ei ole veel müügivalmis · valmistoodang - ettevõtte poolt valmistatud müügiootel toode või teenus · müügiks ostetud kaubad - edasimüügi eesmärgil ostetud tooted või teenused · ettemaksed tarnijatele - ettemaksed, mis on tehtud järgmisel perioodil omandatavate varude eest Lisaks hõlmab varude mõiste veel müügiks hoitavad seadmed ja kinnisvara. 1.1 Varude otstarve Laiemas mõttes on varud ininmressursid, rahalised vahendid, energia, seadmed, toormaterjal, samuti on varud ka üksikdetailid ja valmistooted ning vahepealses staadiumis olev lõpetamata 4 toodang. Varude süsteemse käsitelu tingib vajadus teada, mida ja kui palju on ning peaks olema. Kui tihti kokku lugeda , tuleb igal konkreetsel juhul eraldi otsustada. Siinkohal on
1. Aktsia on: a. Õiglase väärtusega soetatud väärtpaber, millega vahetatakse vara või arveldatakse osapoolte vahelises tehingus b. Väärtpaber, mis sisaldab laenuvõtja kohustust tagastada laen kokkulepitud tähtajal c. Väärtpaber, mis näitab selle omaniku õigust osale ettevõtte varast ja kohustistest d. Väärtpaber võlakiri, mis ostetakse tagasi lunastustähtajal 2. Firma kohta on teada järgmised andmed: Juhul kui 31.12 on laos arvel 9000 tk, siis LIFO meetodi rakendamisel on lõppvaru maksumus: Valige üks: a. 108 000 b. 99 000 c. 113 000 d. 100 000 3. Aruandeid tuleb koostada ettevaatlikult ja kaalutletult. Kui on teada või on tõenäoline, et varade reaalväärtus on madalam raamatupidamises kajastatud väärtusest, siis tuleb varad alla hinnata. Ühtlasi tuleb arvesse võtta kõik teadaolevad ja potentsiaalsed kohustused. See on: Valige...
2.4. Varude arvestuspõhimõtted 2.4.1. Esmane arvele võtmine Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest, tootmiskulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. (SME IFRS 13.5, 13.11). Varude ostukulutused sisaldavad lisaks ostuhinnale varude ostuga kaasnevat tollimaksu, muid mittetagastavaid makse ja varude soetamisega otseselt seotud transpordikulutusi. (SME IFRS 13.6). Juhul kui varud ostetakse tavapärasest maksetähtajast pikemaajalise järelmaksuga, kajastatakse varude soetusmaksumusena ostuhinda tavapärase maksetähtaja puhul. Vahet soetusmaksumuse ja makstava summa vahel kajastatakse intressikuluna 5 soetamise ja maksmise vahelise perioodi jooksul. Laenukasutuse kulutusi ei arvestata varude soetusmaksumusse. (SME IFRS 13.7, 25.2). Varude tootmiskulutused sisaldavad nii otseseid toodetega seotud kulutusi (näiteks
ülesanne 8 tehingu sisu summa kassa D tegevuse alustamisek raha 1 panka 500 500 2 osteti masinaid 1500 mööbel osteti panga 3 kaudud 300 4 sõiduk panga kaudu 1200 mööbel müüdi, arve veel 5 tasumata 120 6 tasuti arve masinate eest 1500 7 mööbli arve tasuti 120 120 8 osteti masinaid 560 620 ülesanne 9 sissemaks ettevõtte 1-Apr alustamiseks 8000 8000 ...
Võimaldab kohandada protsesse kliendi soovidele vastavalt. 5. Riskid ja ohud varudega, mis see kaasa toob? V: * Varu jääb liiga kaua lattu, läheb riknema või ei ole enam sama kvaliteetiga, mis varem. · Kui kauba varu on üle hinnatud, ei pruugi klient seda osta ja varu jääb jällegi lattu seisma, vananeb, toote tähtsus kaob, uus ja parem toode tuleb selle asemele. Toob kaasa suuri kulutusi, vanad varud võtavad laos ära palju ruumi. 6. Mis on tellimisintervall? V: Kui tihedalt klient kaupa tellib. Paindlik varustamine? V: Erinevate aegade ja viisidega kauba transport. Koormaruum ja selle mahutavus? V: Kui kauba maht täidab veoühiku lastiruumi kiiremini, kui selle kaal veovahendi, on oluline kasutada laadimisel täielikult ära lastiruumi kogu ruumala. Pakendid laotakse põrandast laeni, seinast seinani. 7. Milliseid tooteid inventeeritakse laos sagedamini A B C?
20% Venemaa, India LAV, Venemaa, Euroopa, paiknevad kasvuhoonegaasidega, taastumatu Hiina, Indoneesia Jaapan kompaktselt koos, järele jääb tuhka, süsi, Põhja- varud suured, kaevandused ja karjäärid Ameerika, kaevandused hästi rikkuvad maastiku, USA mehhaniseeritud. transport mahukas ja kallis.
