ÕPIK LK 235 ÜLESANDED Ü-9.4 Firma kasutab varude arvestuses pidevsüsteemi. Asta algul oli konto Varud saldo 124 600 eurot. Jaanuarikuu esimesel dekaadil toimusid järgmised tehingud: a) Laseri Firmalt osteti 4. Jaanuaril kaupa 23 900 euro eest (tasumine toimub hiljem). b) Graafika Firmale müüdi 9. Jaanuaril kauoa, mille maksumus müügihinnas oli 36 800 eurot ja seotushinnas 27 200 eurot. Raha laekub hiljem. Teha eelmainitud tehinguid kajastavad raamatupidamiskanded. Kui suur on konto Varud saldo 9. Jaanuaril (päeva lõpul)? Miks edasimüügiks soetatud kaupa ei kanta kohe kulukontole nagu näiteks ostjale tarnitava veoauto kütusepaagi täitmiseks ostetud kütuse maksumust? a) D: Varud 23 900 K: Võlad tarnijatele 23 900 b) D: Tarniatelt laekumata arved 36 800 D: Kaubakulu 27 200 K: Varud 27 200 K: Müügitulu 36 800 ***Kuna on pidevsüsteem, siis b) osas saab kajastada ka kauba väljaminekut Varud kont...
ülesanne 8 tehingu sisu summa kassa D tegevuse alustamisek raha 1 panka 500 500 2 osteti masinaid 1500 mööbel osteti panga 3 kaudud 300 4 sõiduk panga kaudu 1200 mööbel müüdi, arve veel 5 tasumata 120 6 tasuti arve masinate eest 1500 7 mööbli arve tasuti 120 120 8 osteti masinaid 560 620 ülesanne 9 sissemaks ettevõtte 1-Apr alustamiseks 8000 8000 ...
ÕPIK LK 253 ÜLESANNE Ü-10.2 Firma ostis 01.10.20X7 seadme 212 000 krooni eest. Seadme kasulik eluiga arvatakse olevat 8 aastat ja lõpetamismaksumus 12 000 krooni. Eeldatav tootmismaht on 40 000 tk ja töötamisaeg 20 000 masintundi. Firma kasutas 20X7.aasta jooksul seadet 525 tundi ja seadmel valmistati 1000 toodet. Arvutada depretsiatsioonikulu järgmiselt (majandusaasta lõppeb 31. Detsembril): 1. Lineaarsel meetodil 20X7.aasta kohta 2. Tegevusmahust (tk) lähtuvalt 20X7.aasta kohta 3. Tegevusmahust (tööajast masintundides( lähtuvalt 20X7.aasta kohta 4. Kasutusaastate järjenumbrite summa meetodil 20X9.aasta kohta 5. Kahekordselt alaneva jäägi meetodil 20X8.aasta kohta Kui soetusmaksumus oli 212 000 krooni ja lõpetamismaksumus 12 000 krooni, siis kuluks tuleb kanda 200 000 krooni. 1. Lineaarsel meetodil 20X7.aasta kohta 200 000 / 8 = 25 000 kuluks ühel aastal Kuna seade osteti oktoobris, siis 20X7 aas...
PÕHIVARA Põhivara on vara, mida kasutatakse jätkuvalt pikema ajavahemiku jooksul (rohkem kui üks aasta). PÕHIVARA (saame kasutada pikema aja vältel ja mitu korda, varu aga saab kasutada ühe korra.): *Materiaalne põhivara (mateeria olemas. Kasutame põhitegevuses. Hoonet kasutame põhitegevuses, kuigi ta on ka kinnisvaraobjekt.) *Immateriaalne põhivara (mateeria puudub) *Kinnisvarapõhivara investeeringud (paigutatakse raha kinnisvaraobjekti, saame müüa suurema hinnaga, kui soetanud olema ja teenime tulu) *Pikaajalised finantsinvesteeringud (paigutanud raha aktsiatesse, laenu välja andnud jne. Eesmärk pidevalt kasu saada, tulu teenida.) MATERIAALSE PÕHIVARA ARVESTUS Materiaalne põhivara ehk aineline põhivara. Materiaalne põhivara on materiaalne vara, mida kasutatakse põhitegevuses ja mida kavatsetakse kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta. Materiaalse põhivara soetamine Materiaalne põhivara võetakse arvele soetamise...
ÕPIK LK 273 TEST T-11.2 Identifitseerimatu ainetu varaobjekt on goodwill. T-11.4 Ainetute varaobjektide maksumust tuleb amortiseerida nende kasuliku eluea jooksul ja lepingus määratud aja jooksul. Kui kasulik eluiga ja lepingus määratud aeg on erinevad, siis valida tuleb lühem. T-11.7 Firma bilansis kajastatud goodwill näitab, et firma on soetanud ettevõtte hinnaga, mis ületab viimase indentifitseeritava puhasvara reaalväärtuse. T-11.8 Suur Firma soetas Väikefirma, makstes selle eest 550 000 eurot. Väikefirma vara reaalväärtus oli 900 000 eurot ja kohustised 400 000 eurot. Suur Firma peaks tehingust kajastama goodwilli 50 000 eurot. SEST... 900 000 on turuväärtus 900 000 400 000 = 500 000 (turuväärtus ilma kohustisteta) Makstakse 50 000 eurot rohkem, seega goodwill ongi 50 000 eurot. ÕPIK LK 275 ÜLESANDED Ü-11.1 Firma ostis 20 aastaks frantsiisi, makstes selle eest 50 000 krooni. Teha raamatupidamiskanne ostu ja esimese aasta amortisa...
ARVESTUSTE ALUSED 4-6 nädal BILANSI VÄLJAVÕTE Käibevara Raha- kassas olev raha kui ka pangakontode jäägid, välja arvatud pikaajalised deposiidid. Lühiajalised finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed Varud Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud Kinnisvarainvesteeringud Materiaalne põhivara Immateriaalne põhivara RAHA JA LÜHIAJALISTE VÄÄRTPABERITE ARVESTUS Bilansikirjel Raha kajastatakse raamatupidamis-kohustuslase käsutuses olevat sularaha jääki kui ka raha seisu kõigil pangakontodel. Raha on maksevahend. Välisvaluuta pangakontod hinnatakse bilansipäeval ümber kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakursi alusel. Bilansikirjel Lühiajalised finantsinvesteeringud kajastatakse väärtpaberitesse tehtud lühiajalisi investeeringuid. Raha kui objekti hoidmine on vähetulukas- raha hoiustamisel teenib see maksimaalselt pangadeposiidi intressi. Kursimuutused kajastat...
