Wikmani poisid teose analüüs (3)

Kirjandusteose analüüs
Wikmani Poisid
Jaan Kross
Tallinn 1998
1. Teose sisu lühikokkuvõte
Wikmani poisid alustasid kümnendat klassi edukalt. Aktus algas direktori igava jutuajamisega. Posid sattusid selles teoses mitmetesse probleemidesse. Esimene probleem oli magneesiumi kera plahvatamine, mille tagajärel oli Pukspuu Juss hädas ning talle tulid appi teised poisid. Jaagu ja Virve vahel oli enamat kui ainult sõprus. Nad käisid pidudel koos. Kümnenda klassi keskel suri Hr. Wikman maovähki. Tema asemele tuli Ambelm kes lahkus üheteistkümnenda klassi alguses. Kui tuli eksamite aeg, üritasid poisid igal viisil matemaatika kontrolltööst ära hiilida. Pärast eksameid läksid poisid koos Tiimuse ja Prikiga Stockholmi. Peale reisi oli kool läbi ja kokku lepiti klassi kokkutuleku aeg, kuhu jõudsid ainult vähesed. Jaagu ja Virve suhe lõppes kurvalt .
2. Teoses esilekerkinud probleemid
a) Magneesiumikera plahvatus prügikastis. Proleem oli ülepoole klassi õpilastes, sest nemad kõik seda korraldasid ja võtsid kõik süü enda peale ka.
b) Uputus ladina keele tunnis. Poisid lõhkusid kraanikausi ära, et õpetaja ei saaks neile teha kontrolltööd.
c) Riksi õnnetus. Riks pidi viima tüdrukutele töö vastused kuna loositahtel sai tema selleks isikuks , aga ta jäi trammi alla.
d) Matemaatika tööst ära viilimine. Nad tegid nii, et sõjaväekomisjon oleks samal ajal kui on matemaatika kontrolltöö.
e) Kärbsed. Poisid võtsid kärbsed kaasa ja lasid tunnis lahti need, et ei saaks teha tunnitööd.
3. Teose peategelas(t)e iseloomustus
Jaak
a) Jaak ei olnud paks, soeng oli seitlis.
b) Kombekas, ei kasutanud kõnekäände.
c) Viisakas, alati saatis Virve ära. Kannatlik , oli armukade aga ei lasknud sellel välja paista.
d) Tema tunded olid alati tõesed, armastas ainult Virvet. Samas oli ka armukade, mõtles alati, et kui Riks ja Virve koos on, et siis neil midagi toimub.
e) Õigest ja valest sai Jaak aru, Rootsis oli teise tüdrukuga kuna talle see meeldis, aga teadis, et see on täiesti vale.
f) Jaak tegi ettepaneku Jussi aidata kooli tagasi saada, sest Juss oli ta hea sõber. See näitab, et ta hoolis oma sõpradest palju.
g) Jaak oli õppinud mõnda aega rootsi keelt ja see tuli talle kasuks Rootsis. Ametilt oli ta Tartu kaubajaama rööpaseadja.
h) Jaagu vanemad olid kohusetundlikud ja viisakad nagu Jaak. Jaagu isa oli vanlgas olnud mõnda aega ja Jaak oli ka, aga mitte mingisuguse suure kuriteo eest.
i) Jaagul polnud raskusi suhtlemisel ja ta sai kõigiga hästi läbi. Jaak oli jutukas .
4. Olulisemate kõrvaltegelaste iseloomustus
Virve, tema pärast oli Riksil ja Jaagul mõnikord probleeme ja Virve mängis Jaagu elus suurt rolli.
a) Virvel oli väike pea, väike ümarik, pisut õhetav nägu, peenike kael . Juuksetoon oli vaskse kumaga heleblond ja lokkis . Silmad olid suured. Võõrastega oli Virve nipsakas nagu ka Jaaguga esimesel korral rääkides. Virve oli viisakas ja kombekas nagu Jaak, aga ei rääkinud kuigi palju. Virve käis Riksi haiglas mitu korda vaatamas, see tähendab, et ta hoolis oma sõpradest palju. Kutsus Jaaku reisile kaasa, kuna Jaak oli talle oluline.
b) Virve tunnetest oli raske aru saada, sest oli näha, et ta armastab Jaaku, aga samas suhtles väga palju Riksiga ja teose lõpus sõitis veel ära teisele maale. Virve käitus alati viisakalt ja daamilikult. Söögilauas oli ka viisakas ja jälgis ennast. Ta oli natuke tagasihoidik, see tuli välja siis kui ta oli Jaaguga koos.
c) Virve oli külalislahke nagu ka ta ema, pakkus alati külalistele süüa ja teed. Virve ei suhelnud eriti palju võõraste inimestega ja ta oli alati ettevaatlik, nagu ka siis kui Jaak üritas teda köögis suudelda .
5. Küsimus(ed) tegelas(t)ele
a) Jaagule. Miks sa ei küsinud Virvelt kohe, et mis tunded tal tema vastu on ?
b) Jaagule. Miks sa ei rääkinud isale Virvest kui oma tüdrukust, et saada Virvega reisile ?
