Hiina, uurimistöö (1)

Pinnamood ja kliima

• Joonista peast Hiina kaart ja võrdle seda hiljem tegeliku kaardiga . Milles eksisid? Mis võis olla selle põhjuseks?
  

Peast kaarti joonistades, tuli kõige rohkem vigu sisse äärealade kuju joonistamises. Raskemaks kujunes erinevate poolsaarte kujutamises. Täiesti täpselt ei olegi võimalik riiki kujutada vaba käega joonistades.

• Leia internetist oma valitud riigi kohta erinevaid kaarte ja analüüsi neid. Vali kõige sobivam kaart,mida saaksid edaspidi kasutada riigi iseloomustuse koostamisel.
  

• Iseloomusta valitud riigi geograafilist asendit: millisel mandril ja millises maailmajaos see riik asub; naaberriigid ; asend mere suhtes.
  

Hiina asub Euraasia mandril, Aasia maailmajaos. Hiina piirneb 14 riigiga, need on Afganistan , Bhutan, India, Kasahstan, Kõrgõzstan, Laos, Mongoolia , Myanmar, Nepal , Pakistan, Põhja-Korea, Tadžikistan, Venemaa ja Vietnam. Hiina asub Vaikse ookeani läänekaldal, rannikuala uletus on kuni 18000 km.

• Iseloomusta riigi kuju.
  

Riigi kuju on üsnagi ebaühtlane. Kirdest edelani on Hiina ümbitsetud merega, ülejäänut seob maismaa. Riigi loodeosa on laiem kui vastasosa. Riigi kuju otseselt midagi ei kujuta, vaid on üsnagi abstraktne .

• Milliste pikkus- ja laiuskraadide vahemikus asub valitud riik? Määra pealinna geograafilised koordinadid .
  

Hiina asub 35 00 N, 105 00 E laiuskraadide vahel. Pealinna (Pekingi) geograafilised koordnaadid on 40° 15' 0 N ,116° 30' 0 E.

• Mõõda valitud riigi pealinna kaugus oma koduasulast. Arvuta kellaaja erinevus valitud riigi ja Eesti vahel.
  

Pealinna kaugus minu koduasulast (Koselt) on 8625 kilomeetrit. Kellaaja erinevus Hiina ja Eesti vahel on 6 tundi ( maailmaaeg +8).

• Märgi riigi kontuurkaardile suuremad pinnavormid: tasandikud, madalikud, mäestikud jm.
  

• Mäestik
  
• Tasandik
  
• Madalik
  
• Tiibeti mägismaa
  
• Himaalaja mägismaa
  
• Mount Everest
  

• Iseloomusta riigi pinnamoodi .
  

Pinnamood on Hiinas väga erinev – on mägesid ( Himaalaja ja Tiibeti mägismaa), kui ka madalamat maad läänes, madalikke merede ääres.Mäestikud moodustavad riigi kogupindalast 43%. Kuna Hiina on pindalalt suur, varieerub maastik väga palju. Lisaks asub riik veel laamade liikumise piirkonnas ja see tähendab et mäestikud ja kõrgendikud katavad peaaegu terve riigi. Madalikke leidub rannikualadel ja jõgede-järvede orgudes.

• Hinda pinnamoe mõju majandustegevusele (põllumajandusele, transpordile, turismile jm).
  

Pinnamood mõjutab majandustegevust päris palju,sest mäestikud segavad transporditeede rajamist , ning põllumajanduse arendamist . Ligi pool Hiina kogupindalasti on mäestike all, kui mäestikke poleks oleks selle riigi majandustegevus, populatsioon ning teised majandus harud täiesti laes .

• Milliseid sise-või välisjõudude kujundatud pinnavorme võiks selles riigis esile tuua?
  

Maakera sisejõudede tagajärjel tekkinud pinnavormis on Tiibeti ja Himaalaja mägismaa- laamade kokkupõrke tagajärg.

• Milliseid maavarasid leidub nimetatud riigis?
  

Hiina on loodusvarade poolest rikkas -seal leidub kivisütt, rauda, naftat, maagaasi, elavhõbedat, tina, volframi, antimoni, magneesiumi, molübdeeni, vanaadiumi, magnetite , alumiiniumit, pliid , tsinki, uraani.

• Iseloomusta riigi asendit laamtektoonikast lähtudes (millisel laamal paikneb, kas laama kesk- või ääreosas jne).
  

Hiina asub Euraasia laamal. Äärealadest asud riik India- Austraalia laama ääreosal, kus on tekkinud Tiibeti kiltmaa , sealhulgas Mount Everest, seda lõunapool. Põhjaosa asub Euraasia laamal teiste laamade äärealast kaugemal.

