Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Agronoomia alused-Konspekt". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
karjamaa, lehm, tera, sööt, silo, lehmad, kartul, raps, heintaimed, proteiin, heintaimede, kaer, teraviljad, oder, mineraal, juurvilja, proteiini, rohtu, peet, karjatamine, suviraps, anta, muld, kaalika, koplit, vitamiin, peedi, söödad, karjamaad, rohumaa, lammaste, kuivsilo, rukis, juurviljad, kasvatamine, sigadele, rohi, ristik, aruhein, suviseKultuurtaimed- järjekindlad aias, põllul ja istandikes kasvatatavad taimedomadused teadliku valiku tulemuse tõttu muutunud, vastavalt nende liikide kultuuristamise eesmärkidele. Püsiv ja kindla kvaliteediga saak. Primaarsed- ehk loodusest pärit vormid; nisu, oder, riis, hernes, Sekundaarsed- taimed mis levisid algul levisid umbrohtudega, hiljem hakkati neid kasvatama kui kultuurtaimi. Eesmärg- toiduks, söödaks, tehniliseks tarbeks, Jaotus: 1. Tera ja kaunviljad rukis, nisu, kaer ja kaun- hernes, ub, lääts. 2. Mugul- ja juurviljad, kõrvitsad- kartul, maapirn, naeris, porgand, kaalikas, kõrvits, melon. 3. Põldheinad- timut, aruhein, kerahein, aasnurmikas 4. Õli- ja eeterõlikultuurid- raps, päevalill, magun, köömen, piparmünt 5. Kiukultuurid- kanep, lina 6. Narkootilised taimed- tubakas, magun, oopium. Agrotehnika Kasvukoha valik Kasvatamise koht külvikorras Seene ettevalmistamine Mulla harimine
Sisemised kattelehed on eredavärvilised. Eredavärvilised kroonlehed moostavad krooni. Tolmukate arv ühes õies võib ulatuda ühest kuni mitmekümneni, kõrrelistel on 3. Tolmukas koosneb tolmukapeast ja tolmukaniidist. Tolmukapeas on kaks tolmukakotti ja kummaski kaks tolmupesa, mille sees on tolmuterad. Emakasuuet katab magus kleepuv vedelik. Harilikult on ühes õies nii tolmukad kui ka emakad, need on mõlemasugulised ehk hermafrodiitsed õied nt maasikas, kartul. Kui õies on kas ainult tolmukad või ainult emakad, siis need on lahksugulised õied nt kurk, sarapuu. Lahksuguliste õitega taimi, millel on emas- ja isasõied ühel taimel, nimetatakse ühekojalisteks nt kurk, tamm, sarapuu. Lahksugulisi taimi, millel emas- ja isasõied on eritaimedel, nimetatakse kahekojalisteks nt murakas, astelpaju. Tolmlemine õietolmu ülekandumine tolmukailt emakaile. Eristatakse ise- ja risttolmelejaid. Kui emakasuudmele satub õietolm samast õiest, siis on
Huumus ained toimivad kõrgematele taimedele kasvustimulaatoritena. Hein Põllumajandus kultuuride hulgas on heinal tähtis koht. Ta on nii oluline söödakultuur kui ka oluline viljavahelduses. Veiste põhitoiduks oli hein, rohi kuivatati ära ja sellest saadi hein. Et hein hästi säiluks, peaks olema kuivaine sisaldus vähemalt 85 %. Heina botaaniline koosseis ja keemiline koostis sõltub rohumaa tüübist. Põhisöödaks on silo või kuiv silo, lisaks silole siiski antakse heina, hobustele 6-10 kg, lehmadele 3-6 kg. Lisaks silole lehma kohta tonn heina. Heina niitmise ajast sõltub selle saak ja kvaliteet, koristusaja hilinedes võime kaotada ühe kolmandiku saagist. Maksimaalse saagi saab siis kui taimik õitseb, hiljem seedumatu kiuosa suureneb ja taimed puituvad. Niidetakse heina hariliku aruheina küpsuse järgi. Loomise lõpuks peaks olema niidetud kerahein; ohtetu luste ja päideroog. Kui tahetakse teha mitu niidet või
