See oli erakordne, esimene eratrükikoda Venemaa ulatuses. 1766 ilmuski "Lühhike öppetus...", kahjuks vaid aastakese. Põltsamaa trükikoja viis Grenzius hiljem Tartusse. 19. sajandi algul olid trükikojad Tallinnas (4), Tartus (3), Pärnus (1) ja Narvas, kus eestikeelseid raamatuid ei trükitud. Vana raamatu näiteid, mida saate ka sirvida, leiab Eesti Kirjandusmuuseumi lingilt http://www2.kirmus.ee/grafo/index.php?gid=1 Trükikunsti ajaloost Eesti kontekstis Trükikunst ja ajakirjandus Trükitehnika ja tehnoloogia areng on olnud ajakirjanduse seisukohast universaalne, sarnane kõikides maades. Väljaspool tehnoloogilist ja organisatsioonilist konteksti oleks ajakirjanduse eksisteerimine küsitav. Kohalikud tingimused annavad veel hulgaliselt variatsioone. Leiutised ja uuendused on Gutenbergist alates levinud ühelt maalt teisele järjest kiiremini. Eestisse jõudis trükikunst ligi 200 aastat pärast selle leiutamist. 18.-19.
1. Professionaalne eetika. Siin palun valmistuge rääkima just enda eriala silmas pidades. Ausus, tõde, kaalutlemine, faktide kontroll. Vastutus, erinevad allikad, läbipaistev Laias laastus jaguneb ajakirjanduseetika: sõltumatus, eetika, mis puudutab allikaga suhtlemist, avaldamisreeglid, vastulause, reklaam ja üldised põhimõtted. 1 Üldised põhimõtted- demokraatliku ühiskonna eeltingimus on kommunikatsioonivabadus ja seda aitab saavutada vaba ajakirjandus. Anda tõest ja ausat teavet ühiskonnas toimuva kohta. Kriitiliselt jälgida võimu teostamist Vastutab oma sõnade ja loomingu eest- organisatsioon hooliseb, et ei ilmuks ebatäpne info Ei tohi tekitada kellelegi põhjendamatuid kannatusi 2 Sõltumatus Ei võta vastu soodustusi, tasu, kingitusi jm, mis tekitavad huvide konflikti ja mõjutavad tema usaldusväärsust Ei tohi infot kasutada isiklikes huvides
MASSIKOMMU SEMINARID 1. Tooge välja teadete levitamise arengut mõjutavad või peegeldavad faktorid (vähemalt 6). Millal need muutsid Eesti teabelevi? 1. Lugemisoskus laiem lugemisoskus 17saj. lõpus, kus Rootsi kunn käskis igasse kihelkonda rajada talurahvakoolid. 19. sajandi II poolel muutub ajakirjandus kahepoolseks. 2. Trükikunsti areng vt. järgmine küsimus 3. Postikorralduse areng Eestis kehtestati Rootsi riigiga ühtne postimäärustik 1636. 4. Tsensuur meetmed tekkisid pärast Prantsuse Revolutsiooni (1804 esimene tsensuurimäärustik Venemaal, vist) 5. Raske elu sõjad, katkud, orjus jne. Varsti tulid talurahvaseadused, mis ärgitasid mõttelendu! 6. Teaduse ja uute ideede levik mujal maailmas ülikool tegi tarku mehi, kes tulid meie rahvast päästma! 2
ning suutma neid vajadusel kontrollida. Negatiivsed hoiakud • Uurijad on näidanud, et eelhoiakud tekitavad inimesed, kes on meist erinevad. Homod jne. • Teise negatiivse hoiaku tekitavad need,kes „elavad meie arvel“. Migrandid, haiged, narkomaanid jne. • Kolmanda negatiivse hoiaku tekitavad need, kes „ohutavad meie julgeolekut“. Riigid, narkomaanid jne. • Neljanda rühma moodustavad „head lapsed ja pahad lapsed“. Teatud inimeste suhtes tekivad teatud muljed. • Viienda rühma moodustavad naised, eriti karjäärinaised, kes tulevad meeste aladele. Kirjalikud allikad Kirjalikud allikad moodustavad väärtuselt reporterile endale järgneva rühma. Kirjutava uudise seisukohast saab jagada allikad kaheks: osa on sellised, millest ajakirjanik teeb uudise (sisaldavad uusi fakte); ja osa on sellised, mida kasutatakse taustaosa
eelmine lõik, paljud sihtgrupid kattuvad tootjafirmaga) · mittetulundusorganisatsioon (ühingud, liidud, sihtasutused jne) liikmed, sponsorid, potentsiaalsed sponsorid, organisatsiooni programmide osalised, ajakirjanikud, riigiorganid jt · riiklik institutsioon (ministeerium, amet vms) organisatsiooni töötajad, kodanikud, kelle osutatakse avalikku teenust, valitsus, parlamendiliikmed, poliitikud, ajakirjandus, mitmesugused ühiskondlikud organisatsioonid jt · haridusasutus organisatsiooni töötajad (ennekõike õpetajad), õpilased, potentsiaalsed õpilased, õpilaste vanemad, sponsorid, potentsiaalsed sponsorid, kohalikud elanikud, riiklikud ametid, valitsus, parlamendiliikmed, kohalik omavalitsus, arvamusliidrid jt · kultuuriasutus organisatsiooni töötajad, nn kliendid (nt muuseumi külastajad, orkestri kuulajad
