Maapäevade protokolle (maapäevaretsessid) on arhiivides säilinud 17. sajandist. 20. sajandi Eesti ajalugu on rikas parlamentaarsete ja muude esinduskogude poolest. Eestlaste esimene valitud esinduskogu oli ülemaaline rahvaasemike koosolek (Tartu 1905). Suuri kuid asjatuid lootusi pandi Eestis Vene impeeriumi parlamendile Riigiduumale (1906-1917),kuhu Eestist valiti 20 saadikut sh 13 eestlast. Neist tuntumad olid Jaan Tõnisson, Anton Jürgenstein, Oskar Rütli, Jaan Raamot. Vene riigiduuma materjalide tähtsamad sariväljaanded on 3 ,,Oleviku minevikud" (2010) lk 61 stenograafilised aruanded, nende lisad ja registrid, komisjonide ja osakondadetöö ülevaated, sisseantud ja vastuvõetud seaduseelnõud. 30. märtsil 1917 kinnitas Ajutine Valitsus määruse ,,Eestimaa kubermangu administratiivse valitsemise ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta", millega Eesti sai autonoomiaelementidega omavalitsuse. Kubermangukomissari juurde moodustati
Eesti Vabariik 1920. aastatel Toimus EV valitsemine I põhiseaduse järgi. Kokku kuni 40.aastateni oli 3 põhiseadust. Koostatud oli esimene Asutava Kogu poolt. Jõustus 1920. aastal. Seadusandlik võim kuulus Riigikogule, RK valiti 3 aastaks, 100 liiget. Riigipea põhimõtteliselt puudus. Märk ülimast demokraatiast. Tegemist oli noore vabariigiga, raha polnud, et riigipead üleval pidada. Ülesandeid täitis riigivanem. Riigivanem oli ametlikult RK esimees. Aga tüli oli kerge tulema. RK oli liga palju võimu. Tegemist oli parlamentaarse vabariigiga. Kõrgeim võim kuulus rahvale: 1. valis RK 2. osaledes referendumil 3. rahvaalgatus Maaseadus oluline seadus, mille võttis vastu AK (1919). Mõisamaad riigistati ja nendest moodustati riiklik maatagavara. Riigistati ka tööriistad, kariloomad. Maad hakati jagama ära. Anti neile, kes olid osavõtnud Vabadussõjast
Prantsusmaale, Jaan Tõnisson Skandinaaviasse, Karl Menning ja Mihkel Martna Saksmaale ja Sveitsi ning Eduard Reinhold Virgo Itaaliasse. Delegsatsioon ei olnud esialgu mõeldud alaliseks. Ta pidi vaid üle andma Maanõukogu vanematekogu poolt koostatud memorandumi Eesti poliitilise olukorra kohta vastavaile valitsusile ja siis saadud vastustega tagasi tulema. Reisirahaks anti igaühele 10 000 rubla, mille dr. Jaan Raamot oli muretsenud toitlussummadest. Memorandum, selgitades Vene riigi keskvõimu lagunemist, tõi ühtlasi ära Maanõukogu otsused 15. (28.) novembrist 1917 ühes vanematekogu ja poliitiliste parteide esindajate otsusega iseseisvuse kohta 1. (14.) jaanuarist 1918. Märgukirjas avaldati lootust, et ,,kõik riigid tunnistavad, et nende huvides on nõus olla sellega, et Eesti tunnistab oma rippumatust". Märgukirjadele vastati. 1. Märtsil 1918 Prantsuse saatkond ja 20. Märtsil Inglise saatkond,
Historiograafia Johannes Adamson Eesti Wabariik Eesti Rahva ajalugu. Toimetajad: Juhan Libe, August Oinas, Hendrik Sepp, Juhan Vasar 1932-1939 Eesti ajalugu. Peatoimetaja Hans Kruus 1935-1940 Hans Kruus Eesti ajalugu kõige uuemal ajal. 1928 1 1944 M. Ojamaa, A.Varmas, T. Varmas pseudonüümid (Harri Moora, August Annist, Linda Annist) Viron historia, Helsinki 1944, Eesti ajalugu, Stockholm 1946 Eesti NSV Eesti NSV ajalugu (kõige vanemast ajast tänapäevani), toimetaja Gustav Naan, Tallinn 1952 Eesti ajalugu pöörati pea peale liialt Stalinistlik ja ülepingutatud Eesti NSV ajalugu kolmes köites. I-III, Tallinn 1955, 1963, 1971 Eesti NSV ajalugu: Kõrgkoolide õpik. I-II, Vastutav toimetaja Karl Siilivask, Tallinn 1976-1980 põhiliselt faktoloogiline materjal, Nõukogude aja kohta üsna vähe hinnanguid, suhteliselt kasutatav raamat. Välis-Eesti Evald Uustalu