10 Raha Aktiva 1000 Kassa Aktiva Raha 1001 Kassa EUR Aktiva Raha 1010 SEB Eesti Ühispank Aktiva Raha 1011 SEB Eesti Ühispank EUR Aktiva Raha 1020 Hansapank Aktiva Raha 1021 Hansapank EUR Aktiva Raha 1070 Panga vahekonto Aktiva Raha 1080 Nõudmiseni hoiused Aktiva Raha 1090 Rahaturufondid Aktiva Raha 11 Lühiajalised investeeringud Aktiva 1100 Finantsinvesteeringud aktsiatesse Aktiva Lühiajalised finantsinvesteeringud 1110 Finantsinvesteeringud vekslitesse Aktiva Lühiajalised finantsinvesteeringud 1120 Finantsinvesteeringud muudesse väärtpaberitesse Aktiva Lühiajalised finantsinvesteeringud 12 Nõuded ja ettemaksed Aktiva 120 Nõuded ostjate vastu Aktiva 1200 Ostjate laekumata arved Aktiva Nõuded ostjate vastu 1201 Ostjate laekumata arved EUR Aktiva Nõuded ostjate vastu 1208 Ebatõenäoliselt laekuvad arved (-) Aktiva Nõuded ostjate vastu 121 Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Aktiva 1213 Palgamaksude ettemaks Aktiva Maksude ettemaksed ja taga...
Kutseeksam 1. Raamatupidamiskohustlane on: a) Ettevõtte juht; b) Raamatupidamisosakond; c) Registreeritud juriidiline isik; d) Ettevõtte pearaamatupidaja; e) Kõik eelpooltoodud; f) Ainult b ja c 2. Raamatupidamise põhivõrrand on: a) VARA = KOHUSTUSED OMAKAPITAL; b) VARA + KOHUSTUSED = OMAKAPITAL c) VARA = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL d) Mitte ükski eeltoodud pole õige 3. Kreditoorse lühivõla hulka kuuluvad: a) Ettemaksed tarnijale; b) Maksuvõlad; c) Arendusväljaminekud; d) Tulevaste perioodide ettemakstud kulud 4. Rahasumma on hoiustatud kuueks aastaks, intressimääraga 8%. Kui intresse arvutatakse kvartaalselt, siis teguri tabeliväärtus leitakse, kasutades: a) 8% ja 6 perioodi; b) 2% ja 6 perioodi; c) 2% ja 24 perioodi; d) 8% ja 24 perioodi; e) Mitte ükski eeltoodud vastus pole õige. 5. Ettevõttes ...
1. Majandusüksuse printsiip. Raamatupidamiskohustuslane arvestab oma vara, kohustused ja majandustehingud lahus tema omanike, kreeditoride, töötajate ja teiste isikute varast kohustustest ja majandustehingutest. N: oma raha ja firma raha tuleb lahus hoida. 2. Jätkuvuse printsiip. Raamatupidamise aruannete koostamisel lähtutakse eeldusest, et raamatupidamiskohustuslane on jätkuvalt tegutsev ning tal ei ole lõpetamise kavatsust ega vajadust. Juhtkond on kohust. hindama ettevõtte jätkusuut. Vähemalt 12 kuu jooksul pärast bilansipäeva. 3. Arusaadavuse printsiip. Esitatav informatsioon peab olema ülevaatlik ja ühtlaselt mõistetav aruannete kasutajatele, kellel on aruannetest arusaamiseks piisavad finantsalased teadmised. 4. Olulisuse printsiip. Aruannetes tuleb kajastada kogu ettevõtte finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid mõjutav oluline informatsioon. 5. J...
Rendiarvestus Juta Tikk, TTÜ Majandusarvestuse instituudi lektor, EMBA Rentimine on leping kahe osapoole vahel, kus rendileandja (renditaja 1) annab oma vara rendimaksete eest rendiperioodi vältel rendilevõtjale (rentnikule) kasutamiseks. Rendilepingut käsitatakse üldjuhul katkestamatu lepinguna. Rendimaksed toimuvad ositi. Rendiarvestust käsitlevad IAS 17 "Rent" ja RTJ 9 "Rendiarvestus". Rentimine jaguneb kõige üldisemalt kasutusrentimiseks ja kapitaliseeritud rentimiseks. Renditehing klassifitseeritakse kasutus- või kapitaliseeritud rentimiseks rendilepingu jõustumisel, kusjuures klassifitseerimisel on aluseks tehingu majanduslik sisu. Kapitaliseeritud rentimisega on tegemist siis, kui kõik olulised riskid ja omandiõigusest tulenevad hüvised kanduvad üle rentnikule (IAS 17, p.6). Selleks, et rentimist käsitleda kapitaliseeritud rentimisena, peab olema täidetud vähemalt üks jär...
Bilanss AKTIVA (VARA) PASSIVA (KOHUSTISED ja OMAKAPITAL) Arvelduskonto 200 Osakapital 3 700 Kaup 3 500 AKTIVA KOKKU 3 700 PASSIVA KOKKU 3 700 PÄEVARAAMAT Summa Jrk.nr. Kuupäev Kontode nimetused ja operatsiooni sisu Konto nr DEEBET KREEDIT 1 Kauba seotamine võlgu Kaup 540 Võlg tarnijatele 540 2 Laen pangast Arvelduskonto 1 000 Pangalaen 1 000 3 Kaubamüük järelmaksmisega Ostjate tasumata a...