Nafta(masuut,40%)-mootorikütuseks,soojus,elekter. Varud: Pärsia laht, Lõunaameerika,Aafrika. Tootjad:USA,Saudiaraabia,Iraan,Venemaa,Mehhiko. Eksportijad:Saudiaraabia,Iraan, Norra, Venemaa,Veneuela. Importijad: USA,Jaapan, Euroopa,Austraalia. Eelised: suur kütteväärtus, saab transportida tankrite ja torudega.Puudused:taastumatu,tankrite õnnetuste oht,õhureostus põlemisel , vajab puhastamist ,kallis eh. Maagaas(28%)-soojus,elekter. Varud: SRÜ. Tootjad: USA, Venemaa,Alzeeria, Kanada,Suurbritannia. Eksportijad: Venemaa,Kanada,Venezuela, Mehhiko,Aleeria,Pärsia lahe maad. Importijad: Prantsusmaa,USA,Saksamaa,Itaalia,Jaapan. Eelised: saastab vähem,suure kütteväärtusega,tootmismahud on väiksemad, ei vaja ümber- töötlmist. Puudused: ei saa transportida tankriga, ohtlik(vanad kaevandused). Tahked kütused-(kivisüsi,põlevkivi,turvas,20%)- elekter,soojus, keemiatööstus,metallurgia. Varud:Euroopa ja Venemaa,Põhja-USA
tekkimise asjaolud. Arvelduskonto inventeerimine seisneb selles, et viimase pangakonto väljavõtte jääki võrreldakse arveldusandmetega ja panga poolt esitatud saldoteatisega. Majandusaasta lõppedes aastaaruande koostamiseks peab ettevõte arvelduskontode saldode kinnituseks tellima pangast saldoteatise, mis tõestab ettevõtte arvelduskonto saldode vastavust panga omaga. VARUDE ARVESTUS 1. Mõisted. Varude arvestuse aluseks on RTJ 4 Varud. Varud on ainelised varad: (a) mida hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus; (b) mida parajasti toodetakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus; (c) materjalid või tarvikud, mida tarbitakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel. Varude mõiste hõlmab lisaks müügiks ostetud kaupadele, materjalidele, lõpetamata ja valmistoodangule ka selliseid objekte nagu müügiks hoitavad seadmed ja kinnisvara.
12/31/2017 AKTIVA Raha 20,000.00 Nõuded ostjate vastu 210,000.00 Varud 563,125.00 KÄIBEVARA KOKKU 793,125.00 Materiaalsed põhivarad 1,500,000.00 Akumuleeritud amortisatsioon -900,000.00 PÕHIVARAD KOKKU 600,000.00
SISUKORD SISUKORD........................................................................................................ 1 SISSEJUHATUS................................................................................................2 1. KOHUSTUSED...............................................................................................3 1.1 Kohustuse põhitunnused.........................................................................................3 1.1.1 Kohustuste hindamine ja kajastamine bilansis....................................................3 1.2 Kohustuste liigitamine.............................................................................................4 1.2.1 Lühi- ja pikaajalised kohustused......................................................................... 4 1.2.2 Eraldised, tegelikud ja tingumuslikud kohustused..............................................6 1.2.3 Eraldiste moodustamin...
1. Valmistoodangu ja lõpetamata toodangu soetusmaksumus ei lülita järgmisi kulusid: a) turustuskulud b) tootmisseadmete amortisatsioon c) laokulud d) arengukulud e) tootmisseadmete remondikulud f) materjali maksumus g) müügijuhi palk 2. Varud on: a) vara, mida hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus b) laos olevad kaubad c) kliendi poolt tellitud kaubad, mis ootavad ärasaatmist d) materjalid või tarvikud, mida tarbitakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel 3. Varude hindamise meetodid: a) kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetod b) reserveerimismeetod c) FIFO meetod d) individuaalmaksumuse meetod e) õiglase väärtuse meetod 4
ISESEISEV TÖÖ VARUDE ARVESTAMISE MEETODITE KASUTAMINE 1. AS Jääkaru oktoobrikuu majandustehingud on järgmised: Kuupäev Nimetus Ühikud Soetusmaksumu Varud kokku (tk) s (kr/tk) 01.10 Varu 10 150 1500 algjääk 08.10 ost 4 160 640 15.10 ost 11 170 1870 26.10 ost 5 176 880
Põhjavee liigne kasutamine võib viia põhjavee kvaliteedi languseni ja ammendumiseni. Kuna põhjavesi liigub aeglaselt läbi pinnase, siis inimtegevuse mõju võib kesta suhteliselt pikka aega. Euroopa põhjavesi on reostunud mitmel viisil: nitraadid, pestitsiidid, süsivesinikud, klooritud süsivesinikud, sulfaat, fosfaat ja bakterid. Kõige tõsisemaid probleemid on nitraadireostused ja pestitsiidid. (Groundwater..., 2007 ) . Paljudes Euroopa riikides on kõrge kvaliteediga joogivee varud. Mõnedes riikides, kus majanduslikud ja poliitilised muutused on kaasa toonud infrastruktuuri halvenemise, on ebapiisav vee töötlemine ja desinfitseerimine joogiveeks. Paljudes Lääne-Euroopa riikides on vajadus täiustatud veepuhastusjaamade järele. Joogivee kvaliteet on eriti murettekitav Ida- Euroopa, Kaukaasia ja Kesk-Aasia (EECCA) riikides, kus on probleeme joogiveevarude mikrobioloogilise saastumisega. Pan-Euroopa regioonis puudub umbes 120 miljonil inimeselt
Loodusvarad on looduslikud ressursid mida inimühiskond olemasoluks vajab ja tootmises kasutab. Maavaraks loetakse sellist maapõues leiduvat orgaanilist või mineraalainet, mida on võimalik tasuvalt kasutada. Maavara kaevandatakse maapõuest ja maavarade leiukohta nimetataksemaardlaks. Maavarasid kasutatakse enamasti töödeldud kujul, kusjuures lõppsaadused võivad lähteainest oluliselt erineda. Maavarade varud tehakse kindlaks geoloogiliste otsingute ja uuringutega. Väikesele pindalale ja lihtsale geoloogilisele ehitusele vaatamata on Eesti nii maavarade mitmekesisuselt kui ka olulisemate maarete varudelt suhteliselt rikas. Maavaraks on maapõues leiduv kivim, mineraal, vedelik , gaas või orgaaniline aine, mille kaevandamine on majanduslikult kasulik. Pealmaa ehk avakaevandamine.