Kultuurtaimed jaotatakse põlvnemise käigu järgi: 1. Primaarsed ehk otseselt võetud ja valitud looduslikud vormid. Nisu 2. Sekundaarsed, Levisid algul umbrohuna, kuid hiljem hakati kultuurtamedena kasvatama. Rukis Sort- kultuurtaimede kõige madalam süsemaatika üksus. Isetolmlevatel sort on liin, vegetatiivsetel sort on kloon. Risttolmlejatel kitsam või laiem populatsioon. Kasutusviisi järgi põllukultuurid: 1. Toiduks 2. Söödaks 3. Tehniliseks tarbeks I Tera ja kaunviljad: 1. Tavalised teraviljad (taliteraviljad, suviteraviljad) 2. Mujal maailmas: Riis, hirss, sorgo, mais 3. Mittekõrrelised teraviljad: tatar 4. Kaunviljad (hernes, uba, lääts II Mugul ja juurviljad, kõrvitsalised 1. Kartul, maapirn, naeris, porgan III Põldheinad 1. Üheaastane raihein, Mitmeaastased kõrrelised timut, Mitmeaastased liblikõielised lutsernid IV Õli- ja eeterõlikultuurid 1. Sinep, raps, piparmünt, roos V Kiukultuurid 1
Mg puudus lehtede serv esmalt kollane, muutub tumepruuniks. Lehetipp paindub ülespoole. Mg puudus esineb happelistel muldadel, mis on Al, Fe ja Mn rikkad. Mg puudus esineb ka siis, kui lubiväetisi antakse rohkem, kui mulla pH on >8, siis on Mg puudus sage. Kui mullas on Mg vähem kui 3 mg/1kg mulla kohta, siis tuleb anda väetisi. Loomasööda kuivaines peab olema Mg minimaalselt 0,2%. Teraviljad eemaldavad saakidega igal aastal Mg/ha 10-15 kg. Kartul, peedid, ristik, lutsern eemaldavad saakidega 40-75 kg/ha. Mg-väetise liigid : a) dolomiidijahu b) kaaliummagneesia sisaldab Mg 8-9% c) magneesiumsulfaat 24) Cu- taimetoitelemendina ja Cu-väetise liigid Cu esineb taimede seemnetes, fermentides ja kloroplastides. Cu võtab osa lämmastiku aineringest. Cu puudusel on taimedel lehed valged e. alpinism. Õied ei viljastu. Cu vaesed on kõik soomullad ja leetunud mullad. Cu väetisi on vaja kasutada siis kui mullas on Cu alla 0,3
1) Rohumaade majanduslik ja keskonnakaitseline tähtsus Eeslis võivad olla mürgised; kuid on ka selliseid, mis suurendavad rohuseeduvust. Rosetjad rohundid (varretu Eesti suhteliselt niiske klnma ja mitmekesine mullastik soodustavad rohumaaviljelust. Heintaimede osa ohakas, nurmenukk). Kõrged rohundid (kõrvenõges, angervaks, tuliohakas) Eestis on asendamatu ja mitmekülgne õimaldaad toota loomadele täisväärtuslikku põlnsoota, säilitavad 9) Kõrreliste ja liblikõieliste rühmitamine taimede kõrguse ja lehtede paiknemise alusel ja tõstavad inullav iljakust Liblikõielised rohumaataimed seovad õhulämmastikku |a säästavad suuri 1) Pealisheinad- Taimede kõrgus on 0,8-1,8 meetrit
Eriloomaliikide karjatamine Lüpsilehmad 1. Lehm sööb päevas kuni 100kg rohtu 2. Karjamaa vajadus: madalasaagilisus0,5-0.6ha,Kõrgesaagilisus0,3-0.5ha 3. Karjagrupi suurus 200-250 lehma,Sobivaiks 150-200lehma 4. Koplite arv : kahepäevased:15-18koplit , ühepäevased:28-32 koplit 5. Karjatamise vaheaeg - 30päeva 6. Loomad söövad 10h , mäletsevad 6h 7. Heal karjamaal saab 15-16kg piima rohu arvelt 8. Loomad joovad päevas 60-80l vett Noorkarja karjatamine 1. 6-8kuust-lehmani on noorkari, kuni 6 kuu on vasikas 2
aine d) Lämmastikku Lämmastikuta Vitamiinid, Kaltsium sisaldavad ained fermendid, ained hormoonid Fosfor Toorrasv Proteiin Toorkiud Puhas valk Lämmastikuva bad Amiidid ekstraktiivaine d 3) Proteiin kui toitaine. Kõiki taimedes ja loomorganismis leiduvaid lämmastikku sisaldavaid ühendeid nimetatakse proteiiniks. Proteiin on energia järel tähtsuselt teine toitaine. Selle väärtuslikuma osa moodustab valk.
