Etna on samuti üks kõige aktiivsemaid vulkaane maailmas, kuid seda ei peeta Etna läheduses elavatele inimestele eriti ohtlikuks, sest laava enamasti eraldub Etnast vahetpidamata vältides sellega suuri purskeid. Mööda Etna mäge üles tehakse turistidele matku. Turistid viiakse mööda mäge kuni 2000 meetrit merepiirist kõrgemale ja kuna mäe kõrgemas osas on võimalik praktiliselt koguaeg laavat näha, on Etna suur turistimagnet. Etna oli väga aktiivne juba antiikajal. Aischylose järgi oli Zeus paisanud Etna mäe gigant Typhoni peale ning et maa all end liigutav koletis tekitab maavärinaid. Etna alla kujutleti teisigi olendeid. Etna kraatrit peeti sissekäiguks allmaailma Tartarosse. 500,000 aastat tagasi tekkis Etna vulkaan. Alguses eraldus Etnast laava
Etna on samuti üks kõige aktiivsemaid vulkaane maailmas, kuid seda ei peeta Etna läheduses elavatele inimestele eriti ohtlikuks, sest laava enamasti eraldub Etnast vahetpidamata vältides sellega suuri purskeid. Mööda Etna mäge üles tehakse turistidele matku. Turistid viiakse mööda mäge kuni 2000 meetrit merepiirist kõrgemale ja kuna mäe kõrgemas osas on võimalik praktiliselt koguaeg laavat näha, on Etna suur turistimagnet. Etna oli väga aktiivne juba antiikajal. Aischylose järgi oli Zeus paisanud Etna mäe gigant Typhoni peale ning et maa all end liigutav koletis tekitab maavärinaid. Etna alla kujutleti teisigi olendeid. Etna kraatrit peeti sissekäiguks allmaailma Tartarosse. 500,000 aastat tagasi tekkis Etna vulkaan. Alguses eraldus Etnast laava
Viimaste kümnendite pursetest oli pikaajalisim 13. mail 2008 alanud aktiivsusperiood, mis kestis kuni 6. juulini 2009. 3. jaanuaril 2011 paiskus kraatrist kive ja suitsu. 12. jaanuaril kella 21.30 paiku kohaliku aja järgi hakkas kraatrist Valle del Bove suunas voolama ka laavat.Seni viimane vulkaanipurse leidis aset 3.detsembril 2015 (vikipeedia). Etna oli väga aktiivne juba antiikajal. Kreeka müütide järgi asusid Etnas Hephaistose ja kükloopide töökojad. Aischylose järgi oli Zeus paisanud Etna mäe gigant Typhoni peale ning, et maa all end liigutav koletis tekitab maavärinaid. Etna alla kujutleti teisigi olendeid. Etna kraatrit peeti sissekäiguks allmaailma Tartarosse. Vanakreeka filosoof Empedokles tappis end Etna kraatrisse hüpates. Väidetavasti soovis ta sellega tõestada, et on jumal.Sürakuusa türann Hieron I rajas 476/475 eKr Etna jalamile linna. Ka Sürakuusa ei asu vulkaanist kaugel. Antiikkirjanduses on Etnat rohkesti käsitletud
välk ja müristamine. TRAGÖÖDIAKIRJANIKUD Aischylos (525-456 e. Kr.) - U. 500-450 e. Kr. kirjutas oma teosed. Oli esimene, kes tõi koori kõrvale 2 näitlejat. Enne teda oli koori kõrval esinenud vaid 1 näitleja. Sai kuulsaks varsti pärast Kreeka-Pärsia (500-479 e. Kr. leidsid aset sõdade otsustavad sündmused) sõdu. Nooruses oli osa võtnud ka Salamise lahingust ja seda kirjeldas ta hiljem ka ühes näidendis. Ainus tänapäevani täielikult säilinud triloogia on Aischylose ,,Oresteia". See jutustab Mükeene valitseja Agamemnoni ja tema poja Orestese traagilisest saatusest. Üks kuritegu tõi kaasa teise, kuni lõpuks jumalad nende perekonnale andestasid ja needusele lõpu tegid. Aischylos näitas, et üksnes jumalad suudavad lõpetada kuritegude ahela ja seada jalule õigluse. 2 Euripides (485/84 v. 480-406 )- säilinud 17 tragöödiat. Sophokles (u
Laava tõusis kraatri servani ja hakkas mööda mäekülge Valle del Bove poole voolama. Purskega kaasnevad laavaplahvatused, mis paiskavad kraatrist välja hõõguvat ainet.3. jaanuaril 2011 paiskus kraatrist kive ja suitsu. 12. jaanuaril kella 21.30 paiku kohaliku aja järgi hakkas kraatrist Valle del Bove suunas voolama ka laavat.[1]Etna oli väga aktiivne juba antiikajal. Kreeka müütide järgi asusid Etnas Hephaistose ja kükloopide töökojad. Aischylose järgi oli Zeus paisanud Etna mäe gigant Typhoni peale ning et maa all end liigutav koletis tekitab maavärinaid. Etna alla kujutleti teisigi olendeid. Etna kraatrit peeti sissekäiguks allmaailma Tartarosse. Vanakreeka filosoof Empedokles tappis end Etna kraatrisse hüpates. Väidetavasti soovis ta sellega tõestada, et on jumal.Sürakuusa türann Hieron I rajas 476/475 eKr Etna jalamile linna. Ka Sürakuusa ei asu vulkaanist kaugel. Antiikkirjanduses on Etnat rohkesti käsitletud
hiljem Sophoklese eeskujul kolmanda näitleja, suurendas dialoogi Hippokrates- kreeka arst, arstiteaduse ja arsti kutse-eetika rajaja, tõi arstiteadusesse anamneesi, etioloogia ja prognoosi mõisted Pheidias- Kreeka klassikalise ajajärgu silmapaistvaim kujur Pindaros-Vana-Kreeka aristokraat ja suurim lüürik Myron- kreeka kujur ja pronksivalaja Sappho-Antiik-Kreeka luuletajanna ja pedagoog, Aischylos-vanakreeka tragöödiakirjanik Museion-muusade tempel Parthenon- tempel Oresteia- Aischylose II triloogia Bulee -Vana-Kreeka poliste kõrgeim valitsusorgan, mis koosnes valitud kodanikest. Filosoof-võttis kasutusele Pythagoras Termopüülide lahing-480a eKr, pärslased võidavad; kuningas Leonidas ja 300 spartalast Maratoni lahing 490 e.Kr-kreeklased võidavad Chaironeia lahing- makedoonlased,kreeklased,338 eKr. Kreeklased lüüs, Demosthenes pagendati. Polykleitos- kreeka kujur.keha dünaamiline tugijalg. Doryphoros, Odakandja
Mitme tonnised rahnud lendavad kiirusega kuni 600 meetrit sekundis. Maapinnale tekivad lõhed, kuid neist ainult esimene purskab, ehk see, kust surve esimesena väljub. Etna koos jalami alaga on pindalalt suurem kui Hiiumaa. Mööda Etna mäge üles tehakse turistidele matku. Turistid viiakse mööda mäge kuni 2000 meetrit merepiirist kõrgemale ja kuna mäe kõrgemas osas on võimalik praktiliselt koguaeg laavat näha, on Etna suur turistimagnet. Etna oli väga aktiivne juba antiikajal. Aischylose järgi oli Zeus paisanud Etna mäe gigant Typhoni peale ning et maa all end liigutav koletis tekitab maavärinaid. Etna alla kujutleti teisigi olendeid. Etna kraatrit peeti sissekäiguks allmaailma Tartarosse. 500,000 aastat tagasi tekkis Etna vulkaan. Alguses eraldus Etnast laava korrapäratult maakoores
a eKr Sophokleselt. 90 teada olevast draamateosest on säilinud 7: ,,Palujannad", ,,Pärslased", ,,Seitse Teeba vastu" (Oidipuse tsükkel), triloogia ,,Oresteia" ning "Aheldatud Prometheus". Aischylos on kirjutanud ka hümne,eleegiaid, epigramme. Pärines aristokraatia hulgast, osales poliitikas ning Kreeka- Pärsia sõdades, Marathoni (490), Salamise (480) ja Plataia (479) lahingus. AISCHYLOSE UUENDUSED Tõi lavale teise näitleja; piiras koori 12 liikmeni ja suurendas näitlejate dialoogi osa; õpetas koorile liikumist; tõenäoliselt lisas lavastusele kostüüme ja maske. Kõik maailmas toimuv on jumalate kontrolli all ja tänu sellele valitseb siin õigus. Ehkki jumalate roll inimese elus on suur, vastutab inimene ise oma vabalt valitud käitumise eest.
kõla ruumilisus; teosed on pisimate detailideni välja arvutatud, kuid kõik allub ühele tervikideele; huvi antiik-kreeka loodusfilosoofia, kirjanduse ja muusika vastu sellest tuleneb tema muusika ürgne impulss ja rütmi tähtsustamine. Pidas loova inimese ideaaliks renessanss-inimest, kes täiustub, tegeldes harmooniliselt mitme erineva kunstivaldkonnaga. Teoseid: "Metastaseis" (1954) orkestrile, "Oresteia" (1966, muusika Aischylose tragöödiale), "Nomos alpha" (1966) tsellole, "Gmeeoorh" (1974) orelile "Psappha" (1975) löökp.mängijale, "Pléïades" (1979) 6 löökp.mängijale, "Komboï" võimendatud klavessiinile ja löökpillidele, "Keqrops" (1986) klaverile ja ork, "Rebonds" (1988) löökp.mängijale jpm.
koomilisel konfliktil,ära vahetamisel või naljakal karakteril.Laval oli koor ja 3 näitl.Teemad võeti kaasajast.I komöödiavõistlus 488eKr.Kostüümiosad:mas,sussid,trikootaolised püksid,groteskselt polsterdatud tuunika ning suur punane tehisfallos . (tuntuim autor aristophanes) ,,Ratsanikud"räägib rahvavaesumisest Peloponnosose tagajärjel ja pilkab sõda pooldavaid võimukandjaid. ,,Konnad"pilkab Euripidest.Dionysos läheb allmaailma,et Euripidest ära tuua.Kuuleb Euripidese ja Aischylose dialoogi ja arvab et Aischylos on palju parem kirjanik ja vabastab ta . Vergilius"Aeneis" on rooma eepos,mis kujutab sarnaseid sündmusi e. Trooja sõda ja ta väejuhi Aenease eksirünnakuid Itaaliasse ja rooma rahva sünd. Vergilius on kõige kuulsam kirjanik antiikajast . Caesar(100-44eKr)Kõnemees,kirjanik,väejuht,riigitegelane,kes teostas reforme.Teosed-,,Märkmeid Gallia sõjast";"Märkmeid kodusõjast" Nendes on rohkesti teavet tollasest
3) episoodid, dialoogid, mis kirjutatud jambilises trimeetris ja asetatud kahe koorilaulu vahele; vastavad uusaegse tragdia aktidele. 4) stasimonid, episoode eraldavad koorilaulud; 5) eksodos, viimane episood. Koorilauludes, milles esineb osalt dooria dialekti vorme, vastavad ksteisele stroofid ja antistroofid, mis sageli lpevad epoodiga. Peale nende esineb pateetilisemais stseenes veel lrilisi dialooge koori ja nitlejate vahel, mida nimetatakse kommosteks. Koor koosnes Aischylose ajal 12- st, Sophoklesest peale 15- st liikmest, kellest ks (korfaios ehk koorijuht) juhatas koori esinemise ajal ja teatavail juhtudel rkis koori nimel. Naisosad tideti meesnitlejate poolt. Niihsti nitlejad kui ka koor kandsid uhkeid rivaid; nende kasvu suurendati koturnide ehk paksude taldadega ja krgete kandadega jalanude ja krgete parukate abil. Koturnide leiutus omistatakse Aischylosele. Nole asetati mask hlekvendaja taolise suuavausega. Maskid kujutasid teatavaid kindlaid
Kasutatud allikad Kasutatud allikad Vulkaan Etna 1.0 Etna Etna vulkaan asub Euraasia Etna mandril, Euroopas, Itaalia lõuna-osas, Sitsiilia saare idaosas. Vulkaanikoonuse tipp asub merepinnast 3330 m kõrgemal. Joonis 1 Etna Asukoht Kaardil 1.1 Etna Mütoloogia Etna oli väga aktiivne juba antiikajal. Kreeka müütide järgi asusid Etnas Hephaistose ja kükloopide töökojad. Aischylose järgi oli Zeus paisanud Etna mäe gigant Typhoni peale ning et maa all end liigutav koletis tekitab maavärinaid. Etna alla kujutleti teisigi olendeid. Etna kraatrit peeti sissekäiguks allmaailma Tartarosse. Joonis 2 Zeus 1.2 Etna Geoloogiline ajalugu Sitsiilia saare idaosas paiknev Etna vulkaan on kihtvulkaan, mis on tekkinud umbes pool miljonit aastat tagasi Aafrika laama ja Euraasia laama põrkumisel.
ja Olümpia (776 eKr peeti esimesed olümpiamängud s.o usu- ja spordipidustused). Selle perioodi lõpetasid Kreeka Pärsia sõjad (lõppesid Kreeka võiduga). Hellenid(nii nimetasid end kreeklased) barbarid(teised rahvad) KLASSIKALINE PERIOOD 500 338 eKr Pärsia sõdadele järgnes Kreeka tsivilisatsiooni hiilgeaeg. Kreeklased kujundasid ühtsuse kultuuri baasil keel kombed usund. Pindarose ja Aischylose loomeperiood Kreeka linnriikide seast kerkisid esile Sparta (range sõjaline sisekorraldus) ja Ateena (demokraatia, peamine kulutuuri-ja kaubanduskeskus Kreekas). Sophoklese tegevusaeg. Kujunes kaks võimukeskust Peloponnesose Liit (Sparta + Lõuna-Kreeka linnriigid) ja Ateena Mereliit (Ateena + Egeuse mere rannikul ja saartel paiknevad linnriigid). Esialgu oli tugevam Ateena Mereliit (valitseja Perikles). Pingelised suhted viisid Peloponnesose sõjani, mille tagajärjel saavutas Sparta
aladel inimasustus puudub. Laava liigub Etnalt alla kiirusega 20 meetrit tunnis. Mitme tonnised rahnud lendavad kiirusega kuni 600 meetrit sekundis. Maapinnale tekivad lõhed, kuid neist ainult esimene purskab (see, kust surve kõige esimesena vabaneda saab). Huvitavaid fakte antiikajast: · Etna oli väga aktiivne juba antiikajal. Kreeka müütide järgi asusid Etnas Hephaistose ja kükloopide töökojad. Aischylose järgi oli Zeus paisanud Etna mäe gigant Typhoni peale ning et maa all end liigutav koletis tekitab maavärinaid. Etna alla kujutleti teisigi olendeid. Etna kraatrit peeti sissekäiguks allmaailma Tartarosse. · Vanakreeka filosoof Empedokles tappis end Etna kraatrisse hüpates. Väidetavasti soovis ta sellega tõestada, et on jumal. · Sürakuusa türann Hieron I rajas 476/475 eKr Etna jalamile linna. Ka Sürakuusa ei asu vulkaanist kaugel.
Vanim Vana-Kreeka seni kasutusel olev teatrirajatis on on Peloponnesose poolsaarel asuv amfiteater. Vana-Kreeka teateri zanrid olid: 1) tragöödiad, 2) komöödiad, 3) saatüridraamad. Saatüridraama on lõbus näitemäng, mille peategelased olid Dionysose saatjaskonda kuuluvad saatürid. Tuntuim Vana-Kreeka komöödiate autor oli Aristophanes. Tragöödiate kirjutajatest võib nimetada kolme kuulsat nime: Aischylos, Sophokles ja Euripides. Aischylose tragöödiatest eristatakse tänapäeval enim ,,Aheldatud Prometheus". Sophoklese näidenditest "Kuningas Oidipus". Vana-Kreeka teatriga võrreldes Vana-Rooma teater oma arengult palju kehvem ja kasutas kreeklaste eeskujusid ja traditsioone. Roomas hakkas teater kujunema (millal?) 3.saj eKr. Tekkis mitu uut zanri nagu näiteks atellaan, mis tähendab ühevaatuselist jämedakoelist rahvatükki; miim- naljakas akrobaatiline lühijant; pantomiim-miimika kasutamine.
loomingus näiteks Jean Racine, kelle retoorilisus, kunstlikkus ja efektitaotlus sobisid hästi barokiajastu maitsega. Klassikaline prantsuse tragöödia saavutas jõu ja ulatuse, milleni see zanr teistes maades ei jõudnud. 18. Sajandi lõpp tõi kaasa romantismi koos sellele iseloomuliku vabaduseideaali, suurte isiksuste ja tunnete ülistamisega. Romantikud läksid tagasi kreeka algupärandite juurde. Suurenes huvi Aischylose vastu, kes ennem ei olnud nii populaarne ( tema teosed ei allunud oodatud reeglitele). Sel ajal sai populaarseks ka Prometheuse teema. Tragöödia tõusis tähtsale kohale 16.sajandil Inglismaal. Sel ajal kirjutatud inglise tragöödiate puhul pole aga kerge eristada, kas eeskujuks oli kreeka algupärane versioon või selle ladinakeelsed variandid. Kuigi Inglismaal loodi ka varem tragöödiaid, tõi tõelised tragöödiakangelased lavale Christopher Marlowe
Egeuse ehk Kreeta-Mükeene ajajärk (u 2000-1100 eKr) 2000 eKr algas Minoiline kultuur Tume ajajärk (u 1100-800 eKr) madal tsivilisatsioonitase ja suhteline eraldatus muust maailmast. Kreeklased võtsid kasutusele raua. Arhailine ajajärk (u 800-500 eKr) u 800 eKr võeti kasutusele tähestik ja 776 eKr hakati üles kirjutama olümpiavõitjaid, seega umbes sellel ajal algasid olümpiamängud. Klassikaline ajajärk (u 500-338 eKr) V saj. I pool eKr oli Pindarose ja Aischylose loomeperiood ning V saj. II pool eKr oli Sophoklese loomeperiood. Hellenismiperiood (338-30 eKr) 336-323 eKr oli Makedoonia kuninga Aleksander Suure valitsuseaeg. 146 eKr alistus Kreeka Rooma ülemvõimule. Kreeka kolonisatsioon hõlmas Vahemerd ja Musta merd. Sellel ja järgnevatel sajanditel lahkusid kümned tuhanded kreeklased oma kodumaalt Itaaliasse ja Sitsiiliasse ning seejärel ka Prantsusmaa, Hispaania ja Põhja-Aafrika ning peaaegu kogu Musta mere rannikule
eksitavad sõjapartei juhid, eriti Kleon. ,,Pilved" naeruvääristab Sokratest, kes tema arvates levitas kõiki kaasaegseid hukutavaid ideid. ,,Konnad" siingi pilkab Aristophanes moodsaid vaateid, kuid seekord mitte filosoofias, vaid kirjanduses. Aischylos, Sophokles ja Euripides on surnud ning Dionysos tragöödia tuleviku pärast väga mures. Ta läheb allilma, et mõni poeetidest surma kütkeist vabastada. Valik kõigub Aischylose ja Euripidese vahel. Pärast sõnasõda selgub, et Aischylos seisab konkurendist võrratult kõrgemal. ,,Linnud" ainuke antiikajast säilinud muinasjutuline komöödia. Rajatakse linduderiik Pilvekägula, kus sunnitakse alistuma nii jumalad kui inimesed. Selle teevad teoks kaks linnaelust tüdinud Ateena noormeest, kes saavad selle omapärase riigi valitsejaiks. Maapealsed tülisepitsejad kihutatakse kepihoopidega minema
Kordamine kontrolltööks kirjanduse liigid ja zanrid. Dramaatika, eepika 1. Nimeta ilukirjanduse 3 suuremat alaliiki Eepika, lüürika, dramaatika 2. Nimeta dramaatika põhiliigid, nimeta dramaatika erinevaid alaliike/zanre. Tragöödia, draama, komöödia 3. Millal, kus ja millega seoses kujunes välja dramaatika kui kirjanduse põhiliik? Alates sellest, kui tragöödia hargnes teatrist Aischylose ajal Vana Kreekas, hakkas kujunema dramaatika ning arenes ka Sophoklese ja Euripidese abiga. 4. Millega seoses kujunes Antiik Kreekas välja teater kui iseseisev zanr?(kes oli sellele alusepanija?) Aischylos andis tragöödiale klassikalise kuju. Ta rõhutas teatri iseseisvust ja eraldas tragöödia kultusest. Aischylos muutis etenduse keskseks osaks tegevuse. Koorilaule tarvitas ta üksnes mõtisklusteks ja toimuva seletamiseks. 5
kogetakse. Tragöödiaparadoks seisneb selles, et seda, mida elavad läbi tragöödiate kangelased, ei tahaks ilmselt keegi ise vabatahtlikult kogeda. (Nahkur,A.2005, lk 31) Silmapaistvamad tragöödiakirjanikud osutasid aga, et nõõdukus ei tarvitse veel õnne ega heaolu tagada, sest jumalaist seatu on palju keerulisem. Atika ajajärgu draamaloomingust on meieni jõudnud kolme suure tragöödiakirjaniku Aischylose (u. a. 525-456 eKr), Sophoklese (u. a. 496-406 eKr) ja Euripidese (u. a. 480-406 eKr) teoseid või nende osi. (Lill.A.2004,lk 13) Roomas, hoolimata näitekirjanike püüetest, piirdusid teatrietendused peamiselt rahva naerutamise ja lõbustamisega ega käsitlenud kreeka draama kombel olulisi maailmavaatelisi ja kõlbelisi probleeme. Et sellised näitemängud haritumat ja nõudlikumat publikut ei rahuldanud, hakkas osa autoreid kirjutama näidendeid ainult lugemiseks.( Lill.A.2000, lk 245)
tragöödiate kangelased, ei tahaks ilmselt keegi ise vabatahtlikult kogeda. (Nahkur,A.2005, lk 31) Silmapaistvamad tragöödiakirjanikud osutasid aga, et mõõdukus ei tarvitse veel õnne ega heaolu tagada, sest jumalaist seatu on palju keerulisem. Atika ajajärgu draamaloomingust on meieni jõudnud 7 kolme suure tragöödiakirjaniku – Aischylose (u. a. 525-456 eKr), Sophoklese (u. a. 496-406 eKr) ja Euripidese (u. a. 480-406 eKr) teoseid või nende osi. (Lill.A.2004,lk 13) Roomas, hoolimata näitekirjanike püüetest, piirdusid teatrietendused peamiselt rahva naerutamise ja lõbustamisega ega käsitlenud kreeka draama kombel olulisi maailmavaatelisi ja kõlbelisi probleeme. Et sellised näitemängud haritumat ja nõudlikumat publikut ei rahuldanud, hakkas osa autoreid kirjutama näidendeid ainult lugemiseks.( Lill.A.2000, lk 245)
1000 ekr- kreeklased võtisd raua *Arhailine ajajärk(u800-500ekr). 800ekr tähestiku kasutuselevõtt. 776ekr olümpiavõitjaid üleskirjutamine. 720ekr Kujunes Sparta nn Lykurgose korraldus. 700ekr Homerose eeposed ja Hesiodose. 594ekr Soloni seadusandlus Ateenas. 6saj.ekr Pythagorase tegevusaeg *Klassikaline ajajärk(u500-338ekr)499-479ekr Kreeka Pärsia sõdade otsustavad sündmused. 5saj. Pindarose ja Aischylose loomeperiood, I pool, Sophoklese loomeperiood, II pool . U460-430ekr Ateena demokraatia hiilgeperiood nn Periklese aeg *Hellenismiperiood(338-30ekr) 336-323ekr Aleksander Suure valitsusaeg. 146ekr Kreeka alistus Rooma ülemvõimule. 30ekr roomlased vallutasid hellenistliku Egiptuse riigi. 2) Iseloomusta Kreeta-Mükeene kultuuri. Lk.94-100 2000ekr hakkas Egeuse mere lõunaosas kujunema omapärane kõrgkultuur Minoiline
oma eelkäiate kuritegude eest kätte maksta, samas ise kuritöid läbi viies. Kuulsas teoses "Oresteia" maksis Orestes apolloni korraldusel kätte oma emale, kes oli tapnud oma abikaasa ja Orestese isa Agamemnoni. Aga kuidas on võimalik, et jumal käsib inimesel toime panna kuritöö? Ja samas kas siis ema kuritöö peaks jääma tasumata? Selget vastust ta ei andnud. Sarnaste probleemide üle juurdles Aischylose noorem kolleeg Sophokles. Tema kuulsaim teos on "Kuningas Oidipus", kus Delfi oraakel oli mehele ennustanud suurte kuritööde toime panekut. Mees püüdis neid vältida, kuid just neist hoidudes pani ta need toime. Ta tappis oma isa ja abiellus oma emaga. Tõde teada saades torkas ta endal silmad peast ja läks vabatahtlikku pagendusse. Nagu näha pani kreeka kirjandus suurt rõhku moraaliprobleemidele: Kuidas peaks inimene elama
lennuvälja. Etna on 3329,6 meetrit kõrge stratovulkaan Sitsiilia idaosas. Ta on ka üks aktiivseimaid vulkaane maailmas. Kõige aktiivsem tegevus on pragu Bocca Nuova ja Uues Kagukraatris, viimasest voolab jätkuvalt välja ka laavat. Etna: Kõrgus: 3329,6 meetrit Asukoht: Sitsiilia, Itaalia Tüüp: Kihtvulkaan Koordinaadid: 37° 43 46 N, 15° 0 17 E Etna oli väga aktiivne juba antiikajal. Kreeka müütide järgi asusid Etnas Hephaistose ja kükloopide töökojad. Aischylose järgi oli Zeus paisanud Etna mäe gigant Typhoni peale ning et maa all end liigutav koletis tekitab maavärinaid. Etna alla kujutleti teisigi olendeid. Etna kraatrit peeti sissekäiguks allmaailma Tartarosse. Vanakreeka filosoof Empedokles tappis end Etna kraatrisse hüpates. Väidetavasti soovis ta sellega tõestada, et on jumal. Sürakuusa türann Hieron I rajas 476/475 eKr Etna jalamile linna. Ka Sürakuusa ei asu vulkaanist kaugel. Antiikkirjanduses on Etnat rohkesti käsitletud
Eestis viimane surmaga lõppend juhtum oli küll aastal 1986, kuid maailmas sureb sellesse rohkem kui 50000 inimest. 3 1. Mis on marutaud Marutaud on viirushaigus, mis kahjustab ägedalt närvisüsteemi ja lõppeb alati surmaga. Inimese haigestumisel nimetatakse haigust marutõveks, loomade puhul käsitletakse haigust marutaudina. Marutaudi vaktsiini leiutas aastal 1885 L. Pasteur, aga seda haigust on juba mainitud varemgi. Marutaudi tunti juba hellases( Homerose ja Aischylose teoster), sellest on kirjutanud Aristoteles, Galenos(püüdis määratleda). Paracelsus soovitas puremishaavu imeda ja põletada.(EE 1992) Haigus levib sülje ja teiste kehavedelike kaudu, nakatutakse tavaliselt looma hammustusest. Võimalik on, et nakatutakse ka siis, kui haige looma sülg satub silma, ninna, suhu või värskele haavale, kuid tegelikus elus juhtub seda harva. Nakatunud looma sülg on nakatav juba 4-15 päeva enne, kui loomal tekivad haigusnähud.
