50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 13 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-03-01
Kuupäev, millal dokument üles laeti
9 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Mihkel Kohav
Õppematerjali autor
Arreteeriti Konstantin Päts. Eesti Ajutine Valitsus läks põranda alla. Saksamaa kaotas I maailmasõja. 11. November 1918 läks võim taas tagasi Konstantin Pätsi juhitud Ajutisele Valitsusele. EESTI VABADUSSÕDA 1918-1920 1919.a määrati Eesti sõjavägede ülemjuhatajaks kindral Johan Laidoner Eestile tuli appi Soome, Inglismaa, Taani, Rootsi 24.veebruar 1919 vabastati Eesti pind võõrvägedest Konstantin Päts (18741956) · Esimene Eesti vabariigi president · Eestimaa Päästmise komitee esimees · mitmekordne peaminister · riigivanem Jaan Poska (18661920) Tallinna linnapea Venemaa Ajutise Valitsuse Eesti kubermangu komissar Vene Asutava Kogu liige välisminister peaministri asetäitja kohtuminister Johan Laidoner(1884 -1953) Eesti Vabariigi sõjavägede ülemjuhataja.
15.11.1917 Maapäev kuulutas end kõrgeimaks võimuks Eestis, tulevase riigikorra määrab ära Asutav Kogu 1918 jaanuar Eesti Asutava Kogu valimised (Eesti tulevik), katkestati enamlaste poolt 18.02.1918 katkesid Bresti rahuläbirääkimised, Saksamaa alustas pealetungi 19.02.1918 Maapäeva Vanemate Kogu võttis vastu Iseseisvusmanifesti. Moodustati erakorraliste volitustega Eestimaa Päästekomitee 23.02.1918 Iseseisvusmanifest Pärnu Endla rõdult 24.02.1918 Eesti Vabariigi väljakuulutamine Tallinnas, Ajutise Valitsuse moodustamine (Päts) 25.02.1918 algab Saksa okupatsioon 11.11.1918 Ajutine Valitsus alustab uuesti tegevust 28.11.1918 Vabadussõja algus, Eesti Töörahva Kommuun 23.06.1919 Võnnu lahing, võit Landeswehri üle 2.2.1920 Tartu rahu Isikud Jaan Poska Eestimaa kubermangu komissar, Tartu rahu allakirjutaja Jüri Vilms Eesti Päästekomitee liige Johan Laidoner Eesti diviisi juht, ülemjuhataja Vabadussõjas
Suurt tähelepanu pööras valitsus tööstuse arendamisele, samas ei jäetud ka põllumajandust tähelepanuta. Rahva heaolu paranes. Tööpuudus kadus peaaegu täiesti. 30.11.1917 Eestimaa rüütelkonna komitee otsusega kuulutab Eestimaa rüütel- ja maiskond end Venemaast sõltumatuks ja palub Saksa riigilt kaitset ning kohest okupeerimist Oktoober 1917 Oktoobrirevolutsioon. Eesti kommunistid haarasid võimu (Kingissepp, Anvelt) 24.02.1918 Eesti vabariigi väljakuulutamine (Päts, Konik, Vilms Päästekomitee) Märts november 1918 Saksa okupatsioon 15.juuni 1920 Esimene Eesti põhiseadus. 2.veebruar 1920 Tartu rahu allkirjastamine (lõpetas Vabadussõja).. 1.detsember 1924 korraldas umbes 300 kohalikku enamlast Tallinnas relvastatud riigipöördekatse, rünnates valitsusasutusi, sidekeskusi ja sõjaväeosi. Enamlased lootsid majanduslanguse käes vaevleva töörahva toetusele, kuid see jäi saamata ja mäss suruti maha
et saksa väed valmistuvad idarindel uueks pealetungiks, et võtta võim enamlastelt, ja et venemaa oleks taganenud. PÄÄSTEKOMITEE: Liikmed: Konstantin Päts, Jüri Vilms, Konstantin Konik Vajadus: erakorralisetes oludes, eelkõige iseseisvumisel. Tegevus: päästa Eesti ISESEISVUMINE: 24. veebruar 1918: · Rahvuslikud jõud eesotsas Omakaitsega haaravad Tallinnas kontrolli. · Päästekomitee liikmed moodustasid Eesti Vabariigi Ajutise Valitsuse, mille peaministriks sai K. Päts. · Linna kleebiti üles tuhandeid eksemplare iseseisvusmanifesti, Pika Hermanni torni heisati sini-must-valge lipp. Iseseisev Eesti Vabariik oli sündinud SAKSA OKUPATSIOON Saksa okupatsioon - kestis 1918.a. veebruarist novembrini. Ajutist Valitsust ei tunnustatud, saadeti laiali rahvusväeosad, osa riigitegelasi vangistati. Majandus allutati Saksamaa vajadustele. Kultuuripoliitika eesmärgiks sai eestlaste saksastamine