meedia ja poliitika kokkusulamine on toonud kaasa pseudosündmusi, mis toimuvad ainult ajalehe vahenduse pärast. Ajakirjanduse ideaaliks peaks olema pseudosündmuste vältimine. 2. Teiseks saame sündmusi liigendada rühmadesse oodatavuse ja varjatuse alusel: oodatavad ja ootamatud sündmused; ise avalikuks tulevad sündmused ja varjatud sündmused. 3. Kolmandaks, ühiskonnaelu jagatakse tavaliselt valdkondadeks: poliitika, majandus, kultuur jne. ajakirjandus ei käsitle neid kõiki, vaid ainult valitud valdkondi. Leht on määratud erinevatele inimestele, kes huvituvad erinevatest valdkondadest. 4. Neljandaks, mõelda tuleb sellele, kuidas valida sündmusi tänasesse lehte. 5. Viiendaks, uudissündmuste valimisel ja sündmuste tegelaste esitlemisel võib tekkida mitmeid eetilisi probleeme. Pseudosündmused On võimalik anda sündmuse omadused, mille esinemisel tasub kindlasti kontrollida, kas tegu
arendatud kommunikatsiooni kavade rakendamisele. Hariv roll: kõigi organisatsiooni liikmete aitamine asjadunjakteks saamisel kommunikatsiooni vallas, et nad oskaksid vastata ühiskonna nõudmistele. On seotud organisatsiooni liikmete meelsuse ja käitumisega ning suunatud sissemistele avalikele gruppidele. Panus avaliku informtsioonisüsteemi arendamisse, mille läbi demokraatlik ühiskond toimib. Suhtekorraldus aitab organisatsioonidel teada saada ja ette aimata avalikkuse ettekujutusi ja arvamusi, uusi väärtusi ja elustiile ühiskonnas, muutusi valijaskonnas ja seadusandlikes kogudes ning arenguid sotsiaalses, majanduslikus, tehnoloogilises ja poliitilises keskkonnas ning neile ka reageerida. Suhtekorralduse alaliigid VAATA MATERIALE! Suhtekorraldus kui organisatsiooni juhtimisfunktsioon Teavitamisvajaduse selgitamine: hinnang, kas otsustest on vaja teavitada töötajaid, pertnereid, kliente vms.
tahet ja vastastikku mõistmist o ja tema sihtgruppide vahel. Seitel. Eesmärk: harmoniseerida organisats D. Bates- 1990-ndate lõpp- ülevaade euroopa sk identiteediuuringud, eristumine ameerika sk-koolkonna siseseid ja väliseid suhteid nii, et organisats naudiks nii sihtgruppide heatahtlikkust , stabiilsust ja pikka iga. seisukohtadele. SK-ga seotud valdkonnad: turundus, reklaam, propaganda, ajakirjandus. Kasutat sarnaseid komunikats Ajalugu: 1800 e.m.a Sumeris info edastamine vaadete v tegevuste mõjutamiseks- bülletään. 17 saj. am-s tehnikaid. bülletään „new wnglandś first fruits“-avalikkuse huvi tekitam raha kogum. Athos-auditooriumi viimine emots. Seisundisse; logos- argumendid ja nendest tuletatud järeldused. Uudelepp- A
.......................................... 4 1.1. Mis on uudis?............................................................................................................................. 4 1.2. Uudise pealkiri........................................................................................................................... 6 1.3. Uudisväärtused........................................................................................................................... 7 1.4. Ajakirjandus ja poliitika............................................................................................................. 8 Poliitilise korrektsuse saab tinglikult jagada kaheks: ühelt poolt igasuguse teksti viisakusega seonduvaks ja teisalt võimu või muu mõne hüve osaliste koosseisu puudutavaks (OK 2004 nr 1: 19)..............................................................................................................................................9 1.5
on kuulda ja näha uudise rääkijat, sageli ka hetkel olulist, kohapeal toimuvat. Ajaleht on armastatum meedium, ta on ikka kuulunud eestlaste igapäevaellu. Värsked uudised hommikukohvi kõrvale, erutavad reportaazid maailma eri paigust, tuntud ajakirjanike mõtlemapanevad arutlused - kõike seda vajame ka tänapäeval. 6 Nagu TV ei hukutanud raadiot ja film teatrit, ei sureta ka arvuti ajalehte , olen veendunud. Niisugust keelt, missugust kasutab ajakirjandus, kasutab ka suur osa meist. Seepärast arvan, et keelekasutusest lähtuvalt julgen kõige enam usaldada raadiot, Vikerraadiot ja televisiooni, Eesti Televisiooni. Kahjuks on ajaleht, räägitakse, et eriti viimasel ajal, muutunud liialt kõnekeelseks ja nn kollasekski. Ajakirjanduse jagunemine nn kvaliteetajakirjanduseks ja meelelahutusajakirjanduseks on ilmne. 6 K. Kask, Trükiajakirjandus. - Meediaõpetus. Õpik gümnaasiumile. Tallinn: Avita, 2005, lk 63.
Sissejuhatus õigusteadusesse. 5.september. Toomas Anepäo/Anepaio ?? Eksamil 5 küsimust, igast käsitletavast teemast üks küsimus. Kusjuures iga õppejõud hindab oma valdkonda ja hindamine toimub protsentides. Sõnal õigus on olemas mitmeid erinevaid tähendusi ning üheselt mõistetav ei ole sõna ka juristide jaoks eelneva kokkuleppe puudumisel. Õigusajalugu. Arhailine õigus. Tegemist on põhimõtteliselt teistsuguse õiguskorraga kui meie tänapäevane õiguskord. Kogu arhailise õiguskultuuri põhistruktuurid on teistsugused. Räägitud on isegi erinevate rassiliste õiguste olemas olust, kuis säärane määratlus on alusetu. Sellise määratluse eesmärgid olid eelkõige rahvuspoliitiline piiritlemine ning ka vastandamine. Lihtne oli tekitada olukorda meie vs. nemad etc. Mõtteskeem sobis ka oleviku ja mineviku seletamiseks. Taoline vastandamisele rajanev käsitlus ei olnud otstarbekas ei poliitiliselt ega ka teaduslikult. Tänapäeval räägitak
Raamatute ja ajalehtede tekkega oli võimalik rahvusriikide teke. Kommunikatsiooni vormi muutus muudab inimese taju maailmast. Teatavad kommunikatiivsed eesmärgid, vajadused või tarbimisviisid nt informeerimine, meelelahutus, haridus. Tehnoloogiad, mis võimaldavad avalikku kommunikatsiooni paljudega pika vahemaa tagant. Ühiskondliku korralduse vormid, mis annavad oskused ja reeglistiku tehnoloogiate kasutamiseks laiemas sotsiaalses kontekstis. 6. Trükimeedia areng: poliitiline ajakirjandus Üks ajalehe tavalisemaid vorme on parteipoliitiline ajaleht, mille eesmärgiks on aktiviseerida, informeerida ja organiseerida. Parteilise pressi ideel on isegi kahanenud vormis demokraatlik roll. Ajaleht ei sõltu tavaliselt riigivõimust, on professionaalselt valmistatud, tõsise sisuga ja püüab kujundada arvamusi. Lehe unikaalsus seisneb lugejate köitmises partei pooldamise alusel, taotluses esindada kildkondilkke huve ja mobiliseerivas funktsioonis parteiliste eesmärkide saavutamiseks
Valgustuslikud vaated tungisid ka igasse eluvaldkonda. Valgustustegelaste väsimatu tegutsemise tulemusel tungis eluvaldkondadesse. Sellel sajal muutus oluliselt ravusvaheliste kontaktide iseloom ja kõik arenguprotsessid kiirenesid. Sajandi vältel Euroopa ideeliste keskuste asukoht muutub oluliselt. Hariduslik ja kommunikatiivne tegevus tõi kaasa seda, et kirjanduse maht kasvas (ajakirjad, ajalehed,raamatud,õpikud). Valdavalt anti kirjandust välja rahvuskeeltes. Edenes selline asi nagu ajakirjandus. Ajakirjanduse tähtsajandiks on 18.sajand. Ajakirjad sisaldasid ka kasvatuslikke artikleid. 18.sajandi vältel hakkas ajakirjades esinema ka kirjanduskriitikat. Kasvas ka tõlgete arv. Seda lausa hüppeliselt. Tõlge on osutunud mõnel hetkel mõjusamakski kui oma keelne kirjandus. Omal maal ei pruugi maal olla nii populaarne kui näiteks tõlkeraamat mõnel teisel maal. Kommunikatsioon nii füüsiline kui ka vaimne Euroopa maade vahel tihenes ja muutus kosmopoliitsemaks
