Ajavahe ja sellega arvestamine reisimisel (0)

5 VÄGA HEA

Ajavahe ja sellega arvestamine reisimisel
Iseseisvalt reisi kokku pannes võib jääda reisijatele selgusetuks või üldse tähelepanuta
ajavahega arvestamine, mis mõjutab reisimist. Maailm on pärast 1884. aastat jagatud 24
ajavööndiks,  mis  algavad  algmeridiaanist,  kus  aega  selles  ajavööndis  nimetatakse
Greenwich   Mean   Time’iks  (GMT).  Ülejäänud  maailmas  arvestatakse  aega  GMT-st
lähtuvalt. Märgid + ja – riikide aja näitamisel tähendavad:
  GMT +1 = 1 tund GMT ajast ees
  GMT –1 = 1 tund GMT ajast maas
Ajad on nii toodud kuni GMT +12 ja GMT –12. Eestis on ajavöönd +2 ehk kaks tundi
GMT ajast ees.
Mõned  riigid  muudavad  oma  ajavööndit  suvel,  mil   lisavad   ühe  tunni  (näiteks  Eesti),
seda nimetatakse suveajaks (ingl Daylight Saving Time). Nende riikide puhul on kirjas
ka  periood,  mil  see  kehtib.  Suured  pindalaga  riigid  jagunevad  enamasti  mitmesse
ajavööndisse. Näiteks Austraalias, Brasiilias, Kanadas, Indoneesias, Venemaal ja USA-s
on ühes riigis mitu ajavööndit, Hiinas samal ajal vaid üks.
Oluline  on  tähele  panna,  et  lennuajagraafikud  on  alati  kohaliku  aja  järgi.  Et  saada
ülevaade, kuidas ajavahet arvutada, on järgnevalt toodud mõned näited.
Näide  1:  Madridis  (+1)  on  30.  oktoobril  kell  05:00.  Mis  on  kuupäev  ja   kellaaeg
Vancouveris (–8) Kanadas?
Lahendusvariant 1: kuna üks aeg on GMT ajast ees ja teine taga (üks positiivne ja teine
negatiivne),  siis  liidame  need  kokku:  1+8=9  ehk  ajavahe  on  9  tundi.  Seega  on
Vancouveri aeg Madridi ajast 9 tundi taga.
05:00–9 tundi=20:00 eelmisel päeval 29. oktoobril.
Lahendusvariant 2: kui Madridi aeg on 1 tund ees, siis GMT aeg on 05:00–1=04:00 ja
Vancouveri  aeg  8  tundi  GMT  ajast  taga  ehk  04:00–8  tundi=20:00  eelmisel  päeval  29.
oktoobril.
1

Kumba lahendusvarianti kasutada, on igaühe enda otsustada.
Näide 2: Santiagos Tšiilis (–3) on kell 20:25 15. veebruaril. Mis on kellaaeg ja kuupäev
Karāchis (+5) Pakistanis?
Lahendusvariant  1:  üks  aeg  on  taga  ja  teine  GMT  ajast  ees  (üks  negatiivne  ja  teine
positiivne), seega liidame need kokku: 3+5=8 tundi on ajavahe. Karāchi aeg on 8 tundi
Santiago ajast ees.
20:25+8 tundi = 04:25 järgmisel päeval 16. veebruaril.
Lahendusvariant  2:  kui  Tšiili  aeg  on  3  tundi  taga,  siis  GMT  aeg  on  20:25+3=23:25  ja
Karāchi aeg on 5 tundi GMT ajast ees ehk 23:25+5 tundi=04:25 järgmisel päeval, 16.
veebruaril.
Nagu  eespool  öeldud,  on  maakera  jagatud  24  ajavööndiks.  Seega  peab  olema  kusagil
koht,  kus  kuupäev  muutub  –  kus  planeedil  päev  algab.  Rahvusvaheline  kuupäevajoon
(ingl  International Date  Line,  IDL) on kujuteldav joon  Vaikses ookeanis, mis jookseb
põhjapoolusest lõunapooluseni 180 kraadi Greenwichi meridiaanist.
Kui  rahvusvahelist  kuupäevajoont  ületada  idast  läände,  siis  lisandub  uus  päev  ehk
kuupäev muutub homseks. Kui läänest itta , siis lahutatakse päev, nii et kuupäev muutub
eilseks. Siinjuures tuleb rõhutada, et kellaajas pole vahet – kas kell on 14:00 või 06:00,
kellaaeg jääb samaks, muutub ainult kuupäev.
Kuupäevajoon ei ole sirge, vaid kulgeb siksakis, et see ei läbiks riike, vaid et ühes riigis
püsiks  ikka  sama  aeg  ja  päev.  Kõige  suurem  siksak  on  Kiribati  juures,  kuna  alguses
jooksis see joon läbi riigi, kuid 1995. aastal otsustati nihutada joont nii, et nüüd on riigis
üks  aeg.  Seetõttu  on  näiteks  samal   laiuskraadil   asuvate  Kiribati  ja  Hawaii  ajavahe  1
tund.
Järgnevalt  näited,  kuidas  mõjutab  rahvusvahelise  kuupäevajoone  ületamine
lennureisijaid.  Lennureis  Honolulust  Tōkyōsse  võtab  aega  9  tundi.  Kui  lennuk  stardib
teisipäeva   hommikul ,  siis  jõuab  ta  kohale  kolmapäeval,  sest   vahepeal   ületab  ta
kuupäevajoone. Kui lennuk suundub pühapäeva hommikul Tōkyōst tagasi Honolulule,
siis jõuab ta kohale laupäeval, sest ta ületab kuupäevajoone läänest itta lennates.
2

