oluliselt määrab inimese käitumist. Freudi arvates on enamik inimese igapäevakäitumisest motiveeritud alateadlike jõudude poolt. Oluline on dünaamiline alateadvus see osa, mida ei saa ka tahtmise korral teadvustada, sest teadvustamist takistavad mingid sisemised jõud. Repressioon ehk väljatõrjumine on mehhanism, mille abil ebameeldivad mõtted, soovid, tunded ja mälestused tõrjutakse alateadvusse. Kuigi nad ei ole seal teadlikud, mõjutavad nad siiski käitumist ning otsivad avaldumist varjatud ning moonutatud kujul. Tõrjutakse seda, mis on kas liiga valus meenutada, moraalselt laiduväärne, enesehinnangut alandav või liiga suuri nõudmisi esitav. Alfred Adler Alfred Adler oli juudi rahvusest Austria psühhiaater, tuntud kui psühhoanalüüsi arendaja ja psühholoogia uue suuna individuaalpsühholoogia rajaja. Alfred Adler sündis 7. II 1870 Viinis
sürrealistide koolkonna, mille keskpunktiks oli Pariis. Mõjutusi saadi Sigmund Freudi psühhoanalüüsiõpetusest, mille kohaselt looming lähtub alateadvusest, nägemustest, unenägudest, vaistlikest assotsiatsioonidest jne. Sürrealistid võtsid üle freudismist teesi, et ühiskondlikke konflikte on võimalik lahendada alateadvuslike jõudude vabastamise teel. Sürrealism üritas avardada inimese tõelisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute maailma. Kesksed sürrealistid (Breton, Antonin Artaud, Louis Aragon (Salvador Dalí). Marcel Proust(1871-1922) Sündis Pariisis rikkas kodanlikus peres. 1895 sai kirjanduse litsentsiaadiks. Sekkus Dreyfusi afääri. Sealt on ka ta päris palju ainet loominguks saanud. Kannatas astma all. Pärast ema surma 35-aastaselt loobus salongi elust ning sulges ennast korkvooderdusega tuppa, et kirjutada "Kadunud aega otsides" . 1913 avaldas mees teose oma kulude ja kirjadega
pildid "Videvik" ja "Varjus ja Artur Kapi kaalukaim teos on päikesepaistel" piibliaineline oratoorium "Hiiob", Eller ei ole käinud rahvaviise milles avaldub helilooja kogumas, ega ka põhjalikult polüfooniline meisterlikkus. uurimas.Rahvamuusikale omased Kapp ei ole käinud samuti intonatsioonid jõudsid tema rahvaviise kogumas , ega ka teostesse algul ehk vaistlkult, põhjalikult uurimas.Eesti alateadvusse talletanud Vabariigi ajal kujunes Arturist üks lapsepõlvemuljete toel. eesti muusikaelu suurimaid autoriteete. Teoste üld meeleolu aluseks on olnud Teoste üld meeleolu on täis isiklikud kogemused.Näiteks looduses dramaatilist pinget , üldilmelt range ja viibimine. Tema looduslüürika tõsine isegi pühalik, mõnikord ka assotsieerub tavaliselt avaruse, sünge
). Teine põlvkond on sündinud sajandi alguses (Salvador Dalí). Mõjutusi saadi Sigmund Freudi psühhoanalüüsiõpetusest, mille kohaselt looming lähtub alateadvusest, nägemustest, unenägudest, vaistlikest assotsiatsioonidest jne. Sürrealistid võtsid üle freudismist teesi, et ühiskondlikke konflikte on võimalik lahendada alateadvuslike jõudude vabastamise teel. Sürrealism üritas avardada inimese tõelisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute maailma. Sürrealistid pidasid ühiskonda ja kultuuri inimese vabadust ja tegelikke vajadust mahasuruvaiks nähtusteks ja üritasid vabastada inimeses peituvaid varjatud jõude, eelkõige spontaanset, alateadlikku eneseväljendust. Selles tuginesid nad psühhoanalüüsi rajaja Sigmund Freudi õpetusele. Sürrealistide eesmärgiks oli kunsti ja elu piiride ähmastamine ning Lääne ühiskonna lammutamine uue, inimese tegelikele vajadustele vastava ühiskonna loomiseks