märts1919. Maanõukogu oli esimene üle-Eestiline omavalitsusorgan, kus olid esindatud kohalike omavalitsuste esindajad linnadest ja maakondadest-valdadest. Vanematekogu: 1917 loodi. 24. veebruaril 1918 avaldas Maanõukogu Vanematekogu Manifesti Kõigile Eestimaa Rahvastele, millega kuulutati välja iseseisev Eesti Vabariik. Päästekomitee: 1918. aastal loodud Eesti riigivõimuorgan.liikmed olid Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik.-||- Eesti Ajutine Valitsus oli Eesti Vabariigi täidesaatva võimu organ 24. veebruar 1918. eesotsas Konstantin Päts -||-Eesti Töörahva Kommuun ehk ETK: 29. novembril 1918. See moodustati NV poolt, et lavastada kodusõda ja varjata NV agressiooni Eesti vastu. Asutav Kogu: Eesti rahvaesindus ja seadusandliku võimu organ 23. aprillist 1919. 8. mail 1919 kinnitas Asutav Kogu esimese Eesti Vabariigi Valitsuse. vastu esimese Eesti Vabariigi Põhiseaduse; EV.st kujunes parlamentaalne dem. vabariik. 10
uste s. Välispol.: I MS venimine kurnas välja Venemaa, Saksamaa ja Venamaa nõrgenemine ja lüüasaamine andis Eestile võimaluse iseseisvuda. Mõisted · Maapäev- Eesti omavalitsusorgan aastatel 1917.märts1919 · Rahvusväeosad · Päästekomitee - 1918. aastal loodud Eesti riigivõimuorgan.liikmed olid Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik. · Ajutine Valitsus - Eesti Vabariigi täidesaatva võimu organ 24. veebruar 1918. eesotsas Konstantin Päts · Balti hertsogiriik - Ve nemaa endistest Balti kubermangudest koosnev Saksamaa koosseisu kuuluv autonoomne riik, mis ei jõudnud reaalselt toimima hakata. · Asutav Kogu - Eesti rahvaesindus ja seadusandliku võimu organ 23. aprillist 1919. 8. mail 1919 kinnitas Asutav Kogu esimese Eesti Vabariigi Valitsuse. vastu esimese Eesti Vabariigi Põhiseaduse
Maapäeva vanemate nõukogu- otsustas 19. veebruaril 1918 asutada kolmeliikmelise Eestimaa Päästekomitee, kelle kätte anti riiklik võim. Samal päeval võeti ka vastu otsus iseseisva Eesti Vabariigi väljakuulutamise kohta, mis toimus Manifestiga kõigile Eestimaa rahvastele 24. veebruaril 1918. Asutav Kogu (Eesti Asutav Kogu) oli Eesti rahvaesindus ja seadusandliku võimu organ (parlament) 23. aprillist 1919 kuni 20. detsembrini 1920. 8. mail 1919 kinnitas Asutav Kogu esimese Eesti Vabariigi Valitsuse eesotsas Otto Strandmaniga. 19. mail 1919. a võttis Asutav Kogu vastu deklaratsiooni Eesti 2 riiklikust iseseisvusest, milles selgitati maailmale Eesti Venemaast lahkulöömise ajaloolisi põhjusi. 4. juunil seadustati Eesti Vabariigi valitsemise ajutine kord. 10. oktoobril võeti vastu Maaseadus, millega kaotati rüütlimõisad. 13. veebruaril 1920 ratifitseeriti 2. veebruaril allakirjutatud Tartu rahuleping. 15.
Seisukohad: · Rahvusliku eneseteadvuse edendamine · Konstitutsioonilise-monarhia pooldamine · Eestlaste kaasamine kohalikku valitsemisesse Juhtfikuur : Jaan Tõnisson Häälekandja: Postimees Radikaalid Seisukohad: · Majanduse edendamine · Aktiivsem osalus poliitikas · Baltisakslaste kõrvale tõrjumine Juhtfiguur: Konstantin Päts Häälekandja: Teataja Sotsiaaldemokraadid (VSDTP Venemaa sotsiaaldemokraatlik töölis partei) Seisukohad: · Demokraatliku vabariigi loomine · Vähemusrahvaste õiguste taotlemine · Eestlaste suurem osalus kohalikus elus Juhtfiguurid: Peeter Speek, Eduard Vilde, M. Martna Häälekandja: ajaleht Uudised 1905. aasta revolutsiooni põhjused ja tagajärjed Põhjused: · Erimeelsused sotsiaalsete kihtide vahel · Rahulolematus isevalitsuseg (Tsaari võimu piiramise vajadus) · Vene Jaapani sõda (1904-1905) Tagajärjed: · Oktoobri manifet Aasta arvud: · 9.01.1905 Verine pühapäev · 16.10
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid