Töötasu arvestus Sisukord 1 Teadmised ja oskused 2 Töötasu arvestuse regulatsioon 3 Dokumentatsioon 4 Töötasu arvestamine 5 Deklareerimine 6 Puhkuse arvestuse üldine korraldus 7 Puhkusetasu arvestus 8 Finantsarvestuses puhkusetasu kajastamine 9 Inventeerimine 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimisel: ·tead palga maksmise korda; ·tead palgast tehtavaid kinnipidamisi; ·tead palga arvestamisel kasutatavaid algdokumente; ·oskad arvestada bruto töötasust netotöötasu; ·oskad koostada töötasu arvestusega seotud lausendeid; ·tead puhkuse erinevaid liike; ·oskad arvestada puhkusetasu; ·tead, mis on puhkusekohustis ja kuidas seda arvestatakse; ·oskad koostada puhkusetasu ja puhkusekohustise arvestamise lausendeid; ·oskad koostada deklaratsiooni STD. 2 Töötasu arvestuse regulatsioon Töötasuga seotud mõisted ja arvestuspõhimõtted on sätestatud Töölepingu seadusega. Töölepingu seadus Vastu võetud 17.12.2008 ...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtlus- ja majandusõppetool R13 KÕ1 Reti Punt MAJANDUSARVESTUSE AJALUGU Essee Õppejõud: Siiri Luts, MA Mõdriku 2013 Majandusarvestuse ajaloo juured ulatuvad kaugele, siiski on selle aja kohta säilinud vähesed materjalid nagu ikka. Põhjuseid, miks tekkis arvepidamine, on keeruline tagantjärgi kindlaks teha. Ürgajal polnud inimesel peal üksiku tööriista midagi muud, seega tol ajal loendamist ei vajatud. Siiski võiks eeldada, et inimesed hakkasid arvet pidama jõukuse suurenedes, et loendada oma karja ning vilja. Juba Piiblist võime näha algseid raamatupidamist puudutavat informatsiooni. Loendati karja, vilja ning see märgiti tavaliselt templis üles. Samuti pidasid preestrid arvet kümnise ning ohverdamiste suhtes. See kõik oli algne arvepidamine. Kui algselt oli arvestamine üsna kerge ja li...
Ajavahe ja sellega arvestamine reisimisel Iseseisvalt reisi kokku pannes võib jääda reisijatele selgusetuks või üldse tähelepanuta ajavahega arvestamine, mis mõjutab reisimist. Maailm on pärast 1884. aastat jagatud 24 ajavööndiks, mis algavad algmeridiaanist, kus aega selles ajavööndis nimetatakse Greenwich Mean Time'iks (GMT). Ülejäänud maailmas arvestatakse aega GMT-st lähtuvalt. Märgid + ja riikide aja näitamisel tähendavad: GMT +1 = 1 tund GMT ajast ees GMT 1 = 1 tund GMT ajast maas Ajad on nii toodud kuni GMT +12 ja GMT 12. Eestis on ajavöönd +2 ehk kaks tundi GMT ajast ees. Mõned riigid muudavad oma ajavööndit suvel, mil lisavad ühe tunni (näiteks Eesti), seda nimetatakse suveajaks (ingl Daylight Saving Time). Nende riikide puhul on kirjas ka periood, mil see kehtib. Suured pindalaga riigid jagunevad enamasti mitmesse ajavööndisse. Näiteks Austraalias, Brasiilias, Kanadas, Indoneesias, Venemaal ja USA-s on üh...
KMH ajatelg 1. Tegevusloa taotlus. Arendaja esitab otsustajale oma kavandatava tegevusloa taotluse. 2. Eelhindamine.KMH (mitte)algatamine.Otsustaja vaatab arendaja esitatud taotluse läbi. Selle põhjal langetab otsustaja otsuse KMH algatamise või mittealgatamise kohta. Selle otsuse tegemisel lähtub otsustaja KeHJS seaduses §6 -st (juhul, kui tegevus kuulub lõikesse 1, on otsustaja kohustatud KMH-d algatama) ning sellest, kas tegevus võib mõjutada Natura 2000 alasid. Kui otsustaja teatab KMH algatamisest või mittealgatamisest väljaandes Avalikud Teadaanded. Otsus tuleb langetada õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul. 3. Algatamise õiguspärasuse kontrollimine. KMH algatamise puhul kontrollib järelvalvaja KMH algatamise õiguspärasust. 4. KMH programm. Pärast kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise otsuse tegemist koostab ekspert...
Kuivõrd oluline on sallivus tänapäeva ühiskonnas ? Tänapäeva ühiskonna jätkusuutliku arengu eelduseks on solidaarsus ehk sallivus. Raske on kujutada ette tänapäeva ühiskonda, kus puudub tolerantsus teiste inimeste vastu. Loomulikult ei saa siinkohal rääkida täielikust sallivusest ühiskonnas, sest nii palju kui on inimesi on ka erinevaid arvamusi. Globaliseerumine on ühiskonnas toimuvad muutused, mis on põhjustatud ühe suuremast vajadusest suhelda välisriikidega. Välisriikidega suhtlemisel tuli silmas pidada ka suuri kultuurilisi erinevusi. Kahekümne esimeseks sajandiks on sallivuse roll suurenenud tunduvamalt võrreldes eelneva sajandiga. Tänasel päeval ei ole tabu kohata teistsuguse nahavärviga inimesi, omasooiharaid, puudega inimesi või usulise kuuluvusega indiviide. See on muutunud globaliseerumisega ühiskonna tavapäraseks nähtuseks. Kahjuks, mida erinevamad on inimesed, seda kiiremini on probleemid ja konfliktid tekkima....
Kontrolltöö nüüdisühiskonnast. Kordamisküsimused. 1. Nüüdisühiskonna tunnused, näited iga tunnuse kohta. 1)ühiskonna sektorite eristatavus: I sektor ehk avalik (sinna kuuluvad kõik riigiasutused) II sektor ehk turumajandus III sektor ehk kodanikuühiskond (kuhu kuuluvad MTÜ-d, seltsid). 2)Tööstuslik kaubatootmine 3)Rahva osalemine ühiskonna elu korraldamises. 4)Inimõigused on tagatud, see tähendab näiteks õigus vabadusele, haridusele. Vabameelsus vaimuelus ja inimsuhetes. 5)Vähemustega arvestamine. 2. Iseloomustada ja võrrelda üksteisega agraarühiskonda, tööstusühiskonda, postindustriaalset, info- ja teadmusühiskonda. Agraarühiskond: tsivilisatsiooni tekkimisest tööstuspöördeni, ca 90% töötab põllumajanduses, ühiskonna kihistumine (sotsiaalne stratifikatsi...