Keerulisem on asi siis, kui väljasõidu kellaaeg on hilisem. Näiteks kui reisijad lahkuvad
Honolulust neljapäeval kell 23:00, siis tund pärast lahkumist on juba reede ning nad ei
ole  veel  kuupäevajoont  ületanud.  Seega  ületavad  nad  selle  reedel  ning  automaatselt
muutub  päev  laupäevaks.  Niisiis  lahkuvad  reisijad  kesknädalal,  aga  jõuavad  pärast
üheksatunnist lendu sihtpunkti nädalalõpul. Niisugune aja muutumise arvestus on eriti
oluline just ärireisijatele, kes peavad olema kindlad, et äriasju saaks ajada tööajal.
Lennuliinid annavad saabumise ajad juba sel moel, et arvestatud on ka ajavahesid ning
rahvusvahelise  kuupäevajoone  ületamist.  Reisikonsultandi  programm  (ingl  Computer
Reservation System  ehk  CRS) näitab ka nimekirju eeldatavate lennuaegade kohta ning
seal on kõiki ajavahega seotud aspekte juba arvestatud.
Järgnevalt näited, kuidas lennuaegu arvestada.
Näide  3:  Lend  algab  Pariisist  (+1)  kell  12:30  teisipäeval  ning  jõuab  Montréali  (–5)
samal päeval kell 13:55. Arvuta lennuaeg.
Lahendus:
Muudame mõlemad ajad GMT aega:
Pariisi  aeg  12:30  (+1),  lahutame  1  tunni,  mis  on  GMT  ajast  ees,  seega  GMT  aeg  on
11:30.
Montréali  aeg  13:55  (–5),  liidame  5  tundi  juurde,  sest  5  tundi  GMT  ajast  taga,  seega
GMT aeg on 18:55.
Nüüd lahutame saabumise aja lahkumise ajast: 18:55–11:30 = 7:25.
Seega on lennuaeg 7 tundi ja 25 minutit.
Näide 4: Lend algab Sambiast Lusakast (+2) reedel 6. jaanuaril kell 09:10 ning jõuab
Hongkongi Hiinas (+8) laupäeval 7. jaanuaril kell 14:50. Arvuta lennuaeg.
Muudame mõlemad ajad GMT aega:
3

Lusaka  aeg  09:10  reede  (+2),  kuna  2  tundi  GMT  ajast  ees,  siis  lahutame  kaks  tundi:
09:10–2 tundi = 07:10 (reede).
Hongkongi  aeg  14:50  laupäev  (+8),  kuna  8  tundi  ees,  siis  lahutame  8  tundi,  et  saada
GMT aeg: 14:50–8 tundi = 06:50 (laupäev).
Lahutame saabumise ajast lahkumise aja: 06:50 laup (+24 t) – 07:10 reede = 23:40.
Lahutamise   tehtes  on  liidetud  24  tundi,  et  saaks  matemaatiliselt  arvutada,  siis  saab
20:50-st (06:50+24 tundi) lahutada 07:10 ja tulemuseks on, et lennuaeg on 23 tundi ja
40 minutit.
Kellaajast  rääkides  on  oluline  ka  meeles  hoida,  et  kogu  maailmas  ei  ole  kasutusel  24
tunni  süsteem,  millega  eestlastena  oleme   harjunud .  Näiteks  Põhja-Ameerikas  on
kasutusel 12 tunni süsteem, kus kellaaja järele on lisatud kas a.m. (enne lõunat) või p.m.
(pärast lõunat). Seega, kui meie ütleme kell 10:00, siis 12 tunni süsteemis on kell 10:00
a.m.  ning  22:00  on  10:00  p.m.  Turismimajanduses  on  üldiselt  tavaks  siiski  kasutada
kogu maailmas 24 tunni süsteemi, et vältida segadust .