uurimisele ning avastas ka varase lapseea tähtsuse isiksuse kujunemises. On tuntud ka unenägude tõlgendamise poolest. Freudi vaadete kohaselt allub inimkäitumine lõbupõhimõtteile (peamiselt erootilise lõbu, ihapõhimõtteile) ja reaalsuspõhimõtteile. Reaalsuspõhimõtte kohaselt on inimestel ühiskonnast tingitult vajadus seksuaaliha kui häbiväärset ja keelatut alla suruda. Nende põhimõtete kokkupõrkel varjuvad tõrjutud ja rahuldamata ihad alateadvusse, kus ühinevad kompleksideks. Viimastest saavadki olulised aktiivsuse allikad ja käitumise juhtijad. Freud püüab komplekside uurimise kaudu vabastada inimest tema sisekonfliktidest. Freudi järgi saame psüühikas eristada kolme tasandit: teadvus, eelteadvus ja alateadvus. Teadvus hõlmab endasse kõik selle, mille tajumist, mäletamist, tundmist, kujutlemist ja mõtlemist me endale teadvustame. Freud toonitas, et vaid murdosa kõigest sellest, mida me mäletame,
väljaspool kunsti. Mõjutusi saadi Sigmund Freudi psühhoanalüüsiõpetusest, mille kohaselt looming lähtub alateadvusest, nägemustest, unenägudest, vaistlikest assotsiatsioonidest jne. Sürrealistid võtsid üle freudismist teesi, et ühiskondlikke konflikte on võimalik lahendada alateadvuslike jõudude vabastamise teel. Sürrealism üritas avardada inimese tõelisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute maailma. Sürrealismi eelkäijateks peetakse Charles Baudelaire`i, Arthur Rimbaud´d ja Guillaume Apollinaire´i. Max Ernst Max Ernst on saksa maalija, skulptor ja graafik, keda on peetud üheks suuremaks dadaistiks ja sürrealistiks. Palju prooviti otsest spontaansust ja juhuse abi kasutamist. Ernst tegi näiteks frotaaze, mis on migilt koledalt pinnalt, näiteks põrandalaudadelt, saadud jäljendid paberil. Seda tehnikat kasutab ta näiteks oma
sex - bioloogilise vajaduse rahuldamine eros - kokkusulamine, kahe mina sümbioos seksuaalsuhete kontekstis deemonlik alge (nii kreatiivne kui ka destruktiivne) - see, mis saavutab kontrolli terve isiksuse üle philia - sõprus, meeldivus agapé - ennastohverdavus autentne armastus - nelja tüübi koosesinemine. V. Psühhoteraapia. neurootilise ärevuse muutmine normaalseks ärevuseks mitteautentse eluga kaasneb kogemuse tõrjumine alateadvusse efektiivse teraapia eeldus - empaatiline mõistmine logoteraapia
sex - bioloogilise vajaduse rahuldamine eros - kokkusulamine, kahe mina sümbioos seksuaalsuhete kontekstis deemonlik alge (nii kreatiivne kui ka destruktiivne) - see, mis saavutab kontrolli terve isiksuse üle philia - sõprus, meeldivus agapé - ennastohverdavus autentne armastus - nelja tüübi koosesinemine. V. Psühhoteraapia. neurootilise ärevuse muutmine normaalseks ärevuseks mitteautentse eluga kaasneb kogemuse tõrjumine alateadvusse efektiivse teraapia eeldus - empaatiline mõistmine logoteraapia
sürrealistide koolkonna, mille keskpunktiks oli sõjajärgne Pariis. Mõjutusi saadi Sigmund Freudi psühhoanalüüsiõpetusest, mille kohaselt looming lähtub alateadvusest, nägemustest, unenägudest, vaistlikest assotsiatsioonidest jne. Sürrealistid võtsid üle freudismist teesi, et ühiskondlikke konflikte on võimalik lahendada alateadvuslike jõudude vabastamise teel. Sürrealism üritas avardada inimese tõelisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute maailma. Tuntumad esindajad: Salvador Dali, Rene Magritte, Breton DADAISM - Esimene maailmasõda (1914-1918) vapustas vaimuinimesi tõsiselt. Moodsa sõja õudused panid paljusid tõsiselt mõtlema kehtiva ühiskonnakorra mõistuspärasuse üle. Nii kogunes 1916. aastaks neutraalse Sveitsi linna Zürichisse seltskond eri maadest pärit anarhistlikuvõitu kirjamehi ja kunstnikke, kelle vaated ühtisid ühes - sõja süüdlasteks pidasid nad nn