Keskne zanr oli tragöödia, mis arenes Dionysose kultusest ja põhineb ditürambidel. Klassikalise tragöödia rajajad olid: Nende tragöödiad erinesid üksteisest temaatikalt, suhtumise poolest jumalatesse, koori osatähtsuselt. · Aischylos (525456 eKr) - Aischylos oli aktiivne ja populaarne atikalane, kelle tragöödiaid hinnati kõrgelt: oma eluajal saavutas ta nendega 13 võitu ja pärast tema surma lubas rahvakoosolek ta teoseid polise kulul ette kanda. Aischylose uuendus oli teise kõnetekstiga näitleja toomine tragöödiasse (lisaks esinäitlejale). Aischylose looming mõjus juba 5. sajandi lõpus arhailisena, millele aitas kaasa koori keskne roll tragöödias ja Aischylose teoste religioosne temaatika ning veresüü ja parandamatute õnnetuste probleemidele keskendumine. Aischylose loomingut kannab usk maailma harmoonilisusse ja stabiilsusesse, mida traagilised konfliktid
ilma. See titis ka homorari* osa. 36. Kes oli saatr? Saatrid on vanakreeka mtoloogias olendid, kellele enamasti omistatakse mehe lakeha ja soku jalad ning sarved. 37. Selgita saatrdaama mistet. Saatrdraama oli koomilise sisuga nitemng, mille peategelased olid Dionysose saatjaskonda kuuluvad saatrid. Silinud on Euripidese saatrdraama. 38. Nimeta kolm vanakreeka suurimat tragdiakirjanikk. 1) Aischylos 2) Sophokles 3) Euripides 39. Mineta Aischylose silinud triloogia ja selle peamine motiiv. Silinud triloogia on "Oresteia" ,mille aineks on muistse Mkeene valitseja Atreuse jrglastel lasuv prilik veres. 40. Selgita triloogia mistet: Kolm tragdiat 41. Nimeta Sophoklese tragdia, mis jtkab Oidipuse suguvsa lugu : "Oidipus Kolonoses" 42. Aischylos nitas leloomulisse olendeid, Sophokles inimesi, nagu nad peaksid olema ja Euripides nitas inimesi sellisena, nagu nad olid, kigi pahede, nrkuste ja kirgedega. 43
tegi näitlejast tegelase. Lugu ise võeti mütoloogiast. Teatrietendus oli nagu areopaagi kohtuistung: kangelane annab aru koorile, koor kehastab alati kodanikke. Koor pidi käivitama nö kohtuistungi. Teater=linnakultus, kujutas endast jumalate kultuste ärandamist. Zeusi tappis tegelikult demokraatia mitte madu. Väljapaistvamaid kirjanikke: Aischylos (,,Oresteia", ,,Pärslased"), Sophokles (,,Kuningas Oidipus", ,,Antigone", ,,Seitse Teeba vastu"), Euripides (,,Hippolytos"). 2. Aischylose maailmavaade ja tema "Oresteia" Üks kolmest tuntumast antiikaja kirjanikust (Euripidese ja Sophoklese kõrval). Aischylos oli raskerelvastuse sõdur Kreeka-Pärsia lahingutes. Ta oli ka viljakas dramaturg, kes kirjutas 90 näidendit (saavutas nendega teatrifestivalidel palju võite), säilinud umbes 7 näidendit. Üks tuntumaid on 402. aastal kirjutatud ,,Pärslased". Ta sündis küll preestri perekonda, kuid ise Demeteri kultusesse pühendatud ei olnud
aastal advokaadibüroos praktikal olles. Romaan tõusis kultusraamatu staatusesse ning tegi Goethe tuntuks kogu Euroopas. Sellesse teosesse kätkes G palju omaenda läbielamistest. Noor Werther elab ja mõtleb Rosseau vaimus; ta on andekas, hella sisetunde ning loomupärase kunstihuviga, teda kütkestab kõik kaunis ja looduslähedane. *1787- ,,Egmont" Madalmaade vabadusvõitlusest Hispaania ülevõimu vastu. 1789- ,,Iphigeneia Taurises"- Trooja sõja mustendeist, Aischylose ,,Oresteiast" ja Euripidese teosest ,,Iphigeneia Aulises" pärineva süzee töötlus; 1789- ,,Torquato Tasso"-suure renessansipoeedi elust. *1796-,,Wilhelm Meisteri õpiaastad"; 1829- ,,Wilhelm Meisteri rännuaastad" see kujutab kunstnikuisiksuse kujunemisteed, mille elutarga juhtmõtte sõnastab G ise: ,,Kõik, mis meiga juhtub ja jätab jälgi, soodustab märkamatult meie arenemist." *Draama ja proosa kõrvale viljeles ta ka luulet. Tunde- ja loodusluule
Loosiga valitud zürii otsustas otsustas kes saab esimese koha kes teise ja kes kolmanda koha. Auhinnata ei jäänud keegi. Selleks, et ka kõige vaesemad saaksid teatris käia maksis riik neile piletiraha. Näitekirjanikud Tragöödiakirjanik Aischylos sai kuulsaks varsti pärast Kreeka-Pärsia sõdu. Olles nooruses sõdinud Salamise lahingus, kirjeldas ta seda ühes oma näidendis. Aischylos tõi ka esimesena lavale kaks näitlejat. Hiljem tõusis Aischylose korvale Sophokles. Tema näidendites mängis juba kolm näitlejat. Sophoklese tuntuim näidend oli "Kuningas Oidipus". Tuntuim Ateena komöödiakirjanik oli Aristophanes. Tema näidendites pilgati kõige rohkem riigimehi, kes ei tahtnud rahu sõlmida. Aischylos, Sophokles ja Aristophanes on võitnud oma näidenditega mitmeid esikohti. Kreeka kunst Arhitektuur Kõige uhkemad ja tähtsamad ehitised Kreekas olid templid. Templid ehitati ristküliku
Tragöödia esitusvõime täius, mis hõlmab sõna, muusikat, tantsu ja miimilisi zeste, näitab viimse tõe tabamatust, ning seda, kuivõrd raske on mõista inimese käitumise keerulist olemust, jumalate seisukohti, surelike elu seadusi ja piire. Tragöödiate kirjutamist ja lavastamist jätkati ka pärast 5. sajandit eKr, kuid loov energia, eetika nõudlus ja uudishimu, mis olid sünnitanud tippteosed, olid selleks ajaks kandunud filosoofiasse ja ajalukku. Aischylose ja Sophoklese pealtvaatajatest said Platoni ja Aristotelese lugejad.