Rahvaerakond, Kristlik Rahvaerakond, Saksa Partei Eestimaal) Asutava Kogu valimised toimusid 5.–7. aprillil 1919. Asutava Kogu valimiste ajal kehtis kogu Eesti maa-alal sõjaseadus. Valimistel osales kümme parteid vői rühma. Peamised erakonnad või parteid olid: Konstantin Pätsi juhitud Maaliit (loodud 1917) - Eesti Maarahva Liit ehk Maaliit oli 1917. aastal Eestimaa kubermangu Lõuna-Eestis asutatud erakond. EML tegevuses osalesid: Kristjan Arro, Konstantin Päts, Jaan Hünerson, Jaan Raamot, Jüri Uluots ja Otto Tief. Kesk- ja jõukam osa talurahvast ja osa linnakodanlusest. Parempoolne partei. Võitlema kommunistide ja nõukogude võimu taaskehtestamise vastu, igati toetama Eesti Ajutist Valitsust, andama sõjamehi, vilja ja raha. Maata põllumeestele pidi riik andma kroonu või rüütelkonnamaid kas põlisrendile või müüma eraomandiks. Toetus ennekõike pärispõllumeestele. 4 1919 II poolel algas erakonna uus tõus. 1920
Rahvaerakond, Kristlik Rahvaerakond, Saksa Partei Eestimaal) Asutava Kogu valimised toimusid 5.7. aprillil 1919. Asutava Kogu valimiste ajal kehtis kogu Eesti maa-alal sõjaseadus. Valimistel osales kümme parteid vi rühma. Peamised erakonnad või parteid olid: Konstantin Pätsi juhitud Maaliit (loodud 1917) - Eesti Maarahva Liit ehk Maaliit oli 1917. aastal Eestimaa kubermangu Lõuna-Eestis asutatud erakond. EML tegevuses osalesid: Kristjan Arro, Konstantin Päts, Jaan Hünerson, Jaan Raamot, Jüri Uluots ja Otto Tief. Kesk- ja jõukam osa talurahvast ja osa linnakodanlusest. Parempoolne partei. Võitlema kommunistide ja nõukogude võimu taaskehtestamise vastu, igati toetama Eesti Ajutist Valitsust, andama sõjamehi, vilja ja raha. Maata põllumeestele pidi riik andma kroonu või rüütelkonnamaid kas põlisrendile või müüma eraomandiks. Toetus ennekõike pärispõllumeestele. 4 1919 II poolel algas erakonna uus tõus. 1920
aastal Vilms tutvustas autonoomia mõtteid ajakirjas Vaba Sõna. 1916 esines ta Eesti talurahva vabastamise pidulikul aktusel, kus kuulutas autonoomia saavutamise Eesti rahvuse kõige olulisemaks eesmärgiks. Vilms koostas uue seaduseelnõu, nägi välja samasugune nagu 1906. Sveitsis koostatud, rohkem tähelepanu pööratud rahvusautonoomiale. Pärast veebruarirev toimumist tekkis reaalne võimalus autonoomia esitamiseks. Juba märtsi esimestel päevadel pääsesid vürst Fobi? jutule Jaan Raamot ja Jaan Tõnisson, kes kes tundis vürst Vobi? isiklikult. Mõlemad sondeerisid pinda, kuidas suhtuks AV peaminister sellesse, kui Eesti taotleks autonoomiat, vürst andis omalt poolt soovituse esitada Riigiduumale vastav seaduseelnõu. 11.-13. märtsini toimus nn Tartu nõupidamine - kogu nõupidamine suunatu seaduseelnõu väljatöötamiseks, osalesid Eesti Seltside Liit ja Ajutine Põhja-Balti Komitee. Tartu Nõupidamine kujunes ülimalt ägedaks