Kuressaare Ametikool Toitlustuse õppesuund KP2-11 RonJürgen Kuld/Kevin Roost Aastavahetusepidu Rühmatöö Õpetaja nimi: Urmas Lehtsalu Kuressaare 2012 Sissejuhatus Teema: Aastavahetusepidu Me valimise selle teema, kuna meie aastavahetustel on toimunud alati suur pidu. Roni aastavahetus möödus Pärnu maakonnas, kus oli väga palju inimesi ja väga lahe seltskond. Pidu kestis hommikuni kella 7- meni. Selliseid pidusi tahaks rohkem kogeda või korraldada. Kevini aastavahetus möödus saaremaal sõpradega koos. Pidu oli väga raju, kestis hommikuni välja ja läks veel järgmine päev edasi. Pidu tahame korraldada Mändjala puhkemajas. Plaanis on kutsuda umbes viiskümmend inimest. Peo algusaeg on kell kaheksa öhtul. Peo lõppaeg oleks hommikul kell kümme. Külalisi on kutsutud kokku viiskümmend. Me oleme ka sellega arvestanud, et keegi ei saa tulla, näiteks mingi haiguse tõttu või ke...
Demokraatia 19201930. aastatel Demokraatlik riigikord suurenes pärast I maailmasõda , sest rahvas tahtis endale valitsejat kes seisab riigi eest väljas ning ei proovi ainu valitsemisega kogu riigi võimu enda kätte haarata. Demokraatlik riigikord arenes välja pärast I maailmasõda , kus lõpetati diktaktuur. Demokraatliku elustiili peamised tunnusjooned olid: 1) diskussioonivõimalus, üksteise seisukohtade arvestamine ning kompromissivalmidus, 2)seaduslikult tegutseva opositsiooni olemasolu, 3) erinevate väärtushinnangute ja seisukohtade aktsepteerimine, 4) ühe partei või ideoloogia domineerimise võimaluse puudumine, 5) peamiste inimõiguste tunnustamine, 6) vabadus avaldada oma arvamust.Kahjuks tabas demokraatiat peagi kõikjal kriis.1920.aastate algul vaevas Saksamaad majanduskriis ja sellega seostuv inflatsioon. Pärast esimest maailmasõda kaotasid liberaalid Euroopa maades oma senise mõju. Sõjast väsinud inimesed ...
MAJANDUSE ABC RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMISE SÜSTEEM Tulude ja kulude ringkäik Tulude ja kulude ringkäik majanduslik ringkäik, kus luuakse uusi kaupu, nende müügist saadakse tulu, mida kasutatakse omakorda uute kaupade loomiseks, sellest saadakse jälle tulu jne. Tulude ja kulude lihtsustatud skeemi, kus on välja toodud ainult kaks majandussubjekti: majapidamised ja ettevõtted Majapidamine (ka: pere) majandussubjekt, mis koosneb üksikisikust või ühise eelarvega perest Teguritulu on tulu, mida inimesed saavad ettevõtetelt tootmis- tegurite eest T TASU HÜVISTE EEST MAJAPIDAMISED ETTEVÕTTED TEGURITULUD ...
Kasvatamine. Korra loomine ja hoidmine klassis (Distsipliin klassis) Distsipliin mis see on? · Karistamine, korralikult ja vaikselt pingis istumine ..... · ENE: sotsiaalse süsteemi liikmete kohustuslik korrahoidmine, mis vastab ühiskonna moraali- ja õigusnormidele või mingi organisatsiooni nõudeile · Koolidistsipliin on seotud ühiskonna moraali ja väärtustega, lisaks (eelkõige) aga koolis kehtestatud normide ja nõuetega Distsipliin koolis · Juhendamise või õpetamise viisid, mida kasutatakse, et õpetada lastele enesedistsipliini · Käitumisprobleemide lahendamisele suunatud (õpetaja, ....) tegevused Distsiplineerimise eesmärgid · Arendada õpilaste enesekontrolli ja enesedistsipliini · Tagada õpilastele turvatunne · Võimaldada lastel töötada · Tõsta õpilaste enesehinnangut · Arendada positiivset mina-kontseptsiooni · Julgustada õpilasi oma tegude eest vastuta...
Estonian Business School Sotsiaalteaduste õppetool Kärt Peterson TÄNAPÄEVA JUHTIMISÜLESANDED Essee Õppejõud Maris Zernand Tallinn 2004 Arvan, et tänapäeva üheks põhilisemaks ja ka rohkem vaadeldumaks juhtimisülesandeks või siis juhtimise mõjutajaks on kujunenud või kujunemas eetikavaldkond. Eetilised probleemid on koguaeg olemas olnud, kuid viimastel kümnenditel on hakatud nendele äris rohkem ja rohkem tähelepanu pöörama. Loomulikult võib seda kõike kirjeldada mitmete erinevate tahkudena, aga mina valisin tänapäeva üheks olulisemaks juhtimisülesandeks tööandja ja töötajate vaheliste suhete ja kommunikatsiooni arendamise ning eetilisi probleeme leidub selles valdkonnas küll ja veel. Vaatleksin kahte erinevat juhtumit pealekaebamine firmades ning diskrimineerimine. Miks kaks nii erinevat teemat? Arvan, et mõlemal teemal on ühine joon eetika, pigem isegi...
Aja- ja kultuurilooline taust Pärisorjusliku majanduse kriis, talupoegade rahutused 18. sajandi lõpus. 1816. aastal Eestimaal ja 1819. aastal Liivimaal Isiklikult vaba, pärisnimi; puudus liikumisvabadus, maa mõisniku omandis Teoorjad 1841 Pühajärve sõda 1849 talurahvaseadus 1802 TÜ taasavamine Õppisid: K.J.Peterson, F. R. Kreutwald, F.R Faehlmann. 1838 Õpetatud Eesti Selts Johann Heinrich Rosenplänter (17821846) "Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache" (18131832) Kaastöölisteks nii eestlased kui ka soomalsed Rahvaluule, luule, kirjanduse käsitlused Eduard Ahrens Jutukirjandus Didaktilised juturaamatud Nn rahvaraamatud Eestlastest köstrid, koolmeistrid Robinsonaadid Nn jenoveevad Karskusliikumine OTTO WILHELM MASING (17631832 Pastor Rahva haridustaseme tõstmine, sisukama kirjavara soetamine, kõnekeele ...
