Hariduse essee (0)

Haridus
Riigieksamid ei peegelda koolis tehtud töö väärtust. Riigieksamite keskmine tulemus näib paljude pingerea tõlgendajate arvates olevat otseses seoses tehtud töö mahuga. Samuti on Eesti nende riikide esireas, kus seos on sotsiaalmajandusliku tausta mõju ja soorituse vahel on väike. See kõk peaks tähendama, et Eesti lapsevanem võib koolivaliku seisukohast üsna muretu olla. Inimestel on enamasti erinev arusaamine sellest, millised on need „head väärtused“, mille eest kool seisma peaks. Milline võiks välja näha üks väärtuspõhist haridust propageeriv kool? Arvan, et kool, mis lisaks haridusele suudab juurutada arusaama vägivalla ja hoolimatuse letaalsusest ning tolerantsuse heast mõjust meie elukvaliteedile, on rohkem väärt kui ükskõik millise pingerea esimene koht. Kool, mis õpetab olema ühiskonnas aktiivne ja vastutav liige, võiks olla abiks liiklussurmade vähendamises, alkoholismi ja narkomaania ennetustöös ning tervema seksuaalkäitumise propageerimises. Hariduses on läbi aja hinnatud selget piiritletavaid ülesandeid ja distsipliini . Kuid väärtuspõhise hariduse loomuses on ka midagi muud. Kaasinimestega arvestamine ning kõigile võimaluse andmine ei keela kedagi arendamast välja oma isiklike andeid.
Eestis e-kooliga liitunud koole on umbes 400. Paljude inimeste arvates muudab see elu tunduvamalt lihtsamaks, kuid kahjuks esineb ka mõningaid probleeme. Kolmanda klassi tüdruku ema Regina ei jõua ära imestada, kui ta e-kooli jõudis ja see nii jahmatavalt kehv oli. Esiteks avastas, et kasutamise eelduseks on vaja mingi programmi allalaadimist, mis kestis lõputult. Teiseks jäi saladuseks, mis programmi täpselt peaks laadima. „Kuigi olen igapäevane arvutikasutaja , siis sellisel programmeerijatasemel inimene ma ei ole," ütleb Regina, kelle esimene meeleheitlik katse lapse koduseid töid teada saada lõppes ebaõnnestumisega. Tõnis Lukase arvates on uue keskkonna rakendamine läinud üle kivide ja kändude. See on praegu veel suhteliselt tooriku- staatuses , osaliselt ebakorrektses eesti keeles ja osaliselt inglise keeles. Firma on lubanud ministrile, et likvideerib probleemid võimalikult kiiresti.
2008/09. õppeaasta kõrghariduse esimesele astmele vastuvõetud vastsetest gümnaasiu-milõpetajatest (7715 õppurit) jätkas 73% õpinguid ülikoolides ja 24% rakenduskõrgkoolides. Kui paljud Eesti üliõpilased välismaal õpivad? Ühte konkreetset numbrit ei saa öelda, sest seda statistikat kokku ei koguta. Näiteks Erasmus programmiga läks 2003/2004 õppeaastal välismaale 305 tudengit. 2008/2009 õa oli see arv 551 + 208 praktikanti ning 2009/2010 õa 728 õppijat ning 194 praktikanti. Tihtipeale ei tea noored veel kõrgkooli jõudnuna, kas valitud eriala on kõige südamelähedasem ja kas sellele erialale soovitakse tööle minna. Seda arvestavad ka väliskõrgkoolid, kes tavaliselt esmakursuslasi vahetustudengiteks ei võta. Stipendiume ja programme on rohkem vanemate kursuste tudengitele.Õppimine välismaal avardab inimest vaimselt ning annab kindlasti oluliselt paremad teadmised ja arusaamise rahvusvahelistest, poliitilistest ja majanduslikest probleemidest ja teemadest. See võimaldab kindlasti saada väga vahetu teadmise ja vahel ka kogemuse, kuidas teises kultuuris lahendatakse nii igapäevaseid kui ka ootamatuid väljakutseid ja ülesandeid. Õppimine ja elamine välismaal on rikastav ja silmaringi avardav tegevus. Õpitakse mitte ainult klassi- ja loenguruumis, vaid igal pool ja igal hetkel.