Populaarkultuuri teooriad (Tõnis Kahu) 04.09.2013 *Millest koosneb(millised elemendid)? (kommertsstrukutuuride looming popkultuur) *Millises suhtes on ta ühiskonnaga(kuidas mõjub)? *Milline on popkultuuri ja indiviidi suhe? Levinud kujutlus, et popkultuur pole päris kultuur, alati peetud seda problemaatiliseks. Kultuuri mõiste Kultuur mõiste, keerukust mõistetakse erinevates keeltes erinevat moodi. Sõna tüvi kultiveerima asustama.Ülimalt palju tõlgendamisvõimalusi läbi ajaloo. Esialgne tähendus seotud maaviljelusega. HIljem laienes inimesele(tema harimisele), sealt edasi tervele ühiskonnale. Tsivilisatsioon alguses mõnes mõttes kultuuriga sünonüüm, kuid aja jooksul kujunes välja oluline vahe tegemine. Järjest enam seoti millegi materiaalsega(argise maailmaga), see tuli koos romantismiga (kultuur oli vaimne). Luuletaja Coleridge defineeris nende vahe(civilization cultivation). Kultuuri ja tsivilisatsiooni keeruline suhe!(vaimne ja materjaalne) He
põrandaalune Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Tööliste partei, mille Tallinna organisatsioon kujunes 1902. Aastal. Esimesed legaalsed poliitilised parteid loodi 1905. aastal. I-V Riigikogu erakondliku koosseisu on välja toodud autori teoses.4 Taasiseseisvumisaja parteide materjalid on arhiivis esindatud suurte lünkadega. Sel ajal tegutsenud 30 erakonnast, rühmast ja liikumisest leidub materjale vaid seitsme kohta. Puudujääke arhiivimaterjalides korvavad trükised, eriti parteiline ajakirjandus. Eestimaa Kommunistlik Partei oli Eesti iseseisvuse ajal põrandaalune vandenõulaste kogu, 1940. Aasta oktoobrist üleliidulise partei territoriaalne organ. EKP fondides on arhiiviainest ligi pool miljonit säilikut. Selles materjalis orienteerumiseks on abiks mitmed teatmelist laadi teosed.5 Rahvusvaheliste suhete ja riikide välispoliitika uurimine tugineb diplomaatiadokumentidele kokkulepped, lepingud, paktid, konventsioonid, traktaadid ning kirjavahetus nii väline kui sisemine
tasakaalustama parlamendi ja valitsuse suhteid. 5. Kohtuvõimu teostavad kohtuorganid, kes on seadusandlikust ja täidesaatvast võimust sõltumatud. 6. õiguskantsler kontrollib riigi ja omavalitsuste tegevuse õiguspärasust. 7. Riigikontrolör kontrollib riigiorganite majanduslikku tegevust ja riigivara otstarbekohast kasutamist. Valitsemisintstutsioonide aluseks on valgustusajast pärinev Montesquieu idee võimude lahususest. 1) et eraldi peavad olema täidesaatev, seadusandlik ja kohtu võim. 2) võimude vastastikune kontroll ja tasakaal. nt: riigikogu valib presidendi. president aga kuulutab välja seadusi. Kui president leiab et seadus ei vasta põhiseadusele, saadab ta seaduse tagasi riigikogusse(suspensiivse veto(keeld) õigus). Kui riigikogu ei muuda seadust, siis saab president nad kaevata riigikohtusse. Riigikogu saab võtta ka presidendi kriminaalvastutusele.
