Kasumiaruanne Eesti Skeem 1 Müügitulu Muud äritulud Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel Kaubad, toore, materjal ja teenused Muud tegevuskulud Tööjõukulud palgakulu sotsiaalmaksud pensionikulu Põhivara kulum ja väärtuse langus Muud ärikulud Ärikasum (-kahjum) Finantstulud ja -kulud finantstulud ja -kulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt intressikulud kasum (kahjum) valuutakursi muutustest muud finantstulud ja -kulud Kokku finantstulud ja -kulud Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist Tulumaks Aruandeaasta kasum (kahjum) Sh: Emaettevõtja aktsionäride või osanike osa kasumist4 Vähemusosaluse osa kasumist5 Skeem 2 Müügitulu Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu Brutokasum (-kahjum) Turustuskulud Üldhalduskulud Muud äritulud
7.3. Pensionikulu KOKKU rühm 7. 0 kr 0 kr 8. Kulum 8.1. Põhivara kulum ja väärtuse langus 8.2. Käibevarade allahindlus KOKKU rühm 8. 0 kr 0 kr 9. Muud ärikulud ÄRIKULUD KOKKU 0 kr 0 kr 10. Finantstulud 10.1. Finantstulud tütarettevõtte aktsiatelt/osadelt 10.2. Finantstulud sidusevõtte aktsiatelt/osadelt 10.3. Finantstulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt 10.4. Kasum valuutakursi muutusest 10.5. Muud intressi- ja finantstulud KOKKU rühm 10. 0 kr 0 kr 11. Finantskulud 11.1. Finantskulud tütarettevõtte aktsiatelt/osadelt 11.2. Finantskulud sidusevõtte aktsiatelt/osadelt 11.3. Intressikulud 11.4. Kahjum valuutakursi muutusest 11.5
3. Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel 4. Muud äritulud Kokku äritulud Ärikulud 5. Kaubad, toore, materjal ja teenused 6. Mitmesugused tegevuskulud 7. Tööjõu kulud a) palgakulu b) sotsiaalmaksud c) pensionikulu 8. Kulum a) põhivara kulum ja väärtuse langus b) käibevarade allahindlus 9. Muud ärikulud Kokku ärikulud Ärikasum (-kahjum) 10. Finantstulud a) finantstulud tütarettevõtete aktsiatelt ja osadelt b) finantstulud sidusettevõtete aktsiatelt ja osadelt c) finantstulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt d) kasum valuutakursi muutusest e) muud intressi- ja finantstulud Kokku finantstulud 11. Finantskulud a) tütarettevõtete aktsiate ja osadega seotud finantskulud b) sidusettevõtete aktsiate ja osadega seotud finantskulud c) intressikulud d) kahjum valuutakursi muutusest e) finantsinvesteeringute väärtuse muutus
Kasumiaruande kirjete nimetusi võib täpsustada, samuti võib lisada täiendavaid kirjeid või kirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks kasumiaruande informatiivsusele ja loetavusele. Skeem 2 Müügitulu Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu Brutokasum (-kahjum) Turustuskulud Üldhalduskulud Muud äritulud Muud ärikulud Ärikasum (-kahjum) Finantstulud ja -kulud finantstulud ja -kulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt intressikulud kasum (kahjum) valuutakursi muutustest muud finantstulud ja -kulud Kokku finantstulud ja -kulud Kasum (kahjum) enne maksustamist Tulumaks Aruandeaasta kasum (kahjum) Sh: Emaettevõtja aktsionäride või osanike osa kasumist6 Vähemusosaluse osa kasumist7. 6 Kirjet kasutatakse ainult konsolideeritud aruannetes.
Müügitulu Muud äritulud Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel Kaubad, toore, materjal ja teenused Muud tegevuskulud Tööjõukulud palgakulu sotsiaalmaksud pensionikulu Põhivara kulum ja väärtuse langus Muud ärikulud Ärikasum (-kahjum) Finantstulud ja -kulud finantstulud ja -kulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt intressikulud kasum (kahjum) valuutakursi muutustest muud finantstulud ja -kulud Kokku finantstulud ja -kulud Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist Tulumaks Aruandeaasta kasum (kahjum) Sh: Emaettevõtja aktsionäride või osanike osa kasumist4 Vähemusosaluse osa kasumist5 4 Kirjet kasutatakse ainult konsolideeritud aruannetes. 5 Kirjet kasutatakse ainult konsolideeritud aruannetes.
4940 Maksuviivised maksuametile Kulu Muud ärikulud 4950 Realiseeritud kahjum val. muut.(K,H) Kulu Muud ärikulud 4951 Realiseerimata kahjum val. muut.(H,K) Kulu Muud ärikulud 4960 Sponsorlus Kulu Muud ärikulud 4970 Ettevõtlusega mitteseotud kulud Kulu Muud ärikulud 4980 Vastuvõtukulud Kulu Muud ärikulud 4990 Muud ärikulud Kulu Muud ärikulud 60 Finantstulud- ja kulud Tulu 6010 Finantstulud investeeringuilt tütarettevõtetesse Tulu Finantstulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt 6011 Finantskulud investeeringuilt tütarettevõtetesse Kulu Finantskulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt 6020 Finantstulud investeeriguilt sidusettevõtetetesse Tulu Finantstulud sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt 6021 Finantskulud investeeriguilt sidusettevõtetetesse Kulu Finantskulud sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt 6030 Finantstulud muudelt pikajalistelt finantsinvesteeringutet Tulu Finantstulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt
: D Ostjatelt laekumata arved K Ostetud kaubad müügiks K Arvestatud käibemaks : 20 D Pank K Ostjatelt laekumata arved , : Realiseeritud ja realiseerima kasum valuutakursi muutustest ( ostjad, hankijad) Kasum oma materiaalse ja immateriaalse põhivara müügist ja likvideerimisest Trahvitulud Viivised ostjate arvetelt Eelmiste aastate tulu Muud äritulud , : Finantstulud tütarettevõtete aktsiatelt ja osakutelt Finantstulud siduettevõtete aktsiatelt ja osakutelt Finantstulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt Kasum valuutakursi muutustest Muud intressi- ja finantstulud RT I, 25.05.2012, 16 § 3, , / kulu aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine jam is vähendavad raamatupidamiskohustuslane omakapitali, välja arvatud omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist-
· Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamiseks · Muud äritulud · Kokku äritulud Ärikulud · Kaubad, toore, materjal ja teenused · Mitmesugused tegevuskulud · Tööjõu kulud · Palgakulu · Sotsiaalmaksud · Pensionikulu · Töötuskindlustuse kulu · Kulum · Põhivara kulum ja väärtuse langus · Käibevarade allahindlus · Muud ärikulud · Kokku ärikulud Finantstulud · Finantstulud tütarettevõtete aktsiatelt või osakutelt · Finantstulud sidusettevõtete aktsiatelt ja osakutelt · Finantstulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt · Kasum valuutakursi muutustest · Muud intressi- ja finantstulud · Kokku finantstulud Finantskulud · Tütarettevõtete aktsiate ja osakutega seotud finantskulud · Sidusettevõtete aktsiate ja osakutega seotud finantskulud · Intressikulud · Kahjum valuutakursi muutustest
põhivara kulum ja väärtuse langus 0 käibevara allahindlus 0 Muud ärikulud 0 ÄRIKULUD KOKKU 0 ÄRIKASUM (-KAHJUM) 0 FINANTSTULUD 0 finantstulud tütarettevõtete aktsiatelt ja osadelt 0 kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum tütarettevõttelt 0 finantstulud sidusettevõtete aktsiatelt ja osadelt 0 kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum sidusettevõttelt 0 finantstulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt 0 kasum valuutakursi muutusest 0 muud intressi- ja finantstulud 0
Lisa 2 Skeem 1 Müügitulu Muud äritulud Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel Kaubad, toore, materjal ja teenused Muud tegevuskulud Tööjõukulud palgakulu sotsiaalmaksud pensionikulu Põhivara kulum ja väärtuse langus Muud ärikulud Ärikasum (-kahjum) Finantstulud ja -kulud finantstulud ja -kulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt intressikulud kasum (kahjum) valuutakursi muutustest muud finantstulud ja -kulud Kokku finantstulud ja -kulud Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist Tulumaks Aruandeaasta kasum (kahjum) Sh: Emaettevõtja aktsionäride või osanike osa kasumist 4 Vähemusosaluse osa kasumist 5
Skeem 1 Müügitulu Muud äritulud Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel Kaubad, toore, materjal ja teenused Muud tegevuskulud Tööjõukulud palgakulu sotsiaalmaksud pensionikulu Põhivara kulum ja väärtuse langus Muud ärikulud Ärikasum (-kahjum) Finantstulud ja -kulud finantstulud ja -kulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt intressikulud kasum (kahjum) valuutakursi muutustest muud finantstulud ja -kulud Kokku finantstulud ja -kulud Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist Tulumaks Aruandeaasta kasum (kahjum) Sh: Emaettevõtja aktsionäride või osanike osa kasumist 4 Vähemusosaluse osa kasumist 5 KONTOD Veider sõna, kuid mis sisuseletuse talle siis anda võiks? Kuulnud oleme igasugustest kontodest,
Firma pangakontole laekus 2000 USD ostja ettemaksena kaupade eest. Eesti Panga päevakurss oli 1USD= 16,5 EEK Deebet: USD Pangakonto 33 000 EEK Kreedit: Ostjatelt laekumata arved 33 000 EEK LÜHIAJALISTE FINANTSINVESTEERINGUTE ARVESTUS 10. Aktsiate ost investeeringuna Firma A ostis lühiajalise investeeringuna firma B aktsiaid, makstes aktsiate eest pangakontolt 20 000 EEK. D: Aktsiad ja muud väärtpaberid 2000 EEK K: Arveldusarve 2000 EEK 11. Lühiajalise investeeringuna soetatud aktsiatelt saadav dividend Firma B otsustab maksta oma aktsiatelt dividendi 1 EEK Aktsialt. Firmal A on 2000 lõhiajalise investeeringuna soetatud firma B aktsiat. D: Aktsiad ja muud väärtpaberid 2000 EEK K: Dividendid 2000 EEK 12. Aktsiate müük soetusmaksumusega Firma A müüb lühiajalise investeeringuna soetatud firma B aktsiaid soetusmaksumusega 13 000 EEK. Raha aktsiate eest laekub pang kontole. D: Arveldusarve 13 000 K: Aktsiad ja muud väärtpaberid 13 000 EEK 13
?? 13) Kasumiaruande skeemid Skeem 1 Müügitulu Muud äritulud Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel Kaubad, toore, materjal ja teenused Muud tegevuskulud Tööjõu kulud 1) Palgakulu 2) Sotsiaalmaksud 3) Pensionikulu Põhivara kulum ja väärtuse langus Muud ärikulud Ärikasum (-kahjum) Finantstulud ja kulud 1) Finantstulud ja kulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt 2) Finantstulud ja kulud sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt 3) Finantstulud ja kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt 4) Intressikulud 5) Kasum (kahjum) valuutakursi muutustest 6) Muud finantstulud ja kulud Kokku finantstulud ja kulud Kasum (kahjum) majandustegevusest Erakorralised tulud Erakorralised kulud Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist Tulumaks Aruande aasta puhaskasum (-kahjum) Skeem 2 Müügitulu
Winston Churchill: “Säästmine on väga tore asi. Eriti siis, kui seda on teie eest teinud vanemad.” Säästud – on osa sissetulekust, mida kohe ei kulutata toodete ja teenuste ostmiseks. Investeerimine – rahaliste vahendite paigutamine eesmärgiga teenida tulu investeeringu väärtuse kasvust või regulaarsetest väljamaksetest. Mida arvestada säästude paigutamisel? 1.Ohutus. 2.Tulusus. Säästa, et teenida. Hoiuselt ja võlakirjalt saab intressi. Aktsiatelt võib saada dividende või teenida hinna tõusult. 3.Likviidsus. Vara raha vastu vahetamise kiirus ja odavus. Mida kergem, seda suurem likviidsus. Vaja mõelda endale eesmärk! NB! Mida suurem ohutus, seda väiksem tulusus. Tahad rohkem teenida, pead rohkem riskima. Reaalinvesteering – investeering reaalvarasse, näiteks kinnisvarasse, tootmisseadmetesse. Finantsinvesteering – investeering finantsvaradesse ehk väärtpaberitesse. Investeerimisportfell – erinevate investeeringute kogum
Muud äritulud Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel Kaubad, toore, materjal ja teenused Muud tegevuskulud Tööjõukulud: a) palgakulu b) sotsiaalmaksud c) pensionikulu Põhivara kulum ja väärtuse langus Muud ärikulud _________________________________________________________ Ärikasum (-kahjum) Finantstulud ja -kulud a) finantstulud ja -kulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt b) finantstulud ja -kulud sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt c) finantstulud ja -kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt d) intressikulud e) kasum (kahjum) valuutakursi muutustest f) muud finantstulud ja -kulud Kokku finantstulud ja kulud _______________________________________________________ Kasum (-kahjum) majandustegevusest Erakorralised tulud Erakorralised kulud _______________________________________________________
tuluks (tulu ettevõtlusest). Riigile makstav tulumaks A-tuludelt on ühtlane terves riigis ja sõltuvalt tulust võib küündida 37%-ni. Sellele lisandub kohalikule kommuunile minev maks, mis sõltuvalt kommuunist on 13-23% (keskmine on 19%). Hoiuste intressid pole maksustatud, küll aga on maksustatud dividendid, võlakirjade intressid ja muud sarnased tulud 35% maksuga. Üksikisik ei pea maksma tulumaksu dividenditulult Fääri saarte ettevõtete aktsiatelt, kui ettevõte on pidanud kinni ja maksnud dividendimaksu (35%). Osalise tulumaksuga maksustatakse isikuid, kes pole Fääri saarte residendid, kuid on saanud sealt tulu. Enamiku välisriikide residentide osas kehtib topeltmaksustamine. Kuna Eesti ja Taani vaheline topeltmaksustamise vältimise leping ei laiene Fääri saartele, siis kehtib see ka Eesti residentide suhtes. Ettevõtte tulumaks on proportsionaalselt 20% (naftatööstusel 27%).
9)Mis on aktsia? Aktsia- väärtpaber, mis näitab selle omaniku õigust osale ettevõtte varast ja kasumist 10) Milliseid aktsiaid ettevõtted emiteerivad? 1) Lihtaktsia-annab õiguse hääletada üldkoosolekul, kuid jätab ta viimasesse järjekorda kasumi ja ettevõtte sulgemisel alles jääva raha jaotamisel 2)Eelisaktsia- hääletusõigus puudub, kuid annab lihtaktsionäri suhtes eesõiguse kasumi saamisel ja ettevõtte sulgemisel alles jääva vara jaotamisel 11)Kuidas nim aktsiatelt teenitavat tulu? Dividend 12)Mis on võlakiri? Väärtpaber, millel on kirjas laenuvõtja kohustus maksta laen pärast laenutähtaja möödumist tagasit intressidega 13)Kuidas nim võlakirjadelt teenitavat tulu? Intress 14) Mis on omakapital? Omakapital- Omanike poolt ettevõttesse paigutatud raha. Omakapital on tähtajatu ja kindlalt paika pandud taotluseta 15)Mis on võõrkapital? Võõrkapital- Laenud ja võlakirjad. Võõrkapital on kindla tagasimaksmis tähtajaga ja hinnaga.
7310 Valuutakursikahjum arveldustest ostjate ja tarnijatega Kulud 7410 Maamaks Kulud 7510 Ühingute liikmemaksud Kulud 7610 Trahvid ja viivised Kulud 7910 Muud ärikulud Kulud 7920 Ümardamisvahed Kulud 8100 Finantstulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt Tulud 8110 Finantskulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt Kulud 8200 Finantstulud sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt Tulud 8210 Finantskulud sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt Kulud 8300 Finantstulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt Tulud 8310 Finantskulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt Kulud 8400 Intressitulud Tulud
käigus tekkinud lühiajalised nõuded. Viitlaekumised Viitlaekumised on aruandeperioodi laekumata tulud ja viitlaekumistega näidatakse lepingu või mõne muu alusdokumendi alusel tekkepõhiselt arvestatud tuludega kaasnevaid nõudeid, mis on bilansipäevaks laekumata ning laekuvad järgmisel perioodil. Aruandeperioodi laekumata tuludeks on: · Intressid tekkepõhiselt arvestatud intressidega seotud nõuded · Dividendid tekkepõhiselt arvestatud dividendinõuded aktsiatelt või osadelt. · Muud viitlaekumised muud tekkepõhiselt arvestatud tuludega seotud nõuded (nt rendinõuded). Ettemaksed Bilansirühmas "Ettemaksed" kajastuvad maksude ettemaksed ja tagasinõuded ning ettemaksed selliste teenuste eest, mis saavad kuludeks alles järgnevatel aruandeperioodidel. Näiteks ajakirjanduse tellimine järgmiseks aastaks, ettemakstud rendi- ja kindlustussummade
7410Maamaks Kulud 7510Ühingute liikmemaksud Kulud 7610Trahvid ja viivised Kulud 7910Muud ärikulud Kulud 7920Ümardamisvahed Kulud 8100Finantstulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt Tulud 8110Finantskulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt Kulud 8200Finantstulud sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt Tulud 8210Finantskulud sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt Kulud 8300Finantstulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt Tulud 8310Finantskulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt Kulud 8400Intressitulud Tulud
endaga toime tulla. 8. Mis on riigieelarvele aluseks? Millest tulevad riigieelarve peamised tulud? Riigieelarve alsuseks on põhiseadus ja riigieelarve seadus. Peamised tulud on riiklikud maksud vastavalt maksuseadustele; lõivud ja trahvid vastavalt seadustele; tulu riigivara kasutusse andmisest ja võõrandamisest; tulu riigile kuuluvatelt aktsiatelt, osadelt ja muudelt osalustelt; intressid laenudelt ja pangakontodelt; riigiasutuste muu tulu; muud seaduses ettenähtud riigi tulud. 9. Miks on eelarvetasakaal oluline? Et ei tekiks võlgasid ja ei liigutaks pankroti poole 10. Kõrge ja madal maksukoormus. Eesti maksukoormusest kirjuta . Enamasti mõõdetakse maksukoormust suhtena SKPst. Madal maksukoormus suurendab
b) Kasum kapitalilt investeeringu objekti turuväärtuse suurenemine (vähenemine); kasum (kahjum) kapitalilt kujutab endast vahet investeeringu objekti praeguse turuväärtuse ja ta esialgse (ostu)hinna vahel. Ajaperioodi, mille jooksul investeeringu objekt on investeerija käsutuses nimetatakse valdamisperioodiks. Investeeringu tasuvus valdamisperioodi jooksul arvutatakse investeeringu kasumi ja investeeritud summa suhtena: ( jooksev tulu aktsiatelt = saadud dividendid. Kasum kapitalilt arvutatakse müügihind investeeritud summa) Eeldatav kasuminorm: ... on näitaja, mis seondub ühe või teise investeeringu tasuvuse prognoosimisega. Eeldatava tulu hindamisel puutume kokku tõenäosuse mõistega, kuna tasuvus muutub koos riskimäära muutumisega. Tõenäosus varieerub 0 ja 1 vahel. Tõenäosuse hinnang võib olla objektiivne, subjektiivne või esimese ja teise variandi kombinatsioon.
Skeem 1 Müügitulu Muud äritulud Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel Kaubad, toore, materjal ja teenused Muud tegevuskulud Tööjõukulud palgakulu sotsiaalmaksud pensionikulu Põhivara kulum ja väärtuse langus Muud ärikulud Ärikasum (-kahjum) Finantstulud ja -kulud finantstulud ja -kulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt intressikulud kasum (kahjum) valuutakursi muutustest muud finantstulud ja -kulud Kokku finantstulud ja -kulud Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist Tulumaks Aruandeaasta kasum (kahjum) 64 Skeem 2 Müügitulu Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu Brutokasum (-kahjum) Turustuskulud Üldhalduskulud Muud äritulud Muud ärikulud
ohustustelt tarnjate ees [8 : 56]. Muud äritulud võivad olla veel ka: · eelmiste perioodide tulud, kui tulu selgub aruandeaastal ja see pole oluline viga, et korrigeerida eelmiste perioodide kasumiaruannet; · ebatõenäoliseteks ja lootusetuks kantud summade laekumised; · ümmardusvahed; · varade ümberhindlusest tekkinud tulud jne [1 : 177-178]. 5.1.3 Finantstulud Finantstulud jagunevad järgnevalt: · finantstulud tütarettevõtja aktsiatelt või osadelt; · finantstulud sidusettevõtja aktsiatelt või osadelt; · muud finantstulud pikaajalistest finantsinvesteeringutest; · intressitulud; · dividenditulud; · kasum lühiajalistest finantsinvesteeringutest; · netokasum finantseerimis- või investeerimistegevusest tekkinud valuutakursimuutusest, sealjuures valuuta konventeerimisest tekkinud netokasum [1 : 178]. 5.2 Kulud
väiksema tootlusega. Vali see pensionifond siis, kui soovid, et Sinu pensionivara säiliks ega kõiguks oluliselt. See fond sobib eriti hästi siis, kui sul on jäänud pensionini seitse aastat või vähem. ERGO Pensionifond 2P2 (endine ERGO Tuleviku) Kui otsustad selle fondi kasuks, investeeritakse Sinu rahast pool võlakirjadesse, teine pool aga aktsiatesse. Aktsiatesse on raha paigutada riskantsem kui võlakirjadesse, küll võib aga aktsiatelt saada pikaajaliselt suuremat tulu. Tuleviku pensionifond sobib Sulle siis, kui tahad saada suuremat pensioni ja oled valmis oma fondiosakute väärtuse lühiajaliseks mõõdukaks kõikumiseks. See fond sobib siis, kui Sul on pensionini aega rohkem kui seitse aastat nii jõuab aktsiatest saadav tulu korralikult koguneda. Fondi valides tuleks Teil arvestada oma riskitaluvust, vanust, fondi investeerimisstrateegiat ning tootlust.
müügist; trahvid ja viivised; netokahjum valuutakursimuutustest nõuetelt ostjate vastu ja kohustustelt tarnijate ees (juhul, kui tulemuseks on netokasum, kajastatakse see kirjel “Muud äritulud”) Ärikasum (-kahjum) 10. Finantstulud ja -kulud a) finantstulud ja -kulud tütarettevõtjate aktsiatelt Kasum/kahjum tütarettevõtete müügist ning kapitaliosaluse meetodil ja osadelt arvestatud kasum/kahjum b) finantstulud ja –kulud sidusettevõtjate aktsiatelt Kasum/kahjum sidusettevõtete müügist ning kapitaliosaluse meetodil ja osadelt arvestatud kasum/kahjum
(juhul, kui tulemuseks on netokasum, kajastatakse see kirjel "Muud äritulud") Ärikasum (-kahjum) 10. Finantstulud ja -kulud a) finantstulud ja -kulud Kasum/kahjum tütarettevõtete müügist ning 3 tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum/kahjum b) finantstulud ja kulud Kasum/kahjum sidusettevõtete müügist ning sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum/kahjum c) finantstulud ja -kulud muudelt Kasum/kahjum muudelt pikaajalistelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt finantsinvesteeringutelt, sh. kasum/kahjum
Lühiajalised finantsinvesteeringud võetakse algselt arvele soetusmaksumuses. 28 Näide 1. Väärtpaberite soetamisel (25.06.X.a) tehakse väärtpaberite soetusmaksumuse kohta kanne, siia ei arvata maakleritasu: D Lühiajalised finantsinvesteeringud K Pangakonto 2. Lühiajaliste väärtpaberitega seotud tehingud (aktsiatelt dividendide saamine). Saadavate dividendide deklareerimisel ja laekumisel tehakse raamatupidamiskanne: D Pangakonto K Dividenditulu 3. Ümberhindlus reaalväärtusele 31.12.X.a (ei võta vahendustasusid arvesse reaalväärtuse määramisel): D Aktsiad K Tulum aktsiatelt (finantstulu reaalväärtuse tõusust) (s o realiseerimata tulum) Näide. Kajastamine aktsiate müügil (kahjum võrdub aktsiate senise bilansilise maksumuse ja saadud netotasu vahega), müüakse aktsia 70.- (osteti 105)
Pangalaenude intressikulu -2 840 -1 906 -1 765 Kapitalirendi intressikulu -79 -51 -24 NGI kontserni intressikulu -12 0 0 Muud finantskulud -35 -51 -108 Finantstulud sidusettevõtja 180 205 150 aktsiatelt Kasum (kahjum) enne -12 298 17 096 24 573 tulumaksustamist 12 Tulumaks -277 -450 -3 035 Aruandeaasta kasum (kahjum) -12 575 16 646 21 538 13 4. RENTAABLUS Käiberentaabluse abil näeb puhaskasumi osatähtsust müügitulust, st. müügikäibe iga
kahjum ebatõenäoliselt laekuvatelt arvetelt, mida kajastatakse turustuskuluna. 2.4 Muud ärikulud Kontod 604 on ärikulu kontod – siia kuuluvad kahjum tehingutest põhivaraga, viivised, trahvid, kohalikud maksud, kahjum valuutakursi muutustest ostjate-hankijate osas, kingitused, annetused ja muud ärikulud. Siin kajastatakse nt viivised, trahvid, muud ärikulud, tasaarveldused. 2.5 Muud finantskulud Kontod 605 on finantskulude kontod – siia kuuluvad kahjum sidusettevõtte aktsiatelt, intressikulud, kahjum valuutakursi muutustest pangaarvetel ja muud finantskulud. 14 Praktika käigus tekkis küsimus, et milleks kasutatakse kontot 711 - käibemaksu abikonto. Vastuseks sain, et seda enam ei kasutatagi ja et seda kasutati EL pöördmaksustamise tekkele eelneval ajal, kui tollimaksete puhul oli käibemaks vaja tasakaalu saada. 15 3. TULUD
Väärtpaberid võetakse arvele soetusmaksumuses. Tehingutasud kajastatakse soetusmaksumuses, kui väärtpaberid kajastatakse soetusmaksumuse meetodil; finantskuluna, kui väärtpaberid kajastatakse õiglase väärtuse meetodil. Väärtpaberite soetamisel tehakse väärtpaberite soetusmaksumuse ja tehingutasude kohta raamatupidamiskanne (kajastamine soetusmaksumuse meetodil): D Lühiajalised finantsinvesteeringud K Pangakonto Lühiajaliste väärtpaberitega seotud tehingud Aktsiatelt makstavate dividendide deklareerimisel tehakse raamatupidamiskanne: D Laekumata dividendid K Dividenditulu (Finantstulu) ja hilisemal laekumusel: D Pangakonto K Laekumata dividendid Kui dividendid deklareeritakse ja makstakse, siis tehakse raamatupidamiskanne: D Pangakonto K Dividenditulu (Finantstulu) Kui toimub väärtpaberite müük, siis raha sissetulek müügist arvutatakse järgmiselt:
vastu ja kohustustelt tarnijate ees (juhul kui tulemuseks on netokasum, kajastatakse see kirjel «Muud äritulud») Ärikasum (-kahjum) 7. Finantstulud ja -kulud 60 a) finantstulud ja -kulud Kasum/kahjum tütarettevõtete müügist 37, 48 tütarettevõtjate aktsiatelt ja ning kapitaliosaluse meetodil arvestatud osadelt kasum/kahjum b) finantstulud ja -kulud Kasum/kahjum sidusettevõtete müügist 37, 48 sidusettevõtjate aktsiatelt ja ning kapitaliosaluse meetodil arvestatud osadelt kasum/kahjum c) finantstulud ja -kulud Kasum/kahjum muudelt pikaajalistelt 37, 48 muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt,
ehk laenu võtmist mõistliku hinnaga. Lahenduseks on aktsiaemissioon: müües aktsiaid, väldib ettevõte kindla tagasimaksmise tähtajaga võlakohustuse võtmist ja intressimakseid. Aktsiaid ostnud investorid saavad ettevõtte kaasomanikeks, mitte võlausaldajateks. Neil on võimalik saada täiel määral osa ettevõtte väärtuse tulevasest kasvust ja dividendidest. Samas peavad nad arvestama, et aktsiatelt saadav tulu on vähem prognoositav kui võlakirjadel. (14 lk 16) Kuigi aktsiad seostuvad inimestele börsiga, ei jõua valdav osa ettevõtteid kunagi aktsiate börsil noteerimiseni. Väiksematesse ettevõtetesse kaasatakse vajaduse korral tavaliselt tutvuste, ärisuhete või pere liinis üks-kaks uut investorit. Küllaltki levinud on ka variant, et leitakse mõni finantsinvestor (nn äriingel alustavate ettevõtete ja riskikapitalist mõnda aega tegutsenud ettevõtete
Muud 4 0 Kokku muud ärikulud 38 550 Lisa 18 Finantstulud ja -kulud (eurodes) 2011 2010 Lisa nr Finantstulud ja -kulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt 0 -540 274 Intressitulud 4 563 24 660 19 Intressikulud -6 410 -11 540 Kokku finantstulud ja -kulud -1 847 -527 154 2010
Riskitase võib olla üsna erinev: alates üksnes valitsuse võlakirjadesse investeeritavatest fondidest kuni üksnes rämpsvõlakirjadesse investeeritavate fondideni. Aktsiafondid investeerivad osakuomanike raha peamiselt aktsiatesse. Eesmärgid väga erinevad, alates jooksva tulu teenimisest kuni kiire kapitali kasvuni. Kõige suurema tulususega. Eesmärgi järgi: Kasvufond paneb raha hea kasvupotentsiaaliga ettevõtete aktsiatesse. Suuri dividende ei ole sellistelt aktsiatelt lootust saada, küll aga võib tublisti tõusta aktsia hind. Kasvu-tulufond ostab aktsiaid, millelt saab mõõduka suurusega dividende, kuid millel on ka arvestatav kasvupotentsiaal. Tulufondi huvitavad üksnes aktsiad, millelt saab suuri dividende; tihti investeerivad tulufondid osa raha ka võlakirjadesse. Indeksifond paigutab raha aktsiaindeksi koosseisu kuuluvatesse aktsiatesse kui aktsiaindeksil, mille järgi investorid hindavad fondi edukust.
Aktsiafondid investeerivad osakuomanike raha peamiselt aktsiatesse. Aktsiafondide eesmärgid võivad olla väga erinevad, alates jooksva tulu teenimisest kuni kiire kapitalikasvuni Eesmärgi järgi jagatakse aktsiafondid kasvufondideks, kasvu-tulufondideks, tulufondideks, indeksifondideks ja spetsialiseeritud fondideks. - Kasvufond paneb raha hea kasvupotentsiaaliga ettevõtete aktsiatesse. Suuri dividende ei ole sellistelt aktsiatelt lootust saada, küll aga võib tublisti tõusta aktsia hind. - Kasvu-tulufond ostab aktsiaid, millelt saab mõõduka suurusega dividende, kuid millel on ka arvestatav kasvupotentsiaal. Tulufondi huvitavad üksnes aktsiad, millelt saab suuri dividende; tihti investeerivad tulufondid osa raha ka võlakirjadesse. - Indeksifond paigutab raha aktsiaindeksi koosseisu kuuluvatesse aktsiatesse (näiteks TALSE indeksi või
Aktsiafondid investeerivad osakuomanike raha peamiselt aktsiatesse. Aktsiafondide eesmärgid võivad olla väga erinevad, alates jooksva tulu teenimisest kuni kiire kapitalikasvuni Eesmärgi järgi jagatakse aktsiafondid kasvufondideks, kasvu-tulufondideks, tulufondideks, indeksifondideks ja spetsialiseeritud fondideks. Kasvufond paneb raha hea kasvupotentsiaaliga ettevõtete aktsiatesse. Suuri dividende ei ole sellistelt aktsiatelt lootust saada, küll aga võib tublisti tõusta aktsia hind. Kasvu-tulufond ostab aktsiaid, millelt saab mõõduka suurusega dividende, kuid millel on ka arvestatav kasvupotentsiaal. Tulufondi huvitavad üksnes aktsiad, millelt saab suuri dividende; tihti investeerivad tulufondid osa raha ka võlakirjadesse. Indeksifond paigutab raha aktsiaindeksi koosseisu kuuluvatesse aktsiatesse (näiteks TALSE indeksi või Äripäeva indeksi koosseisus olevatesse aktsiatesse)
Peale selle kuuluvad sellesse rühma veel arveldused aktsionäridega, mis kajastavad nõudeid aktsionäridele (osanikele) märgitud aktsiate (osade) osas. Muude lühiajaliste nõuetena võib käsitleda väljaantud majandus- ja lähetusavansse nn. aruandvatele isikutele (avansistidele). Viiendas bilansirühmas “viitlaekumised” näidatakse aruandeperioodi kasumiaruandes tuludeks arvestatud, kuid bilansipäevaks laekumata: - intressid (pangakontodelt, võlakirjadelt); - dividendid (aktsiatelt); - muud viitlaekumised (üür). Seitsmendat rühma “varud” näidatakse järgmises liigenduses: - tooraine ja materjal; - lõpetamata toodang; - valmistoodang; - ostetud kaubad müügiks; ettemaksed hankijatele Loeng 6: Ehitusfirma põhivara arvestus. Investeeringud põhivarasse. Põhivarad on varad, mida ettevõte kasutab toodete tootmisel, teenuste osutamisel või halduseesmärkidel (mitte äriühingust juriidiline isik talle