6. Teose miljöö
a) Tegevus toimus 1937. aastal enne maailmasõda.
b) Tegevus toimus linnas kus sõitsid trammid jne.. See mõjutas Riksi õnnetust.
c) Suheldi ainult inimestega keda tunti, võõrastega ei räägitud sõnakeski. Enne armupaari suudlemist teie-tati teineteist. Nende vanemad olid neile eeskuju andnud.
d) Kavatati võimalikult hästi ja kombekalt oma lapsi. Riks aitas oma ema koguaeg , sest isa oli surnud. Hoolitses oma pere eest.
e) Koolis pidi käima hommikupalvustel. Poisid pidid kandma koolimütse, aga väljaspool kooli olid need vabatahtlikud. Poissmehed kantsid isatapja kraed .
7. Huvitavaid tsitaate teosest
ü Kõik, mis on, pole iseendast mitte midagi ning omandab tähenduse - kui üldse, siis üksnes ettevalmistusena millelegi alles järgnevale.
8.1. Teised teosest
Minule isiklikult jäi mulje, et teose mõistmisel oli olulisem kirjutatud tihti hoopis ridade vahele- näiteks see, kui Jaak veetis Virvega öö ja nende maja tabas pomm . Hoolimata sellest olid mõlemad õnnelikud, sest nad olid elus. Kirjanik viitab sellele, et tuleb osata ka vähesest rõõmu tunda, sest kunagi ei või kindel olla, kui kauaks seda jätkub. Samuti räägitakse pikalt ja laialt sellest, kuidas Juss pingutab, et eksameid sooritada , saab sellega väga edukalt hakkama, kuid otsustab sellest hoolimata mitte sinna kooli tagasi minna - Jussil oli püsivust, et pingutada lihtsalt selle nimel, et näidata maailmale, et ta saab kõigega hakkama, kui tal ainult tahtmist on. Ei tasu meelt heita, kui kõik alati ei õnnestu, vaid tuleb edasi pingutada.
Raamatu lõpp oli väga hästi kirjutatud ja tuli tõelise puändina - Virve põgenemine mõjus igati üllatavalt, samuti ka see, et Aino otsustas ikkagi Penni sõjast tagasi ootama jääda, teadmata seejuures isegi, kas poiss on veel elus. Samuti oli väga liigutav lõik, kus härra Tooder oma pojaga tormisele merele kindlale surmale vastu sõitis, lauldes ise samal ajal laulu Jumala lõputust ja kõikevõitvast headusest. Võib öelda, et raamat tegi lõpus tõelise kannapöörde ja muutis üsna palju mõningaid teose lugemise jooksul tekkinud mõtteid. http://www.zone.ee/qawsed/wp.doc
Jaan Kross isiklikult.
Sellest on nüüd kaks aastat mödas ja ma olen palju selle üle mõtelnud.
"Wikmani poisid" :
Aga kirevase päralt, miks mitte kirjutada romaani kunagi ülikuulsast ja nüüdseks üleni unustatud Wikmani gümnaasiumist?! Kui ometigi mauruse oma on terve epopöa viiendikuga tuntuks kirjutatud. Ja mitte ainult seda, vadi koguni legaliseeritud. Nii et tema kunagised õpilased tohivad nüüd ta kunagiste õpilastena surra. Romaan Wikmani gümnaasiumist oleks muidugi kuradi tükk. http://www.tuglas.fi/artikkelit/veidemann2.html
9. Aita õpetajat
ü Mis oli tüdruku nimi, kellega Jaak Rootsis flirtis?
11. Autorist
Mõnda eluloost
Jaan Kross sündis 19. veebruaril 1920. aastal Tallinnas. Jaan Krossi on nimetatud eesti kirjanduse vanaisaks. Tema sulest on ilmunud ajaloolisi novelle ja ajalooainelisi romaane, luulet, kriitikat ja tõlkeid. Aastatel 1992-1993 oli Kross riigikogu liige. Jaan Kross oli abielus luuletaja ja lastekirjaniku Ellen Niiduga. http://www.postimees.ee/271207/esileht/siseuudised/303327.php
Loomingu üldiseloomustus
ü Jaan Kross oli luuletaja, ajakirjanik, kirjanik ning Kirjanike Liidu liige 1958. Ta on kirjutanud palju teoseid. Lisaks suur hulk publitsistikat, kuuldemängud, libretod, stsenaariumid, tõlked jm.
Olulisemad teosed
ü
Proosateosed :
Keisri hull (1978)
Wikmani poisid (1988)
Taevakivi (1975)
Vastutuulelaev (1987)
Kolmandad mäed (1975)
Jutustused :
Michelsoni immatrikuleerimine ( 1971 )
Pöördtoolitund (1971)
Silmade avamise päev (1988)
Luulekogud :
Söerikastaja (1958)
Kivist viiulid (1964)
Lauljad laevavööridel (1966)
Hetk (1968)
Info teoste kohta sain http://paber.maaleht.ee/LEHT/2000/02/17/kultuur.html