"Tere kollane kass!" Mati Unt (13)

"Tere kollane kass !" Mati Unt
Raamat "Tere kollane kass!" jutustab maapoiss Aarne Veenpere viimasest kooliaastast lõpuklassis. Raamatu iga peatükk kujutab ühte päeva pisteliselt läbi kooliaasta ja seda kronoloogilises järjestuses.
Teos algab peatükiga ´ viimane suvepäev ´, mis räägib Aarne viimasest õhtust kodus, tema töödest ja sõpradest. /-/ Vihmane päev. Järgmisel vihmasel hommikul saabus Aarne Tartusse oma tädi Ida juurde. Ida luges taaskord Aarnele ette reeglid ja korra mis peab majas valitsema . Seal kollases majas elasid veel: suur kollane kass, Linda (samuti kooli ajal) ja tädi Amalie, kes oli peaaegu pime. Samal päeval läks Aarne veel sõber Indreku juurde, kes oli suvega vägagi pruuniks päevitunud. Too oli kirjutanud luuletuse Kornelist, kes omakorda oli nende kirjandusõpetaja ja klassijuhataja. /-/
Esimene koolipäev. Aktus . Seal nägi Aarne peale pikka suve oma vanu sõpru. Ando , kes oli alati sünge. Üllar, kes käis paralleelklassis ning oli kooli komsomoli sekretär. Aarne käis kinos sõpradega. /-/ Tööpäev. Kuna oli kolhooside aeg, siis pidid ka koolilapsed minema appi saaki korjama. Nii läks Aarne koos klassiga nii kartulivõtule kui ka maisipõllule appi. Käidi ka õunaraksus. /-/
Peatükk ´poliitiline päev´, kus Aarne ja Arno räägivad maailma asju ja ka Jutast. /-/ Tantsupäev. Õhtul oli koolipidu. Rein Saluri laulis bugit, mis tollal oli rangelt keelatud. Seal üritas Ando Jutale läheneda kuigi hirm sai võitu. Jälle. Juta on tüdruk, kes meeldib Andole, kuid viimane ei julge ega oska kuidagi oma tundeid talle väljendada. Seal peol tantsis Üllar Kajaga ja Aarne Maiaga. Üllar oli justkui Maia sokutanud Aarne tüdrukuks. Sel õhtul saatis Aarne tüdruku esimest korda koju. /-/ Pühapäev. Jutustab kommunismist. Mainitud Jaan Gross. /-/ Päev uduga a la Remarque . Lumi tuli maha. Aarne esimene pikem suudlus Maiaga. /-/ Sama päeva öö. Sama päeva öösel kui Aarne hilja koju jõudis, rääkis tädi Ida Aarnele armastusest. /-/
Dies Irae. Koolis. Keemia tund õpetaja Lilianiga. Indreku vulgaarsevõitu kiri tekitas suure tüli, millest Lilian teatas ka klassijuhatajale. /-/ Visiidipäev. Aarne külastas esmakordselt Maia kodu, kus nad suudlesid tüdruku pimedas toas pikalt ning samas olid tolle vanemad kodus. Siis läks Aarne koju. Siis oli ta rahul ja õnnelik. /-/ Põhimõtteline päev. Tädi Ida ja Aarne vestlus poisi käikudest ja tegudest. Tuli Indrek. Tädi Ida rääkis Indrekule välja Aarne salakäigud. Tegi maha Aarnet . /-/
Kurb päev. Detsembri algus. Tõsine jutt Aarnel Korneliga kõlbmatust käitumisest. Kornel ähvardas kasutusse võtta abinõud. Ando ja Aarne lahkusid koolimajast. Kuigi oli 15oc külma ei kandnud poisid mütse. Sel ajal oli mütsita käimine moes. /-/ Otsimise päev. Kiri Maialt, kes tahab, et Aarne otsiks endale parema tüdruku- ideaalse tüdruku. Nad rääkisid pikalt. Aarne leidis mingi raamatu vahelt värvpliiatsijoonistuse. Peale seda suunas Aarne Maiat kunstiga tegelema.( Juttu ka otsimisest, elu mõtte otsimisest. /-/