Lehmad on karjatamise suhte väga nõudlikud. Kõige sobivamad on lehmadele kõrreliste alusheinte ja liblikõieliste rohked ning kõrreliste pealisheinte rikkad rohukamarad. Piimalehmade karjamaad peavad paiknema parasniisketel muldadel, võimalikult lauda ligidal. Liiga pikka tee karjamaale (> 2km) ja tagasi lauta põhjustab piimatoodangu languse kuni 20% ööpäevas. Sõltuvalt piimatoodangust vajavad lehmad karjamaarohtu ööpäevas 60-80 kg. Täiskasvanud lehma kohta arvestatakse karjamaa pinda keskmiselt 0,5 ha., niisutamise korral 0,3 ha. Lehmade koplid peaksid olema võimalikult ruudu- või ristküliku kujulised. Teravnurksete koplite korral tallavad loomad liigselt rohtu ja sõtkuvad kamara puruks.kahte karjarühma või erinevat veisetõugu ei ole soovitatav karjatada kõrvuti olevates koplites. Ööpäevaringset reziimi võib rakendada siis, kui ööpäeva kaskmine õhutemperatuur on üle 10 C alates mai kolmandast dekaadist kuni septembri teise dekaadini
) on võimalik oma eesmärke realiseerida. Taliteravili: Taliteravilja kasvatamise eeliseks on eelkõige mulla niiskusevarude efektiivsem ärakasutamine ning pidurdavaks faktoriks ei kujune näiteks hiline kevad. Külvatakse peamiselt kesale kas mustkesale või kultuuridega kesale: põldhein/ristik, varajane kartul, segatis, varajane oder, rüps/raps ja mais. Sagedaseim kahjustaja on lumiseen, levides põllul kolletena. Seda aitab vältida seemnete puhtimine ja sügisel orase pritsimine fungitsiididega. · Suviteravili: Meil kasvatatavad suviteraviljad on oder, kaer ja suvinisu, millel on eelis taliteraviljade ees kasvuperioodil puudub taimede hukkumist põhjustav talvitumisperiood.
Lambakasvatuse alused Koostaja: dots. Peep Piirsalu Sheep Production 1 Sisukord 1. Lambakasvatus Eestis ja lambatõud 1.1. Lammaste arvukus, lambakasvatussaaduste tootmine, lambafarmide suurus Eestis 1.2. Lambakasvatuse perspektiivid 1.3. Eestis aretatavad lambatõud, nende jõudlusnäitajad 1.3.1. Eesti tumedapealise ja eesti valgepealise lambatõu väljakujundamise ajalugu. 1.3.2. Eesti maalammas 1.3.3. Eesti tumedapealine lambatõug 1.3.4. Eesti valgepealine lambatõug 1.3.5. Teised Eestis aretatavad lambatõud. 1.3.5.1. Tumedapealised lihalambatõud 1.3.5.2. Valgepealised lihalambatõud 1.4. Lambatõugude klassifikatsioonid 1.4.1. Zooloogiline klassifikatsioon 1.4.2. Klassifikatsioon pea värvuse järgi 1.4.3. Klassifikatsioon aretuspiirkonna järgi 1.4.4. Klassifikatsioon tõugude kasutuse järgi: 1.4.5. Lambatõugude klassifikatsioon tüübi järgi (Horlacher, 1927) 2. Lammaste jõudlus 2.1. Lihajõudlus 2.1.1. Lammaste lihajõudluse hind
Rohke proteiini sisaldusega söödad: Verejahus 85%,kalajahus 70%, lihakondijahu 50%, sojasrott 50%, maapähklisrott 48%, rapsisrott 40%, puuviljasrott 40%, söödapärm 48%; kaunviljad ja nende jahud: vikk 35%, hernes 26-28%, uba 26-28%, lõssipulber 36% keskmise proteiini sisaldusega söödad: hea karjamaarohi 16-20%, heina silod 15-22%, ristik ja lutsernhein 16-11%, kapsas ja juurviljapealsed 15-20%, nisuterad 15,5%, nisukliid 17,5%, oder rukis kaer mais 10-13% proteiini vaesed söödad: maisi ja viljasilo 9-10%, kartul ja juurvili 6-9% TOORKIUD, TOORRASV JA N VABAD EKSTRAKTIIVAINED KUI TOITAINED Toorrasv on väga heterogeense koostisega ainete rühm. Rasvade iseloomulik omadus on see, et nad ei lahustu vees, kuid lahustuvad hästi eetris, petrooleetris, bensiinis jt. orgaanilistes lahustites. Sellel põhinebki enamik kaasaegseid toorrasva määramise meetodeid. Nende
lihaks realiseerimist sesoonsusest; kulud. Talvine poegimine Kevadine poegimine Jaanuar, veebruar Märtsi keskpaik, aprill Viljastatud august, september Viljastamise algus oktoobri keskpaik, november Soojustatud laudad Külmlaudad; soojustamata varjualused Talvist sööta vaja rohkem (silo, hein, teravili Kulub vähem talvist sööta (teravili) – kaer, oder) Uttede toitumus aastaringselt ühtlasem Lammaste poegimise korraldamine, tallede surevuse peamised põhjused. Uttede poegimised toimuvad rühmasulgudes ( ̴ 50 utte). Poeginud utt koos talledega eraldatakse sulgu 1-2 päevaks, nii tekib ute ja talle vaheline side, tall võetakse ute poolt omaks, lakutakse ema poolt kuivaks. Ternespiim – 200 ml sünnimassi 1 kg kohta 18 tunni jooksul; sündinud tall 4kg 200 = 800g ternespiima.