ärritust(Streeter, Michael, 2004). Hüpnoos võib olla erineva sügavusastmega, sõltuvalt sellest, millised ajukoore osad säilitavad aktiivsuse(Streeter, Michael, 2004). Transi ajal on hüpnotiseerija eesmärk rääkida otse patsiendi alateadvusega. Ta viib ravialusesse sisendused, mille eesmärgiks on inimeste harjumuste muutmine, tema eneseusu suurendamine või minevikumälestustest ülesaamine. Sisendused ei jõua teadvusse, vaid alateadvusse. (Streeter, Michael, 2004) Iga hüpnoosiseanss peaks reeglina sisaldama kuut staadiumi: · Eelnev vestlus(et hüpnotiseerija mõistaks kliendi tõelisi vajadusi, samuti ta lootusi ja hirme ning patsiendile on see vajalik, et tunda end hüpnotiseerijaga mugavalt ja et tekitada usaldus) · Seisundisse viimine(transi esile kutsumine) · Seisundi süvendamine(kasutatakse samu meetodeid, mida transsi viimisekski)
sajandi alguses (Salvador Dalí). Mõjutusi saadi Sigmund Freudi psühhoanalüüsiõpetusest, mille kohaselt looming lähtub alateadvusest, nägemustest, unenägudest, vaistlikest assotsiatsioonidest jne. Sürrealistid võtsid üle freudismist teesi, et ühiskondlikke konflikte on võimalik lahendada alateadvuslike jõudude vabastamise teel. Sürrealism üritas avardada inimese tõelisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute maailma. Sürrealism levis esmalt kirjanduses ja teatrikunstis. Alateadvuse jõude püüti vabastada spontaanse, nn. automaatse kirjutamise abil. Samamoodi üritati ka kujutavas kunstis harrastada mõistuse kontrollist vaba, juhuse abil kasutavat joonistamist-maalimist. Mõned teosed valmisid kollektiivselt, nii et tervikpilti nägid osalised alles lõpuks. Sellest suunast kasvas välja variant, mille kujundid ja freudistlikud sümbolid muudeti peaaegu abstraktseteks
humanitaarteadustele, inimeste maailmapildile nende eelteaduslikus psühholoogias, reklaamipraktikale ja teooriale jpm) on omane psühhoanalüüsile tervikuna. Freudismi tekkeajaks on 20.saj algus, alusepanijaks austria psühhoterapeut Sigmund Freud (1856-1939). Eritu ulatuslik huvi selle õpetuse vastu oli peale Esimest maailmasõda. Algselt oli see meditsiiniline õpetus (neurooside ja hüsteeriliste häirete ravimine neid põhjustanud ja seejärel alateadvusse tõrjutud tegurite väljaselgitamise kaudu). Hiljem arenes kultuuri- ja isiksusepsühholoogiliseks süsteemiks, mis uurib unenägusid, eksitoiminguid, usku, kunsti, kirjandust, mütoloogiat jpm. Freudi järgi on inimest ajendavaks jõuks tungid ehk instinktid: 1. eluinstinkt, samastub suguinstinktiga e libidoga; 2. surmainstinkt ehk hävitamise instinkt e Thanatos. Täitmata soovide ja realiseerimata tungide alateadvuses olev, allasurutud energia võib
ühiskondlikke konflikte on ,,Kõndiv mees" võimalik lahendada alateadvuslike jõudude vabastamise teel. Sürrealism üritas avardada inimese tõelisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute maailma. Sümbolism 20.sajandil Kujutasid fantaasia abil loodud Akseli Gallen-Kallela Prantsusmaal, nägemusi. Nende teostes on palju ,,Kullervo needmine" Belgias ebamäärast, tabamatut, vaid Hogo Simberg aimatavat; need kubisevad ,,Haavatud ingel"