1917.a. autonoomiaseaduse esitamine. Asjad venisid · 26.märts Peterburis eestlaste meeleavaldus 40000 inimest võttis osa (15000 relvastatult). 30.märts Eestimaa ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühendamine rahvuskubermanguks. Eesotsas kubermangukomissar Jaan Poska 1866-1920 · Võim eestlaste käes. Mais Maanõukogu e. Maapäeva valimised. Eesti esimene parlamentaarne rahvaesindus. Täidesaatev võim kuulus Maavalitsusele. Esimeseks juhiks Jaan Raamot. Hiljem Konstantin Päts. Riigikeeleks eesti keel · Rahvusväeosade loomine. Eesti Diviisi kujunemine ülemaks Johan Laidoner 1884 1953. Iseseisva Eesti loomise idee! Oktoobripööre · Erakondade kujunemine Eestis. Rahvuslike huvide rõhutamine. Enamlased rahvuslust eitaval seisukohal. Eesti enamlaste arv kasvanud 8000ni. Mõjukad Narvas ja Tallinnas. · Vastutustundetu demagoogia. Ei teatud kuidas tegelikult probleeme lahendada. Saksa
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor
III ja IV Riigiduuma. Kolmandas duumad tulid peagi ilmsiks ületamatud vastuolud eesti-läti ja baltisaksa esindajate vahel. Jälle oli reegliks see, et tõstatai probleeme ja tehti eelnõusid, kuid kuhugi asi ei jõudnud. Tuli jälle teemaks karistussalgad, seekord vastas valitsus otse, et see oli õige tegu ja Vbaltimaade konkreetne karistamine oli õige tegu. Vene Riigiduuma ei täitnud eestlaste ootusi. Neljanda duuma valimisel oli valimisaktiivsus väike. Jüri Oras ja Jaan Raamot koos kolme baltisakslasega. Talurahvapangk tegutses mõisnike vastuseisust hoolimata. Stolõpini reform soodustas väljarändamist. Rahvusliku liikumise edusammud: ühistegevusliikumise laienemine, seltsiliikumise edenemine (haridusseltsid, raamatukoguseltsid). Jätkus omaalgatusliku ühinemise traditsioon, Püsis eesti külaharitlaste, aga ka linna keskkihtide huvi oma seltside loomise vastu vaimuelu edendamise nimel, Enamasti olid need seltsid kultuurisetsid, millel oli eeskohal koorilaulmine
AJALOO RIIGIEKSAM 2010 EESTI AJALUGU Eesti ajaloo perioodid, üldiseloomustus ja pöördepunktid periood Eesti kaart pöördepunktid (haldusjaotus) muinasaeg 8 suurt maakonda + 4/6 Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) kuni 13. väikest, kihelkonnad (45) sajandi alguseni keskaeg a) neli feodaalriiki: Jüriöö ülestõus 1343-1345 (Taani valduste 13.saj.-16. Tartu piiskopkond müümine, muutused talupoja õiguslikus olukorras: Saare-Lääne piiskopkond pärisorjuse ja teoorjusliku mõisamajanduse sajandi Eestimaa hertsogkond kujunemine), keskpaik (Taani valdus) Linnade tekkimine (9), Hansa Liit (4) Orduriik (jagunes komtuur- Liivi sõda 1558-1583, ja foogtkondadeks) Vana-Liivimaa poliitilise süsteemi 1202-1236 Mõõgavendade
Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn objektiivne või tead
1 EESTIMAA AJALOO ALGUS Mõiste `historia' pärineb kreeka keelest ja tähendab `teadmine, jutustus, uurimine' ja on üle 2500 aasta vana. Selle võttis oma raamatu pealkirjaks kreeka teadlane ja rännumees Herodotos ning seda raamatut peetakse esimeseks ajaloo-alane teos maailmas. Herodotost nimetatakse aga mõnikord ajaloo isaks. Inimkond on 2,5 miljonit aastat vana. Esimesed meie eellaste jäljed pärinevad Ida-Aafrikast. Umbes 40 000 aastat tagasi jõudis Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Esimesed inimasustuse jäljed Eestis aga on umbes 9500 aastat vanad. Põhjuseks on siin valitsenud karm kliima ehk jääaeg. Jäätumine algas umbes 1 000 000 aastat tagasi tänapäeva Rootsi aladelt ja kõige karmimal ajal ulatus jääpiir Kesk- Saksamaani ja Kiievini. Jääkihi paksus oli kuni 2 km. Aeg-ajalt jää küll sulas ja arvatakse, et kokku oli 4 erinevat jäätumisperi