Selleks võrreldakse deebitoride ja kreeditoridega saada olevate summade või võlgnevuste õigsust ja fikseeritakse lahkuminekud. Lahknevuste põhjused selgitatakse läbirääkimiste käigus, vajaduse korral tehakse raamatupidamisregistrites vastavad parandused. (1, 83) Inventeerimise ja hindamise protseduurid Varude inventeerimisel järgitakse alljärgnevaid nõudeid: 10 · varud paigaldatakse nii, et neid oleks võimalik loendada; · varude liikumine toimub inventuurikomisjoni juuresolekul ja sellekohane dokumentatsioon hoitakse inventuuri ajal eraldi; · paberkandjal lugemislehtede korral ei kajastata ettetäidetud lugemislehtedel koguseid ega summasid, vaid need kannab komisjon lugemislehtede ülelugemise käigus; · loetud ühikud või toodete grupid märgistatakse topeltlugemise vältimiseks;
Ei maksa intresse Lihtsam müüa kui osta Väärtustatud igal pool Hõbeda hinnagraafik Kuidas on aegade jooksul hõbedat kasutatud? Mõõkade valmistamine Ehete valmistamine Hõbe kui raha Hõbevesi ravitsemises Milline maailmariik on saanud oma nime hõbeda järgi? Argentiina Argentum hõbe Rio de la Plata Ühendprovintsid Kuni 1836.a.Lõuna-Ameerika Ühendprovintsid 1826.a. Argentiina Vabariik 1832.a. Argentiina Konföderatsioon 1860.a. Argentiina Vabariik Hõbeda varud, hind ja roll tulevikus? Maailmas vähem kui kulda Viimasel ajal kõvasti vähenenud Proov 500, 1g, 0.192 Proov 830, 1g, 0.383 Proov 925, 1g, 0.460 Proov 999, 1g, 0.500 Tulevikus väheneb veelgi, aga muutub kallimaks ja väärtuslikumaks. Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/Argentina http://kuldhobe.com/wp-content/uploads/2012 Täname vaatamast!
NÄIDE 1 Info kaupade Ostetud/müüdud Ühiku Varud kokku (kr) liikumise kohta ühikute arv (tk) soetusmaksumus (kr) Kaubavarud perioodi 40 8 320 algul Esimene ost (01.04) 20 9 180 Teine ost (01.05) 20 10 200 Kolmas ost ( 01.10) 20 12 240 Neljas ost (01.12) 20 13 260
tuumajaamaga kaasneda võivaid riske ning optimeerida nende tööd. Nii on näiteks Tšernobõlis kasutatud (Leedu Ignalina tuumajaamas kasutati analoogseid) RBMK-tüüpi teise põlvkonna reaktoritest astutud suur samm edasi kaasaegsete kolmanda põlvkonna reaktoriteni. Neljanda põlvkonna reaktorite kommertskasutusse võtmist ei ole järgmise 15 aasta jooksul ette näha. 2. Tuumakütuse (uraani, tooriumi) varud, saadavus, tootjamaad. Uraan: leidub looduses ainult ühendeis. Looduslik uraan on isotoopide U234(0,006%), U235(0,72%) ja U238(99,274%) segu. Isotoobi U234 kogus on väike ja ebaoluline. Uraan on väga levinud element looduses. Ntx: leidub merevees, graniidis, settekivimis. Kaevandatud uraani rikastatakse vastavaks reaktori nõuetele. Rikastamine on teiste sõnadega uraani isotoobi U-235 protsendi tõstmine kütuses. Reaktori tööks piisav
Ettevõtluse eksami küsimused pildistatuna
Maailma energiavarudest 55 % naftast ja 40 % looduslikust gaasist asuvad LähisIda riikides 30 % loodusliku gaasi varudest maailmas asuvad Venemaal 27% kivisöe varudest asuvad USAs Tänapäeval kasutab USA 14% kogu kivisöest maailmas, millest 90% läheb energia tootmisele toodetakse umbes 85 miljonit barrelit päevas (1 barrel=159 liitrit) suurimad importijad: USA(11.8), Jaapan(5.3), Hiina(2.9), Saksmaa(2.5), LõunaKorea(2.1) suurimad eksportijad: SaudiAraabia (8.73), Venemaa (6.67), Norra(2.91), Iraan(2.55), Venetsueela(2.36) Nafta on otsa saamas, kuid aega ei oska keegi täpselt ennustada. Seik Yamani on öelnud: "Kiviaeg ei lõppenud kivide puuduse tõttu, ja ka naftaaeg ei saa otsa nafta puuduse tõttu." Naftavarud OPECI riikidel (2009). BP statistika. Ühik miljard barrelit Aasta Iraan Iraak Kuveit Saudi ...