Éluard jt.). Teine põlvkond on sündinud sajandi alguses (Salvador Dali). Mõjutusi saadi Sigmund Freudi psühhoanalüüsiõpetusest, mille kohaselt looming lähtub alateadvusest, nägemustest, unenägudest, vaistlikest assotsiatsioonidest jne. Sürrealistid võtsid üle freudismi teesi, et ühiskondlikke konflikte on võimalik lahendada alateadvuslike jõudude vabastamise teel. Sürrealism üritas avardada inimese tõelisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute maailma. Sürrealismi eelkäijateks peetakse Charles Baudelaire`i, Arthur Rimbaud ´d ja Guillaume Apollinaire´i. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM (1940ndad 1950ndate lõpp) Abstraktne ekspressionism on 1940. aastatel Ameerika Ühendriikides abstraktsionismist väljakasvanud kunstivool. Uue kunstivoolu alusepanijateks ja viljelejateks olid 19301940. aastatel Euroopast Ameerika Ühendriikidesse siirdunud kunstnikud. Sarnast voolu Euroopas nimetatakse informalismiks.
Selle loomise juures olid sõjas ja ühiskonnas pettunud kirjanikud ja kunstnikud, kelle sekka kuulusid ka Šveitsist naasnud dadaistid. Mõjutusi saadi Sigmund Freudi psühhoanalüüsiõpetusest, mille kohaselt looming lähtub alateadvusest, nägemustest, unenägudest, vaistlikest assotsiatsioonidest jne. Sürrealism üritas avardada inimese tõelisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute maailma. Sürrealismi lõppu seostatakse Teise maailmasõja algusega. Kuid sürrealistlikud näitused toimusid ja väljaanded ilmusid ka hiljem. 3. KOKKUVÕTE Tänu referaadi koostamisele, sain Salvador Dali kohta tead palju uut ja põnevat. Ta oli üks vähestest kunstnikest, keda ümbritses kuulsuse oreool juba eluajal. Teda saab mõnes mõttes võrrelda Pablo Picassoga, kes oli samuti elamise ajal kuulus
). Teine põlvkond on sündinud sajandi alguses (Salvador Dalí). Mõjutusi saadi Sigmund Freudi psühhoanalüüsiõpetusest, mille kohaselt looming lähtub alateadvusest, nägemustest, unenägudest, vaistlikest assotsiatsioonidest jne. Sürrealistid võtsid üle freudismist teesi, et ühiskondlikke konflikte on võimalik lahendada alateadvuslike jõudude vabastamise teel. Sürrealism üritas avardada inimese tõelisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute maailma. Sürrealismi eelkäijateks peetakse Charles Baudelaire`i, Arthur Rimbaud´d ja Guillaume Apollinaire´i. Ekspressionism (prantsuse keeles expression 'väljendus, ilme' < ladina keeles expressio 'väljapigistamine') on 20. sajandi algul sündinud vool kunstis, kirjanduses, muusikas. See on suurel määral saksa nähtus, mis eksisteeris samal ajal futurismi ja kubismiga. Terminit "ekspressionism" hakati laiemalt kasutama 1910. aastal Berliinis asutatud ajakirja
sajandi alguses (Salvador Dalí). Mõjutusi saadi Sigmund Freudi psühhoanalüüsiõpetusest, mille kohaselt looming lähtub alateadvusest, nägemustest, unenägudest, vaistlikest assotsiatsioonidest jne. Sürrealistid võtsid üle freudismist teesi, et ühiskondlikke konflikte on võimalik lahendada alateadvuslike jõudude vabastamise teel. Sürrealism üritas avardada inimese tõelisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute maailma. Sürrealism levis esmalt kirjanduses ja teatrikunstis. Alateadvuse jõude püüti vabastada spontaanse, nn. automaatse kirjutamise abil. Samamoodi üritati ka kujutavas kunstis harrastada mõistuse kontrollist vaba, juhuse abil kasutavat joonistamist-maalimist. Mõned teosed valmisid kollektiivselt, nii et tervikpilti nägid osalised alles lõpuks. Sellest suunast kasvas välja variant, mille kujundid ja freudistlikud sümbolid muudeti peaaegu abstraktseteks