MUINAS AEG Eesti ajaloos nimetatakse muinas ajaks aega esimeste inimeste ilmumisest eesti alale, kuni 13. sajandi alguseni. Muinas aeg jaguneb: Mesoliitikum e. keskmine kiviaeg - 8 - 4 aastatuhat eKr. Neoliitikum e. noorem kiviaeg - 4 aastatuhandest kuni teise aastatuhande keskpaigani eKr. Pronksiaeg - teise aastatuhande keskpaigast 16 sajandini eKr. Rauaaeg - 16 sajand eKr. kuni 13 sajand pKr. Arheoloogiline kultuur - ühesuguste leidudega muististe rühmitamine, mis näitab selle ala elanike tegevusalade ja eluviiside sarnasust.Vanim arheoloogiline kultuur eesti aladel on Kunda kultuur (Pulli ja Lammasmäe asulatega). Kultuur Asulad Tegevus alad Iseloomuliku- Elanike Sõnad Aeg mad esemed päritolu Kunda Pulli, Korilus, Kivikirves, talb, Arvata-vasti Meri, mägi, Mesoliitikum Lam-mas
Eesti XX sajandi algul Haldus-territoriaalne jaotus: maakonnad (kreis), vallad, linnad, alevid: 20. sajandi alguses jagunes Eesti territoorium kahe kubermangu vahel Eestimaa kubermangu, mis omakorda olid jagatud neljaks maakonnaks: Lääne , Harju, Järva ja Viru kreis. Liivimaa kubermangu, mis jagunes Kuressaare, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru kreisiks. Maakonnad omakorda jagunesid valdadeks, mida 1866. aastal oli 366 tükki ja nad tasapisi vähenesid, kuna neid ühendati. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused: Eestis toimus demograafiline üleminek Prantsuse tüübi järgi ehk suremus ja sündimus hakkasid langema peaaegu üheaegselt. Eestis jõudis demograafiline üleminek lõpule enne Teist maailmasõda. Sellel ajal, 18501940 kasvas Eesti rahvaarv ainult 1,6 korda, mis on üks madalamaid näitajaid Euroopas. Rahvaarv 20. saj alguses on umbes 1 000 000, millest 90% on eestlased, 4,5% vene
jne. Siiani on need režiimid ebaõnnestunud iseenda kehtestamine ning nad on pidanud kaasama eelpool nimetatud organisatsioonid. Kõik juhtpositsioonid on ainupartei käes. Totalitaarne režiim Palju ühiseid tunnusjooni autoritaarse režiimiga. Enamasti kõrvaldatakse eelnevalt kehtinud seadusnormid. Poliitiline võim on koondunud väheste kätte ning juhid manipuleerivad ja kontrollivad ühiskonda, kasutades ka politseid ja teisi taolisi vahendeid, et tagada oma tahe. Samuti on kontrollitud ajakirjandus ja erinevad huvigrupid. Vaatluse alla on võetud ka isikuvabadused. Suurimaks erinevuseks on, et totalitaarsed režiimid üritavad mobiliseerida ühiskonda. Ehk teisisõnu kaasata võimalikult palju kodanike osalema aktiivselt avalikus elus. Taoline tegevus teenib endas eelkõike eesmärki, et suurendada toetust liidrile ja valitsevale parteile. Seetõttu on võimalik rääkida, et esindatakse masse. Totalitaarse režiimi alustala on tema ideoloogia. Ametlik
1 POLITOLOOGIA Pilet 1. Poliitilised ideoloogiad - konservatism Termin pärineb ladina keelest (conservare- säilitamine, alalhoidlikkus, vanameelsus). Parempoolne ideoloogia, tugineb eelkõige traditsioonilistele väärtustele. Konservatismi loojaks šoti filosoofi Edmund Burke’i, kes rõhutas, et muutuseid ei tohi teha kiirustades ega vägivaldselt, vaid ühiskond peab arenema rahulikult, stabiilselt traditsioonide vaimus. Pidas vajalikuks säilitada ühiskonnaelus palju endistest väärtustest, sest need on juba läbiproovitud ja toimivad, seevastu uute puhul ei või teada, kas need töötavad. Revolutsiooni pidas Burke halvaks, kaootiliseks ja ühiskonda lõhkuvaks nähtuseks. Leidis, et muudatused on paratamatud, aga neid tuleks kontrolli all hoida. Revolut