a, viimati 458.a triloogiaga "Oresteis"). Esimest korda sai lüüa 468. a eKr Sophokleselt. · 90 teada olevast draamateosest on säilinud 7: ,,Palujannad", ,,Pärslased", ,,Seitse Teeba vastu" (Oidipuse tsükkel), triloogia ,,Oresteia" ning "Aheldatud Prometheus". · Aischylos on kirjutanud ka hümne,eleegiaid, epigramme. · Pärines aristokraatia hulgast, osales poliitikas ning Kreeka-Pärsia sõdades, Marathoni (490), Salamise (480) ja Plataia (479) lahingus. AISCHYLOSE UUENDUSED · Tõi lavale teise näitleja; · piiras koori 12 liikmeni ja suurendas näitlejate dialoogi osa; · õpetas koorile liikumist; · tõenäoliselt lisas lavastusele kostüüme ja maske. · Kõik maailmas toimuv on jumalate kontrolli all ja tänu sellele valitseb siin õigus. · Ehkki jumalate roll inimese elus on suur, vastutab inimene ise oma vabalt valitud käitumise eest.
Ajaloolised tragöödiad võisid anda nii positiivset kui ka negatiivset eeskuju. Fiktiivsed lood andsid võimaluse käsitleda ühiskonna valupunkte üldistatult. 51. Kas ja kuidas saaks tragöödiat seostada klassikalise Ateena demokraatiaga? Koor oli etendusel kui ühiskondlik kõlakast, kuna nad polnud tegevuse osalised ega kuidagi ohus, said anda edasi oma nägemust ja arvamust. Demokraatia ülistamine tragöödiates (nt Aischylose triloogia "Oresteia" viimases osas demokraatlik kohtuistung, õiglane tulemus mõlema poole jaoks, st Orestese ja erinnüste). 52. Miks kohtab kreeka tragöödiate seas vähe ajaloolise temaatikaga näidendeid? Mitu sellist teost on säilinud? Ilmselt sest turvalisem oli kasutada mütoloogiat jm allikana (polnud poliitiliselt kahtlane)? Samas kaasaja teemad kõnetasid inimesi rohkem, vt ka eelmine punkt.
sibulatega), mousaka (vormiroog baklazaanist, kartulist ja hakklihast), souvlaki (vardasküpsetatud saslõkitaoline liha), kalamarakias (kalmaarirõngad) jpm. Jookidest on tuntumad Ouzo (kange aniisiviin), kvaliteetveinidest - Boutari ja Macedonico toodang ning Retzina (männivaigumaitseline vein). Kreeka, muistne Hellas... need nimetused on tuntud kogu maailmas. See on tsivilisatsiooni, demokraatia, kultuuri, kunsti ja filosoofia sümboliks. Homerose eeposed, Aischylose, Sophoklese ja Euripidese tragöödiad, komöödiad ja draamad, ajaloolase Herodotose tööd, Demokrituse, Plaatoni ja Aristotelese tööd muutusid uue Lääne-Euroopa kultuuri nurgakivideks, mis aja jooksul pole kaotsi läinud ja oma väärtust kaotanud nii Vana ja kaasaegne Kreeka on käsikäes jõudnud XXI sajandi Euroopasse. Halkidiki poolsaar asub Makedoonias, Kreeka suurimas provintsis. See on üks ilusamaid ja ökoloogiliselt puhtamaid kohti Kreekas. VIII saj.ema. Kreekasse
peal kogema looduse tühistumist. * Tarkuse teravikud pöörduvad targa vastu. Tarkus on kuritegu looduse vastu. Sellised hirmsad laused kostavad meile müüdist välja. Helleenlik luuletaja aga puudutab nagu päikesekiir müüdi kõrget ja hirmuäratavat Memnoni sammast. Nii et see äkitselt kõlama hakkab Sophoklese meloodiates! * Passiivsuse ausära tuleb kõrvutada aktiivsuse ausäraga. See pärgab Aischylose Prometheust. Inimene, tõustes titaaniks, võitleb omale välja kultuuri ja sunnib jumalaid end sellega siduma. Kuna ta oma isetärganud tarkuses nonde eksistentsi ja piirid enda kätte saab... · Sigmund Freud. Mina ja Miski. (Das Ich und das Es, 1923.) Inimhinge anatoomiast (1999) Unenägude tõlgendamine (2007) · Carl Gustav Jung · Melanie Klein · Erik H. Erikson · Bruno Bettelheim. Muinasjuttude võlujõud (2007) · Jacques-Marie-Émile Lacan · Michel Foucault
võim, seadus või tava. Publiku seas olid peamiselt vabad kodanikud, kel oli vaba aega neil teemadel mõtisklemiseks. 50. Miks kohtab kreeka tragöödiate seas vähe ajaloolise temaatikaga näidendeid? Mitu sellist teost on säilinud? Ajalooliselt sõdisid vanad kreeklased ka omavahel ning seetõttu oli ajaloost kirjutamine kui poliitilise seisukoha võtmine, mis võis paljusid teisi häirida ja millest oli näitekirjanikel parem hoiduda. Säilinud on kaks ajaloolist teost: Aischylose ,,Pärslased" ja Phrynichose ,,Mileetose vallutamine". Kui ,,Pärslased" oli kreeklastele veel meeltmööda, sest kreeklased võitsid sõja pärslastega, siis Phrynichost karistati rahaliselt sellepärast, et ta oli julgenud kirjutada kodumaa õnnetust kajastava näidendi. 51. Mis on peripeetia? Too näide mõnest kreeka tragöödiast. Peripeetia ehk pöörak on pööre tegevuse arengus kas hea või halva poole. Türann
Sellega sai teha müstilise lahkumisi, ootamatut lahendust. Theologeion - teatri katus, kus asusid näidendis jumalad. 50. Iseloomusta kreeka tragöödia ühiskondlikku rolli ja tähtsust. Ühiskondlik ,,kõlakast" (sh koor kui ,,sisemine publik", kes ei sure kunagi ega ole ka füüsiliselt ohus) Esindab rahvaarvamust Mütoloogiline temaatika = turvaruum (ka vägivalla puhul: kauge minevik, teised paigad) Ajaloolised tragöödiad: Aischylose Pärslased (472, positiivne eeskuju) vs Phrynichose Mileetose vallutamine (negatiivne eeskuju) Üldistamine, ühiskonna valupunktide käsitlemine fiktiivses kontekstis Sageli keskendumine ühele võtmeteemale (õiglus, võim, seadus vs tava jm) Tragöödia publik Vabad kodanikud (mehed) ja metoigid (sissesõitnud, ei olnud täisväärtuslikud kodanikud) Dionüüsiatel ka külalised mujalt Kreekast, lenaiadel mitte
Keskseks teemaks on generatsioonide vahelised lahkhelid. Aristophanes ründab sofistlikke kasvatusmeetodeid, mis tema arvates kehastusid Sokratese isikus. 46. Mille poolest on oluline Aristophanese komöödia ,,Konnad"? Tegelaseks Euripides; esimene kirjanduskriitika Euroopa kirjandusajaloos. Kolm suurt traagikut surnud, D tunneb muret, et suuri traagikuid pole, vaja tagasi tuua, tragöödialava tühi. Dionysos läheb allmaailma jne. Teises osas on võistlus Aischylose ja Euripidese vahel, Dionysos ei tea, milline tagasi tuua allmaailmast. Arutlus luulekunsti ja tragöödia ülesannetest. Tuleb välja suur erinevus Aischylose ja Euripidese vahel, 10 Euripides kujutab elu nagu see on, Aristophanese arvates ei tohi aga kujutada nagu on, vaid peab paremaks tegema inimest. Lõpp Dionysos leiab, et ateena kodanikele on Aischylose tagasitulek parem. 47
Jambiline trimeeter. 14. Nimetage vanakreeka kuulsamad tragöödiakirjanikud. Mis on iseloomulik nende loomingule? Mille poolest nende elu ja looming üksteise omast erineb? Kuulsaimad tragöödiakirjanikud: Aischylos, Sophokles, Euripides. Vana-Kreeka tragöödias kehtis kaksikjaotus, tähtis osa oli kooril: Aischylosel kõige suurem, Sophoklesel pigem kommentaatori rollis ning Euripidesel koor tegevusega platoonilistes suhetes (oli laval, kuid sisuline osa väike) Aischylose teostes domineeris religioosne temaatika, veresüü, õnnetused; looming arhailine. Jumalad olid head ja positiivsed tegelased Sophoklest huvitas polisega seonduv: türannia, võimu küsimused. Jumalad olid mõistatuslikud. Euripides käsitles psühholoogilisi probleeme, sisemaailma, temalt säilinud enam teoseid. Võrreldes teistega teosed lihtsamas keeles. Tõi deus ex machina võtte - jumal masinast. Jumalad rohkem negatiivsed, halvad tegelased.