keskpunktiks oli Pariis. Mõjutusi saadi Sigmund Freudi psühhoanalüüsiõpetusest, mille kohaselt looming lähtub alateadvusest, nägemustest, unenägudest, vaistlikest assotsiatsioonidest jne. Sürrealistid võtsid üle freudismist teesi, et ühiskondlikke konflikte on võimalik lahendada alateadvuslike jõudude vabastamise teel. Sürrealism üritas avardada inimese tõelisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute maailma. OP- kunst - Opkunst, ka optiline kunst (inglise 'optical art') on 1960. aastatel abstraktsest kunstist välja arenenud maalisuund. Opkunsti viljeleti 1960. aastatel peamiselt USA-s ja Lääne-Euroopas. Kunstisuund keskendub peamiselt optiliste efektide loomisele. Lihtsate geomeetriliste kujundite ja värvi- või valguskontrastide abil püütakse edasi anda ruumilist muljet või liikumist. Opkunsti tähtsaim esindaja ja n-ö kunstisuuna isa on Victor Vasarely
). Teine põlvkond on sündinud sajandi alguses (Salvador Dalí). Mõjutusi saadi Sigmund Freudi psühhoanalüüsiõpetusest, mille kohaselt looming lähtub alateadvusest, nägemustest, unenägudest, vaistlikest assotsiatsioonidest jne. Sürrealistid võtsid üle freudismist teesi, et ühiskondlikke konflikte on võimalik lahendada alateadvuslike jõudude vabastamise teel. Sürrealism üritas avardada inimese tõelisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute maailma. SÜMBOLISM Sümbolistide arvates peab kunst püüdma tabada absoluutseid tõdesid, millele pääseb ligi üksnes kaudselt. Seetõttu kirjutasid nad väga metafoorselt ja sugestiivsed, omistades teatud kujunditele ja objektidele sümboolse tähenduse. Sümbolismi manifesti ("Le Symbolisme", Le Figaro, 18. september 1886) avaldas 1886 Jean Moréas. Moréas kuulutas, et sümbolism on
mõõtmaks, kui palju kulutame me aega reklaamide vaatamisele. Telekava andmetel pidi film kestma kella 21.00'ist kuni kella 01.10'ni, seega neli tunid ja kümme minutit, tegelik filmi kestvus oli 2 tundi ja 30 minutit, seega oli filmile reklaamide arvelt lisatud üks tund ja 40 minutit, see aga on üks kolmandik ajast, mil me teleri ees oleme. Selle ühe tunni ja naljakümne minuti jooksul näeb mitukümmend reklaami ja kui vaadata telerit iga päev, siis need kuluvad meie alateadvusse ning poodi minnes mõnda eset nähes või ka osta soovides meenub esmalt reklaamitav. Hiljuti vaatasin intervjuud ühe psühholoogiga, kes rääkis just meedia mõjust inimestele. Ta kõneles konkreetselt autodest. Televisioonis reklaamitakse meile suuri ja võimsaid masinaid, millega saab kiirelt kihutada ja läbida igasuguseid takistusi. Statistika näitab, et üle 90 % taoliste mootorsõidukite omanikest ei keera ealeski maanteelt ära
mõjutab inimest füüsiliselt, sotsiaalselt ja vaimselt. Muusika põhikomponendid rütm, helid ja liikumine kujundavad inimest. Muusika suunab inimese füsioloogilisi protsesse ja käitumist. Me oleme kõik tundnud mõnda muusikapala kuuldes südamerütmi kiirenemist või "kananahka" tekkimas oma ihul. Muusika mõjutab märkamatult meie elurütmi. Sarnase muusikastiili austajad leiavad lihtsalt ühise keele, seega on väga lihtne leida endale uusi sõpru. Muusika jõuab meie alateadvusse kiiremini kui sõna ja mõjutab meie emotsioone ja loovust. 7 Tantsuliigid Eristatakse rahvatantsu, seltskonna- ehk peotantsu ja lavatantsu. Rahvatants Rahvatants on rahvaloomingu liik, milles väljendatakse tundeid, mõtteid ja suhtumisi rütmiliste liigutuste ja muutuvate kehaasendite kaudu. Rahvatants on välja kujunenud seoses rituaalsete toimingutega.