inimesed olid nõus osalema massimõrvas. Algallikatele juurdepääsu tagamine Holokausti kaasaegsest ajakirjandusest, päevikutest, ajalehtedest, kõnedest, kunstiteostest, korraldustest ja ametlikest dokumentidest saab lugeda holokausti toimepanijate, ohvrite, päästjate ja kõrvalseisjate seisukohti. Algallikate materjal on oluline inimeste motivatsiooni, mõtete, tunnete ja tegude uurimiseks, tehtud valikute mõistmiseks ning arusaamiseks, miks sündmused just niimoodi toimusid. Töös allikatega tuleks silmas pidada, et mälestused on alati subjektiivsed. Natsismiohvrite reageeringute ja vastupanu eri vormide tutvustamine Oli mitmeid vastupanuvorme natslikule tagakiusamisele, alates relvastatud võitlusest kuni inimväärikuse säilitamiseni kõige ekstreemsemas geto- ja laagriolukorras. Mitte alati ei võtnud natside ohvrid oma saatust passiivselt vastu. Oluline on näidata, kuidas ohvrid reageerisid, millised olid nende tegevusvabaduse piirid ning vastupanuvormid. 10
MUINASAEG EESTIS Muinasajaks nimetatakse ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni baltimaadel 12. sajandi lõpul. Muinasaeg jaguneb järgmiselt: 1. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg (9000-5000 a. e. Kr. ) Esimesed asupaigad Eestis: Pulli asula (pärineb 9000 a. algusest e. Kr. ) Pärnu jõe ääres Sindi lähedal (1967) Kunda Lammasmägi (7000 keskpaigast e. Kr. ), kuna Kunda asupaik asutati enne Pulli asupaiga leidmist, kuuluvad kõik Eesti asulapaigad Kunda kultuuri. See kultuur hõlmas kõiki Läänemere idaranniku maid Lõuna-Soomest kuni Visla mere suudmeni. Keskmisel kiviajal tegelesid inimesed küttimise, kalastamise ja korilusega. Asulad paiknesid veekogude ääres. Tööriistad olid luust ja kivist. 2. Neoliitileum e. noorem kiviaeg (5000-1800 aastat e. Kr. ) Noorema kiviaja alguses võeti kasutusele keraamika. Eesti vanimad savinõud võeti kasutusele u. 5000 aasta paiku e. Kr. Neid on leitud Narva piirko
Opositsioon vastasrind, erakond või erakonnad, kel pole valitsuses esindajaid. Vähemusvalitsus moodustatakse siis, kui parlamendi kireva koosseisu tõttu ei saa enamuskoalitsiooni kujundada. Ametnikevalitsus koosneb poliitiliselt erapooletutest spetsialistidest (nt Tiit Vähi valitsus 1992) POLIITILISED REZIIMID Reziim on valitsemisviis. Demokraatia Demokraatia on valitsemisviis või poliitiline reziim, milles võimukasutust legitimeerib ja kontrollib rahva tahe. Kontrolli tagab õigusriik, kus austatakse ja järgitakse seadusi, kus kehtivad isiku-, informatsiooni- ja sõnavabadus, võimude lahususe põhimõte ja sõltumatu kohtuvõim. Võimu omandamine, kasutamine ja vaheldumine on vaba poliitilise võistluse tulemus. Demokraatia on rajatud seaduse ülimuslikkusele ja inimõigustele. Põhitunnuseks on regulaarselt toimuvad vabad ja ausad valimised. Riigivormilt vabariik või piiratud monarhia
Inimese kõrgeima ja lõpliku olemise vormiks on riik, sest ülimuslik on täiuslik ehk vooruslik ühiskond, mitte vooruse poole püüdlev indiviid. Indiviid püüdleb olemuslikult riigi poole ja "lahustub" ühiskondlikus olemises. Seega ei saanudki olla kunagi aega, mil ei oleks olnud riiki, olemine väljaspool ühiskonda ei ole lihtsalt inimesele omane, tema püüdleb aiva kollektiivse olemise poole, kollektiivi tahe omakorda on määrav indiviidile. Riigi eesmärk (peaülesanne) on tagada voorusliku ühiskonna loomine ja läbi selle üldine heaolu - vooruslik ühiskond ja riik on samas ka õiglased. Riigi ülesanded: 1) igaühele sobiva tegevuse leidmine > suhtelise võrdsuse tagamine / (sest inimesed on kord juba / ebavõrdses seisus, kuid üksnes