..................................7 KASUTATUD KIRJANDUS.....................................................................................................8 2 SISSEJUHATUS Inimene on üks paljudest liikidest ökosüsteemis. Inimene on ise seda ökosüsteemi väga palju kahjustanud ning muutnud. Valisin teema kuna see teema on praegu päevakorras, ning see on ka väga tähtis. Inimesed on kulutanud väga mõtlematult ja palju maavarasid, mistõttu on nende varud vähenenud, paljud neist on lausa otsakorral. Selle uurimuse eesmärgiks on uurida inimese mõju keskkonnale ning uurida võimalusi kuidas neid probleeme lahendada. 1. INIMESE MÕJU KESKKONNALE Et loodus säiliks sellisena nagu ta on, sõltub paljugi inimese otsusest ja käitumisest. Veel paarituhande aasta eest käitusid inimesed nagu loomad: elatusid loomade küttimisest ja korilusest. Alates ajast, kui inimesed hakaksid maad harima ja loomi küttima, hakkas ökosüsteem muutuma
läbi soojuse. -Päikesekiirgust kasutavad paigaldised jagunevad: -kiirguse kontsentreerimisega paigaldised -kiirguse kontsentreerimiseta paigaldised Päikesepaneelide plussid ---Keskkonnasäästlik taastuvenergia: väheneb fossiilsete kütuste põletamine energia saamiseks, samuti maavarade kaevandamine ja sellega kaasnevad keskkonnamõjud ---Ei kaasne ohtlike kasvuhoonegaaside emissiooni keskkonda ---Piiramatu ressurss. Päikest on külluses, see on tasuta ja varud ammendamatud ---Suhteliselt madalad hoolduskulud ---Päikeseenergiat saab kasutada kohapeal, ei ole vaja ühendust elektrivõrku ---Päikeseelektrijaamasid saab kasutada sõltumatu elektrivarustuse tagamiseks ---Energiatootmise kulusid saab prognoosida ja neid kütusehinna kõikumine ei mõjuta. ---Päikeseelektrisüsteem töötab hääletult ---On välja töötatud regulatsiooni, mis võimaldaks mikroelektrijaamu võrguga liita Päikesepaneelide miinused
VEE REOSTUS Vesi on asendamatu tingimus elu säilitamiseks Maal. Ta on paljude elusorganismide elukeskkond, aga vett vajavad eluks peaaegu kõik olendid, kaasaarvatud ka inimene. Maailmameri on tugevalt saastunud, ka mageveekogudesse suunab inimene oma solgivee. See kõik on viinud puhta vee varud kriitilise piirini. Näiteks Lähis-Idas, kõrbepiirkondades ei jätku magedat puhast vett joogiks, seda tuleb kaugelt vedada või magestada. Ent ka Eestis ei jätku kõikjal puhast joogivett. Inimmõju tegevus veestikule avaldub veekogudesse kahjulike ainete juhtimisel. Peamisteks reostusallikateks on tööstus ja põllumajandus. Üldisteks veeprobleemideks on: * Riigipiire ületav veereostus. * Asulate ja tööstusettevõtete heitveed.
4.1 Majandussüsteemid 1. Mis on majandus? Selle põhiülesanded? (vt ka lk 6) Majandus on valdkond, mis tegeleb eluks vajaliku tootmisega. 2. Mis on tootmisressursid? (selgitus + näited) Miks majandus neid vajab? Tootmisressursid on varud või vahend, millele on majandus üles ehitatud. Tootmisressursside alla käivad loodusvarad, maa, kapital ning tööjõud. Neid kõiki ongi vaja, et majandus saaks toimida. 3. Miks on tähtis inimressurss? Põhjenda Inimressurss = tööjõuga ning tööjõud on töö teostaja. Kui tööjõudu poleks, siis ei oleks mitte kes täidaks vajaliku töö. 4. Millised on majanduse põhiküsimused? Miks tuleb neid pidevalt lahendada? Mida toota, kuidas toota ja kellele toota
Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Varude otstarve 3. Varude esmane arvele võtmine ja edasine kajastamine 4. Varude arvestussüsteem 5. Inventeerimine 6. Varude kajastamine bilansis 7. Kasutatud allikad Sissejuhatus Bilansi tegemisel loetakse varude alla tooraine ja materjal, lõpetamata toodang, valmistoodang, müügiks ostetud kaubad, ettemaksed tarnijatele. Lisaks lähevad sinna alla veel müügiks hoitavad seadmed ja kinnisvara. Laiemas mõttes on varud inimressursid, rahalised vahendid, energia, seadmed, toormaterjal. Samuti loetakse varude alla ka alles valminud tooted ja ka pooleli olevad tooted. Varude otstarve Kindlustada operatsioonide sõltumatus Nõudluse muutustele kiiresti reageerima Olema majanduslikult otstarbeka suurusega Et varud jääksid optimaalseks, tuleks ülearuseid varusid vältida. Varude soetusmaksumus koosneb: ostukulutustest, tootmiskulutustest ja muudest kulutustest
2) termotuumaenergia (kasutatakse vesinikpommides) 3) tuumaenergia (toodetakse elektrit) 4) päikeseenergia (elektri tootmine piirkonnas, kus on palju päikest). Teisesed: 1) tuuleenergia (tuulegeneraatoritega elektri tootmine mererannikul) 2) vee-energia (langeva vee energia kasutamine HEJ-s elektri tootmiseks) 3) tõusu-mõõna energia (elektri tootmine) 4) biomassi energia 5) geotermaalne energia (kuumaveeallikate vee kasutamine majade kütteks). Kolmandased: 1) maagaas, varud 50-60a 2) nafta, varud 40a 3) kivisüsi, varud üle 200a 4) pruunsüsi, varud 240a 5) põlevkivi 6) turvas, varud 715a. Nafta töötlemise etapid: I nafta ammutamine (maismaal (puutornid) odav; merest (naftaplatvormid) kallis, õnnetused platvormidega) II nafta puhastamine veest, sooladest, gaasidest. III nafta transport (maismaal torujuhtmeid pidi odav, merel naftatankerid). IV nafta töötlemine (arenenud riikides tarbija lähedal)
TALLINNA TRANSPORDIKOOL ESSEE ETTEANTUD KÜSIMUSTE PÕHJAL KOOSTAJA: TALLINN 2015 1.Kirjeldada, millistele tingimustele peaks vastama ettevõtte optimaalne kaubavarude suurus? Laovarud on kõik materjaalsed väärtused, mis hoisutatakse tootja ja importija laos ning transporditakse tootmise, ladude, termindalid ja ka kaupluste vahel. Kuid peab leidma optimaalse laovaru, sest põhjendamatul suured varud vähendavad firma kasumit ning varade tootlust.Optimaalne kaubavarude suurst saab hoida kontrolli all kui , kontrollida varude kasutamist ja hoidmistingimusi, et vältida varude riknemist ja vananemist ning ei ole mõtet varuda liiga palju kaupa, vaid teha iga kvartal anlüüsi kaupade kohta, mida on läinud ja kui palju. 2. Nimetada ettevõttele mõju avaldavad negatiivsed tegurid, mis on põhjustatud ülemäära suurtest varudest? Põhjenda.