Teadvust seletatakse kui teadlikkust väliskeskkonnast ja iseenda olemasolust, seisundist ning tegudest. Teadvust iseloomustab kõige selgemalt ärkveloleku teadvus, kus tajume ennast ja keskonda enda ümber. Teadvuse põhiülesandeks on tähelepanu juhtimine ja suunamine. Samuti analüüsib meie teadvus infot ning võtab vastu otsuseid. Kõik info ümbritsevast maailmast läheb teadvusse, kus infot analüüsitakse ja suunatakse see alateadvusse. Alateadvus salvestab kõike sisse tulevat infot ja võtab selle kasutusele. Omandatud info abil tekitab alateadvus emotsioone ja mõtteid. Alateadvuses paiknevad inimese mälestused, harjumused ja käitumismudelid. Kõik reaktsioonid põhinevad informatsioonil, mis on säilitatud alateadvuses. Alateadvus juhib ka organismi mittetahtelisi funktsioone nagu vereringe, südametöö või hingamine. Hüpnoosi peetakse seetõttu nii edukaks, kuna hüpnoosi ajal suheldakse otse alateadvusega (M
). Teine põlvkond on sündinud sajandi alguses (Salvador Dalí). Mõjutusi saadi Sigmund Freudi psühhoanalüüsiõpetusest, mille kohaselt looming lähtub alateadvusest, nägemustest, unenägudest, vaistlikest assotsiatsioonidest jne. Sürrealistid võtsid üle freudismist teesi, et ühiskondlikke konflikte on võimalik lahendada alateadvuslike jõudude vabastamise teel. Sürrealism üritas avardada inimese tõelisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute maailma. Sürrealismi eelkäijateks peetakse Charles Baudelaire`i, Arthur Rimbaud´d ja Guillaume Apollinaire´i. 3 Lähtealused · Alateadvus e. mitteteadvus · Unenäod - maagia, müstika, parapsühholoogia · Nägemused · Vaistlikud assotsiatsioonid 3 etappi sürrealismi arengus · 1919-32-automatism ja teadvuse vool
allutada. Sürrealistid tuginesid psühhoanalüüsi rajaja Sigmund Freudi õpetusele, kelle kohaselt looming lähtub alateadvusest, nägemustest, unenägudest, vaistlikest assotsiatsioonidest jne. Sürrealistid võtsid üle freudismist teesi, et ühiskondlikke konflikte on võimalik lahendada alateadvuslike jõudude vabastamise teel. Sürrealism üritas avardada inimese tõelisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute maailma. Sürrealism oma mõttetuste ja meeletusega peegeldas paratamatult seda ühiskonda, mille rüpes ta oli sündinud. Kapitalismi vastuolud, sõjad ja kriisid pidid mõjuma ka kunstnikele, sisendades neile lootusetuse ja hirmu meeleolusid. Levinum suund sürrealismis on veristlik sürrealism, milles unenägudest, hallutsinatsioonidest ning asjade teadlikust mõistusevastaseks töötlemisest sündinud kujundeid väljendati väga realistlikus, looduslähedases vormis
esimene armastuse objekt - ema alateadvuslik soov ema omamisest ja vahekorrast tugev armukadedus rivaali vastu agressiivsus rivaali vastu ja soov tema puudumisest kastratsioonihirm - isa avastab agressiivsed soovid ja karistab agressiivsus ja intsesti ihalus kaovad identifitseerub isaga, lootuses saada endale naine, kes on nagu ema väline surve internaliseerub (superego) agressiivsus ja intsesti ihalus alateadvusse Elektra kompleksi arengufaasid: esimene armastuse objekt - isa alateadvuslik soov isa omamisest ja vahekorrast avastab peenise puudumise, solvumine ema peale avastab, et emal pole peenist, suureneb viha ema vastu orienteerub isale, lootuses, et isa annab peenise tagasi (sümboolne - laps) frustratsioon peenise mittesaamisest identifitseerub emaga, lootuses saada mees nagu isa väline surve internaliseerub (superego)