MÄEKÜLA PIIMAMEES Kirjelda ja iseloomusta Mari Mari oli ilus ja väga huvitava iseloomuga naine. Tal oli palju eneseväärikust, mis ei lubanud tal end pilgata ja käsutada. Tolle aja perekonnas oli mees naise üle valitseja. Mari teadis seda, kuid hakkas sellele vastu. Esimest korda võib Mari sellist iseloomu märgata juba tema esimesel kohtumisel Kremeriga, kui Mari mõisas aknaid pesi. Kremeri küsimuse peale, kas Mari mitte alla ei karda kukkuda vastas ta ainult: "Kellel mu'st siis kahju oleks -härral või?" Näha on, et Mari tajub meeste võimu, kuid hakkab sellele vastu. See vastuhakkajalik iseloom ongi põhiliseks põhjuseks, mis määrab Mari käitumise. Marit ei ole lihtne paigutada mingisse selgelt piiritletud lahtrisse. Ta käitub ootamatult ja kummaliselt. Tundub, et tema tegusid ja mõtteid pole võimalik asjalikult põhjendada. Prillupile oli Mari tulnud õe laste hooldajana, abiellumin...
Juhtimise Projekti Definitsio Projektiju metoodik Projekt liigitamine onid htimine ad 10 10 10 10 10 20 20 20 20 20 30 30 30 30 30 40 40 40 40 40 50 50 50 50 50 Infosüsteemi loomine on just seda liiki projekt IT projekt TAGASI Projekti faasid on : algatamine (initiating) planeerimine (planning) täideviimine ja kontroll (executing and controlling) lõpetamine (closing) TAGASI eesmärgi juhtimine, aja juhtimine, kvaliteedi juhtimine, kulude juhtimine- on? projektijuhtimisvaldkonnad TAGASI Mille järgi võib projekte võib liigitada? 1. eesmärgi konkreetsuse jär...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ametnikutöö osakond OÜ Keeglisaal Äriplaan Kristi Gross SR 148 Tallinn 2015 Sisukord Lühikokkuvõte........................................................................................................ 3 Ettevõtte üldiseloomustus...................................................................................... 4 Turundusplaan........................................................................................................ 5 Teenus.................................................................................................................... 6 Konkurents.............................................................................................................. 6 Strateegia............................................................................................................... 7 Organisatsioon........................................
Pankrotiseadus 1. Kirjuta lahti mõisted: pankrot ja võlgniku maksejõuetus. Lisa juriidilisest isikust võlgniku maksejõuetuse täiendav alus (PankrS § 1). * Pankrot – võlgniku kohtuotsusega väljakuulutatud maksejõuetus. * Maksejõuetus – Seotud võlausaldajate nõuetega – ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja suutmatus pole ajutine. 2. Kirjelda võlausaldaja pankrotiavaldust tulenevalt PankrS § 10. * avaldus – põhistab võlgniku maksejõuetuse (seaduses loetletud asjaolud) + tõendab nõude olemasolu ; Tõendid nõude suuruse aluse, täitmise tähtaja kohta. 3. Kirjelda võlgniku pankrotiavaldust tulenevalt PankrS § 13. * 1. Avaldus – põhistab oma maksejõuetuse 2. Seletus – Maksejõuetuse põhjused + kirjutab alla 3. Võlanimekiri + kirjutab alla: A) võlausaldajad ja nende nõuded B) andmed võlgniku vara kohta 4. Mis on deposiit (PankrS § 30)? Mis on käsutuskeeld (PankrS § 20, 21)? * Deposiit – (Raha hoiustamine) Kui võlgnikul ei jät...
Meil on alati küllalt aega, kui me seda otstarbekalt kasutame. /J. W. Goethe/ Aeg on tänapäeva elu üks olulisemaid aspekte ja temast oleneb palju kui ei oleks aega, ei oleks täisväärtuslikku elu. Sellest olenemata, paljud inimesed ei oska aega väärtustada ja kahjustavad sellega ka kogu ühiskonda. Kuidas kasutada aega õigesti ja millised oleksid alternatiivsed võimalused õppimaks aega kasutama? Goethe kirjutas kunagi: ,,Meil on alati küllalt aega, kui me seda otstarbekalt kasutame". Aeg üks väärtuslikumaid privileege, on üks valesti kasutatavaid nähtusi. Maha magatud võimalused, aega kulutatakse tegevuseta olles, hilinemine kohtumisele on täiuslik näide valest ümber käimisest ajaga. Heraclitus ütles kord, et me ei saa ületada üht ja sama jõge kaks korda. Sama kehtib aja kohta, sest aeg liigub lakkamatult edasi, olenemata, mis me sellega teeme või peale hakkame. Siiski, kui oleme kaotanud selle, ei saa seda kunagi tagasi. Aeg tund...
TESTI KÜSIMUSED 1.Mis on heuristiline vestlus? Miks seda tuleks kasutada? Heuristiline vestlus on avastamise elementidega vestlus ehk siis selline vestlus, mille käigus õpilased ise tuletavad järeldusi ja üldistusi, avastavad enda jaoks midagi uut. Lapsed ise jõuavad õpetaja juhtimisel, tema suunavate korralduste ja selgituste toel soovitud tulemuseni. Seda tuleks kasutada, sest see moodus arendab laste loomingulisust, iseseisvust mõtlemisel, sõltumatust jne. 2. Mis tõstab õppetegevuste efektiivsust lasteaias? Millele tuleks tähelepanu pöörata ja mida arvestada? · Rääkimise asemel ettenäitamine. · Näitlikustamine · Vahendid peavad olema elulised, need mis last ümbritsevad . · Laste praktiline tegevus · Võimalikult mitme meele ja väljendusvahendi rakendamine (sh töövõtete vaheldumine). · Saadud teadmiste seostamine mänguga. · Õppetöö toimumine süstemaatiliselt ja õppematerjal olgu süstematiseeritud. ·...
TÕLGENDAMISE KLASSIKALISED VIISID Grammatiline tõlgendamine Iga tõlgendamise viis peab lähtuma seadustähest. Kõigepealt tuleb uurida õigusnormi teksti, võttes abiks grammatikareeglid. Ükski tõlgendus ei saa ole absoluutselt õige ja kehtida igas ajas ja ruumis. Iga aeg ja ruum pakub oma väärtusmastaape, mida õiguse rakendaja arvesse peab võtma. Õiguse tõlgendamist iseloomustab kontinuiteet ehk järjepidevus. Grammatilises tõlgendamises on hädavajalikuks eelduseks selle keele reeglite tundmine, milles on õigusnormid väljendatud. Ka seadusandja püüab kasutada võimalikult lihtsaid sõnu, et muuta seadustekst arusaadavaks. Väljendeid, millel on õiguse keeles spetsiifiline tähendus, kasutatakse õigusnormides just selles tähenduses. NT. leping, pärand, tehinguvõime, valitsus, kohus jne. Nii välistab õiguse keel paljude sõnade mitmetähenduslikkuse. Kontinentaalses õigussüsteemis on õiguse tekstil kahe...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool R16 KÕ Laura Potsepp TINEVEX OÜ Praktikaaruanne Koolipoolne juhendaja: Siiri Luts, MA Ettevõttepoolne juhendaja: Eveli Vaarend Valga linn 2017 1 SISUKORD SISUKOR 1.1Ettevõtte sisekeskkond...........................................................................................5 1.2Ettevõtte tegevusala ja selle analüüs......................................................................6 1.3 Äri (turundus) keskkond ja selle mõju praktikaettevõttele...............................6 2MAJANDUSSÜNDMUSTE DOKUMENTEERIMIE JA KIRJENDAMINE............8 2.1Raamatupidamistreguleerivad õigus- ja normatiivaktid, sh raamatupidamise sise- eeskiri.............................................................
Lähedussuhted (sõprus, romantilised suhted) Lähedussuhted Erinevused lähedussuhetes ja suhte kulgemisel: - jõulisus, intensiivsus - pühendumine - emotsionaalsus - seksuaalsus (kõik lähedussuhted ei ole seksuaalsuhted) Meeldimine - Geograafiline lähedus, interaktsioonide sagedus - Sarnasus – hoiakud/väärtused; huvid; sotsiaalne klass - Füüsiline atraktiivsus - esteetiline aspekt - stereotüüp “ilus on ka hea” - sotsiaalsed oskused (enesekindlus interaktsioonides) - ülekanne Sõprus Kahe isiku vaheline vabatahtlik vastastikune sõltumine: - vabatahtlik, – avatus, usaldus, lähedus, meeldimine, austus – toetuse pakkumine – vastastikusus – sümmeetriline (võrdsed) – puuduvad eksplitsiitsed seksuaalsed elemendid – välise surveta aja pühendamine teineteisele Sõprussuhtes kehtivaid reegleid - abistamine - sõbra privaatsusega arvestamine - konfidentsiaalsus - usaldusväärne k...
1. Tänapäeva ühiskonna tunnused. -ühsikonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus -tööstuslik kaubatootmine -rahava osalemine ühiskonnaelu korraldamises -vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus -inimõiguste tunnustamine 2. Tööstusühiskonna põhijooned -Suuremate ja rohkemate tehaste teke -,,aeg on raha" ideoloogia -ratsionaalsus (min töö,max raha) -bürokraatia- ametnike võim 3. Sotsiaalsed muutused tööstusühiskonna tulekuga -tööhõive majanduse põhivaldkondades -linna-ja maarahvastiku suhtarv -leibkonnamudelid (väiksemaks) -laiem tööjaotus-süsteem ja sellega koosluste sõltuvuse suurenemine 4. Post-industriaalse ühiskonna põhijooned -Teeninudssektori osatähtsuse kesv -kõrgtehnoloogia massiline kasutamine -mitmekesine klassistruktuur ja väärtushinnangud- tugev keskklass -masstootmine, masskultuur ja massimeedia. Globaliseerumine 5. Teadmusühiskonna põhijooned -töölise mõiste kadus är...
Kõnekunst Retooriline kujutus- müüdis peituv oluline sõnum, mis koondab inimhulki. Luuakse ettekujutus maailmast, selle toimimise põhimõtetest ja tegutsemise eesmärkidest, sõnastatakse ka tulevikuvisioon. Arhetüübid- müütide peategelased, kellel on äratuntavad omadused ja kes käituvad tuntud loogika kohaselt. n. Hamlet, Don Juan, Andres ja Pearu. Kõnede liigid: Pidulik ehk olmekõne kõne, mille eesmärgiks on meeleolu loomine ja inimeste emotsionaalne mõjutamine. Veenmiskõne- kuulajate hoiakute ja seisukohtade muutmine. Kasutatakse ühepoolseid argumente st. Oma vajadustest lähtuvalt kas poolt või vastuargumente. Tuntud võte on ka hämamine ehk demagoogia- kuulajate eksiteele viimine tõe moonutamise ja pettelubadustega. Veenmiskõne ülesehitus: Huvi äratamine- tuleb leida kontakt kuulajatega. Vajaduse tekitamine- probleemide võimendamine ja täpne sõnastamine. Lahenduste pakkumine- kiired ja mugav...
Laenuleping Käesolev leping (edaspidi nimetatud Leping) on sõlmitud "____"_____________ _____________________________________, registrikood _____________________, aadress _____________________________________, mida esindab juhatuse liige ______________________________ (edaspidi nimetatud Laenuandja) ja _____________________________________, registrikood _____________________, aadress _____________________________________, mida esindab juhatuse liige ______________________________ (edaspidi nimetatud Laenusaaja), edaspidi nimetatud Lepingus eraldi Pool või ühiselt Pooled, leppisid kokku alljärgnevas: Märkus: Käesolev näidis on mõeldud kasutamiseks laenusuhete puhul, kus partnerid üksteist tunnevad ja usaldavad (näiteks füüsiliste isikute vahelised laenud) või on laenuandjal laenusaaja üle teatud kontrollivõimalus (näiteks emaettevõtja ja tütarettevõtja suhted). Seetõttu on lepingus tagasihoidlikumalt reg...
PROJEKT Üldandmed: Projekti nimi: Vähese sissetulekuga perede lastele abikeskuse ,,PESA" loomine Pärnus. Projekti teostamise aeg: Hoone renoveerimine 1.märts 2011- 30.aprill 2011. Abikeskus avab oma uksed lastele 30. juuli 2011 Projekti teostamise koht: Abikeskus hakkab tegutsema Pärnu kesklinnas, Hospidali tn 4. Üüritakse 1.korruse pinda ja tehakse ennem vastavad renoveerimistööd. Projekti teostajate nimed: Meeskonnaliige: Triin Filippov Roll: huvialajuht Vastutusvaldkond: vabaaja veetmise harrastused Kohustused: mänguliste tegevuste organiseerimine Meeskonnaliige: Airi Metsasalu Roll: Toitustusjuht Vastutusvaldkond: Söök ja jook Kohustused: koostööpartneri leidmine, kes tooks noortele sooja süüa ja juua abikeskusesse; sellega seonduvate probleemide lahendamine ning uute lahenduste leidmine Meeskonnaliige: Liis Poom Roll: Suhtekorraldaja Vastutusvaldkond: personal ja noore...