mõisted ning alusprinsiibid Eesti Hea Raamatupidamistava kohaselt. Kirjalikest allikatest on enim kasutatud Lehte ja Jaan Alveri teost ,,Finantsarvestust", Juta Tikk ,,Finantsarvestus", Anu Allikvee kirjutatud teost ,,Raamatupidamise sise-eeskirja koostamine" ning peamiseks internetiallikaks on Raamatupidamise ABC veebileht. Eesmärgi täitmiseks on koostatud uurimisküsimused. Kursusetöö valmib lähtudes järgenvatest küsimustest: · Millised varad on varud? · Millised on varude arvestusmeetodid? · Millised on varude arvestussüsteemid? · Kuidas varusid inventeeritakse? Kursusetöö jaotatakse kahte peatükki. Kursusetöö esimese ehk teoreetilise osa koostamisel kasutatakse info kogumiseks Raamatupidamise Toimkonna juhendit number 4, samuti erinevate aurotite poolt koostatud teemakohaseid õpperaamatuid ja internetiallikaid, kust on võimalik lugeda erinevaid artikleid, mis suurendavad andmete mitmekesisust.
Puudused: Tülikas meritsi transportida, tehnoloogia kallis ja ohtlik. Kivisüsi: Paiknemine: USA, Venemaa, Hiina, India, Austraalia, Saksamaa. Tootjad: Hiina, USA, India, Austraalia, LAV. Eksport: Hiina, USA, India, Austraalia, Venemaa, Lõuna-Aafrika, Saksamaa, Poola. Import: Hiina, USA, India, Saksamaa, Venemaa, Jaapan, Lõuna-Aafrika, Poola. Transport: Lihtne, turvaline. Eelised: Kõrge kütteväärtus, ohutu transportida, ladustada ja kasutada, varud suured. Puudused: Õhusaastus, kasvuhoone effekt, happevihmad. OPEC: Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon. Liikmesriigid on Alzeeria, Angola, Araabia Ühendemiraadid, Ecuador, Iraak, Iraan, Katar, Kuveit, Liibüa, Nigeeria, Saudi-Araabia, Venezuela. 5. Tuuma-, vee-, tuule-, päikese-, geotermaal- ja biomassienergia kasutamise võimalused, piirkonnad maailmas, kasutamise eelised, kasutamise puudused ja keskkonnaprobleemid. Tuumaenergia: Kasutusalad: Elektrienergia. Varud: Kanada, USA, LAV
HAKATI KASUTAMA VÄHEM ENERGIAKÜLLAID ENERGIA ALLIKAT. HAKATI RAJAMA HÜDROELEKTSI JAAMU. VÕETI KASUTUSELE BENSIINIMOOTOR JA NAFTA. POSTINDUSTRIAALÜHISKIND- NAFTA JA MAAGAASI KASUTAMINE NING KA KIVISÜSI. MAAGAASIENERGIA, PÄEKSEENERGIA JA MUUD ALTERNATIIVSED ENERGIA ALLIKAD. KASUTATAKSE KA TUUMAENERGIAT. TAASTUVAD JA TAASTUMATUD ENERGIA ALLIKAD. NAFTA - 19.SAJ LÕPP KASUTATI SUUREM OSA ÄRA KÜTTEKS. LIGI 2/3 MAAILMA NAFTAVARUDEST PAIKNEB LÄHIS-IDA RIIKIDES, ÜLEJÄÄNUD PIIRKONDADE VARUD ON NENDEGA VÕRRELDES SUHTELISELT TAGASIHOIDLIKUD. LADINA- AMEERIKAS ON SUUREMAD NAFTAVARUD MEHHIKOS JA VENEZUELAS, KIIRESTI ON KASVANUD TOOTMINE KA BRASIILIAS. IDA JA KAGU-AASIAS ON SUURTOOTJAD VAID KAKS HIINA JA INDONEESIA, KUS SUUREM OSA TOODANGUST TARBIVAD SISETURUD. EUROOPA RIIKIDES KUULUB NAFTATOOTJATE ESIKOLMIKUSSE VENEMAA, KES EKSPORDIB LIGI POOLE TOODANGUST LÄÄNE-EUROOPASSE. MÕLEMAL PÕHJA-AMEERIKA RIIGIL USA-L JA KANADAL ON OMA NAFTAVÄLJAD JA HÄSTI ARENENUD TOOTMINE. NAFTA
Kivisüsi Autor:Denis Horenzenko Kivisüsi tekke · KIVISÜSI JA TEISED FOSSIILSED KÜTUSED ON TEKKINUD TAIME-JÄÄNUSTE SETTIMISEL JA KIVISTUMISEL. ON SETTEKIVIM. · 1713. a. kasutati esimest korda raua tootmisel kivisütt. Järgnevatel aastatel juba aurumasinates vabrikutes, raudteel ja kaevandustes. · Tööstusrevolutsioon oli alanud ja ka kõik, · mis sellega kaasneb: · saastamine (esialgu peamiselt õhu), · looduse muutmine, · rahvastiku kiire kasv. Kivisüsi varud erinevatel riikidel USA Venemaa Hiina India 1 Austraalia Saksamaa Ukraina Kasahstan Poola Brasiilia Kivisüsi
Mitmesugused tegevuskulud moodustavad 175000 aastas Sisseseade kasutusaeg on 5 aastat. Koostada: 1.1 Kaupluse avapäeva bilanss 1.2 Esimese tegevusaasta kasumiaruanne 1.3 Leia töötaja keskmine brutopalk kuus 1.4.Koosta lihtsustatud kasumiaruanne, bilanss aasta lõpus ja kassavoo aruanne Algbilanss Aktiva Passiva Arve Laen Varud Sisseseade Põhikapital Kasumiaruanne Bilanss aasta lõpus Aktiva Passiva Arved Varud Võlg hankijale Seadmed Põhikapital Kulum Ärikasum