86 P.2.2. dismembratio juurde: TEEMA 4. ÜHISKONNA POLIITILINE ORGANISATSIOON, RIIK KUI 86 ORGANISATSIOON NING RIIGI PÕHITUNNUSED § 2. RIIGI TERRITOORIUM (MAA-ALA) lisa: riigi territooriumi teooriate ning doktriinide 86 genees P.1. Ajaloolised ning sotsioloogilised teooriad 86 1.1.Antiikaja klassikaline kliimavööndite teooria 86 1.2. Montesquieu teooria riigi territooriumist 87 1.3. Ajalooliste ning sotsioloogiliste koolkondade teooriad 87 P.2. Riigi territooriumi juriidilised doktriinid: territoriaalse võimu doktriin; 87 territoriaalse ülimuslikkuse doktriin; doktriin territooriumist kui riigivõimu teostamise ruumist 2.1. Juriidilised doktriinid: juured 87 2.2
Nii kujunes mõiste raison d'état (`riiklikud huvid'). 18. sajandi Prantsusmaal kujunesid absolutistliku kuningavõimu tingimustes välja ideed, mis panid aluse kodanlikele revolutsioonidele ja tänapäevastele ühiskondlikele suhetele. Seda aega nimetatakse valgustusajastuks ja sealt pärineb palju tänapäevastele demokraatiatele iseloomulikku. Absolutistlik kuningavõim ei arvestanud palju oma alamate õigustega. Kodanikkonda oli vaja kaitsta kuningavõimu suva eest. Charles de Montesquieu tuli välja võimude lahususe printsiibiga, mis aitaks vältida võimu kuritarvitusi, tagada kodanike vabaduse, seaduste ülimuslikkuse ja õigusliku kaitse poliitilise võimu kuritarvituste vastu kohtuvõimu sõltumatuse näol. 18. sajandil tuldi välja võimu vastastikuse kontrolli ja tasakaalu printsiibiga, mida esmakordselt rakendati USA põhiseaduses, eesmärgiks jälle võimu kuritarvituste vältimine. Näiteks Inglismaal jagasid seadusandlikku võimu kuningas, lordid ja
kohupiimakringlit? Kaheksa halenaljakat sketsi Harju Maakohtu saalist 202." Eesti Ekspress 25. 05. 2016). Kõike ühiskonnas laiduväärset ei jõua ka Jüri Saare kujutluses ideaalilähedane õiguskaitsesüsteem läbi hammustada; küsimus on selles, kas õiguskaitseteenistus tegutseb tasakaalustatult, poliitiliste ja konjunktuursete-korruptiivsete eelistusteta. Selles kahtlejaid on palju. See mõjub purustavalt ühiskonna sidususele. Ühiskonna sidusust laastab ka Eesti vaba ajakirjandus, kus vihakõne poliitilise opositsiooni vastu võib võtta uskumatuid vorme. Eesti Ekspressi peatoimetaja Erik Moora on ajalehe 29. septembri (2016) juhtkirjale pannud pealkirja "Metsaline märatseb veel". Eesti suurima partei Keskerakonna liikmed (arvatavasti siis ka nende poolt hääletajad umbes neljandik Eesti valijatest) saab metsalise sildi. Erik 2 / 20
Loengukonspekt [2]Tuletagem meelde õigusfilosoofia põhiküsimus: kas inimene võib vabalt otsustada õiguse normatiivse sisu ja regulatiivse toime üle? Või esinevad mingid piirid (jumalikud, looduslikud, mõistuslikud, relatsioonilised1 või kommunikatiivsed), mida inimene, olemaks inimene, ei saa või ei või ületada, või mida inimvõimed lihtsalt ei suuda muuta ega ületada. [3]Õigusfilosoofia suundi, mis tunnustavad selliste piiride olemasolu, nimetatakse loomuõiguseks. Need ei välista aga positiivse õiguse olemasolu, viimase olemasolu on pea võimatu eitada. Kuid positiivne õigus peab paratamatult vastama loomuõiguse nõuetele. Tänapäeval nähakse neis piirides eelkõige küsimust õiguse ja eetika vahekorrast: õiguse allumisest eetilistele printsiipidele või eetikast lausa kui õiguse allikast või alusest. Samas küsimus õiguse ja eetika vahekorrast on tundlik eetika autonoomia ning moraalse realismi küsimuste