Agressiivsus Mõisted · Agressiivsus: igasugune teist elusolendit sihipäraselt kahjustav tegevus. Agressiivsus eesmärgipärane kahjustamine. Teadlik ja soovitud kahjustamine olukorras, kus agressiivsuse ohver seda ei soovi. Nii füüsiline kui verbaalne rünne Vägivald füüsiline agressiivne rünne · Prosotsiaalsus: teiste toetamine, abistamine, huvide arvestamine SP: agressiivsus ja prosotsiaalsus kui inimestevaheliste suhete omadus/mõõde. Mis põhjustab, kuidas seletada, kuidas mõjutada? Liigid: 1. Instrumentaalne agressiivsus (agressiivsus on vahend muu eesmärgi saavutamiseks raha, ülestunnistus), vaenulik agressiivsus (suhtumise väljendamine agressiivsuse ohvrisse) Individuaalne ja kollektiivne agressiivsus. Agressiivsus kui kultuurinorm? Sati. Agressiivne maailm: 5000 aasta jooksul 15 000 sõda, 20. sajandil üle 150 milj tapetu Tapmiste arv aastas 100 000 elaniku kohta (2005/2007) LAV:38, V...
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA Transaktsioonid: Mina seisund- kui psühholoogiline reaalsus; määratlemine tunnete süsteemi ja sellega kaasneva käitumismustrina. ● lapsevanema tasand- õpetab, juhib, käsutab, kritiseerib, riidleb, hoolitseb, kaitseb, annab nõu. ● täiskasvanu tasand- tasakaalustatud, enesekntroll, kaalutlev, emotsioone tagasihoidev, iseloomulik objektiivsus. Soovitatav kasutada konfliktide vältimiseks või maandamiseks. ● lapse tasand-impulsiivsus, emotsionaalsus, rõõm, loovus, energilisus, mossitamine, tujutsemine, jonnimine, abitus. Rööpsed transaktsioonid- partner vastab talle pakutud tasandilt, konfliktide oht minimaalne. Ristuvad transaktsioonid- pöördumine selle mina konseptsiooni poole, millega partner pole nõus. Põhjustab probleeme. Mängud- suhtlemisvorm, käikude ahel, mis viib ettemääratud tulemuseni; iseloomulikuks on varjatud loo...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond xxxx xxxx TÖÖJÕU KULUDE ARVESTUS Ainetöö Juhendaja: xxxxxx Tallinn 2009 2 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 3 Sissejuhatus............................................................................................................................ 4 1.Töötasu arvestamine ja kajastamine.................................................................................... 6 1.1.Tulumaks....................................................................................................................... 9 1.2.Töötukindlustus..............................................................................
Haridus Riigieksamid ei peegelda koolis tehtud töö väärtust. Riigieksamite keskmine tulemus näib paljude pingerea tõlgendajate arvates olevat otseses seoses tehtud töö mahuga. Samuti on Eesti nende riikide esireas, kus seos on sotsiaalmajandusliku tausta mõju ja soorituse vahel on väike. See kõk peaks tähendama, et Eesti lapsevanem võib koolivaliku seisukohast üsna muretu olla. Inimestel on enamasti erinev arusaamine sellest, millised on need ,,head väärtused", mille eest kool seisma peaks. Milline võiks välja näha üks väärtuspõhist haridust propageeriv kool? Arvan, et kool, mis lisaks haridusele suudab juurutada arusaama vägivalla ja hoolimatuse letaalsusest ning tolerantsuse heast mõjust meie elukvaliteedile, on rohkem väärt kui ükskõik millise pingerea esimene koht. Kool, mis õpetab olema ühiskonnas aktiivne ja vastutav liige, võiks olla abiks liiklussurmade vähendamises, alkoholismi ja...
1 1. Erinevad ühiskonnamudelid. Tööstusühiskonnast teadmusühiskonda: 1.1. Agraar- ehk põllumajandusühiskond: Kiviaja lõpust kuni uusajani oli ühiskonna peamiseks elatusallikaks karjakasvatus ja põlluharimine. Vaatamata käsitöö ja kaubanduse arengule oli nendes valdkondades hõivatud väike osa elanikkonnast. Keskajaks vahetus naturaalmajanduslik kaubavahetus rahamajandusega, ent põllumajanduslik maavaldus jäi jätkuvalt peamiseks rikkuse allikaks. Linnu oli agraarühiskondades vähe ning seal elas väike osa elanikkonnast. Agraarühiskonna peremudeliks oli mitut põlvkonda ühendav suurpere. 1.2. Industriaal- ehk tööstusühiskonna põhijooned: Tööstusliku pöörde käigus toimus üleminek manufaktuuridelt ja käsitsi tootmiselt masintootmisele ja vabrikutele, kus hakati tootma konveiermeetodil. Esikohale tõsteti ratsio...
Säästev tarbimine Maailma jätkuva saastumise peamiseks põhjuseks on raiskav tarvitamine ja tootmine, mida saame muuta me kõik nii tarbijatena kui ka ettevõtjatena. Inimesed elavad üle oma võimete ja selline eluviis on meie planeedile koormav. Meie tegevus avaldab üha suuremat survet loodusressurssidele ja keskkonnale, sealhulgas veele, maapinnale ja õhule. Kui me enda tegevust ei muuda, seisame peagi silmitsi ebastabiilse tulevikuga, kus inimesed peavad võitlema pidevalt vähenevate ressursside eest. Lahenduseks tulevikus on teadlik ja säästev tarbimine. Kui kogu maailm elaks ja tarbiks nii nagu eurooplased, läheks vaja kolme maakera ressursse. Selle pärast peavad paljud rahvad kannatama, elama vaesuses, viletsuses ning nende keskel tekib palju erinevaid haigusi, mis võivad põhjustada katastroofilist olukorda inimkonnale. Kõige tähtsam on alati alustada sinust enesest. Sa pead teadustama endale, mis on vajalik ...