4

.PDF Laadi alla originaalfail 4 lk · .pdf · 11 allalaadimist

Ajavahe ja sellega arvestamine reisimisel #1

Ajavahe ja sellega arvestamine reisimisel #2

Ajavahe ja sellega arvestamine reisimisel #3

Ajavahe ja sellega arvestamine reisimisel #4

Tasuta Faili alla laadimine on tasuta

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-11-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti

11 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Ellirii Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

docx

Kell ja aeg

OLUSTVERE TEENINDUS-JA MAAMAJANDUSKOOL Loodusmajandus. Kristjan Kapsi. Aeg ja Kell Referaat Olustvere 2009 Sisukord. Kellade ajalugu. Päikesekell ehk gnoomon on kell millega mõõdetakse aega Päikese järgi ja ta näitab päikeseaega, mis vastab selle koha, kus kell asub tõelisele päikeseajale. Päikesekell koosneb horisontaalsest vahel ka vertikaalsest numbrilauast ja sellele päikesevarju heitvast poolusele suunatud vardast või kiilust. Juba väga ammu taibati, et aega võib mõõta vee abil. Babülonis olid veekellad tarvitusel juba 2500 aastat tagasi. Vesi valati kõrgesse kitsasse anumasse, mille põhja lähedal oli avaus.Erilised inimesed, kes kella valvasid, täitsid selle päikesetõusul veega. Kui kõik vesi oli välja jooksnud, teatasid nad linnaelanikele sellest valju kisaga ja täitsid anuma uuesti. Nii toimis

Ühiskond

docx

Üldmeteoroloogia konspekt

skaala näidust 32 2) Korrutada tulemus 5/9 ga . Temperatuuril -40° F on ka Celsius -40° kraadi . Temperatuuril +50°F on täpse ja ligikaudne Celsiuse näit sama ( -10°) onverteerimiseks kasutatakse ka ligikaudse arvutamise valemit milles 5/9 = ½ ja 32 =30 Celsiusest Fahrenheiti saamiseks on valem F = 9/5*C + 32 Reamuri skaala - Celsiuse saamiseks tuleb C= 5/4 * Reamuri skaala näit . Suhe on 1.25 ehk Reamuri skaala tulemus tuleb sellega korrutada et Celsiust saada. Vastupidine on R=4/5 *C Kui näiteks Celsiuse skaalal jää sulab 0 kraadi juures ja vesi keeb 100 kraadi juures , siis neid punkte kutsutakse Püsipunktideks. Esimene Hg Baromeeter Torricelli (1643) ligi meetrine klaastoru täideti elavhõbedaga ja otsad olid suletud . Pandi elavhõbedaga täidetud kaussi . Alumise punni ära võtmisel jäi ikka 76cm kõrgune elavhõbeda sammas torru . Tühimikku täitsid elavhõbeda aurud

Üldmeteoroloogia

xlsx

Kõik Materjalid koos

1. 2. 3. E 1 0 10 T 2 5 9 K 3 10 8 N 4 15 7 R 5 20 6 L 6 5 P 7 4 8 3 9 2 10 1 13. 14. 15. 2 5 18.veebr 4 4 19.veebr 6 3 20.veebr 8 2 21.veebr 10 1 22.veebr 12 0 23.veebr 14 -1 24.veebr 16 -2 25.veebr 18 -3 26.veebr 20 -4 27.veebr -5 28.veebr 1.märts 2.märts 3.märts 4.märts 5.märts 6.märt