piisavalt arenenud, et id-iga hakkama saada. Sellest tulenevad paljud murdeea probleemid (emotsionaalne kõikumine, ebakindlus, ebastabiilsus jne). Probleemid murdeeas on loomulikud. Mida armastatakse, seda ka vihatakse (nt vanemaid). Mõlemad tunded on nende objektide suhtes, kellesse ollakse kiindunud. Freud töötas oma teooriast lähtuvalt välja psühhoteraapia vormi - psühhoanalüüsi. Põhiidee - ravi seisneb alateadvusse tõrjutud ja häireid põhjustavate mõtete, tunnete, mälestuste teadvustamises. Konfliktid ja häirivad kogemused tuleb sõnastada. Alateadvuse teadvustamise võimalused: Vabade assotsiatsioonide meetod Keelevääratused e parapraksiad Unenägude analüüs Manifestne sisu (otsene), latentne sisu (varjatud) Huumor - mille üle inimene naerab (agressiivsus, seksuaalsusega seotud) Hüpnoos Freudi teooria tähtsus:
Muusika mõjutab inimest füüsiliselt, sotsiaalselt ja vaimselt. Muusika põhikomponendid rütm, helid ja liikumine kujundavad inimest. Muusika suunab inimese füsioloogilisi protsesse ja käitumist. Me oleme kõik tundnud mõnda muusikapala kuuldes südamerütmi kiirenemist või "kananahka" tekkimas oma ihul. Muusika mõjutab märkamatult meie elurütmi. Sarnase muusikastiili austajad leiavad lihtsalt ühise keele, seega on väga lihtne leida endale uusi sõpru. Muusika jõuab meie alateadvusse kiiremini kui sõna ja mõjutab meie emotsioone ja loovust. (6). 2.ESTEETIKA- JA TANTSUKOOL 2.1. Esteetika- ja tantsukooli minevik Merje Poom meenutas, et oma kooli asutamisele eelnes kaks aastat Enelini moekooli filiaaliks olemist, seejärel hakati tüdrukutele õpetama enda ilusaks tegemise tarkusi - kõndimist, etiketti, moodi. Alustati 30 õpilasega. Õppeaineid tuli kooli kasvades aina juurde, loengutele lisandus liikumine tantsutunnid. Esteetikas viidi läbi liikumisrühmade
seda, mida õnnelikud inimesed omavad. Meie, inimesed, suudame harva taibata, kui suur tähtsus on alateadvusel meie igapäevasele elule. Alateadvusesse on talletatud allasurutud negatiivsed emotsioonid koos sinna juurde kuuluvate negatiivsete otsustuste ja kujutlustega. Need mõjutavad pidevalt meie teadlikke mõtteid ning toovad endaga kaasa väliseid tagajärgi, mille tõttu hakkame neid hõlpsasti tõena võtma. Meie alateadvusse on peidetud krokodillid, kes püüavad hoida meid turvatsooni piirides. Selleks, et olla võimelised teadlikult oma elu kujundama ja ümber kujundama, peame olema valmis vaatama ennast kõrvalt ning kahtlema oma mõtetes ja kujutlustes. Oluline on ka, et teadvustaksime ja hajutaksime emotsioone, mis on seotud meie negatiivsete otsustustega. Kui ootame head ja kinnitame seda oma mõtetega, loome seda ka oma elus. Sama kehtib ka siis, kui
Oswald ja Wu eluga rahulolu uuring: kõrge elukvaliteet = rahulolu 19.sajandi mudel teadust võis teha igaüks põlve otsas ette kanti kuninglikus ühingus kolleegide seas. Weierstrass analüüsi isa Teadvus teadlik olemine iseendast ja välisest maailmast, seisunditest, tegevusest Pierre Janet automatismid Freud väljatõrjumise mehhanism teadvus tõrjub ebameeldiva välja Unbewussti ehk alateadvusse Ebbinghaus mälu on võimalik eksperimentaalselt uurida Rudolf Kallas esimene teadusliku psühholoogia töö kirjutanud eestlane!! Mäluõpetuse süsteem, 1897. Rahvalauliku mälu alliteratsioon ja värsimõõt on abivahendid 2. loeng Endel Tulving mälusüsteemid, semantiline (teadmised) ja episoodiline (sündmused enda) eraldi Mälusõjad kohtuprotsess 1990 a. Franklin mõisteti süüdi oma tütre tunnistuse
- Mõtlemine on tegelikkuse üldistatud ja kaudne tunnetamine, mis peegeldab asjade olemust ning seaduspäraseid suhteid ja seoseid esemete ning nähtuste vahel Mõtlemist võib käsitleda kui probleemi lahendamist: 1. Probleemi olemuse mõistmine - Hästidefineeritud probleem (selge ja kindel lahendus) - Halvastidefineeritud probleem (mitu erinevat lahendust) 2. Inkubatsioon (probleem paigutub alateadvusse ja lahenduse otsimine toimub nt ka une ajal) 3. Illuminatsioon (sisetunde tekkimine, et teame lahendust) 4. Lahenduse kontrollimine (kasutamine praktikas) - Halvastidefineeritud probleemi näide: Olete koolist koju jõudnud ning avastate lukustatud ukse juures , et teil pole võtit kaasas. - Probleemi lahendamine algab suutlikkusest probleemi näha ja sõnastada, edasi on vajalik võime kasutada varasemaid teadmisi ja oskusi ning neid vajadusel juurde otsida. Ja
Te õpite oma unenägudele reageerima alateadlikult, tõldendama seoseid nende vahel. Kõige parem oleks pärast ärkamist end võimalikult vähe liigutada ikka veel unenäo meelevallas, haarake lõõgastunult märkmik ja pliiats. Ärge pingutage liialt üksikasjade meeldetuletamisega, vaid laske unenäo jälitamise asemel unenäol endal teie juurde tulla. Unustajatele piisab kõigest eeltoodust unenäo "kuninglikul teel viimiseks alateadvusse", nagu on öelnud Freund. Drastilisim meetod oleks lasta äratuskellal öö jooksul iga 90 minuti järel heliseda ja kirjutada siis otsekohe üles see, mis vahetult enne ärkamist meie meeli köitis. Sel viisil ei kogeks te dr Faraday järgi ulmi mitte ainult unenägude poolest rikastes REMi faasides, vaid ka mõned kummailsed, võib-olla isegi sügavamad unenäod NREMi faasides. Kui unenägusid on liiga palju, on neid käsitled niisama raske kui mõnda harva unenägu. Algul ärkate
Kesksed sürrealistid jagunesid kahte põlvkonda: esimene põlvkond on sündinud aastail 1890 1898 (Breton). Teine põlvkond on sündinud sajandi alguses (Salvador Dalí). Sürrealistid võtsid üle freudismist teesi, et ühiskondlikke konflikte on võimalik lahendada alateadvuslike jõudude vabastamise teel. Sürrealism üritas avardada inimese tõelisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute maailma. Sürrealismi eelkäijateks peetakse Charles Baudelaire`i, Arthur Rimbaud´d ja Guillaume Apollinaire´i. xi. postmodernism - Postmodernismi ühtsete joontena on tuvastatud ajaline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu (faction), et kõik on juba varem olnud, ei püütagi olla originaalsed, fragmentaarsus; on kadunud usaldus terviklikkuse vastu, ideede lõtv seotus, paranoilisus ning kindla
annaabi.ee 