Talvist poegimist on traditsiooniliselt Eestis kasutatud. Kevadine poegimine toimub soojematel kevadkuudel- märtsis, aprillis. Kindlasti sobib kevadine poegimine sellistesse lambafarmidesse, kus lambaid peetakse külmlautades, kergehitistes või ka aastaringselt väljaspidamisel. Kevadise poegimise eeliseks on see, et sel juhul kulub vähem talviseid söötasid, eelkõige jõusöötasid, aga ka heina ja silosöötmisel silo, sest uttede ja tallede laudaspidamise periood on lühem. Juba maikuust saab uted koos talledega saata karjamaadele, kus nad saavad ise süüa värsket, kõrge proteiini sisaldusega karjamaarohtu. Talvise poegimise eeliseks on see, et noorlooma saavad varem realiseerimisküpseteks ja eriti oluline on see tõuloomade müügi puhul, sest sageli soovitakse tõuloomi osta juba augustist alates. Talvise poegimise eelduseks on aga soojustatud lautade olemasolu
Otsekülvi plussid ja miinused? – Plussid, hea, lihtne kiire, rahaliselt soodsam. Miinus, ei saa nii head saaki, peab rohkem taimekaitsevahendeid kasutada. 6. TERAVILJAD / TAIMED Taime (vilja) kasvufaasid – 00 - tärkamine; 10 - lehtede kasv; 20 - võrsumine; 30 – kõrsumine (lihtne lugeda viljapeas pähikuid); 40 - viljatupe paisumine; 50 - loomine; 60 - õitsemine; 70 - seemne moodustumine - piimküpsus; 80 - vahaküpsus; 90 – täisküpsus. Suviteraviljad – Nendeks on oder, kaer, suvinisu ja mittekõrrelistest teraviljadest tatar. Suviteraviljad on lühikese 80-120 päevase kasvuajaga. Kasvuajal vajavad suviteraviljad aktiivsete temperatuuride summat 1300-1400 kraadi. Puuduseks on lühike kasvuperiood, mistõttu kasutavad nad halvemini toitaineid ja talviseid veevarusid. Võrsumist mõjutavad päevapikkus, taimiku tihedus, temperatuur ning mulla toitaine ja niiskussisaldus. Suviteraviljad võrsuvad taliteraviljadest vähem
TAIMEKASVATUS KORDAMISKÜSIMUSED 1.Kultuurtaimede saagi organid 1.JUUR-peet, kaalikas, naeris, porgand, petersell, redis, mustjuur 2.VARS-kõrrelised ja liblikõielised 3.VÕRSE OSAD Hüpokotüül-peet, kaalikas, naeris Vars-nuikapsas, söödakapsas, kartul, lina, kanep Leht-salat, spinat Lehe osad-seller, tubakas, sibul 4.ÕIED-lillkapsas, brokkolikapsas, humal 5.SEEMNED JA VILJAD-teraviljad, kaunviljad, õlitaimed, viliköögiviljad (hästisäilitatavad võrreldes teiste taime osadega) 2.Teraviljade külvisenormid (kg/ha) ja 1000 seemne mass (g) Külvisenormi all mõistetakse pinnaseühikule külvatavate idanevate seemnete arvu või külvise massi kg/ha. Esimesel juhul näidatakse idanevate seemnete arv 1 m 2 kohta
Vabapidamisega laudad Eelised: Tööde automatiseerimise ja mehhaniseerimise tase on hõlpsasti maksimumini viidavad. (N: mõeldav on niisugune lüpsifarm, kus käsitsitööd piirduvad udarate ettevalmistamisega ja nisakannude allapanemisega. Sellises laudas juhib kõiki töid arvuti ja peab arvet iga looma kohta eraldi. Arvuti tunneb lehma ära kaela riputatud responderi abil (magnetkood). Jõusööt antakse ette individuaalselt jõusöödaautomaatide abil. Juurviljad ja silo tuuakse sõimedesse spetsiaalsete transportööride abil. Koresöötade söötmisel on võimalik rakendada nn. iseteenenduslikku söötmist - läbi edasinihutatavate võrede.). Puudused: Väga tundlik igasuguste töökorratuste ja avariide suhtes. Sööta kulub rohkem - loomad kulutavad osa energiast liikumisele ja osa sööta lihtsalt raisatakse ära). Lisaks: Tänapäeval arvatakse, et loomade pidamine lõastatult suurendab stressi ja
Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused Inimene peab sigu põhiliselt sealiha saamiseks. Sigade kui lihaloomade omadused tulenevad nende organismi eripärast. Sigu hinnatakse paljude tunnuste järgi. Tunnuseid, mis vahetult iseloomustavad jõudlust (reproduktsioonivõime, nuumajõudlus ja lihaomadused), nimetatakse majanduslikult kasulikeks. Peale nende on veel tunnuseid, mis on viimastega seotud, kuid neid hinnatakse tihti silma järgi ja neile ei anta objektiivset arvväärtust (eksterjöör, konstitutsioon, tervis). Sigade majanduslikult kasulikud omadused tulenevad nende bioloogilistest iseärasustest. 1. Sigade suur viljakus. Viljakusest kõneldes eristatakse primaarset viljakust, mis avaldub looma võimes produtseerida teatud hulk valminud sugurakke, ja sekundaarset viljakust, mida näitab looma võimet sünnitada teatud hulk järglasi. Sekundaar
Rohumaa taimekoosluste kujunemist mõjutab tugevasti kasutusviis. Ühesuguse mullastiku ja veereziimi 5 tingimustes põhjustab tugev karjatamine eri rohukamara moodustumist, võrreldes ainult niitelise kasutamisega. (Krall jt 1980). Karjatamise viisist sõltub söödud rohu kogus, rohu söödavus(%) ja loomade toodanguvõime ning karjamaa kestus. Karjatamist on võimalik korraldada kahel viisil: 1) süsteemitu ehk vabakarjatamine ja 2) süsteemikindel ehk ratsionaalne karjatamine, mis jaguneb a)kopliviisiline, b(portsjoniviisiline, c)karjamaade vahelduv kasutamine, d)niiteline kasutamine ja e) ketitamine. Süsteemitut karjatamist kasutati varasematel aegadel laialdaselt. Tänapäeval võib seda kohata saartel ja laidudel ning mõnes looduslike piiretega (jõed, merelaht) suletud maastikul. Sellist
lühema kestusega heintaimi. Seemnesegudesse võetakse 2-3 liiki, mis arengukiiruselt oluliselt ei erine. Rohumaad, millel karjatatakse võivad olla liigirikkamad (3-6 liiki) kui niidutüübilised. Liikide valikul lähtume kasvukoha tingimustest ja rohumaa kasutusotstarbest. Rohumaad rajatakse tihti piiratud kasutussobivusega alale, seetõttu sõltub rohumaade majandamise tulemuslikkus liikide ja sortide valiku oskusest. Kasvukeskkonna suhtes on nõudlikumad liblikõielised heintaimed. Liblikõieliste ja kõrreliste iseloomustamiseks ning valikuks potentsiaalse rohusöödana on vaja analüüsida nende morfoloogilisi erinevusi arengufaasides, hinnata erinevate koristusaegade mõju lehtede ja varte keemilisele koostisele ning toiteväärtusele ja kuivaine(KA) saagi suurusele. Täisväärtuslik rohusööt piimakarja ratsioonis peab olema hea söömuse, kõrge seeduvuse ja mõõduka proteiinisisaldusega. Rohusööt ja ilmastik
lihaks realiseerimist sesoonsusest; kulud. Talvine poegimine Kevadine poegimine Jaanuar, veebruar Märtsi keskpaik, aprill Viljastatud august, september Viljastamise algus oktoobri keskpaik, november Soojustatud laudad Külmlaudad; soojustamata varjualused Talvist sööta vaja rohkem (silo, hein, teravili Kulub vähem talvist sööta (teravili) – kaer, oder) Uttede toitumus aastaringselt ühtlasem 6) Lammaste poegimise korraldamine, tallede surevuse peamised põhjused. Uttede poegimised toimuvad rühmasulgudes ( ̴50 utte). Poeginud utt koos talledega eraldatakse sulgu 1-2 päevaks, nii tekib ute ja talle vaheline side, tall võetakse ute poolt omaks, lakutakse ema poolt kuivaks. Ternespiim – 200 ml sünnimassi 1 kg kohta 18 tunni jooksul; sündinud tall 4kg 200 = 800g ternespiima.