KULTUURITEOORIA liikumine kolmes suunas friedrich nietzsche 18441900 karl marx sigmund freud friedrich nietzsche siin me teeme vahet varase ja hilise nietzsche vahel on põhjust neid eraldada varane nietzsche on seotud kahe keskse mõistega, ja need on seotud kahe antiikkreeka jumalaga, kelle ümber need mõisted on paigutatud apollo ja dionysos tekst, milles ta seda tegi, on eesti keeles olemas «tragöödia ... vaimust» nietzsche oli 27 kui see tekst ilmus epp annuse raamat «20. sajandi mõttevoolud» apollo oli kreekas korra hoidmise jumal, valguse ja riigipiiride jumal, seaduse looja ja korrastaja, korrastav alge. dionysos on täpselt vastupidine, ekstaasi, joobumuse, viljakuse, tumeduse sümbol. need peegeldavad ka romantismi ja valgustuse suhet : apollooniline printsiip ja dionüüsiline printsiip nietzsche jaoks on need kaks printsiipi tasakaaluliselt olulised inimese arengus apollooniline üldises plaanis tähendab kõigi analüütiliste eristuste alust kogu asjade ko
2013). 3 Sommer, Lauri. 2001. Haaknõela vari. Vikerkaar 2/3. 4 Trubetsky, Tõnu. 2012. Haaknõela külm helk: Eesti punk 1972-1990. Tallinn: Kunst. 3 elulooraamatustest ning isiklikest mälestustest, samuti on informatiivsed tolleaegsed ajalehe- ja ajakirjaartiklid ning arvukad intervjuud sündmuste osalistega. Teema puutumatust ja haruldust illustreerib kujukalt see, et ei Riigiarhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum ega Eesti Rahva Muuseum ei osanud infopäringu peale antud teema kohta mingitki infot pakkuda. Info vähesuse tõttu on teema uurimine seniste kirjutiste põhjal komplitseeritud, millest tulenevalt on käesolevasse uurimusse koondatud kõik vähegi kättesaadavad antud temaatikat puudutavad teosed. Just kättesaadavate ja avalike allikate ammendumine uurimuse koostamisel oli põhjuseks, miks uurimustöö laiendamiseks ning uurimusküsimustele põhjalikumaks vastamiseks viisin perioodil 22. märtsist 2014. aastal 25
lapsepõlvest. Ja lapsepõlv on kõige ilusam aeg. Vaevalt keegi eelöeldule vastu vaidleb. Minu lapsepõlv möödus Virumaal. Täpsemalt Kohtla-Nõmmel. Kohtla kaevanduse töölisasulas. Seda paika võib austusega kutsuda eestluse oaasiks kesk muulaste määratut keskkonda. Mind ristiti oktoobrilapseks ja löödi pioneeriks. Nagu tollele ajale kohane. Ent miski seletamatu vastuhakk oli mulle verre kaasa antud. Esialgu ei osanud ma seda mõistagi ühegi selge nimetaja alla liigitada. Üks oli selge see polnud kuritegeliku iseloomuga. Ent siis, päris 9 varases eas, kuulsin millestki, mida nimetati PUNK. Sellest räägiti sosinal, omavahel. Et vanemad ei kuuleks. Seda jama veel vaja. Tänu oma vennale ja tädipojale lisandus õigepea veel infot selle nii ,,kohutava ja lääneliku" liikumise kohta. Ja mis peamine sain kuulda punkmuusikat
konstitueeris üldine Õe teooria (Õe teooria). See tähendab, et level 4 – üldine õpetus Õest – saab ühe uue str. i juurde – Õe teooria. Kuid ei tohi unustada, et ka Õe teooria peab lõppastmes lähtuma ja toetuma praktikale. Praktiline Õmõtlemine algab alati level ühest ja jääb alati temaga seotuks. Tänapäevane Õmõtlemine on harjanud opereerima esimese kolme level’iga. Tegelikud probld algavad lähenemise neljandast tasemest, mis puudutab kõige otsesemalt argumentatsiooni, n-ö teoretiseerimist. Küsimus on selles, kui puhas võib/saab teooria olla, milline võib/peab olema teooria side praktikaga. Ilma tegelike seoste ja suhete otsimise ja leidmiseta ei kujutaks need mõttekäigud midagi vajalikku praktika jaoks. Praktika on vajalik korrastatud Õmõtlemise jaoks ja teoretiseerimise jaoks. I-4. Tänapäevane Õe mõiste Tänapäevane Õe mõiste koosneb kolmest suurest segmendist
Indiviidid on orja seisuses. 2) dünastia – valitseb monarh või kuningliku perekonnaliige. Mis eristab neid türanniast on, et nemad tulevad võimule ja kasutavad seda tuginedes kindlatele reeglitele. Võim ja rikkused on tavaliselt jaotatud kogu monarhi perekonna vahel. Dünastia võimu legitiimsus tuleneb traditsioonist. Dünastia režiimis ei ole poliitilisi parteisid, isegi mitte ühte juhtivat parteid. Lubatud pole vaba ajakirjandus ja sõnavabadus. Dünastiate praegune rikkus tugineb peamiselt tohututest õli ja nafta puuraukudest. Tänapäeval pole mitte kõik monarhiad mittekonstitutsioonilised: eksisteerivad riigid, kus monarhia on kas piiratud (konstitutsiooniline) või sümboolne (parlamentaarne) 3) sõjaväelised režiimid – on kõige levinum vorm autoritaarse režiimi vormidest. Armee on erilises priviligeeritud seisuses. Paljudel juhtudel armee sekkub, et kaitsta olemasolevat sotsiaalset ja sõjalist status