Segane päev. Milline rafineeritud kättemaks Korneri poolt kui küsis Aarnet klassis vastama. (Autor jutustab sellest, mis saab edasi tulevaste aastate jooksul, mida Aarne ise veel ei tea.) /-/ Jõululaupäev. Sel päeval läks taas Aarne Maiaga välja. Aarne nõudis Maialt, et too usuks temasse ja endasse samuti. Ja nõnda nad konutasid jõuluõhtul lumisel kalmistupingil. /-/ Kunstipäev. Aarne ja Maia läksid Esta Liigeri ateljeesse. Viisid sinna Maia tehtud tööd. /-/ Vana-aasta õhtu. Aarne kodus Metsakülas. Aarne kirjutas Maiale kirja. Ema räägib Aarnega. Et ta ei saatnud Aarnet Tartusse naistega kurameerima vaid õppima. Saabus aasta 1962. /-/
Päevad. Päevad läksid. Algul tulid, siis olid, pärast läksid. Olid pikad talveööd. Aarne saabus tagasi tädi Ida juurde. Ando oli vahepeal ära läinud linnast, sõitnud Peipsi järve äärde, kus elas tema vanaisa, sest ta oli löödud. Indrek oli Andole luuletuse kirjutanud. Indrek ütles: „Naiste pärast ei tohi ka liiga kannatada. Natuke võib, aga mitte äärmusteni.” Sellel päeval oli kollases majas midagi juhtunud. Noormees elektrifirmast kirjutas trahvi elektri varastamise eest. Nüüd taipas Aarne miks tädi oli alati elektrikontrolli kartnud. /-/ Saatanlik päev. Aarne andis Kornelile alla. Käis vabandamas oma käitumise pärast ja tahtis, et koolis kõik korda saaks. Kornel solvas Aarnet, öeldes, et poisil puudub karakter . Et tema (Kornel) vastutab lõpuklassis õppivate eest, kes 5 kuu pärast ellu lähevad. /-/ Erandinimeste päev. Ando sai oma draamast üle ja tuli Peipsi äärest tagasi. Nad vestlevad. Hakati valmistuma Dürrenmati lavastamiseks. /-/ Lausa müstiline päev. Ando oli Aarnel külas. Aarne jutustas lugusid talle. Näiteks sellest kui ta oli 5 aastane. /-/
Esimene kevadpäev. Tädi Ida ütles Aarnele, et too peab ise endale süüa otsima hakkama. Põhjenduseks et iga inimene peab ükskord iseseisvaks saama. Õhtul kohtus Aarne Maiaga. /-/ Välgulöögi päev. Hommikul sai Aarne stereomeetrias kahe. Samuti Eda. Nad jäeti pärast tunde. Aarne nägi teda justkui esimest korda. Eda oli lopsakamate vormidega kui Maia ning poisile hakkas ta meeldima . Nad vestlesid kuni tuli õpetaja Veltmann ja lahkusid koolist koos peale järelvastamist. /-/
Õhtueine tagamõttega. Kollases majas. Tädi Ida teatas Aarnele, et ta usub veel temasse. Mõlemad arvasid olevat võitnud nende kahe vahelise jonnaka võistluse. Ida andis taas Aarnele süüa. Aarne rääkis kollasele kassile kahe tüdruku armastamisest. /-/ Teatriöö. Aarne ja Indrek harjutasid taas Dürrenmatti kuuldemängu „Sügisõhtul”. Kõrgel ülakorrusel provintsi kohal. Märkamatult saabus proua direktor . Too keelas Dürrenmatti lavastamise. /-/ Veel üks tantsupäev. Oli 5 aprill. Kevad lähenes. Tantspidu. Aarne ei tahtnud tantsida. Läksid Maiaga juttu rääkima kuhugi klassi. Rääkisid tulevikust . Aarne tahab saada kuulsaks ja armastatuks. Aga Maia ei taha. Ütleb, et temast ei saa midagi. Et miks peab kõigist midagi saama. Maia haavas Aarnet, kui oli öelnud, et ta pole joonistanud ühtki pilti. Maia lubas Aarnele, et ta hakkab maalima poisi pärast. Kui Aarne piisavalt sunniks Maiat siis leiaks ka tüdruk endale elumõtte. Maia ise tahtis, et teda sunnitaks.Nad lahkusid koolist. /-/