Majandusarvestus KOONDEELARVE Ainetöö juhtimisarvestuses Õppejõud: 1 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 EELARVE Eelarve on meetmete plaan, milles ennustatakse tuleviku majandustehinguid, tegevusi ja sündmusi rahalistes ja mitterahalistes näitajates. Eelarve koostamisel peavad organisatsiooni juhid enne strateegiiste eesmärkide seadmist vaatama tulevikku ja hindama võimalikke muudatusi majanduskeskkonnas ja klientide väärtushinnangutes. Eelarvestamise käigus läbiarutatud ja arendatud strateegiate kasutamine aitab saavutada paremaid tulemusi. Eelarvete abil seotakse tegevusjuhtkonna ja töötajate eesmärgid organisatsiooni eesmärkidega. (2) 4 KOONDEELARVE Koondeelarve on kompleksne eelarve, mis algab müügieelarve koostamisega ja lõpeb lõplike finantsaruanne...
Näide 2 Bilanss Varad Lisa 31.12.2006 31.12.2005 Käibevara Raha 2 256 021 20 022 Nõuded ja ettemaksed 8 3 438 541 3 550 133 Varud 4 4 989 181 2 180 253 Käibevara kokku 8 683 743 5 750 084 Põhivara Tütarettevõtete aktsiad x Materiaalne põhivara 5 16 846 553 17 594 952 Põhivara kokku 16 846 553 17 594 952 Varad kokku 25 530 296 23 345 036 Kohustused ja omakapital Lühiajalised kohustused Laenukohustused 6 1 095 304 2 084 742 Võlad ja ettemaksed Lühiajalised eraldised 7;8;9;10;12x 4 981 9370 2 924 7570 Lühiajalised ko...
RAAMATUPIDAMINE JA MAJANDUSANALÜÜS KODUTÖÖ 1.Kirjelda ettevõtte finantssüsteemi. Finantssüstteem koosneb: • Finantsarvestus • Kuluarvestus • Juhtimisarvestus millest info liigub finantsjuhile ja sealt edasi ettevõttejuhile. 2.Milline on juhtimisarvestuse roll? Juhtimisarvestuse eesmärk on varustada ettevõttejuhte otsustamiseks vajaliku infoga (eelarvestamine, prognoosid, analüüsid) 3.Milline on finantsarvestuse roll? Finantsjuhtimine tegeleb ettevõtte kasumlikusega (raha ning vara efektiivne kasutamine ) 4.Mille poolest erinevad juhtimis- ja finantsarvestus? Finantsarvestus tegeleb tehingutega mis on juba toimunud aga juhtimisarvestus planeerib tehinguid mida pole veel toimunud so. Finantsarvestus tegeleb minevikuga aga juhtimisarvestus tulevikuga. 5.Mis on bilanss? Bilanss on raamatupidamisaruanne mis kajastab vara, kohustusi ja omakapitali kindla ...
Tallinna Tehnikaülikool Majandusarvestuse instituut FINANTSARVESTUS Loengukonspekt Koostanud lektor Iivi Maspanov SISUKORD SISUKORD ......................................................................................................................... 2 1. MAJANDUSARVESTUS ................................................................................................... 3 2. RAHVUSVAHELISELT TUNNUSTATUD ARVESTUSE JA ARUANDLUSE PÕHIMÕTTED .......... 5 3. RAAMTUPIDAMISE AASTAARUANDE KOOSTAMISE ALUSPRINTSIIBID (RMPS § 16) ......... 6 4. RAAMATUPIDAMISES KASUTATAVAD MÕISTED ............................................................ 7 5. MAJANDUSTEHINGUTE DOKUMENTEERIMINE JA REGISTREERIMINE ............................. 8 6. RAAMATUPIDAMISE ARVESTUSMEETODID.................................................................. 12 7. RAAMATUPIDAMISE BILANSS ....
Põhivarade arvestus Sisukord 1 Teadmised ja oskused 2 Mõisted 3 Materiaalse põhivara esmane arvelevõtmine ja edasine kajastamine bilansis 4 Materiaalse põhivara amortisatsiooni arvestus 5 Materiaalse põhivara mahakandmine ja müük 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimise järel: ·tead põhivarade arvestusega seotud mõisteid; ·oskad kajastada põhivarasid bilansis ja tead bilansikirjete sisu; ·oskad arvutada põhivarade soetusmaksumust; ·tead amortisatsiooni arvestamise eesmärke; ·oskad jaotada põhivarasid amortisatsiooni arvestamise seisukohast; ·oskad arvestada amortisatsiooni erinevate meetodite alusel; ·oskad koostada põhivarade arvestusega kaasnevaid lausendeid. 2 Mõisted Varade likviidsuse tasemest lähtuvalt liigitatakse põhivaraks sellised varad, mille maksumus kaetakse eeldatavasti pikema perioodi kui 12 kuu jooksul pärast bilansipäeva. Põhivarasid kajastatakse bilansis järgmistes rühmades: · pikaaj...
ÜLESANNE 1 Töötajate oktoobrikuu töötasude kohta on teada järgmist: a) Karinile arvestati töötasu 1100 eurot. Töötasu arvestamisel rakendatakse maksuvaba tulu ja Karin on liitunud pensioni II sambaga. b) Kaidole arvestati töötasu 1120 eurot. Töötasu arvestamisel rakendatakse maksuvaba tulu ja Kaido ei ole liitunud pensioni II sambaga. c) Kallele arvestati töötasu 790 eurot. Töötasu arvestamisel ei rakendata maksuvaba tulu ja Kalle ei ole liitunud pensioni II sambaga. Arvutada maksud ja maksed töötasudelt. Arvutada töötajatele väljamakstavad tasud ja täita tabel. Teha raamatupidamiskanded arvestatud tasude, maksude ja maksete kohta ning töötasu tasumise kohta. Tabel. Palgaleht ÜLESANNE 2 Ettevõttesse tahetakse tööle võtta Kallet, kes soovib netopalka 1000 eurot kuus. Kui suure brutopalga korral oleks Kalle netopalk 1000 eurot? Kui palju tö...
Valikvastustega küsimusi oli 24, igaüks andis 1,25 punkti..Kokku 30 punkti. Ka ülesanded annavad kokku 30 (8+5+8+5) punkti. 1) Esimene küsimus oli, millistest juhenditest peab lähtuma raamatupidamises (ERS, RTJ, IASB) 2) Milline konto on kontrapassivakonto (omaaktsiad, väärtusvähend, akumuleeritud kulum) 3) Kuidas tähistatakse sotsiaalmaksu kajastamist (mitmed raamatupidamiskanded, õige on D sotsiaalmaksukulu, K sotsiaalmaksuvõlg) 4) Kasumiaruanne on : d) aruandeperioodi tulud, kulud, kasum, kahjum 5) Aktsiad kajastatakse bilansis nimiväärtuses 6) Käibemaksu ülesanne, õige vastus oli käibemaksuvõlg mitte ettemakse (oli antud T- konto käibemaks ja seal oli D ja K poole peal numbrid) nb! Kordamine 3 ülesanne 7 7) Kui kohustuste kogusumma on 90 000 ja omakapitali summa on 250 000, siis varad kokku on 340 000 8) Statistilise meetodi väärtusvähendi moodustamise raamatupi...
November Detsember Müügitulu 200,000 220,000 Sularaha laekumine 40% 80,000 88,000 Nõuete (arvete) laekumine 30% 36,000 Nõuete (arvete) laekumine 70% Kokku laekumised 80,000 124,000 Kulud Materjali kulu 66,000 84,000 Materjali ees tasumine 66,000 Tööjõukulu/palgakulu 80,000 88,000 Palga väljamaksmine (kinnipidamisteta) 80,000 88,000 Müügi- ja juhtimiskulud 8,000 8,800 Müügi- ja juhtimiskulude eest tasumine 8,000 8,800 Üldkul...
I aasta II aasta Kas ettevõte hakkab/on registreeritud käibemaksukohustuslaseks (jah/ei) Krediiti müügi osakaal käibest (kui suur osa müügiarvetest laekub järgmisel kuul) % Hoonete amortisatsiooninorm % Seadmete amortisatsiooninorm % Immateriaalse põhivara amortisatsiooninorm % Finantsprognooside täitmise juhend 1. Täita ära "Algandmed" lehel kõik vajalikud rohelise taustaga lahtrid! 2. Täita ära "Tooted" lehel kõik vajalikud andmed! NB! Sinisega täidetud lahtrid on näitlikud ja neid saab muuta! 3. Täita ära "Bilanss" lehel eelmise tegevusperioodi veerg (B) kui majandustegevus on toimunud enne 2013 aastat, 2013.a. andmed palun täita vastavalt jooksvale majandustegevusele; 4. Täita ära "Kassavood" lehel tühjad lahtrid! Siin esitada andmed projekti esimese majandusaasta kohta. Kuude nimetusi ja aastaid muuta ei saa. Kui teie projekt algab näit...
I aasta II aasta Kas ettevõte hakkab/on registreeritud käibemaksukohustuslaseks (jah/ei) jah jah Krediiti müügi osakaal käibest (kui suur osa müügiarvetest laekub järgmisel kuul) % Hoonete amortisatsiooninorm % Seadmete amortisatsiooninorm % Immateriaalse põhivara amortisatsiooninorm % Finantsprognooside täitmise juhend 1. Täita ära "Algandmed" lehel kõik vajalikud rohelise taustaga lahtrid! 2. Täita ära "Tooted" lehel kõik vajalikud andmed! NB! Sinisega täidetud lahtrid on näitlikud ja neid saab muuta! 3. Täita ära "Bilanss" lehel eelmise tegevusperioodi veerg (B) kui majandustegevus on toimunud enne 2016 aastat, 2015.a. andmed palun täita vastavalt jooksvale majandustegevusele; 4. Täita ära "Kassavood" lehel tühjad lahtrid! Siin esitada andmed projekti esimese majandusaasta kohta. Kuude nimetusi ja aastaid muuta ...
MAJANDUSARVESTUS II 1.PRAKTIKUM 26.09.2012 Rahandusministeeriumi kodulehekülg: Number 1-ga on vara kontod. Aktiva konto. Passiva kontod number 2-ga. Omakapital=Netovara 3-ga tulud ning 4-ga kulud. Kõige olulisemad kulud on tööjõukulud. Äriühingud koostavad vastavalt soovile oma kontoplaani. Saldo.fin.ee First Office Small: Failile nimi Seadistused Ettevõtte andmed Kuupäev ja number: kontrollid komasid Arvestusaastad Kood: 12 Algus: 01.01.2012 Kuni: 31.12.2012 KONTOPLAANI KOOSTAMINE Kontod Uus Konto: 1010 Nimetus: Kassa jne. Paberi pealt kirjutad lihtsalt kõik arvutisse JÄLGIDA KONTO KLASSI! Algsaldod: Kuupäev: 31.12.2011, Sisesta kontod (automaatselt tuleb nimetus) Aktivas algsaldo alati deebeti pool (Varad,Kulud). Passivas algsaldo alati kreediti pool (Kohustused,OK,tulud). Bilansi algsaldot koostades arvestame vaid varasid,omakapitali ja kohustusi ehk võlgu...
RTJ 2 Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes (muudetud 2011) SISUKORD paragrahvid EESMÄRK JA KOOSTAMISE ALUSED 1-3 RAKENDUSALA 4 MÕISTED 5 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE KOOSTISOSAD JA VORMISTAMISE ÜLDNÕUDED 6-9 BILANSS 10-20 Üldreeglid 10-11 Spetsiifilised bilansiskeemid 12-13 Varade ja kohustuste lühi- ja pikaajaline eristamine 14-19 Varade ja kohustuste saldeerimine (kajastamine netosummas) 20 KASUMIARUANNE JA KOONDKASUMIARUANNE ...
AS Aadam majandustehingute ja nende tulemuste kohta on raamatupidamises tabelis olevad andmed. Arvutada raha- ja pangakontode jääk bilansis arvestusperioodi lõpuks (30.09.2018). Kassa- ja pangakontode jääk (01.09.2018) 200 Puhaskahjum 1000 Materiaalse põhivara kulum 700 Kahjum põhivara maha kandmisest 70 Laekumine põhivara müügist 25 Võeti pikaajalist laenu 200 Aktsiakapitali sissemaks rahas 50 Aktsiakapitali sissemaks põhivarana ...
RAAMATUPIDAMISARVESTUSE ÜLDISELOOMUSTUS: Arvestuse mõiste ja terminoloogia: Arvestuse abil kajastatakse varade seisukorda ja liikumist. Ehk siis pannakse kirja kust varad tulevad ja kus neid kasutatakse. Arvestust peetakse selleks, et kontrollida ettevõtte tegevust ja suunata arengut. Arvestus on oma olemuselt ärikeel mida peaksid valdama kõik finantsharidust omavad isikud ja finants näitajatest huvitatud isikud. 1. ettevõtte tipp ja keskastme juhid või juhtkond. 2. osanikud/omanikud/ investorid 3. maksuamet/riik/ statistikaamet 4. pangad/laenuandjad 5. töötajad/raamatupidaja 6. kliendid ja hankijad Juhtimine-organisatsiooni tegevuse planeerimine ja operatiivarvestuse alusel juhtimine. Arvestus- majandusliku tehingu registreerimine mille alla kuuluvad ülesmärkimine, liigitamine, summeerimine, tõlgendamine. Mis on arvestus? ühe KT küsimus! Raamatupidamine-üks majandusliku arvestuse liikidest ja kujutab endast pidevate info süstematis...
I aasta II aasta Kas ettevõte hakkab/on registreeritud käibemaksukohustuslaseks (jah/ei) jah jah Krediiti müügi osakaal käibest (kui suur osa müügiarvetest laekub järgmisel kuul) % Hoonete amortisatsiooninorm % 20 20 Seadmete amortisatsiooninorm % 20 20 Immateriaalse põhivara amortisatsiooninorm % 35 35 Finantsprognooside täitmise juhend 1. Täita ära "Algandmed" lehel kõik vajalikud rohelise taustaga lahtrid! näitlikud ja neid saab muuta! majandustegevusele; 4. Täita ära "Kassavood" lehel tühjad lahtrid! Siin esitada andmed projekti esimese majandusaasta kohta. Kuude nimetusi ja aastaid muuta ei saa. Kui teie projekt algab näit...
MAJANDUSARVESTUSE VAJADUS JA KORRALDAMINE RP koostamisel on aluseks RP seadus, maksuseadus ja raamatupidamise toimkonna juhendeid (RTJ). RP korraldamise kohustus on seadusest tulenevalt kõigil ettevõtjatel. RP korraldamise eest vastutab ettevõtte juht, kes võib raamatupidamisega tegeleda ise, palgata raamatupidaja või kasutada raamatupidamisteenust. RTJ-e kasutatakse, et kõik saaksid RP-sest üheselt aru ning et kõik ettevõtjad teeksid asju ühtemoodi. Ettevõtjale on RP'st vaja, et oma paberid korras hoida ja tulud-kulud vastavalt reeglitele õigesti kokku arvestada. Majandusarvestuse põhieesmärgiks on koguda ettevõtte majandustehingute kohta andmeid ettevõtte väliste infotarbijate huvides lähtuvalt. RP õigsust kontrollib audiitor, maksustamise õigsust kontrollib Maksu- ja Tolliamet. RP vajadus: juhtida ja hinnata majanduslikku seisu. RAHA ARVESTUS Kontode avamine: kassa,pank jne. Vajadus: erinevad kontod lihtsustavad oluliselt arvestuse...
P10-2A päevaraamat Majandustehing Kuup. Kontod Deebet Kreedit 01.01.2007 Vana mootorsõiduki vahetamine samalaadse uue vastu Uue sõiduki turuhind 176 tuh, Mootorsõiduk (uue sõiduki soetusmaksumus) 146 000 vana vahetusväärtus 70 tuh, ülejäänud tasuti rahas. Akumul. depret. (vana mootorsõiduki) -90 000 Vana sõiduki bilansiline jääkmaksumus 40 tuh ja Mootorsõiduk (vana sõiduki soetusmaksumus) 130 000 vahetusväärtus 70 tuh, seega realiseerimata kasum 30 tuh, Raha (uue sõiduki turuhind 176 000 - vana sõiduki turuhind 70 000) ...
8. nädala praktikum ÕPIK LK 186 TEST T-7.1 Panga poolt väljastatud kontoväljavõttes tähistab deebet konto vähenemist. Sest mida rohkem ma raha kontole panen seda suurem on panga kohustus minu ees. Kui panga kohustus väheneb, siis ongi deebet. T-7.2 Lühiinvesteeringuid kajastatakse bilansis vahetult pärast bilansikirjet Kassa ja pangakontod. T-7.3 Maakleri teenustasu kajastatakse eraldi kuluna. Sest meie räägime lühiajalisest finantsinvesteeringust ja seega on maakleri teenustasu finantskulu. Kui jutt oleks pikaajalisest finantsinvesteeringust, siis maakleri teenustasu liidetaks ostetud aktsiate maksumusele. T-7.4 Kui tänapäeva müügitulu on suurem laekunud rahasummast, siis erinevuse summas debiteeritakse kontot Kassapuudujäägid ja ülejäägid. Debiteeritakse, sest puudujääks on deebetis. Näiteks sularaha müügi puhul: D: Kassa 2499 K: Müügitulu 2500 1 euro on kadunud. Seda kajastan puudujäägis. Konto on kassa puudu- ja ülejäägid. Kui teg...
BILANSS algjääk lõppjääk 01.01.20xx 31.12.20xx AKTIVA Arvelduskonto 92,000 193,760 Nõuded ostjatele 0 90,000 Materjal ja varuosad 251,000 31,000 Käibevara kokku 343,000 314,760 Materiaalne põhivara Masinad ja seadmed 650,000 650,000 Masinate akumuleeritud kulum -98,000 -100,600 Immateriaalne põhivara Immateriaalne põhivara 0 0 Immateriaalse põhivara kulum 0 0 Põhivara kokku 552,000 549,400 AKTIVA KOKKU 895,000 864,160 PASSIVA (KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL) Lühiaja...