seostas Pratinas, tragöödiakirjanik Peloponnesoselt, saatüridraamade tegevustiku kontrastipõhimõttel oma tragöödiate ainega. Ta laskis saatüridraamas traagilisi kangelasi, eriti Heraklest, paista koomilisena. Ta uuendas saatüridraama ja tõi selle ~ 515 Ateenasse. Tema 50 kaotsiläinud draamateosest (neist 32 saatüridraamat) on säilinud üks katkend. Tema mõjul hakati saatüridraamat hilisemail aegadel tragöödiavõistlustel esitama tragöödiatriloogia järel neljanda draamana. Ainus täielikult säilinud saatüridraama on Euripidese "Kükloop", pikki lõike on säilinud Aischylose "Kalameestest" ja Sophoklese "Otsijatest". Saatüridraamade stseenid olid vaasimaalijate meelisaineid. Komöödia kreeka draama teine haru leidis Ateenas ametliku tunnustuse märksa hiljem kui tragöödia. "Komöödiakooride võistlused asutati Suurtel Dionüüsiatel alles aastal ~488-486, lenaiadel veel hiljem
Valgustuslikes töödes on tihtipeale mited aspektid põimitud. Valgustuslikud vaated tungisid igasse eluvaldkonda. ¤ Sellel sajal muutus oluliselt ravusvaheliste kontaktide iseloom ja kõik arenguprotsessid kiirenesid. Sajandi vältel Euroopa ideeliste keskuste asukoht muutub oluliselt. Hariduslik ja kommunikatiivne tegevus tõi kirjanduse kasvu (ajakirjad, ajalehed,raamatud,õpikud). Valdavalt anti kirjandust välja rahvuskeeltes. Edenes ajakirjandus. ¤ Esmalt hakkasid romaane kirjutama inglise kirjanikud. Enne seda loeti massiliselt reisikirju, sest reisimine ei olnud tol ajal nii lihtne. ''Robinson Crusoe'' eeskuju on samuti reisikiri, kuid sinna on lisatud fantaasiat. Tekkis kunstloome. Reisikirjades hakati valetama, neid põnevamaks kirjutama. Sellest saigi alguse ilukirjandus ja romaan. - tekkis kiriromaan, selle loojaks Samuel Richardson - tuntud kiriromaan nt Goethe ''Noore Wertheri kannatused'' - reisikirjad - autobiograafiad
… (1. loeng puudu) Konstruktiivne tekstianalüüs – tekstid konstrueerivad mingi pildi maailmast ja teevad seda keeleliste valikute kaudu. See on edasi arenenud kriitiliseks tekstianalüüsiks ja lingvistiliseks tekstianalüüsiks. Mõlema lähtekoht on ühesugune, aga rõhuasetus erinev. KRIITILINE LINGVISTIKA ehk kriitiline diskursuse analüüs Küsimus keelest ja võimust, st keelekasutuse seos ühiskonnas valitsevate võimuvahekordadega. Püüab näidata keeleliste valikute seost ideoloogiaga, võimu ja kontrollimehhanismidega, sest keelekasutusega kontrollitakse ja juhitaks ühiskonda. Keelekasutust vaadeldakse ühiskondliku tegevusena, mis mitte ainult ei kirjelda, vaid ka kujundab ja konstrueerib ühiskonda. Tekste uuritakse kui sotsiaalse suhtlemise vorme ja tegelikkust kujundavaid tähenduskooslusi. Keelekasutus on peamine inimsuhtluse vahend. Uuritakse, mida keelega teha saab ja miks neid asju tehakse. Keele abil väljendatakse arvamusi, hoiakuid ja p�
kõige populaarsema värsimõõdu. 1730. 1760. on uue vene kirjanduse algusperioodiks Sturm und Drang (tormi ja tungi) periood. Neil kolmel mehel oli vene kirjandusele väga suur mõju. Tol ajal tekkisid sellised nähtused, nagu kirjanduslikud koolkonnad, poleemika, ringid. Kirjandusprotsess oli väga elav ja pingeline. 18. saj oli ikkagi ratsionalismisajand. Leiti, et igal asjal on üks võimalik lahendus, kontseptsioon ja tõde. Neil aastatel tekkis vene teater (1756) ja ajakirjandus. Esimene ajaleht ilmus Peeter I ajal, aga nendel aastatel hakkasid ilmuma ka ajakirjad. 1760. -1780. hakkasid tekkima uued kirjandussuunad. Tekkis selline kirjandus, mida loeti. Ajakirjatiraaz oli 600 eksemplari (populaarsematel 2500). 18. saj anti ajakirju välja ka kordustrükina. Tekkis sentimentalism veidi siiski hiljem kui Euroopa kirjanduses. Vene kirjandus hakkas järele jõudma Euroopa kirjandusele. Valgustuse sajand avaldas Venemaale väga suurt mõju. 18