3. tõuseb rakumahla kontsentratsioon 4. kaks karastumisfaasi läbinud taimed taluvad - 20 0 C karastumine on pöörduv protsess 17. Taliteraviljade koht külvikorras Taliteraviljade koht külvikorras Kesa põhitüübid: 1) puhaskesa e. kultuurideta kesa - taliteravilja külviaastal teisi kultuure ei kasvatata (ei ole maj. otstarbekas) 2) kasutatud e. kultuuridega kesa - teravilja külviaastal kasvatatakse mõnda varakult koristatavat kultuuri põldhein, ristik lutsern varajane kartul segatis haljasväetiskesa eelistatakse väheviljakal mullal Halvad eelviljad on keskmise ja pika kasvuajaga suviteraviljad. Kesa peab vabastama maa 1 - 1,5 kuud enne talivilja külvi. 19. Taliteraviljade mullaharimine, väetamine, külv, külviaeg ja hooldamine Taliteraviljade külvamine külviaeg: võimalikult kiiresti peale viimast mullaharimist rukis 25. august. ... 5. september nisu 1.sept. ... 10. September külvisügavus: rukis 3 - 4 cm, nisu ~1 cm sügavamale
Saagiarvestuse meetodid, olenevalt sellest kas arvestuse aluseks on võetud loomakasvatuse- või taimekasvatusetoodang, jaotakse zootehnilisteks ja niitelisteks: - zootehnilised arvestusmeetodid hindavad karjamaasaagina loomade poolt ära söödud ja loomakasvatuse toodanguna (piim, liha, vill, töö) väärindatud rohukogust. -niiteliste arvestusmeetodite aluseks on vahetult enne karjatamist niiteliselt kaalutud rohusaak, millest edasi saame määrata karjamaa kuivainesaagi, keemilise koostise ja energeetilise väärtuse. Karjamaasaagi zootehniline arvestus. Zootehniline meetod käsitleb karjamaarohu saagi määramist arvestusliku ainevahetusenergia (ME) alusel. Karjamaa zootehnilise saagi (produktiivsuse) arvestamiseks registreeritakse loomade karjatamist eraldi arvestatavate karjatamisalade (põllumassiivil erinevalt rajatud ja kasutatud karjamaade alad, kultuurniidu ja põldheina ädalad jm.) järgi. Selleks tuleb iga
Taimekasvatuse lähituleviku põhisuunad 1. Tootmine muutub tööstuslikumaks 2. Suureneb keskkonnakaitse roll 3. Täppis- ja informatiiv-intensiivviljelus. 4. Spetsiifilise toorme osakaal suureneb 5. Tootmis-töötlus-turustusahelate moodustumine 2. Taimede arvukus, jagunemine ja rühmitamise alused Maakeral kasvab umbes 250 000 taimeliiki. Inimene kasutab neist umbes 12 000 liiki, kasutatakse: · inimtoiduks · tehniliseks otstarbeks · sööt,väetis · dekoratiivtaimedeks Taimede jaotamine kultuurtaimedeks ja metsiku floora esindajateks on tinglik, 1. primaarsed ehk esmased kultuurtaimed (nisu, riis, oder, mais, kartul) valis inimene metsiku floora hulgast 2. sekundaarsed ehk teisesed kultuurtaimed (rukis, kaer, tatar) levisid esialgu umbrohtudena 3. uuskultuuride rühm valitakse looduslike liikide hulgast ja mõned aretatakse kunstlikult- triticale (nisu ja rukki hübriid) 4
karjamaade hooldamine, lemmikloomade pidamine jne.). Tuleks ka teada, millised on vajaminevad söödad ja nõuded loomakasvatushoonetele: 1. Suvine söötmine rahuldatakse karjatamisel looduslikel, kultuur- metsa-, ranna- või mõnel muul karjamaal. Hea saagikusega kultuurkarjamaal võib 1 ha-l karjatada 2,5 ammlehma koos vasikatega, metsa- ja niidu-karjamaadel 0,3...0,5 ammlehma. 2. Kui puudub karjamaa, võib veiseid sööta lauda kõrval söötmisplatsil. 3. Karjamaa peab olema tarastatud, karjatada tuleb kopliviisiliselt. 4. Talvised söödad on (kuiv)silo, teraviljapõhk, hein, juurvili, söödateravili. 5. Laut võib olla kergehitis, kust loomad saavad soovikorral minna jalutusaeda või söötmisplatsile. 6. Loomi pidada vastavalt vanusgruppidele rohke allapanuga kuival asemel. 7. Piisavalt peab olema valgust, hea ventilatsioon, ei tohi olla tuuletõmbust. 8. Iga vasikaga lehmale peaks laudas olema ruumi vähemalt 7m². 9