LAENULEPING [Asukoht], 22. märts 2015. a. Käesoleva laenulepingu (edaspidi Leping) on sõlminud ühelt poolt [Ettevõtte Nimi], registrikoodiga [Registrikood], mille aadress on [Aadress] (edaspidi Laenuvõtja) ja teiselt poolt teda esindav juhatuse liige, osanik või eraisikust omanik [Omaniku Nimi], kelle isikukood on [Isikukood], ja elukoha aadress on [Aadress] (edaspidi Laenuandja), olles edaspidi nimetatud kui Pool ning ühiselt kui Pooled, alljärgnevatel tingimustel: 1. LEPINGU OBJEKT 1.1. Käesoleva Lepinguga Laenuandja annab üle ja Laenuvõtja võtab vastu laenusumma (edaspidi Laen) vastavalt vajadusele osade kaupa või korraga kuni [Summa Numbritega] ([Summa Sõnadega]) eurot; 1.2. Laenu arvestamine toimub laenu (osa)summade graafiku (edaspidi Laenugraafik) alusel; 1.3. Laenu üleandmine toimub Laenuvõtjale ...
Mäeküla piimamees. E.Vilde kirjutas romaani "Mäeküla piimamees" 1916. aastal, ajaliselt just enne Eesti Vabariigi välja kuulutamist. Nagu ka paljud tema eelmised teosed, nii kritiseerib ka see kodanlust tollel ajaperioodil. Raamatu põhikonfliktiks on naine Mari, kellesse on armunud mõisnik Kremer, kuid kes on abiellus talupoeg Tõnu Prillupiga. Prillupil on aga egoistlikud kavatsused Mari suhtes ja seetõttu üritab ta Mari sundida mõisnikuga vahekorda astuma, mida naine ka lõpuks teeb. Selles kirjandis ma proovingi selgitada Mari motiive seda sammu astudes. Mari ole tolle aja kohta päris kena väljanägemisega ja küllaltki huvitava iseloomuga. Ta oli palju eneseväärikust, mis ei lubanud tal end pilgata ja käskida lasta. Tolle aja perekonnas oli mees naise üle valitseja. Mari teadis seda, kuid hakkas sellele vastu. Esimest korda võib Mari sellist iseloomu märgata juba tema esimesel kohtumise Kremeriga, kui Mari mõisas aknaid pesi. Kremeri kü...
PROJEKT Üldandmed: Projekti nimi: Vähese sissetulekuga perede lastele abikeskuse ,,NOORED" loomine Pärnus. Projekti teostamise aeg: Hoone renoveerimine 1.märts 2012- 30.aprill 2012. Abikeskus avab oma uksed lastele 30. juuli 2012 Projekti teostamise koht: Abikeskus hakkab tegutsema Pärnu kesklinnas, Hospidali tn 4. Üüritakse 1.korruse pinda ja tehakse ennem vastavad renoveerimistööd. Projekti meeskond: Meeskonnaliige: 1 Roll: huvialajuht Vastutusvaldkond: vabaaja veetmise harrastused Õigused: muuta ja korraldada mängulisi tegevusi Kohustused: mänguliste tegevuste organiseerimine Meeskonnaliige: 2 Roll: Toitustusjuht Vastutusvaldkond: Söök ja jook Õigused: Valida koostööpartnereid, muuta menüüd ja korraldada toitlustusega seonduvaid ülesandeid. Kohustused: koostööpartneri leidmine, kes tooks noortele sooja süüa ja juua abikeskusesse; sellega seonduvate probleemide lahendamine ning uute lahe...
SKP arvestamine, Eesti majandusareng 1. (a) mikroökonoomika tähis p konkreetse hüvise hind turul; makroökonoomika tähis P üldine hinnatase (tasemete muutus inflatsiooni näitaja); (b) mikroökonoomika tähis q - konkreetse hüvise nõutav või pakutav kogus turul, enamasti materiaalsetes ühikutes (meeter, kilogramm jne); makroökonoomika tähis Q majanduse kogutoodang (SKP, RKP) rahalises väljenduses 2. Mis vahe on SKP-l ja RKP-l? Selgitage. Kumba täna rohke kasutatakse, põhjendage. SKP võtab ühiskonnas loodud kaubad ja teenused kokku territoriaalsel printsiibil, RKP teeb seda omandi baasil, (kellele kuuluvate tootmisteguritega on loodud). Kasutatakse rohkem SKP-d sest omandisuhteid välja selgitada on globaalses maailmas järjest keerulisem 3. Kas järgmiste tehingute väärtust arvestatakse SKP-s? Põhjendage! a. klient maksab restoranis lõuna eest: JAH, lõpptarbimine b. ettevõte ostab Tartu kesklinna...
Suhtlemispsühholoogia Suhtlemine suhe kestev interktsioon ajategur, intiimsuse kui läheduse tegur, suhtlemise dünaamika viide sellele, et tegemist on protsessiga, millele on iseloomulik muutumine suhtlemisvahendid verbaalsed ja mitteverbaalsed (ka paralingvistilised), mille abil toimub interaktsioon. suhtlemine toimub abimehhanismide vahendusel (esmamulje, kategoriseerimine jne.) suhtlemise funktsioonid vajaduste rahuldamine (kuulmis, mõju, emotsionaalsete suhete omamise vajadus) suhted annavad isikule: · suhted kui toimetulekuressurss (sotsiaalne, matriaalne, emotsionaalne, informatiivne) · kuulumise ja kontrollimise vajadus (vastutuse võtmise määr) · minapildi kujunemine suhtlemise komponendid: kommunikatsioon (sõnumite edastamine; müra) tunnetus/taju (tajuvead, sstereotüübid, hoiakute ja seisundite mõju tõlgendamisele) mõjutamine (manipulatsioonid, mängud, käitumisstiil) sotsi...
Pensionid ja pikaajalised investeeringud Tarbimise üldine psühholoogiline seadus - Seadus, mis ütleb, et esiteks eksisteerib tuludest sõltumatu autonoomne tarbimine ja teiseks, tulude kasvades kasvab ka tar- bimiskulu, kuid aeglasemas tempos. Mis tähendab, et teatud tulude taseme ületami- sel hakkab inimene säästma . Isiklik kasutatav tulu (IKT) tulu, mis jääb järele peale maksude maksmist. Tarbimisfunktsioon näitab majapidamiste kulutamise soovi erinevatel isikliku kasutatava tulu tasanditel Eluaegse tulutsükli mudel lisaks jooksvale IKT'le sõltub nimetatud mudeli järgi jooksev kulutamine (tarbimine) ka akumuleerunud rikkusest ja eelmiste ning tulevaste perioodide tulust Püsikaup selline hüvis, mille ostmise kulu läheb küll jooksva tarbimise arvestusse, kuid millest kasu(likkust) saadakse pikema perioodi jooksul Säästmine tarbimise edasilükkamine tulevikku ning rahaliste vahendite akumuleer...