Seadused. Sparta karm sisekord. Võimsaim linnriik Kreekas. Ateena- Solon 594. a eKr mõõdukas riigikord, aristokraatide võimu lõpp. 507 eKr demokraatia. Klassikaline periood Pindarose ja Aischylose loomeperiood. 500-338 a eKr Sparta ja Ateena esiletõus. Sophoklese tegevusaeg. Sokratese tegevusaeg. Platoni tegevusaeg. Aristotelese tegevusaeg. Kreeka-Pärsia sõjad 490 eKr Pärsia kuningas Dareios- Maratoni 500-478 a eKr lahing
55. Tragöödia - kurbmäng, näidend, kus õilsatel eesmärkidel tegutsev kangelane satub väljapääsmatusse olukorda ning hukkub ebavõrdses võitluses. Tragöödia on dramaatika vanimaid liike. See tekkis Antiik-Kreekas iga-aastastel Dionysose pidustustel, kus korraldati ka tõsise sisuga näidendite võistlusi. Nende ainestik pärines enamasti müütidest, oma aja teemasid kasutati harva. Antiikkomöödia saavutas kõrge taseme Aischylose (525 - 456 e.Kr), Sophoklese ( - 406 e.Kr), Euripidese (u 484 - 406 e.Kr), Seneca (4 e.Kr - 65) loomingus. Tragöödia kui kirjanduszanri läbimurre toimus 16.-17. sajandil inglise kirjanduses: William Shakespeare (1564 -1616) "Hamlet", "Kuningas Lear" jt. Hiljem on kirjutanud kuulsaid tragöödiaid sakslased Johann Wolfgang Goethe (1749 -1832), Friedrich Schiller (1759 -1805), Bertolt Brecht (1898 -1956), prantslane Victor Hugo (1802 -1885)
55. Tragöödia - kurbmäng, näidend, kus õilsatel eesmärkidel tegutsev kangelane satub väljapääsmatusse olukorda ning hukkub ebavõrdses võitluses. Tragöödia on dramaatika vanimaid liike. See tekkis Antiik-Kreekas iga-aastastel Dionysose pidustustel, kus korraldati ka tõsise sisuga näidendite võistlusi. Nende ainestik pärines enamasti müütidest, oma aja teemasid kasutati harva. Antiikkomöödia saavutas kõrge taseme Aischylose (525 - 456 e.Kr), Sophoklese ( - 406 e.Kr), Euripidese (u 484 - 406 e.Kr), Seneca (4 e.Kr - 65) loomingus. Tragöödia kui kirjanduszanri läbimurre toimus 16.-17. sajandil inglise kirjanduses: William Shakespeare (1564 -1616) "Hamlet", "Kuningas Lear" jt. Hiljem on kirjutanud kuulsaid tragöödiaid sakslased Johann Wolfgang Goethe (1749 -1832), Friedrich Schiller (1759 -1805), Bertolt Brecht (1898 -1956), prantslane Victor Hugo (1802 -1885)
kartulist ja hakklihast), souvlaki (vardasküpsetatud saslõkitaoline liha), kalamarakias (kalmaarirõngad) jpm. Jookidest on tuntumad Ouzo (kange aniisiviin), kvaliteetveinidest - Boutari ja Macedonico toodang ning Retzina (männivaigumaitseline vein). 20 Kreeka, muistne Hellas... need nimetused on tuntud kogu maailmas. See on tsivilisatsiooni, demokraatia, kultuuri, kunsti ja filosoofia sümboliks. Homerose eeposed, Aischylose, Sophoklese ja Euripidese tragöödiad, komöödiad ja draamad, ajaloolase Herodotose tööd, Demokrituse, Plaatoni ja Aristotelese tööd muutusid uue Lääne-Euroopa kultuuri nurgakivideks, mis aja jooksul pole kaotsi läinud ja oma väärtust kaotanud nii Vana ja kaasaegne Kreeka on käsikäes jõudnud XXI sajandi Euroopasse. Halkidiki poolsaar asub Makedoonias, Kreeka suurimas provintsis. See on üks ilusamaid ja ökoloogiliselt puhtamaid kohti Kreekas. VIII saj.ema
Poeet omistab suure tähtsuse Ateena aristokraatia poliitilisele institutsioonile, mille ta asetab kõrgemale helleni mütoloogia jumalate ettekirjutustest. Uudselt tõlgendas Aischylos traditsioonilise mütoloogia kujusid tragöödias "Aheldatud Prometheus". Peajumal Zeusi kujutatakse siin julma türannina, kes karistab halastamatult titaanipoeg Prometheust inimestele tehtud heategude eest, Prometheust näidatakse aga sitke paindumatu võitlejana, kes protestib omavoli ja türannia vastu. Aischylose loomingus said vanad müüdid uue sisu, mida põhjustas filosoofiliste ja poliitiliste tõekspidamiste muutumine. Ent kõik maailmas, jumalad kaasaarvatud, pidi Aischylose vaadete kohaselt alistuma saatusele, mille vastu seista oli võimatu. Teine suur helleni tragöödiakirjanik oli Sophokles (496-406). Tema juures on eriti märgatavad jumalate "kirjutamata seaduste" ja ületamatu saatuse ideed. Sophoklese
riigikorra õiguslike aluste kaitsjaiks ja sellega seoses tõstab ta esile inimese isikliku vastutuse ta vabalt valitud käitumise eest. Mitme kaasaja filosoofi eeskujul loob ta jumaluse üldistatud idee, mille jaoks ta säilitab Zeusi nime. Selline käsitus oli vastuolus kreeklaste tavalise usundiga. Vahekord jumaluse mõju ja inimeste teadliku käitumise vahel, selle mõju teede ja eesmärkide mõte, küsimus selle õiglusest, tõe lõplikust võidust- need ongi Aischylose põhilised probleemid, mida ta käsitleb inimsaatuse ka inimkannatuste kujutamise varal. Ainestikku ammutas Aischylos küklilistest poeemidest, mütoloogilistest süzeedest (v.a. ,,Pärslased"). Kangelase saatuse toob ta vaataja ette enamasti kolmes üksteisele järgnevad tragöödias, mis moodustavad tervikliku triloogia; sellele järgneb saatürdraama sama mütoloogilise küklose ainestikul. Kuid peale