Soojustatud lautades toimub lammaste söötmine ja talvine pidamine laudas. Väga tähti on ventilatsion. Rühmasulu mõõtmed sõltuvad hoone suurusest. Ühes sulus soovitatakse pidada kuni 50 utte. Söödasõimed ja sulud ehitatakse nihutatavatena, et oleks tagatud kergem sõnniku väljaviimine. Vaheaiad on 95-100 cm kõrgused. Söödasõimedena sobivad hästi nn. skandinaavia tüüpi söödasõimed, mille sõime põhi on horisontaalne ja kus saab sööta kõiki söötasid (hein, silo, juurviljad, sool, mineraal-ja teraviljasöödad , proteiinsöödad). Lambalautade ruumi põrandad peavad olema ehitatud nii, et oleks tagatud vedelate väljaheidete äravool või nende imendumine allapanusse. Loomadel peab olema kasutada kuiv lamamissala, kuhu nad kõik korraga ära mahuksid. Lammaste pidamise ruum või ehitis peab olema piisavalt valgustatud kas loomuliku valguse või kunstliku valgustusega.
1)Taimekasvatus-põllumajanduse põhiharu.Taimede tähtsus inimese elus. Taimekasvatus on põllumaj. Peamine haru, sest ainult rohelisel taimel on võime luua anorgaanilistest ainetest CO2 ja päikeseenergiast orgaanilist ainet. Kogu elu Maal sõltub taimedest. Taim on sööt loomadele, seega algab loomakasvatus taimekasva-tusest. Taim on toit inimesele, kas otseselt või inimese töötatud kujul. Taim on töös-tuse tooraine, eelkõige toorainetööstusele(nt tekstiili-,farmaatsiatööstusele).Taim on inimese esteetilise külje kujundaja-ilutaimed, lillekasvatus, haljastus. Kuna inimesi on väga palju 61 miljar, on neil vaja süüa. 2)Toiduprobleem maailmas ja selle lahendamise teed. Täna on üle 61 miljar elaniku
1)Taimekasvatus-põllumajanduse põhiharu.Taimede tähtsus inimese elus. Taimekasvatus on põllumaj. Peamine haru, sest ainult rohelisel taimel on võime luua anorgaanilistest ainetest CO2 ja päikeseenergiast orgaanilist ainet. Kogu elu Maal sõltub taimedest. Taim on sööt loomadele, seega algab loomakasvatus taimekasva- tusest. Taim on toit inimesele, kas otseselt või inimese töötatud kujul. Taim on töös- tuse tooraine, eelkõige toorainetööstusele(nt tekstiili-,farmaatsiatööstusele).Taim on inimese esteetilise külje kujundaja-ilutaimed, lillekasvatus, haljastus. Kuna inimesi on väga palju 61 miljar, on neil vaja süüa. 2)Toiduprobleem maailmas ja selle lahendamise teed. Täna on üle 61 miljar elaniku
· Kaugused piirist · Kõrgusjooned · Pääsud krundile, tarad · Säilitatavad puud, puhkealad · Põhja-lõuna suund, tingmärgid 2. Veisefarmide planeerimine (soojustatud laut, soojustamata laut). Külm laut ehk soojustamata . Tööde automatiseerimise ja mehhaniseerimise tase on hõlpsasti maksimumini viidavad. Iseteenindusliku söötmise korraldamine lihtne vastavalt ettevalmistatud silohoidla ja heinahoidla on ühtlasi söötmiskohaks hoitakse kokku suur hulk tööjõudu ja sööt on alati värskem kui sõimes või söödalaval söötmisel. Madala temperatuuri tõttu on pidurdatud haigustekitajate areng ja loomad samas karastunumad viirus ja nakkushaigusi vähem, pidev liikumine tagab lihaste ja liigeste hea toonuse vähe liigestehaigusi ja raskeid sünnitusi Madal õhutemperatuuri tõttu on inimestel talvel sellises laudas ebamugavalt külm töötada, söödakulu on talvel mõnevõrra suurem, sest loomad kulutavad osa sellest täiendava koguse