välisminister Tanner ja mitmed teised, kes kõik mõisteti süüdi. Ryti mõisteti 10 a-ks kinni, pääses 4- ga. Nõudmine ei laienenud kõigile juhtivatele poliitikutele. Mannerheim jäi presidendiks edasi, Paasikivi, kellest oli saanud peaminister, säilitas positsiooni jne. Ždanovi komisjonil olid kontaktid Soome kommunistidega, õhutati tegutsema Moskva vaimus, aidati kommunistide esiletõusule. VALPO, kaitsepolitsei, ajakirjandus läksid suures osas kommunistide kontrolli alla. Kõik oli suhteliselt tühine, Soomel õnnestus säilitada oma riiklik iseseisvus ja vältida rahvademokraatia mudelite pealesurumist. Balti riigid Balti piiride lähedusse jõudis Punaarmee 1944 veebruaris, pärast Leningradi ründamist. Algasid ka Narva lahingud jne, otsustavat edu esialgu saavutada ei õnnestunud. Punaarmee tähelepanu keskendus teistele piirkondadele. 1944 juuli keskpaigaks töötati Punaarmee kindralstaabis välja
1 POLITOLOOGIA Pilet 1. Poliitilised ideoloogiad - konservatism Termin pärineb ladina keelest (conservare- säilitamine, alalhoidlikkus, vanameelsus). Parempoolne ideoloogia, tugineb eelkõige traditsioonilistele väärtustele. Konservatismi loojaks šoti filosoofi Edmund Burke’i, kes rõhutas, et muutuseid ei tohi teha kiirustades ega vägivaldselt, vaid ühiskond peab arenema rahulikult, stabiilselt traditsioonide vaimus. Pidas vajalikuks säilitada ühiskonnaelus palju endistest väärtustest, sest need on juba läbiproovitud ja toimivad, seevastu uute puhul ei või teada, kas need töötavad. Revolutsiooni pidas Burke halvaks, kaootiliseks ja ühiskonda lõhkuvaks nähtuseks. Leidis, et muudatused on paratamatud, aga neid tuleks kontrolli all hoida. Revolut
Kuigi komosjoni kuulub üsna suur hulk inimesi, leian, et otsuse tegemine võib siiski subjektiivseks kujuneda. Põhjuseks siinkohal ühiskonna suhtumine diskrimineerimisse. Miskipärast on sõna `feminism' tänases Eestis veel negatiivse kõlaga ning suurele hulgale inimestele seostub see fanaatiliste naisõiguslastega, kes kiivalt oma õiguste eest võitlevad. Veelgi enam, kohati jääb mulje, et feministe peetakse poolearulisteks. Seega, on vist naiivne loota, et avalikkus naiste diskrimineerimist ühiskonnas tunnistab. Just seetõttu kahtlen, kas diskrimineeritutel on piisavalt julgust, et komisjoni poole pöördumisega avalikkuse tähelepanu endale tõmmata. Pigem olen seda meelt, et enamus valib kergema tee, nn. tradistioonilise käitumismustri ning ignoreerib fakti, et teda on diskrimineeritud. Samuti pole kindel, kuidas reageeriks diskrimineerimises kahtlustatav organisatsioon / asutus, kui mõni alluv esitaks
ÕIGUSE ÜLDTEOORIA I teema. Õigusteadusest 0. Sissejuhatav loeng: Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. 1. Õigusteadus: süsteemne-struktuurne käsitlus 1.1. Süsteemse-struktuurse käsitluse olemus 2. Õiguse tunnetusviisidest. 2.1. Õiguse filosoofia kui õiguse tunnetusviis 2.2. Õiguse sotsioloogia kui õiguse tunnetusviis 2.3. Õiguse ajalugu kui õiguse tunnetusviis 3. Multi Level Approach moodsas õigusmõtlemises 4. Tänapäevane õiguse mõiste 0. Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. Õiguse topeltloomusest Allikas: The Dual Nature of Law. Alexy. Õiguse topeltloomusest on tänapäeval saanud üks kesksemaid doktriine. Rober Alexy selgitab topeltloomust läbi kahe dimensiooni ehk faktilise ja kriitilise. Esimene neist tähendab õigust positiivses mõttes ehk selle sotsiaalset mõjusust ning teine loomuõiguslikku sisu ehk õigluse ideed. Alexy tõestab oma väite läbi reaalse õigu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