EESTI AJALUGU SISUKORD EESTI MUINASAEG PT. 1...................................................................................................................................4 PERIODISEERING....................................................................................................................................................4 EESTI ALADE LOODUSOLUD..................................................................................................................................4 KIVIAEG EESTIS PT. 2........................................................................................................................................6 EESTI RAHVA ETNOGENEES...................................................................................................................................7 PRONKSI- JA RAUAAEG PT. 3, 4......................................................................................................................8 PRONKSIAEG U 1800-500
välja tulla ja tõusta riigiametniku seisusse. Ma tundsin ikkagi kindlamat alust jalge all olevat, mu võimalused näisid mulle suurematena. Seda, mida ma olin siis tajunud kui julmust saatuse poolt, pean ma nüüd tunnistama ettetähenduseks. Puuduse jumalanna võttis mind oma karmide käte vahele. Palju kordi näis, et murdun puuduse tõttu ja tegelikult karastas see periood minus tahet võitluseks ja lõppude lõpuks see tahe võitis. Nimelt tollele perioodile võlgnen ma tänu selle eest, et ma suutsin saada tugevaks võin olla vankumatu. Praegu õnnistan ma seda aega selle eest, et see rebis mind välja elumugavuse tühisusest, et mind, memmepoega, tõmbas ta välja sulepatja-dest ja andis emakese-puuduse kätesse, võimaldas mul näha vaesust ja muret ja tegi mind tuttavaks nendega, kelle eest mul tuli tulevikus võidelda. * *
KORDAMISKÜSIMUSED 2009. AASTA RIIGIÕIGUSE EKSAMIKS ÜLDOSA 1. Milliseid eesmärke taotletakse riigiõiguse normidega? Erinevad käsitlused. Riigiõiguse normide põhituumiku moodustavad konstitutsioonilised normid, millega siseriiklik õigus peab olema kooskõlas. Kõik need, kes otsivad vastandlikke normide eesmärke, on ühel meelel, et riigiõiguse normid peavad tagama stabiilsuse ja vähendama konflikte. Muus osas võivad seisukohad olla vastandlikud. Iga normi kehtestamisel tuleb välja selgitada põhjused, kas antud situatsioonis tuleks eelistada riigi või indiviidi huve. Sellest tulenevalt ongi riigiõiguse normide praktiline eesmärk tasakaalu saavutamine indiviidi ja avaliku võimu vahel. Tegelikult põhineb sellisel lähenemisel ka isiku põhiõigustesse sekkumise kontrollimehhanismi tagamine, mida kasutavad ka konstitutsioonikohtud ja ka Riigikohus. Teine riigiõiguse eesmärk on indiviidi õiguste kaitse ja luua selline võimuorganisatsioon,