aastaaegadel; Kesksuvel on emasloomade indlemine kõige aktiivsem; Kesksuvel on emasloomade tiinestumise tõenäosus kõige suurem; Poegimine toimub märtsis...aprillis; Lehmvasikad paaritatakse järgmisel suvel 15 kuuselt Loodusrütmide seose plussid Emasloomad poegivad igal aastal samal ajal võrdlemisi lühikese ajavahemiku jooksul; Lehmade piimakus karjamaal imetamise ajal suurem; Kuna vasikad sünnivad varakevadel on nende karjamaa kasutamine maksimaalne ja nad kasvavad intensiivsemalt; Lehmade poegimis- ja paaritusperiood on suhteliselt lühike, mistõttu nende jälgimise korraldamine on kergemini teostatav; Vasikate samaaegne võõrutamine tähendab väiksemat tööjõukulu; Loomade grupeerimine on kergem kuna samaealisi palju; Lihaks realiseeritavatel loomadel on üks talveperiood ja kaks suveperioodi seega nende söötmine ökonoomsem; Lihaveisekasvatuse rentaablus on suurem
Mitmeaastaste rohumaade ja söödipõldude ümberkündmine peaks toimuma oktoobri esimesel dekaadil. Soovitav kamar enne purustada või taimik hävitada Roundupiga. Hilisemal künnil on orgaanilise aine mineraliseerumine väga aeglane. Künnisügavus Künnisügavus vajab diferentseerimist: Teraviljakõlvikud tuleks sügisel künda võimalikult sügavalt siis kui nende järel kasvatatakse uuesti teravilju. Kui mullastik lubab, siis 22-25 cm sügavuselt. Kui järgneb raps või rüps, siis 18-20 cm sügavuselt. Kui on palju tülikaid umbrohte, siis samuti künda 22-25 cm sügavuselt. Rüpsi ja rapsi kõlvikute künnisügavus sõltub järelkultuurist. Kui nende järel viljeletakse suviteravilju, siis ei ole olnud olulist tähtsust künni sügavusel. Hernekõlvikud ja liblikõieliste haljasväetiste (kasvuaasta valge mesikas ja punane ristik) kõlvikud tuleks künda võimalikult sügavalt. Rühvelkultuuride kõlvikutel piisab 15-18 cm sügavusest künnist.
seda). Kartul: mullapealsed organid - vars, leht, puhmas, õisik, vili; mullasisesed organid: juurestik, stoolon, kartuli pesa. Juurviljad: pea, kael, pärisjuur, juured 1.juurpeet, kaalikas, naeris, porgand, petersell, redis, mustjuur (mingi joonis on ka siin juures veel tegelt) 2.varskõrrelised ja liblikõielised 3.võrse osad ¤ hüpokotüül peet, kaalikas, naeris ¤ varsnuikapsas, söödakapsas, kartul, lina, kanep ¤ lehtsalat, spinat ¤ lehe osadseller, tubakas, sibul 4.õiedlillkapsas, brokkoli kapsas, humal 5.seemned ja viljadteraviljad, kaunviljad, õlitaimed, viliköögiviljad. See osa on hästisäilitav võrreldes teiste taime osadega. 2.Teraviljade külvisenormid (kg/ha) ja 1000 seemne mass (g). Varajane oder 200-250 m -38g Keskvalmiv oder 220-280 m Kaer 220-260 m - 36-43g Suvinisu 260-300 m 35g Talirukis 195-215 m - 26-28g Talinisu-230-260 m - 38-40g Talitriticale-200 m - 30..
Taimekasvatuse kordamisküsimused 1. Kultuurtaimede saagi organid. 1. Juur: peet, kaalikas, naeris, porgand, petersell, redis, mustjuur 2. Vars: kõrrelised ja liblikõielised 3. Võrse osad - hüpokotüül: peet, kaalikas, naeris - vars: nuikapsas, söödakapsas, kartul, lina, kanep - leht: salat, spinat - lehe osad: seller, tubakas, sibul 4. Õied: lillkapsas, brokkoli kapsas, humal 5. Seemned ja viljad: teraviljad, kaunviljad, õlitaimed, viliköögiviljad. See osa on hästisäilitav võrreldes teiste taime osadega. 2. Teraviljade külvisenormid ja 1000 s.m. Teravili Külvisenorm 1000 s.m. (kg/ha) Varajane oder 200-250 Keskvalmiv oder 220-280
annaabi.ee 