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond VÕRKPLANEERIMISE KODUTÖÖ Sünnipäeva korraldamine JUHENDAJA: Juta Sikk KOOSTAJA : Kristiine Viiard Tartu 2014 Sündmused: 0 plaan pidada sünnipäeva 1 Koht väljavalitud 2 Koht renditud 3 Kutsed koostatud 4 toidu ja joogi kogused arvestatud 5 Menüü plakatina valmis 6 Toidud tellitud sünnipäeva ajaks 7 Serviis ostetud 8 Koha dekoratsioon mõeldud, pisiasjad paigas 9 Peokleit valitud 10 Juuksur leitud/broneeritud sünnipäeva ajaks 11 Jumestja leitud/ broneeritud sünnipäeva ajaks 12 Juuksuri ja jumestaja juures käidud 13 Sünnipäeva peoks valmistunud, Sünnipäev Tööd Töö nimetus Töö kestus Töö number 1;2 ...
Karjääriplaneerimise paradigmad ja teooriad. Merit Luik Karjääriplaneerimine Mis see on? Kuidas käib? Veidi mõistetest I Kutsevalik Keskendub sobiva ameti valimisele Eelduseks töömaailma hea tundmine Kutsenõustamine (ühekordsele) kutsevalikule keskenduv protsess nõustatav passiivses rollis, nõustaja sobivust määratlev spetsialist Veidi mõistetest II Karjääriplaneerimine kirjeldab pidevat analüüsile ja otsustele keskenduvat protsessi inimene on ise oma elu aktiivne kujundaja hõlmab nii kutsevalikut kui selle aluseks olevat mitmekülgset enesetundmist Karjäärinõustamine Karjääriplaneerimine koos vastava spetsialisti abiga Nõustatav aktiivne, nõustaja toetav ja informatsiooni jagav Karjääriplaneerimise paradigmad Joonfaktor (traitandfactor) lähenemine ehk matching´u paradigma Humanistlik eh...
1 Toitlustusettevõte Toitlustusettevõtted on tootmis-teenindusettevõtted, mis korraldavad suurte inimhulkade toitlustamist mis tahes kujul. Toitlustusettevõtte põhiliseks ülesandeks on inimhulkade toitlustamise teadlik organiseerimine, mis aitab siis tööd sel alal otstarbekalt korraldada. Organiseeritud toitlustamise eelised, võrreldes koduse toiduvalmistamisega on järgmised: • toiduainete õige säilitamine • tooraine ratsionaalne kasutamine • võimalus tootmist mehhaniseerida • võimalus kasutada kvalifitseeritud tööjõudu • võimalus valmistada teaduslikult põhjendatud alustel dieetravitoite Toiduainetetööstus valmistab toiduaineid, kaubandusvõrk realiseerib neid. Toitlustusettevõttes on need funktsioonid ühendatud: ta toodab ja realiseerib toodangut. (1;4) Toitlustusettevõtte töö korraldamisel on järgmised eripärasused: • tootmistsükkel on lühiajaline (mõni tund) ja tihedalt seotud valmistoodete realiseerim...
TALLINNA ÜLIKOOL UURIMISTÖÖ ALUSED JA METOODIKA FENOMENOLOOGILINE UURIMUS Kvalitatiivne uurimus on loominguline kollaaz. Kvalitatiivsete uuringute all peetakse silmas terviklikku erilaadsete uuringutööpide kogumit. Kvalitatiivne uuring on alati olukorda arvestav tegevus, mis asetab vaatleja maailmas kindlasse paika. Kvalitatiivset uuringut eelistatakse tutvustada näidete ja kirjelduste kaudu. Jäetakse välja täpsed definitsioonid. Uuring viiakse läbi loomulikus keskkonnas. Kvalitatiivse uuringu läbiviija läheb sageli uuringus osalejate juurde. See võimaldab uurijal märgata indiviidi või kohta iseloomustavaid detaile ning aitab uurijal osalejate tegelikku kogemusse sisse elada. Kvalitatiivses uuringus kasutatakse mitmeid meetodeid, nende alla kuuluvad: juhtumiuuringud, etnograafiline uurimus, põhistatud teooriat loov uurimus, tegevusuuring, narr...
Eetilisus juhtimises ja ärieetilised probleemid ettevõttes Efektiivset, tulemuslikku juhtimist ei saa olla ilma eetikata, ettevõtte enda hea käekäigu nimel on oluline suhtuda teistesse austavalt, väärtustada teisi inimesi ja arvestada sellega, mis toimub ettevõtte sees ja selle ümber. Iga organisatsioon on osa ühiskonnast ja suuremast keskkonnast, ühiskonna ja keskkonnaga mitte arvestamine võib viia tulemuseni, kus ettevõttel polegi enam võimalik tegutsemist jätkata. Inimesed loovad organisatsiooni ja tegelikult luuakse see eelkõige inimeste jaoks. Ka kõiki tooteid ja teenuseid, mida valmistatakse ja mida pakutakse, on loodud just inimeste jaoks ja nende vajaduste rahuldamiseks. Inimesed moodustavad organisatsioonid, ühiskonnad ja riigid, seetõttu ei saa ära unustada inimest ja tema vajadusi ning soove. Ärieetika on eetikavaldkond, mis reguleerib ettevõtete ja nende juhtide käitumist konfliktiolukordades. Eetilise konflikti äri vallas...
Kas Eestis on võimalik saada ajalehepoisist miljonäriks? Võrreldes Eestit Ameerika Ühendriikidega, jääb selle pisikese Põhja- Euroopa riigi pindala 217 ning rahvaarv 231 korda alla ühele maailma suurimale ning võimalusterohkeimale riigile. Suures riigis on palju eeliseid- seal liigub rohkem raha- palgad on suuremad, lihtsam on leida toetajaid ning mõttekaaslasi ja nõudlus erinevate teenuste ning kaupade järele on samuti suurem. Teisest küljest on raskem ennast teostada ning ka konkurents on tugevam. Ometi on just Ameerikast tulnud ütlus- ''Ajalehepoisist miljonäriks''. Kas ka nii väikesest riigis, nagu Eesti, on võimalik see ameerikalik ütlus tegelikkuseks teha? Suured ideed nõuavad tohutut tahtejõudu ning enesekindlust. Kõige aluseks on inimese usk oma mõtetesse ning järjepidevus. Sul võib olla hea idee ning algkapital selle teostamiseks, kuid peab olema ka usk sellesse, mille nimel vaeva näed. Alustades noorena ...