.....................................................................6 SUUSAD...............................................................................................................7 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................8 2 VARUD JA VARUDE LIIGID Varusid saab liigitada mitmel viisil. Asendi järgi ettevõtte tootmis-/töötlemis tegevuses jaotatakse varud kolmeks põhiliigiks: Tooraine Lõpetamata tooted Valmistooted Eestis kasutatava finantsarvestuse ja- aruandluse järgne liigitus: Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad Ettemaksud hankijatele Varude liigid funktsiooni järgi on: Kasutusvaru ehk ringlusvaru- varud, millest rahuldatakse tavaline nõudlus varude
identifitseerida iga üksiku ostetud või müüdud kaubaühiku. 2.Varude perioodiline arvestussüsteem ja kaalutud keskmine meetod . Kui kaalutud keskmise meetodit kasutatakse koos varude perioodilise arvestussüsteemiga, siis arvutatakse keskmine soetushind kaubaressursi maksumuse jagamisel ühikulise ressursiga. Lõppvaru maksumus arvutatakse keskmise soetushinna järgi. Info kaupade Ostetud/müüdud Ühiku soetusmaksumus € Varud kokku € liikumise kohta ühikute arv (tk) Kaubavarud perioodi 40 8 320 algul Esimene ost (01.04) 20 9 180 Teine ost (01.05) 20 10 200 Kolmas ost ( 01.10) 20 12 240 Neljas ost (01.12) 20 13 260
3.3. TAHKED KÜTUSED TAHKED KÜTUSED TURVAS KIVISÜSI PRUUNSÜSI PÕLEVKIVI KIVISÜSI JA TEISED FOSSIILSED KÜTUSED ON TEKKINUD TAIME-JÄÄNUSTE SETTIMISEL JA KIVISTUMISEL. ON SETTEKIVIM. KIVISÖEMAARDLAD SUIUREMAD VARUD: USA, VENEMAA, HIINA Kivisüsi · Tarbitakse enamjaolt tootjariikides · Maailmaturule jõuab 10-15% · Põhja-riikides kasutatakse 2/3 elektrienergia tootmiseks, Lõuna riikides oluline nii tööstuses kui majapidamises Peamised kivisöe tootjad ja eksportijad 2001 a. (mln/t) Kivisüsi Tähtsuselt peale naftat teine energiaallikas · VANAD KIVISÖEBASSEINID · RUHR SAKSAMAA · SILEESIA POOLA
laekumata arved = Debitoorse võla välde * (Müügitulu/360) = 9 päeva * (4 000 000€/360) = 100 000 €. Nüüd saab kasutades põhivara käibekordaja valemi abil põhivara jääkmaksumuse. Põhivara käibekordaja = Müügitulu / põhivara kokku Põhivara kokku = Müügitulu / põhivara käibekordaja = 4 000 000€ / 5 korda = 800 000€. Varude käibekordaja = Müüdud kaupade kulu (ehk realiseeritud toodete kulu) / varud Varud = Realiseeritud toodete kulu / Varude käibekordaja = (75%*4 000 000€) / 3 korda = 1 000 000€. Korrutasin 75%-ga, sest realiseeritud toodete kulu netokäive on kogu müügitulust. Leiame lühiajalise võlgnevuse kattekordaja valemi abil lühiajalised kohustused. Lühiajalised võlgnevuse kattekordaja = Käibevarad kokku / Lühiajalised kohustused kokku Lühiajalised kohustused kokku = Käibevarad kokku / Lühiajalise
Taastuvad energiaallikad: vee-energia, tuuleenergia, puit ehk bioenergia, loodete energia, maasisene soojus. Taastumatud energiaallikad: nafta. Maagaas, kivisüsi, põlevkivi, turvas, uraanimaak. · Nafta-taastumatu kütus, suure kütteväärtusega, korraga saab transportida suuri koguseid, puuraukude rajamine on keeruline, ammutamise käiguas võib suur osa mereveest reostuda, vajab puhastamist ja ümbertöötlemist. Kõige suurmad varud paiknevad Lähis-Ida riikides. Suurimad naftavarud asuvad:Saudi-A, Iraak, Araabia ÜE, Kuveit, Iraan. Suurimad tootjad ja eksportijad: USA, Saudi-A, Venemaa, Iraan, Mehhiko. Importijad: Jaapan, Lõuna-Korea, Singapur. Ammutamis piirkonnad: Pärsia Laht, Mehhiko, Venezuela, Norra, Kanada. · Maagaas- taastumatu kütus, suure kütteväärtusega, tekitab vähe saastet, tülikas transportida(kallis ja ohtlik), torujuhtmetega odav ja tõhus.
Akumuleeritud kasum 800 000 Kokku aktiva: 3 925 000 Kokku passiva: 3 925 000 b) Maksevõimet näitavad rahandussuhtarvud enne laenu võtmist: · Ettevõtte puhaskäibekapital = käibevara lühiajalised kohustused = 1 870 000 1 400 000 = 470 000 · Lühiajaliste võlgnevuste kattekordaja = käibevara / lühiajalised kohustused = 1 870 000 / 1 400 000 = 1,336 (rahuldav) · Likviidsuskordaja = (käibevara varud - ettemaksud) / lühiajalised kohustused = (1 870 000 - 860 000 - 0) / 1 400 000 = 0,72 (rahuldav) Maksevõimet näitavad rahandussuhtarvud pärast laenu võtmist: · Ettevõtte puhaskäibekapital = 2 020 000 1 225 000 = 795 000 · Lühiajaliste võlgnevuste kattekordaja = 2 020 000 / 1 225 000 = 1,65 (hea) · Likviidsuskordaja = (2 020 000 - 940 000 - 0) / 1 225 000 = 0,88 (rahuldav) V: Firma maksevõime paraneb pärast laenu saamist. Kõik eelnevalt arvutatud arvud
· Nafta ja maagaasi otsa lõppemisel väheneksid riikidevahelised kriisid ja isegi sõjad (Lahesõda, Tsetseenia sõda). · Energiakriisid toovad kaasa hindade tõusu kõikides eluvaldkondades. · Liustike sulamine avab Gröönimaal ligipääsu uutele naftavarudele-toodang 50 miljardit barrelit. · Mida rohkem jää sulab, seda odavamaks tootmine muutub. · Puurimistehnoloogia arenedes ning suures naftapuuduses muutuvad kasutuskõlblikeks ka sellised varud, mis varem kättesaamise hinna tõttu ära põlati-500 tuhande ruutkilomeetri suurune naftamaardla USAs Põhja-ja Lõuna-Dakotas. · Maardla avastati juba 1951. aastal, veel 1999. aastal koostatud aruandes põlati varud liiga kalliks. · Kasutuselevõetava maardla ligikaudseks mahuks hinnatakse 200 miljardit barrelit, mis tõstaks USA varud 220 miljardi barrelini ning võrreldavaks Saudi Araabiaga. · Euroopa Komisjoni arvutuste kohaselt peavad
Eri maardlatest ammutatud naftal võib olla väga erinev koostis ning sellest tulenevalt ka erinevad omadused. Nafta on väga tuleohtlik. Nafta erikaal on muutlik, kuid väiksem kui veel. Maapinnal olev nafta on madalama temperatuuri tõttu viskoossem kui sügaval Maa sees olev nafta. Madalatel temperatuuridel muutuvad nafta ja sellest valmistatud tooted viskoossemaks ning võivad seega põhjustada probleeme näiteks õlitatavatel masinatel, mida kasutatakse külmas kliimas. Varud paiknevad maailmas äärmiselt ebaühtlaselt. 2/3 varudest on Lähi-Idas, 8% Põhja ja Lõuna Ameerikas, 7% Euroopas, 7% Aafrikas, 6% Aasias, 1% Okeaanias. Riikidest on suurimad varud Saudi-Araabial, Iraagil, Venemaa varud moodustavad maailmavarudest ca 30%. Suuremad leiukohad ja kõige suurem töötleja on Saudi-Araabia. Oktaanarv iseloomustab detonatsioonikindlust (Detonatsioon on ülikiire (kuni 9000 m/s)
Magneesium on keemiliselt väga aktiivne aine, reageerib paljude ainetega ja on väga tugev redutseeria. Magneesiumit ei leidu Maal looduses vabalt, vaid ainult ühendite koosseisus oksüdeerituna. Seda leidub maakoores, vahevöös (moodustab 20% selle massist), mineraalides ja kivimites, maailmameres, soolajärvedes, vihmavees ja ka kõigis organismides. Magneesiumi toodetakse mineraalidest, näiteks karnalliidist ja dolomiidist, ning eriti mereveest. Magneesiumi varud on praktiliselt lõpmatud. Kuna magneesium on väga kerge metall, siis hinnatakse sellest valmistatud detaile väga, sest need on kergemad, kui terasdetailid. Ühtlasi on magneesium ka kõige kergem metall, mida konstruktsioonimaterjalina kasutatakse. Puhas magneesium on pehme ja peab nii keemiliselt, kui ka mehaaniliselt vähe vastu. Seetõttu tuleb tema kasutamine konstruktsioonimaterjalina kõne alla ainult sulamitena. Selle sulamid on
Tabel 1 Emaettevõtte "E" bilanss 01.05.20X1 AKTIVA PASSIVA Raha Laenukohustused 58 000 Nõuded 132 000 Võlad 84 000 Varud 264 000 Aktsiakapital 300 000 Põhivara 160 000 Jaotamata kasum 230 000 Investeering "T" -sse Kokku Kokku Tabel 2 Tütarettevõtte "T" bilanss 01.05.20X1
Vaene, kuna ei ole tulu toov,pole tstuste jaoks. 3.Miks ei veta kasutusele kiki maavarasdi,mida Eestis leidub? Liiga sgaval,pole tehnikat, kulud suuremad kui tulud. 4.Nimeta Eestis leiduvaid thtsamad maavarad! Plevkivi, lubjakivi(paas), dolomiit, savi 5. Kus on Eesti maavarade thtsus kige suurem? Ida-Virumaal 6. Eesti thtsaim maavara on plevkivi: 1. Kaevandamine- kaevandatakse karjris ja maa all 2. Kasutamine- kasutatakse ktmises ja keemiatstuses 7. Eesti fosforiidi varud. Suured varud on Rakveres, viksemad on Aseris ja Toolses, eelkige kasutatakse seda pllumajanduses, kus fosfor vetist kasutatakse muldade vetamiseks. 8. Lubjakivi. Leidub Phja-Eestis, kasutatakse viimistlus tdes ja keemiatstuses ning veel kasutatakse tsemendi tootmiseks, lubjakivi tootmises ja paber tstuses. 9. Savi, kruusa ja liiva varud. Savi- leidub Phja-Eestist(Kolgakla, Kunda, Aseri) Savi on keraamiliste materjalide, niteks telliste, katuse- ja voodrikivide, vooderdusplaatide,
logistikas voogudeks, seisvaid aga varudeks. Õige varu aitab hoida tarneahela efektiivses toimimises. Logistika tegeleb transporti, laomajanduse, varude hoiustamise, info töötlemise, juhtimise, pakkimise, korje, kaupade laialijagamise ning kontrollimisega. Logistika pärineb olemuselt sõjaväest, mis on aja jooksul edasi arendatud. Sõjaväes kulub logistika alla ehitiste projekteerimine, ehitustegevus, kinnisvara haldamine ja terviskaitsealane teenindamine. Äritegevuses on lubatud suuremad varud , kui hetkel tarvis, aga sõjaväes peetakse liiga suuri varusid niisama ebasobivaks, kui liiga väikseid varusid. Sõjaväes on logistiliste teenuste osutamisega ametis on väga palju inimesi ja liiga suurte varude puhul on hõivatud palju inimesi ja tehnikat, mida oleks võimalik kuskil mujal paremini ära kasutada. Referaadi eesmärk on anda ülevaate varude tüübidest, juhtimisest, varude seotud kuludest, varude juhtimise peamiste viisidest ja varude juhtimisest laos
A. Ostuanalüüs Emaettevõte Ostuhind 850,000.00 Omandatud omakapitali raamatupidamislik väärtus 504,000.00 Hinnaerinevus 346,000.00 Varud - 32,000.00 Seadmed (5 aastat) - 104,000.00 Maa - 52,000.00 Jääk 158,000.00 Goodwill - 158,000.00 Jääk - B. Soetusmaksumuse meetod 2013 aasta kanded 1) Dividendide elimineerimine D Dividenditulu 20,000.00 K Deklareeritud dividendid 20,000.00 2) Investeeringukonto elimineerimine D Jaotamata kasum 2013 aasta algsaldo Salem ...