45. Millises Aristophanese komöödias oli Sokrates üks peategelasi? Kuidas teda on seal kujutatud? Sokrates on peategelane Aristophanese komöödias ,,Pilved", kus teda kujutatakse sofistina, kuigi ta tegelikult oli selle vastu. 46. Mille poolest on oluline Aristophanese komöödia ,,Konnad"? Aristophanesele meeldis oma komöödiates parodeerida tragöödiate autoreid ja nende teoseid. Kõige tõsisema iseloomu omandab Aristophanese kriitika komöödias "Konnad". Selles analüüsitakse Aischylose ja Euripidese stiili, nende prolooge, muusikalis-lüürilist külge draamades, ent suurimat huvi pakub arutlus luulekunsti ja eriti tragöödia ülesandeist. 47. Nimetage ja iseloomustage Platoni teoseid. Millise õpetusega on Platon eelkõige jäänud filosoofia ajalukku? Platoni õpetus on antidemokraatlik, eriti põlastab ta materialistlikke teooriaid (maised asjad on hajuvad ja muutlikud), rõhutab kõrgemat ideed (olemas tõeliselt enne kõike).
oma tragöödiate ainega. Ta laskis saatüridraamas traagilisi kangelasi, eriti Heraklest, paista koomilisena. Ta uuendas saatüridraama ja tõi selle ~ 515 Ateenasse. Tema 50 kaotsiläinud draamateosest (neist 32 saatüridraamat) on säilinud üks katkend. Tema mõjul hakati saatüridraamat hilisemail aegadel tragöödiavõistlustel esitama tragöödiatriloogia järel neljanda draamana. Ainus täielikult säilinud saatüridraama on Euripidese "Kükloop", pikki lõike on säilinud Aischylose "Kalameestest" ja Sophoklese "Otsijatest". Saatüridraamade stseenid olid vaasimaalijate meelisaineid. Komöödia kreeka draama teine haru leidis Ateenas ametliku tunnustuse märksa hiljem kui tragöödia. "Komöödiakooride võistlused asutati Suurtel Dionüüsiatel alles aastal ~488-486, lenaiadel veel hiljem. Kuni selle ajani kuulus komöödia Dionysose pidustuste koosseisu vaid rahvaliku rituaalse mänguna ja riik ei võtnud enda peale selle korraldust
Mitu sellist teost on säilinud? 53. Mis on peripeetia? Too näide mõnest kreeka tragöödiast. Pööre tegevuse arengus (hea v halva poole); nt see, kui Oidipus tappis oma isa 54. Nimeta kronoloogilises järjekorras kolm suurt kreeka tragöödiakirjanikku ning täpsusta nende säilinud teoste hulka. Aischylos - 7 säilinud tragöödiat Sophokles - 7 säilinud tragöödiat Euripides - 18 säilinud tragöödiat 55. Kirjelda üldistavalt Aischylose tragöödiate stiili ja tegelaste esitamist. Kangelased monoliitsed, ühest põhimõttest lähtuvad; stiil ülev ja raskepärane; kaasas teise näitleja (enne oli ainult üks) 56. Kes kirjutas ainsa säilinud tragöödiatriloogia, mis on selle pealkiri ja põhisisu? Kirjutajaks Aischylos, pealkiri ,,Oresteia": Atreuse järglastel lasuv pärilik veresüü (tütretapp, mehetapp, ematapp): õnnelik lõpp! 57. Keda peetakse teise, keda kolmanda tragöödianäitleja kasutuselevõtjaks?
Nende sisu oli seetõttu vaatajatele üldjoontes ette teada. Autori ülesanne polnud mitte publikut senitundmatu süzeega põnevil hoida, vaid tuua tuntud loost välja kodanike jaoks oluline õpetlik sõnum. V sajandi esimesel poole Ateena kuulus traagik Aischylos (loe: Aishülos) pani oma tegelased sageli olukordadesse, kus nad eelkäijate poolt sooritatud kuritegude eest kätte makstes ise uusi kuritegusid korda saatsid. Aischylose ühe tuntuima tragöödiasarja "Oresteia" peakangelane Orestes pidi Apolloni korraldusel tapma oma ema, sest too oli varem mõrvanud oma abikaasa ja Orestese isa Agamemnoni. Kuidas on aga võimalik, et jumalad, kes peaks maailmas õigluse eest seisma, käsivad inimesel korda saata sellist roima? Ja samas, kui eelnev kuritegu jääks kätte tasumata, kuidas saaks siis õiglust maailmas jalule seada? Ühest vastust neile küsimustele Aischylos ei annagi. Kuid ta uskus, et jumalatest
Nende sisu oli seetõttu vaatajatele üldjoontes ette teada. Autori ülesanne polnud mitte publikut senitundmatu süzeega põnevil hoida, vaid tuua tuntud loost välja kodanike jaoks oluline õpetlik sõnum. V sajandi esimesel poole Ateena kuulus traagik Aischylos (loe: Aishülos) pani oma tegelased sageli olukordadesse, kus nad eelkäijate poolt sooritatud kuritegude eest kätte makstes ise uusi kuritegusid korda saatsid. Aischylose ühe tuntuima tragöödiasarja "Oresteia" peakangelane Orestes pidi Apolloni korraldusel tapma oma ema, sest too oli varem mõrvanud oma abikaasa ja Orestese isa Agamemnoni. Kuidas on aga võimalik, et jumalad, kes peaks maailmas õigluse eest seisma, käsivad inimesel korda saata sellist roima? Ja samas, kui eelnev kuritegu jääks kätte tasumata, kuidas saaks siis õiglust maailmas jalule seada? Ühest vastust neile küsimustele Aischylos ei annagi. Kuid ta uskus, et jumalatest
annaabi.ee 