1. Majandus · 2. § 5.1- 5.3 Sissejuhatus majandusse · 3. Mis on majandus? Majandus on kaupade ja teenuste tootmine, vahetus, jaotus ja tarbimine · 4. Majanduse keskne eesmärk Püüe rahuldada inimeste soove ja vajadusi Inimeste soovid on piiramatud Ressursid on piiratud · 5. Majanduse keskne küsimus Kuidas rahuldada inimeste soove ja vajadusi piiratud ressursside tingimustes ? · 6. Tootmistegurid LOODUS KAPITAL INIMESED Kliima Mets, vesi Territoorium Maavarad jne Masinad Seadmed Tehased Raha jne Rahvaarv Haridustase Kogemused Ettevõtlikkus jne · 7. Himaalaja mäestik · 8. Hüdroelektrijaam · 9. Mets > puit · 10. · 11. Too näiteid Eesti põhjal LOODUS KAPITAL INIMESED ? ? ? · 12. Alternatiivkulu Ühe toote tarbimisel ei ole võimalik selle arvelt enam teist toodet tarbida , st et tehes üks valik, tuleb loobuda millestki muust Loobumise tõttu sa...
LÄÄNE VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool IIÄ JUHTIMINE ADIDAS VS NIKE Situatsiooniülesanne Üliõpilane: Marko Aunapuu Õppejõud: Virve Transtok Mõdriku 2009 ADIDAS versus NIKE Situatsiooniülesanne 1960-ndatel ja 1970-ndate algus oli jooksjatel ainult üks sportjalatsi valik: Adidas. Saksa firma Adidas valmistas võistlussportlastele kergeid ja vastupidavaid jooksukingi. 1972.a.Montreali olümpiamängudel kandis Adidase varustust üle 82% individuaalsetest kergejõustiku medalivõitjatest. Adidase tugevaks küljeks olid katsetused uute materjalidega ja tehnoloogia alal, et muuta jalatseid veelgi kergemaks ja vastupidavamaks. Kingakülgede tugevdamisek...
Visuaalkunstiteraapia erinevad tehnikad 1 Tallinna Ülikool Kunstide Instituut Kunstiteraapiate osakond Katrin Tomberg-Tohter Kodutöö aines ,,Visuaalkunstiteraapia meetodid ja tehnikad". Visuaalkunstiteraapia erinevad tehnikad Juhendaja: õppejõud Ka-Liis Gramakovski Tallinn 2013 Visuaalkunstiteraapia erinevad tehnikad 2 1. Sissejuhatus Visuaalkunstiteraapia tehnikad jaotuvad vastavalt vormi erisusele: · Kahemõõtmelised - joonistamine, maalimine, kollaazi valmistamine(võib olla ka kolmemõõtmeline). · Kolmemõõtmelised - voltimine, skulptuurid, savitööd, maskid, nukud. · Kolmemõõtmelised liikuvad pildid - kaasaegset visualiseerimistehnikat kasutavad tehnikad (nt. videod, k...
Kokkuvõte klassitsismist Klassitsism põhinebki ratsionalismil (lad ratio mõistus) Descartes'i rajatud fi losoofi lisel õpetusel. Selle järgi saab tõe allikaks olla ainuüksi mõistus. Ratsionalism vältis kõike juhuslikku ja segast, nõudis igas asjas mõistuspärasust, selgust ning loogilisust. Suurima täiuse saavutas klassitsism 17. sajandil Prantsusmaal, kus temast sai lausa ametlik kultuuriideoloogia. Esialgu kujutas klassitsism endast vaid antiikkunsti jäljendamist: antiiksetest eeskujudest lähtuv suurejooneline harmoonia sobis hästi kokku korrastatud riigi ning võimu ülevuse ideega. Ent ajapikku hakkas absolutistlik riik nõudma kunstilt järjest rangemat vormidistsipliini. Kui 1635. aastal asutatiprantsuse keele arendamiseks ja ühtse kirjakeele puhtuse eest võitlemiseks Prantsuse Akadeemia, sai see ühtlasi ülesande juhtida kogu avalikku kultuurielu. Akadeemia kaudu kunsti suhtes kehtestatud riik...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TALLINNA KOLLEDŽ Majandusarvestus ja ettevõtluse juhtimine Teenuste turundus ja juhtimine Kädril Saia VIIVIS, LEPPETRAHV, KÄENDUS, KÄSIRAHA, GARANTII Referaat Õppejõud: Uno Feldschmidt Tallinn 2015 Sisukord Majandusarvestus ja ettevõtluse juhtimine......................................................1 Teenuste turundus ja juhtimine........................................................................1 1.SISSEJUHATUS......................................................................................................................3 2.VIIVIS......................................................................................................................................4 3.LEPPETRAHV.......................................
Kordamine kontrolltööks MAJANDUS 1. Majandusressursid: majanduse keskne temaatika, tootmistegurid + näited, alternatiivkulu + näide; SKP, selle tähendus, selle arvestamine, selle osad; inflatsioon, selle põhjused, selle mõju riigile/inimestele; slaidiesitlus: http://www.slideshare.net/madlimaria/majandusressursid 2. Majanduspoliitika: raha- ja fiskaalpoliitika eesmärgid ja vahendid; skeem: http://www.slideshare.net/ madlimaria/majanduspoliitika-2943386, konspekt vihikust 3. Tööturg ja tööhõive: aktiivne ja passiivne rahvastik, struktuurne tööpuudus, tööpuuduse mõju riigile/inimesele, passiivne/aktiivne tööturupoliitika; slaidiesitlus: http://www.slideshare.net/madlimaria/tturg-ja-thive-2943382 4. Sotsiaalpoliitika: sotsiaalkindlustuse põhimõte, Eesti kolmesambaline pensionisüsteem (oska kirjeldada iga sammast), ...
1 Masina soetusmaksumus on 100, eeldatav kasulik eluiga 5 aastat, masina amortisatsioonikulu kahekordse kahaneva jäägi meetodil teisel aastal on a. 24 b. 25 c. 23 d. 22 Question 2 Bilansi maht suureneb, kui a. ostetakse järelmaksuga põhivara b. saadakse pangalaen c. laekub ostjalt ettemaks Question 3 Omakapitali alaliigid on näiteks a. oma osad või aktsiad b. kasum c. aktsia- või osakapital d. ülekurss e. omakapital f. laenukapital g. reservkapital h. võõrkapital Question 4 Bilansi maht ei muutu, kui a. saadakse tagasi tarnijale tehtud ettemakse b. antakse töötajale laenu c. makstakse välja palgad d. tehakse tarnijale ettemaks Question 5 Immateriaalset põhivara kajastatakse bilansis a. õiglases väärtuses b. neto realiseerimismaksumuses c. soetusmaksumuses d. soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse languse...
annaabi.ee 