Põhivara kulum 18000 Kokku 132000 132000 Toimunud majandustehingute kirjendamine: Aktiva konto: arvelduskonto AS: 1. K Arvelduskonto 5000 D Tulumaksukohustus 5000 2. D Varud 15300 D Käibemaksu nõue 3060 DK K Kõlad tarnijatele 8360 LS 3. K Müügitulu 18800 K Käibemaksu kohustus 3760 Aktiva konto: nõuded ostjate vastu D Nõuded ostjate vastu 22560 AS: 4. D Kulud 15300 K Varud 15300 5
TÖÖSTUS Mäetööstus tegeleb maavarade kaevandamise ja esmase töötlemise ehk rikastamisega (eesmärk kvaliteedi tõstmine). Metallurgia on tootmisharu, mis tegeleb metallide ja metalli sulamite tootmise ning toodete valmistamisega. Maak on maavara, mis sisaldab metalli. Sekundaarset toorainet e. vana metalli kasutatakse, kuna maakide varud hakkavad otsa saama ja ümbertöötlemine on odavam. Kullavaru - Keskpanga riigikassa või krediidiasutuste käsutusel olev kuld, kas kangide või müntidena. Neid kasutatakse valuuta stabiilsuse tagamiseks. Kõrgtehnoloogia on kaasaegne tehnoloogia haru, mis eeldab kõrget haridust taset ja arenenud tehnoloogiat. Hõlmab mikroelektroonikat, arvutite tootmist, robotitehnikat, geeni tehnoloogiat ja ravimitööstust. Metallid on inimesele väärtuslikuks tooraineks, sest nad on:
keskmine puhaskäibekapital Puhaskäibekapitali piisavus = ----------------------------------------------- müüdud kaupade kulu päevas Efektiivsuse suhtarvud (toimimissuhtarvud) Müüdud kaupade kulu (müügitulu) 1. Varude käibesagedus = --------------------------------------- (varude käibekordaja) keskmised varud müüdud kaupade kulu 1.1 Valmistoodangu = -------------------------------------- käibesagedus valmistoodangu keskmine varu keskmised varud 360 2. Varude käibevälde = -------------------------------------------------- = ----------------------------
Artjom Petrov Ülesanne 1 1. puhasrentaablus eelmisel aastal - 5% netokäive - 639 116 eurot puhaskasum keskmine maksumus - 319 557 eurot Puhasrentaablus 5% 5/1=X/639 116 = 0,05*639 116 = 31955,8 ROA = varade rentaablus= puhaskasum/keskmised varad= 31955,8/319 557 = 0,1= 10% Muutus 12%= X/319 557 = 38346,8 NetoKäive= 38346,8/X= 5% X=766936 ROE = omakapitali rentaablus= puhaskasum/omakapital= 319 557 /(70%*319 557)= 0,14 2. Firma käibe kogurentaablus möödunud aastal - 25% netokäive - 575 202 eurot 75% toodangust müüdi krediiti ja ülejäänud osa sularaha eest. Firma käibevara - 95 868 eurot. raha laekumise välde, kui nõuded ostjate vastu on 35 791 eurot: Lühiajalise võlgnevuse käibekordaja = käibevarad / lühiajalised kohustused. (keskmine) Lühiajalise võlgnevuse käibekordaja= 95868 / 35791 = 2,67 1) Raha laekumise välde= 35 791 /[(575 202 *0,75)/360]= 35791/1198,3= 29,866 = 30 päeva 2) Uus debitoorne võlg 20*1198,3= 23966 3) Tootmi...
D S: 1 milj. S: 400 000 a) 600 000 b) 400 000 b) 400 000 S: 0 S: 0 8. Firmaväärtuse kujunemine Ostja bilanss enne teise ettevõtte ostu Varad Kohust. omakapital Raha 10 Kohustused 14 Varud 5 Omakapital 6 Põhivara soetusmaks. 8 Põhivara kulum (3) Kokku 20 Kokku 20 Ostetakse (tasutakse kohe) teine ettevõte hinnaga 4, ostetava ettevõtte netovara väärtus on 2 Ostetava ettevõtte vara ja kohustused võetakse bilanssi Varud 3 Kohustused 8
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