riskid peaks olema sellega seotud. Ettevõtte likviidsusnäitajate põhjal võiks talle lühiajalist laenu anda. Ka on ettevõte kõlbulik pikaajalise laenu taotlemiseks. Aruandluse põhjal otsustades pole firma juhtimisel suuri möödalaskmisi tehtud. Kui suusatootmise alal suudetakse spetsialiseeruda kallima hinnaklassiga suuskade valmistamisele ja rentaablusnäitajaid suudetakse samal tasemel hoida või suurendada peaks firma olema perspektiivikas. Aktsiatelt hiigeltulu saamine peaks olema küllaltki vähetõenäoline ja spekulantidele peaks aktsia olema suhteliselt vähehuvitav. Arvesse tuleb ka võtta, et aktsia on küllaltki vähelikviidne ja suurte koguste ostmine või müümine võib problemaatiliseks osutuda. Globaalses mõttes pole ettevõtte aktsiad investeerimiskõlbulikud, kuid Eesti tingimustes võiks pikemaajaliselt neisse investeerida. Kokkuvõtlikult võiks öelda, et ettevõtte finantsseisund on hea. 9
piirangud, mis suse langus- vaba raha vähem ·jooksva võlgnevuse eba- proportsionaalne kasv(kreditoorne võlgnevus- ollakse Kasumiaruanne- raamatupid.aruanne, milles kajast. on kehtestatud valitsuse poolt. VP-st pank saab tulu Aruandeperioodi tulud, kulud, kasum või kahjum. järgmiselt: 1)dividendid aktsiatelt ja võlakirjade teistele võlgu) ·omakapitali osa vähenemine võrreldes Koost. tekkepõhiselt, ei näita kõiki tegelikke rahavoo- intressid; 2)kapitali juurdekasv või vähenemine väärt- võlgnevusega ·mittemateriaalsete aktivate osa suurene.
t ilma korraliku tagatise ja pika krediidiloota emitentide võlakirjadesse) investeerivate fondideni. 3) Aktsiafondid investeerivad osakuomanike raha peamiselt aktsiatesse. Aktsiafondide eesmärgid võivad olla väga erinevad, alates jooksva tulu teenimisest kuni kiire kapitalikasvuni. Eesmärgi järgi jagatakse aktsiafondid: a) Kasvufond paneb raha hea kasvupotentsiaaliga ettevõtete aktsiatesse. Suuri dividende ei ole sellistelt aktsiatelt lootust saada, küll aga võib tublisti tõusta aktsia hind. b) Kasvu-tulufond ostab aktsiaid, millelt saab mõõduka suurusega dividende, kuid millel on ka arvestatav kasvupotentsiaal. Tulufondi huvitavad üksnes aktsiad, millelt saab suuri dividende; tihti investeerivad tulufondid osa raha ka võlakirjadesse. c) Indeksifond paigutab raha aktsiaindeksi koosseisu kuuluvatesse aktsiatesse See tagab, et
i. tulundusühistud, eesmärk kasumi teenimine ii. MTÜ, mille eesmärk ei ole kasumi teenimine, vaid eesmärk on teenuse pakkumine. d. Sihtasutused on ettevõted mis on loodud teenuse pakkumiseks. Väärtpaberid Väärtpaberid kehtestatud korras ja vormis välja lastud dokumendid, mis kinnitavad osanikuks olemist või laenu andmist. Need annavad õiguse teenida dividende (aktsiatelt saadud tulu) või intressi (laenamise eest teenitud tulu) Liigid: 1. Võlakirjad e. obligatsioonid 2. Osanikuks olemist kinnitavad osatähed või aktsiad 3. Liigitatakse riskiastme järgi: a. Võlakirjad kõige madalama riskiga /intress väga väike/ pankroti korral rahuldatakse võlakirjade omanike nõuded esmajärjekorras. Kõige väiksema riskiga on riiklikud ja KOV-i võlakirjad
*Ekvivalent – sama väärtusega ese või suurus [ekvivalentne – võrdväärne], hüvitus, tasu, kaup milles avaldub teise kauba väärtus Äritegevusest tuleneva puhaskasumi kooskõlastamine rahaga (N: ÜL 21) Aasta puhas kasum/kahjum Reguleerimised + / - Materiaalse põhivara kulum (amortisatsioon) + Lootusetu debitoorse võlgnevuse reserv + Kasum põhivara müügist - Kahjum põhivara müügist + Arvestuslik kahjum aktsiatelt ja väärtpaberitelt + Kasum tütar- ja sidusettevõtetelt arvestatud kapitaliosaluse meetodi järgi - Kahjum tütar- ja sidusettevõtetelt arvestatud kapitaliosaluse meetodi järgi + Intressikulu + Tegevuskasum enne käibekapitali muutust (see on reguleerimised KOKKU) Muutused varades ja kohustustes (järjestus bilansi järgi) Nõuded ostjate vastu (suurenemine - / vähenemine +) Muud lühiajalised nõuded (suurenemine - / vähenemine +)
annaabi.ee 