Kahtluste päev. Tädi Ida otsis oma Eesti Entsüklopeedia kolmandat köidet. Ta süüdistas Aarnet, et too on selle maha müünud. Kutsus teda kutsikaks. Aarne eitas. Ida jutustas oma pettumusest poisi vastu. Aarne mõtiskleb 1949. aasta küüditamisest. Tädi rääkis veel segast juttu, oli viha täis Aarne vastu ja tahtis teda lüüa. Poiss haaras aga ta käest kinni. Tädi kirjutas Aarne emale kaebekirja ja tahtis, et poiss selle posti viis. Aarne jättis kirja viimata. /-/ Ema ja poja päev. Aarne ema saabus Tartusse tädi Ida kirja peale. Tädi Ida kaebas Aarne emale poisi kohta. Lõpuks nutsid mõlemad. Lõpuks nad istusid koos diivanil, nutsid ja laulsid: ”Kas ema südant tunned sa …?” Aarne vihastab ema peale, et ta nutab. Käsib emal püsti tõusta ja ära minna koos temaga. Tädi Ida oli end ületanud sel päeval. Aarne vestles emaga poisi tegudest ja tulevikust. Aarne tahtis olla omaette , teistmoodi. Ema läks bussiga koju tagasi. /-/ Muutuste päev. Taas olid Maia vanemad kodust ära ja Aarne oli tüdruku juures. Nad lamasid diivanil ja suudlesid. Terve talve olid nad niiviisi pimedas lamanud. Olles sel päeval Maiaga mõtles Aarne Eda peale. /-/ Eneselegi ootamatu päev. Ühel õhtul läks Aarne taas Maiaga Esta Liigeri juurde. Maia laotas oma joonistused põrandale laiali. Estale hindamiseks. Aarne palus Estal ka enda töid näidata. Esta harrastas abstraktset ekspressionismi. See oli keelatud kunst . Lahkudes sai Aarne aru, et Maia ei ole huvitatud kunstist niivõrd. Aarne mõtiskleb lapsepõlveajast. /-/
Elu ja surma ühendamise päev. 25.aprill oli klassiõhtu. Kornel laulis nagu alati pidudel. Aarne tantsis Edaga esimest korda. Tiit jälgis neid üksisilmi. Aarne vedas Korneliga kihla, et lõpetab kooli. Tiit oli vihane Aarne peale, et too Edaga tantsis. Aarne ja Eda tahtsid lahkuda. Tiit järgnes neile. Suundusid kooli relvalao poole, et oleks koht kus kakelda . Aga Tiit võttis ühe püssi ja ütles: ”Ma armastan Edat .” Tiit tahtis endalt elu võtta. Aarne lõi püssi jalaga kõrvale, kärgatas pauk. Seda ei kuuldud peol. Tiit jäi sinna ahastavalt maha nutma. Aarne ja Eda naasesid peole. Tagasi ilmus ka Tiit, kes oli tõenäoliselt relvalaost ära joonud kapten Kuzmini piirituse. Aarne ja Eda läksid välja. Nad sammusid Eda korterisse, kus tüdruk oli endale üksiku toa rentinud. Eksamid läksid Aarnel suhteliselt hästi. Ta sai kõigis ainetes neljad . /-/
Varasuvine öö. Maia ja Aarne läksid mööda raudteetammi. Maia ütles, et Aarne on muutunud. Aarne mõistis, et ta ei suuda Maiat aidata, et ta pole suutnud midagi tema heaks teha. Ta oli ennast ülehinnanud. Tädi Ida viskas Aarne enda majast välja. /-/ Lõpparve päev. Aarne elas nüüd Indreku juures. Aarne läks oma asjadele järgi kollasesse majja. Ta jäi üksi tuppa . Kass läks tema juurde. Üllatuseks kass hakkas Aarnega vestlema . Kass jagas Aarnele nõuandeid eluks.
XII klass
08.aprill.2008