I aasta II aasta Kas ettevõte hakkab/on registreeritud käibemaksukohustuslaseks (jah/ei) jah jah Krediiti müügi osakaal käibest (kui suur osa müügiarvetest laekub järgmisel kuul) % 1 1 Hoonete amortisatsiooninorm % 1 1 Seadmete amortisatsiooninorm % 20 20 Immateriaalse põhivara amortisatsiooninorm % Finantsprognooside täitmise juhend 1. Täita ära "Algandmed" lehel kõik vajalikud rohelise taustaga lahtrid! näitlikud ja neid saab muuta! majandustegevusele; 4. Täita ära "Kassavood" lehel tühjad lahtrid! Siin esitada andmed projekti esimese majandusaasta kohta. Kuude nimetusi ja aastaid muuta ei saa. Kui teie projekt algab näiteks 2013.a. oktoober, siis alustage...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool R12KO2 Helen Toomsalu-Sääsk BIOLOOGILISTE VARADE ARVESTUS VASTAVALT EESTI HEALE RAAMATUPIDAMISTAVALE Kursusetöö Juhendaja: Siiri Luts, MA Mõdriku 2014 SISUKOR 2 Lisa 1. Bioloogilise vara liigitamine..................................................................................... 4 Lisa 2. Näidis bilansiskeem põllumajandus ettevõttele.......................................................4 Lisa 3. Näidis kasumiaruanne põllumajandus ettevõttele...................................................4 Lisa 4. Näidis rahavoogude aruanne põllumajandus ettevõttele.........................................4 SISSEJUHATUS................................................................
Arvestuse alused Punktid 32/45 Hinne 70 maksimumist 100 Rahuldav Tagasiside Küsimus 1 Kas väide, et majandusarvestuse koostisosadeks on finantsarvestus, juhtimisarvestus, kuluarvestus, finantsaruannete analüüs, audiitorkontroll, eelarvestus, maksuarvestus on: Õige Vale Tagasiside Õige vastus on: Õige. Küsimus 2 Mis tekib minevikus toimunud sündmuste tagajärjel ja millest vabanemine nõuab tulevikus ressurssidest loobumist? Kulu Tulu Kohustus Vara Tagasiside Õige vastus on: Kohustus . Küsimus 3 Milliste sünteetiliste kontode juurde võib moodustada analüütilised kontod: Kõikide püsivate kontode Kõikide kontode Ainult kasumiaruande kontode Ainult bilansikontode Tagasiside Õige vastus on: Kõikide kontode. Küsimus 4 Aktivakonto lõppsaldo arvu...
Majandusarvestus ja maksundus I – Finantsraamatupidamise põhimõisted 1. FINANTSRAAMATUPIDAMISE PÕHIMÕISTED RAHA ARVESTUS 1. Raha arvestuse korraldus. Ettevõtte normaalseks äritegevuseks, igapäevaste kulutuste katteks, kohustuste täitmiseks ning maksevõime tagamiseks peab olema piisavalt rahalisi vahendeid. Vaba raha osakaal peaks olema ettevõttes väike, kuna seisev raha ei too ettevõttele tulu. Bilansikirjel Raha kajastatakse peale sularaha kassas ning arveldusraha pangas veel nõudmiseni hoiused, paigutusi rahaturufondidesse ja muudesse ülilikviidsetesse fondidesse. Kõik see kokku moodustab ühtse finantsvara kogumi. Finantsvarade arvestamise juhised on toodud Raamatupidamise Toimkonna juhendis RTJ 3 Finantsinstrumendid. Rahaarveldustes kajastatakse ettevõtte raamatupidamises kõiki tehinguid, mida tehakse sularahas või arvelduskontolt ülekannetena, kaardimaksetena või mõnel muul võimalikul viisil. Rahaarveldused võib jagada kahe...
Varade kontrolltöö teemad: 1. Raamatupidamise korraldamine. Millist seadusandlust peab ettevõtja järgima. Miks kasutatakse RTJ-e. Ettevõtja peab järgima RP seadust, maksuseadusi, raamatupidamise toimkonna juhendeid (RTJ). RTJ-e kasutatakse, et kõik saaksid RP-sest ja majandusarvestusest üheselt aru ning et kõik ettevõtjad teeksid asju ühtemoodi. 2. Raha arvestus. Erinevad kasutatavad kontod, nende vajadus. Vajalikud dokumendid, raha teel, valuuta kajastamine, inventuurid. Kingina saadud raha. Kassa (1011), Pank (Swed 1012, Seb 1014 jne). Kasutatavad erinevad kontod lihtsustavad oluliselt arvestuse pidamist. Ettevõtjal on kindel ülevaade oma rahalise seisukorra kohta. On hea, et iga ettevõttes kasutatava panga jaoks on eraldi konto, sest siis on ettevõtjal ülevaade, kus pangas ja kui palju raha on. Kui ettevõttel on rohkem kui üks sularaha arvestuskoht, siis tuleks iga arvestuskoha kohta pidada eraldi arvestust n...
DIPLOMIEELNE PRAKTIKA Praktikaaruanne Õppejõud: 2015 SISUKORD SISUKORD...............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.......................................................................................................................3 Praktika aruanne sisaldab XXX lühitutvustustust, kus ma viibisin 16. märtsist 2015. a kuni 10. aprillini 2015. a ning tutvusin asutuses korraldatava raamatupidamisega...........................3 Praktikaarunne sisaldab peale asutuse tutvustuse veel üldist ülevaadet raamatupidamisest, majandusaasta aruane koostisest ja koostamise käigust, majandustehingutest tulenevatest jooksvatest raamatupidamisarvestustest ning sisaldab ka eneseanalüüsi ja kokkuvõtvat osA-. 3 1. ASUTUSE TUTVUSTUS JA STRUKTUUR.....................................................................
Alustatud esmaspäev, 9. jaanuar 2017, 11:03 Olek Valmis Lõpetatud esmaspäev, 9. jaanuar 2017, 12:10 Aega kulus 1 tund 6 minutit Punktid 69/84 Hinne 82 maksimumist 100 Tagasiside Väga hea (4) Küsimus 1 Vale Hinne 0 / 3 Märgista küsimus Küsimuse tekst Ettevõttele laekub SEB panka 6000$. Summa kajastatakse kontol...? Kurss 1 € = 1,25 $ Vali üks: D: pangakonto (USD) 4800€ D: pangakonto (arvestusvaluuta) 4800€ D: pangakonto (arvestusvaluuta) 6000$ D: pangakonto (USD) 6000$ Tagasiside Õige vastus on: D: pangakonto (USD) 4800€ Küsimus 2 Vale Hinne 0 / 3 Märgista küsimus Küsimuse tekst Puidutöötlemisega tegelev ettevõte saab oma põhitoodangu (saematerjal) kõrvalt kõrvaltootena saepuru, mis samuti realiseeritakse. Kuna saadava saepuru turuväärtus on s...
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2011 aruandeaasta lõpp: 31.12.2011 ärinimi: OÜ Baltic Premator registrikood: 10521993 tänava nimi: Kopli 103 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 11712 telefon: +372 6102655, +372 6102255 faks: +372 6102073, +372 6102999 e-posti aadress: [email protected] veebilehe aadress: www.blrt.ee OÜ Baltic Premator 2011. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 4 Bilanss 4 Kasumiaruanne ...
I aasta II aasta Kas ettevõte hakkab/on registreeritud käibemaksukohustuslaseks (jah/ei) jah jah Krediiti müügi osakaal käibest (kui suur osa müügiarvetest laekub järgmisel kuul) % 3 3 Hoonete amortisatsiooninorm % 2 2 Seadmete amortisatsiooninorm % 15 15 Immateriaalse põhivara amortisatsiooninorm % Finantsprognooside täitmise juhend 1. Täita ära "Algandmed" lehel kõik rohelise taustaga lahtrid! 2. Täita ära "Tooted" lehel kõik andmed! NB! Sinisega täidetud lahtrid on näitlikud ja neid saab muuta! 3. Täita ära "Bilanss" lehel eelmise tegevusperioodi veerg (B) kui majandustegevust on varem toimunud 4. Täita ära "Kassavood" lehel tühjad lahtrid! Siin esitada andmed pro...
Finantsraamatupidamine SISUKORD I RAHVUSVAHELISEST RAAMATUPIDAMISEST.............................................................3 1. Rahvusvahelised arvestusmudelid...................................................................................... 3 2. Raamatupidamisarvestuse rahvusvaheline harmoniseerimine ja standardiseerimine.........4 II RAAMATUPIDAMISES KASUTATAVAD ARVESTUSMEETODID..............................8 3. Ostjatelt laekumata arvete hindamise meetodid..................................................................8 4.Varude arvestuse meetodid ......................................................................................... 11 5. Materiaaalse põhivara soetusmaksumuse mahaarvestuse e. amortisatsiooni arvestuse põhimõtted ja meetodid.........................................................................................................15 III MAJANDUSAASTA ARUANDE KOOSTIS J...
Finantsraamatupidamine Eesmärk: Varustada välistarbijaid organisatsiooni finantsseisundit ja (majandus)tegevuse tulemusi iseloomustava infoga. Info kasutajad: Välistarbijad, vähemalt määral sisetarbijad. Ajaline suunitlus: minevik Põhinõue infole: Rangelt määratletav ja kontrollitav Täpsus: andmed täpsed, info põhiliselt monetaarne Objektid: Organisatsioon kui tervik Arvestussüsteem: kahekordne kirjendamine Mõõtühikud: rahalised Reglementeeritus: Reguleeritud riiklike ja rahvusvaheliste normatiivaktidega(raamatupidamise seadus, kohalikud ja rahvusvahelised standardid) MÕISTED: · Kohustus- Raamatupidamiskohuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg(1. Mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel. 2. Millest vabanemine nõuab eeldatavasti tulevikus ressurssidest loobumist) · Kohustis- Eraõiguslik suhe, milles üks pooltest(võlgnik, deebitor) on kohustatud teisele poolele(võla...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI KÕRGEM MAJANDUSKOOL Majandusarvestus Jaana Ruusmaa PLANEERIMINE JA EELARVESTAMINE JUHTIMISARVESTUSES Ainetöö Õppejõud :Aino Sillamaa Tallinn 2002 SISUKORD Sissejuhatus 3 1. Müügiplaan, laekumiste plaan 5 2. Tootmisplaan 7 2.1 Tootmiskulude eelarved 2.1.1 Materjali hankimise (vajaduse) plaan ja tasumine materjalide eest 8 2.1.2 Tööjõu plaan ja palgakulu eelarve 10 2.2 Perioodikulude eelarved 2.2.1 Turustus- ja halduskulude eelarve ning nende tasumise eelarve 11 3. Tootmise üldkulude plaan ja üldkulude väljamaksete prognoos 13 4. Tooteühiku ...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja raamatupidamise eriala Eesnimi Perekonnanimi Kursuse nr Raamatupidamise praktika I Firma nimi Ettevõttepoolne juhendaja: XXXX Koolipoolne juhendaja: Aime Põlluvee-Juurik Tallinn 2010 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................................................................4 1 TUTVUMINE ETTEVÕTTEGA............................................................................................ 5 1.1 Ettevõtte organisatsiooniline struktuur ............................................................................ 5 1.2 Ettevõtte ajalugu............................................................................................................... 6 2 Raamatupidamise korraldamine, str...
Kuluarvestus I, II Ülesanned (koostaja: Pille Kaarlõp, redaktsioon: Anna Sidorenko) Ülesanne 1 Otse- ja kaudkulud AS Raamat müüb raamatuid 1 000 tk. Otsekulud kokku on 130 000.- Tootmise üldkulud on 20 000.- Organisatsiooni üldkulud on 30 000.- Leida: 1. Kogukulud (kulud kokku) 130 000 + 20 000 + 30 000 = 180 000 EUR 2. Ühiku kulu (ühe toote kogukulu) 180 000 / 1000 = 180 EUR Ülesanne 2 Tootekulud, töötlemiskulud ja perioodikulud AS Raamat müüb raamatuid 1 000 tk. Otsesed materjali kulud kokku on 90 000.- Otsesed tööjõukulud kokku on 40 000.- Tootmise üldkulud on 20 000.- Leida: 1. Ühe toote otsekulud (ühiku otsekulud) 90 000 + 40 000 / 1000 = 130 EUR 2. Ühe toote tootmiskulud (ühiku tootmiskulud) 90 000 + 40 000 + 20 000 / 1000 = 150 EUR 3. Ühe toote töötlemiskulud 40 000 + 20 000 / 1000 = 60 EUR 4. Töötlemiskulud kokku 40 000 + 20 000 = 60 000 EUR 5. Tootmiskulud kokku 90 000 + 40 000 +...
"Ettevõtlus ja äri planeerimine" kordamisküsimused Eksamiküsimused toetuvad nii loengutele kui harjutustundides käsitletud teemadele, sh materjalidele Moodles. Üldised teemad on toodud järgnevalt. 1. Ettevõtluse definitsioonid, ettevõtjate iseloomustus ja ettevõtte määratlus äriseadustikus ja klassifikatsioonid. Ettevõtluse definitsioonid ETTEVÕTLUST on defineeritud kui protsessi, kus vajaliku aja ja pingutuste ning riskide võtmise tulemusena luuakse väärtusi ja isiklikku rahulolu (Hisrich ja Peters, 1989). ...protsess, mille kaudu inimesed saavad teadlikuks ettevõtlusest kui võimalusest ja astuvad samme äri alustamiseks (Stevenson 2005) Ettevõtte käivitamine ja/või kasvatamine läbi innovaatilise, riski võtva juhtimise (Fred L. Fry) Erinevaid distsipliine ühendav teadmisvaldkond Ettevõtluse elemendid (F.L.Fry, 1993): a. Äri alustamine b. Loov ja innovatiivne äri c. Kasvav...
1 KULUARVESTUSE OLEMUS JA EESMÄRGID Kulude arvestuse erinevatest definitsioonidest tuleneb, et kulude arvestus on: Kulude arvestus (cost accounting) on organisatsiooni ressursside omandamise ja kasutamise aruandlus, mis varustab infoga nii juhtimis- kui ka finantsarvestust. See tähendab, et toimub kulude kajastamine nii ettevõtte finantsarvestuse protsessis (raamatupidamisregistrites, varude maksumuse kujunemisel ja kajastamisel bilansis, realiseeritud kaupade kulu kujunemisel kasumiaruandes) kui ka kulude analüüs ja selle rakendamine ettevõttesiseses juhtimisarvestuse protsessis (toodete ja teenuste omahinna kalkuleerimisel, kulude planeerimisel, hinnakujundamisel jne). Kulude arvestus on kulude juhtimise allsüsteem, mis on seotud toodete, teenuste, projektide, tegevuste jt ...
ÄRIPLAAN Toomas Kelo Uku Eller Alfred Kosljak Tallinn 2013 1. Äriplaani kokkuvõte Meie idee on luua ettevõte, mis erineb kõigist teistest küpsetuskodadest, andes kliendile rohkem kui lihtsalt sooja saiakest kohvi või tee kõrvale. Tahame anda edasi tõetruud kogemust keskaegsest pagarikojast, alustades töövahenditest ning lõpetades retseptidega. Suur osa selle kogemuse edasiandmisel on meie rendipind Tallinna vanalinnas, Raekoja platsi läheduses. Sellele lisame antiikse moega mööbli, ajaloohõngulised söögid ning joogid ja õhtused live- muusikud - see kõik tekitab kliendis tunde, nagu ta oleks ajas tagasi rännanud. Oma missiooniks oleme seadnud kasvada usaldusväärseks ning kliendisõbralikuks ettevõtteks ja koguda tuntust nii kodu- kui ka välismaiste klientide hulgas. Meie visiooniks on luua keskajale iseloomulik atmosfäär, kus kehtib ütlus "klient on kuningas". Oma toodangu valmistamisel kasutame vaid keskajale omaseid söögite...
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2008 aruandeaasta lõpp: 31.12.2008 ärinimi: AS Simpel registrikood: 999888777 tänav: Kuuse 4 linn: Tallinn postisihtnumber: 11222 maakond: Harjumaa telefon: +372 xxxxxxxx faks: +372 xxxxxxxx e-posti aadress: [email protected] veebileht: www.firma.ee Tegemist ei ole kõikehõlmava näidisega. Praktikas võib ettevõttel esineda olukordi ja arvestuse valdkondi, mida käesolevas näidises ei ole kajastatud; samuti võib käesolevas näidises olla valdkondi, mida igal konkreetsel ettevõttel ei esine. ...
1 Immateriaalne põhivara tunnusteks on: 1) Füüsilise substantsi puudumine 2) Tulevikus saadava tulu suhteline ebakindlus 3) Seaduste või lepingutega limiteeritud kasutusaeg 4) Ebamäärane kasulik eluiga 5) Väärtus vaid antud majandusüksusele 2 võib olla piiratud või piiramata pikkusega Üldjuhul on see piiratud Piiramata pikkusega on kasulik eluiga siis, kui lähitulevikus ei ole ette näha majandusliku kasu genereerimise lõppemist, nt firmaväärtus Erandjuhtudel võib ka teiste immateriaalsete põhivaraobjektide kasulik eluiga olla piiramatu pikkusega, nr ostetud kaubamärgid 3 Immateriaalseid põhivarasid kas ostetakse või luuakse ise. Immateriaalse põhivara bilansis kajastamise kriteeriumid on järgmised 1) Objekt on majandusüksuse poolt kontrollitav 2) On tõenäoline, et majandusüksus saab objekti ...
Majandusarvestus Kaugõppe osakong ARVESTUSE ALUSED Ainetöö Üliõpilane: Juhendaja: Aino Sillamaa Tallinn 2005 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................................... 3 1.MAJANDUSAASTA ARUANDE KOOSTAMINE.................................................................................4 2. TEGEVUSARUANNE..............................................................................................................................9 3. ASTAARUANDE ARVESTUSPÕHIMÕTTED....................................................................................10 3.1. Nõuded ostjate vastu..................................................................................................................
annaabi.ee 