Nõukogude Liidu ajalugu 1.loeng- 12.veebruar U 17% kogu maakera maismaast oli Venemaa territoorium, võrreldav oli vaid Briti impeerium- maad olid killustatud erinevatel kontinentidel, samas Vm moodustas ühtse territooriumi. Üks maailma suurimaid maid. 20.saj alguses suuruse absoluutses tipus. 19.saj oli möödunud Vm jätkuva ekspansiooni tähe all, 19.saj lääne poole väga edasi enam ei saadud, al Napoleoni sõdadest eriti. Põhja poole polnud kuhugi laieneda, Põhja-Jäämeri oli ees. Idas Vaikse ookeani kallastel sama lugu. 19. saj II p jäi Vm ekspansioonisuunaks vaid lõuna poole laienemine, seda üritati teha 3 suunas- Pärsia, Iraani suunas, siis India suunas ja Hiina suunas. Pärsia suunas laienemistaotlus tõi kaasa 1830-50ndatel kestnud ägedad võitlused Põhja-Kaukaasia väikerahvastega. India suunas liikudes jõuti välja Kaspia mere idarannikule, Kasahstani aladele, laialdased ja inimtühjad, vaesed piirkonnad, sõdida otsese
1.1. Inimene õiguses 1.2. Tegu õiguses 1.3. Ese õiguses 1.4. Ruum ja aeg kui teadmiste ühiskonna õigustunnetuse kesksed probleemid 1.4.1. Inimeste, aja ja ruumi muutumine 1.4.2. Õigus ja aeg 1.4.3. Õigus ja ruum 1.4.4. Küberruum ja reaalaeg 1.4.5. Vajadus “teistsuguse” õiguse järele. 2. Õigusfilosoofiline ajalooline osa 2.1. Õigus kui jumala tahe 2.2. Õigus kui õigluse väljendus 2.3. Õigus kui inimese loomu väljendus 2.4. Õigus kui rahukorraldus 2.5. Õigus kui jumaliku maailmakorralduse osa 2.6. Õigus kui ajaloo fenomen 2.7. Õigus kui seadusele põhinev fenomen 2.8. Inglismaa õigusriik 2.9. Õigus kui käsk 2.10. Õigus kui õiguslik staatus 2.11. Õigus kui “puhta mõistuse” väljendus 2.12. Õigus kui rahvavaimu väljendus 2.13
dis, keda juhtisid suurte kogemuste ja hea haridusega eestlastest kutselised ohvitserid. Alguses loodi 1. Eesti polk (ülem Aleksander Tõnisson) ja hiljem teised üksused. 1917. aasta lõpus koon- dati kõik rahvusväeosad Eesti Divii- siks, mille ülemaks sai Johan Laidoner. Konstantin Päts (18741956), poliitik; rahvusväeosade korraldaja ning Eesti 1918. aasta veebruariks oli Eesti Divii- Vabariigi looja; riigivanem ja vabariigi sis 750 ohvitseri ja 35 000 sõdurit. president 13 EESTI SÕJAAJALUGU Eesti Vabadussõda 19181920 1917. aastal oktoobripöörde tagajär- ei suudeta vastu seista. Punased jõud- jel Venemaal võimu haaranud kom- sid Tallinna, Paide, Viljandi ja Pärnu munistid püüdsid taastada impeeriu- lähistele. Vabatahtlike mobilisatsioon
võimalikkuses. Lihtsaim on näidendit tõlgendada saatusetragöödiana tehku inimene mis tahes, oma saatusest ei pääse ikkagi. Inimese seisund maailmas on ebakindel. Kedagi ei saa pidada õnnelikuks, enne kui ta elupäevad pole õnnelikult lõpule jõudnud. Sophokles näitab oma tragöödias, kuidas inimesed hukkuvad vahel saatuse poolt ettemääratud põhjustel. Ta näitab ka inimese võitlust saatuse vastu. Kuid sealjuures võidab (Sophoklese järgi) alati jumalate tahe, nende poolt kindlaksmääratud tulevik, millesse uskusid ka vanad kreeklased. Inimlikud arvamused ja väärtused on suhtelised ja sageli ekslikud, jumalik maailm ja selle tahe jääb sageli mõistetamatuks. Oidipus ise on ainus, kes asjaolude traagilisest kujunemisest aru ei saa. Ta soovib lahendada omaenese elu mõistatuse, isegi kui selle lahendus talle traagiliseks osutub. Oidipus tegutseb, teadmata, mida ta tegelikult teeb. Ta jõuab teadmatusest teadmisse, mis osutub hukatuslikuks. 3. G