Informaatika

pdf

Nupukas - Nuputamisülesanded

Vastus: 1100 ja 700 ( 1800 + 400 = 2200 .: 2 = 110 0 üks nurk; 1100 400 = 700 teine nurk (liida 180- le, jaga 2- ga ja lahuta see, mille enne liitsid) 133. Üks kõrvunurk on teisest 2 korda suurem Leia need nurgad. Vastus: 600 ja 1200 (1800 : 3 = 600 üks nurk; 600 * 2 = 1200 teine nurk (kui on sõna ,,korda", ära jaga 1800 mitte selle arvuga, mis on tekstis, vaid liida sellele 1 juurde ja saadud vastus korruta sellega, mis on tekstis) 134. Üks kõrvunurk on teisest 4 korda väiksem. Leia need nurgad. Vastus: 360 ja 1440 ( 1800 : 5 = 360 üks nurk; 360 * 4 = 1440 teine nurk) (1800 jaga 5- ga, mitte 4- ga ja saadud vastus korruta sellega, mis on tekstis) 135. Leia jagatav, kui jagatis on 26, jagaja 7 ja jääk 4 Vastus: 186 (26 x 7 = 182 + 4 = 186 korruta ja liida jääk juurde) 136. 10 last hoidsid kätest kinni

Matemaatika

pdf

Majandusmatemaatika

MAJANDUSMATEMAATIKA I Ako Sauga Tallinn 2003 SISUKORD 1. MUDELID MAJANDUSES . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 Mudeli mõiste. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 Matemaatiliste mudelite liigitus ja elemendid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 Matemaatilise mudeli struktuur ja sisu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 2. FUNKTSIOONID JA NENDE ALGEBRA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 Arvud ja nende hulgad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 Funktsionaalne sõltuvus . . . . . . . . . .

Raamatupidamise alused

docx

Turundusplaani analüüs

Tartu Kutsehariduskeskus Turismiosakond Jaanika Karp ja Riho Majas TURUNDUSPLAANI ANALÜÜS Juhendaja Maarja Nõmme TARTU 2016 SISUKORD 1.SISSEJUHATUS....................................................................................................................................................3 2.SWOT.....................................................................................................................................................................4 3.MISSIOON.............................................................................................................................................................6 4.EESMÄRGID.........................................................................................................................................................6 5.VÄLIS- JA SISEKESKKONNA ANALÜÜS...............................................................................................

Turundus

docx

NEPAAL

kogu kokkukutsumist ja kuninga absolutistliku võimu piiramist ning kutsus üles meeleavaldusi jätkama. Rahvas jäi Katmandu ja teiste linnade tänavatele, ignoreerides ühepäevast komandanditundi. Kuningale avaldasid survet ka monarhistlikud ringkonnad ja välisriigid. Muuhulgas kartis USA, et tugevnevad maoistid, kes kontrollisid juba 80% Nepali territooriumist. Lõpuks teatas kuningas 24. aprilli keskööl teleesinemises, et Esindajatekoda kutsutakse kohe uuesti kokku. Sellega oli täidetud üks Seitsme Partei Alliansi peamisi nõudmisi ning opositsioon otsustas meeleavaldused lõpetada. 18. või 19. mail 2006 sai parlament tagasi täieliku seadusandliku võimu ning andis täitevvõimu üle Nepali valitsusele (varem "Tema Majesteedi valitsus"). Ühehäälselt võeti vastu otsus, mis nägi ette riigikorra olulisi muutusi. Paljude institutsioonide (sealhulgas armee) nimest eemaldati sõna "kuninglik"

Geograafia

187

pdf

Sõduriõpik

KAITSEVÄE VÕRU LAHINGUKOOL SÕDURI KÄSIRAAMAT Võru 2008 Koostatud Kaitseväe Võru Lahingukooli õppeosakonnas. Täname koostöö eest: Sidepataljoni LT VÕK Tapa VÕK-i Üksik- vahipataljoni Viru Üksik jalaväe-pataljoni Parandusettepanekud on oodatud e-posti aadressile: [email protected] EESSÕNA Hea Lugeja, Eesti Vabariigi ettevalmistus sõjaliseks kaitseks toetub üldisele ajateenistuskohustusele. Täna kestab ajateenistus Eesti kaitseväes vähemalt kaheksa kuud. Siis õpitakse instruktorite käe all sõduritarkusi, mida kogu teenistuse jooksul praktiseeritakse ja täiendatakse. Kuid inimene kipub ikka aeg ajalt asju unustama ning ega sõdurgi erand ole. Seega annab alljärgnev "Sõduri käsiraamat" võimaluse ununema kippuvaid teadmisi üle korrata ning vajalikul hetkel käepärast olles võib ülesannete täitmisel tähtsaks õlekõrreks osutuda. Tänapäeva sõjapidamine on muutunud väga tehniliseks ja nii võiks väita,

Riigikaitse

Rohkem sarnaseid