Kiilkirja õigus ja Hammurapi koodeks KIILKIRJAÕIGUS 1. Kiilkirjaõiguse üldiseloomustus Kiilkiri oli kirjaviisina käibel IV aastatuhande teisest poolest eKR kuni meie ajaarvamise alguseni. Esimene oluline arheoloogiline kiilkirjaseaduste leid oli Babüloonia kuninga Hammurapi (valitses 1792-1250) seadusesammas, millesse on kaeverdatud Hammurapi koodeks koos proloogi ja epiloogiga. Hammurapi koodeksile järgnesid ka teised kiilkirjaseadustike leiud ja nende publikatsioonid. Mesopotaamia kuningad tahtsid tõestada, et nad on ,,õiglased" ning kujundasid järjepidevalt ümber oma eelkäijate õiguslikke korraldusi või kehtestasid uusi koodeksi kujul. Igapäevast elu reguleerivad seadused eksisteerisid iseseisvalt ka väljaspool kirjapandud kuninglikke koodekseid, st et iga kuningas ei loonud uut õiguskorda. Vanim teadaolev koodeks on Uri linna kuninga Ur-Nammu(2112-2095 eKr) seadusekogu. Vanim teadaolev akkadikeelne seadusekogu
Eurooplaste põlvnemine Praegu levinud arvamuse kohaselt, mida kinnitavad hulgalised mõõtmised, on kogu nüüdne inimkond pärit mõnest üksikust esiemast, kes elas Aafrikas umbes 70 000 aastat tagasi.Mingil põhjusel rändas see rahvas Aafrikast välja. Aga millist teed mööda? Ja kuidas ta Euroopasse jõudis? Miks üldse Aafrikast lahkuti? Võib-olla sai rahvast liiga palju. Võib-olla muutus kliima ebasoodsamaks.Üks ajaline pidepunkt on Homo sapiens `i ilmumine Euraasiasse umbes 40 000 aastat tagasi.Teine ajaline pidepunkt (vähemalt Põhja-Euroopa rahvaste puhul) on kindlasti viimane jääaeg või õigemini selle lõpp. Eesti aladel peetakse lõplikult jääst vabanemise ajaks 13-11 000 aastat eKr. (A. Mäesalu, T. Lukas, M. Laur, T. Tannberg, 1997:7 ).Aurignaci ( ajastu kuni umbes 28 000 eKr) migratsioon tähendas tänapäeva inimeste saabumist Euroopasse. Eesti geneetikud on pikka aega uurinud, kuidas kõigi maailma rahvaste esivanemad Aafrikast välja
) f) võivad jaguneda ka materiaal- ja menetlusõigusnormideks. [vahetegu materiaal- ja menetlusnormide ning materiaalse ja formaalse kehtivuse vahel!] 4.1.Munitsipaalõigusinstituut Munitsipaalõigusinstituut on munitsipaalõigusnormide kogum, mis reguleerib vastastikku seotud ja munitsipaalõiguse aine raames iseseisva, eraldatud grupi moodustavate ühiskondlike suhete ringi (volikogude valimised, munitsipaalomand, kohalik rahandus jt). 5. Munitsipaalõiguse allikad Siin on tegu õiguse allikatega kitsamas mõttes, millest saab teadmisi kehtiva õiguse (seadused, määrused jne) kohta. Munitsipaalõigus ei ole taandatav üheleainsale õigusallikale. 5.1. Euroopa Liidu õigus: Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa. On jagatud EÜ seadusandluse siseriikliku õiguskorraga seotuse aspektist kolme kategooriasse: liikmesriikide õigussüsteeme 1) unifitseerivaks - (primaarõigus + peam
EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.
Aastaks 2007 on see näitaja tõusnud juba 30%ni. Maailma rahvastik kulutab ökoloogilisi ressursse kiiremini, kui lubab keskkonna taastumisvõime, tulevastele põlvkondadele ei saa lubada ressursside jätkumist (kasvõi selle kättesaadavuse näol nt nafta jne). Lootust annab, et viimasel aastatel on pidevalt käsitletud kliimamuutuste ja elurikkuse teemasid ning on loodud rahastamisabinõusid olukorra leevendamiseks. Ka Kopenhaageni kohtumiseks on riikidel olemas tahe sõlmida uus kliimakokkulepe. Uute energiaallikate ja liikide kasutuselevõtt aitab lühiajaliselt toita ära küll üha kiiremini kasvava populatsiooni, kuid see toimub ikkagi ümbritseva keskkonna arvelt. Selline olukord ei saa kesta igavesti, kuna see ei vasta loodusseadustele. Energia, tööstus, põllumajandus ja transport peavad enam kasutama keskkonnasõbralikke tehnoloogiaid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