• Kas riigis esineb maavärinaid?
  

Hiinas esineb palju maavärinaid. Eriti palju on maavärinaid laamade põrkumise ja sukeldumise alal, mille lained ulatuvad tugevalt Hiinani.
Vulkaanilised piirkonnad:

• Mis on peamised selle riigi kliimat kujundavad tegurid? Iseloomusta nende mõju.
  

Kliimat kujundavad tegurid sõltuvad valdavalt riigi suurusest ning maastikust,mis varieerub väga suuresti.Hiinas mitu kliimavööndit: kõrgmäestikukliima, lähistroopikavööde, lähisekvaroriaalvööde ja parasvööde, seega on ilma ja kliima erinevates riigi osades väga erinev. Samuti on väga oluline ka asend mere suhtes-Hiina asub Vaikse Ookeani ääres.

• Kliima üldiseloomustus: keskmine õhutemperatuursuvel ja talvel, sademete langemise aeg ja hulk, kliimavööde ja- valdkond .
  

Põhjaosa:
Põhjaosa talved , detsembrist märtsini on ääretult külmad. Pekingis võivad temperatuurid küündida kuni -20 C-ni, kus on kuiv ja külm õhk ning väga vähe päikest. Mongoolia regioonis on täiesti tavaline -40 C. Suveti, maist augustini võivad temperatuuri näidud tõusta 38 C- ni, segatud vihmase ilmaga. Kevadeti ja sügiseti on temperatuur keskmiselt 20 C- 30 C ninf langeb öösiti väga madalale. Sademete hulk on 6370cm aastas. Piirkond asub parasvöötmes.
Keskosa:
Yangtze jõe orus on aprillist oktoobrini väga niisked ning kuumad suved . Talveti langeb temperatuur alla külmumistemperatuuri, kuni -20 C-ni.Enamasti väljaspool suveaega on seal piirkonnas alati väga niiske,millele vaatamata on seal aastane sademete hulk umbes 76 cm.Piirkond asub kõrgmäestikukliimas ja lähistroopikavöötmes.
Lõunaosa:
Suvi kestab seal juulist septembrini, temperatuuri keskmine on umbes 38C. Talved on lõunas lühikesed, mis jäävad jaanuari-ja märtsikuusse. Kevadel ja sügisel on temperatuur vahemikus 20 C kuni 25 C . Aastane sademete hulk on 76 cm. Piirkond asub lähisekvatoriaalvöötmes.

• Kuidas mõjutab kujunenud kliimat riigi geograafiline asend(ookeani või mere suhtes)?
  

Geograafiline asend mõjutab kliimat suuresti, kuna riik asub Vaikse Ookeani ääres ning on väga suure alaga.Väga suurt rolli mängib ka ekvaatori lähedus.

• Püüa riigi üldist majanduslikku arengutaset arvestades iseloomustada, missugused võiksid olla õhu saastumisega seotud probleemid.
  

Õhu saatsus riigis on tohutult suur, maailma suurima populatsiooni tõttu. Hiinas on väga palju tehaseid, ning ka sõidukite kasutus on kõrge, mille tagajärjel paiskub õhku väga palju loodusele kahjulikke heitgaase.

• Leia andmeid suuremate ilmastikukatastroofide kohta.
  

Välja toodud kõige suuremate purustustega maavärinad Hiina ajaloos.
Veekogud

• Anna üldhinnang selle riigi veevarudele.
  

Üldhinnang Hiina veevarudele koguste poolest on väga kehvas seisus nagu ka Hiina veevärk, mille tagajärjel 360 miljonit linnaelanikku on sunnitud tarbima korralikult puhastamata joogivett. Hiinat kurnav suur veepuudus muutub aega mööda katastroofiliseks. Juba praegu on Hiinas ühe inimese kohta veevarusid keskmiselt vaid 2200 kuupmeetrit, mida loetakse madalaks näitajaks.
Kokkuvõtteks on Hiina veevarud katastroofilises seisus.

• Millised suuremad jõed voolavad selles riigis?
  

Aasia suurim jõgi on Jangtse- 5980 km (“suur jõgi“), mis voolab läbi maa ja on Hiina põhiline veetee. Huang He- 4845 km (“kollane jõgi“) on tuntuks saanud oma traagiliste üleujutuste poolest. See möödub Pekingist ning suubub Tianjini linna lähedal Kollasesse merre. Xi Jiang - 2110 km (“läänejõgi“) on Huang Hest lühem, kuid veehulgalt kolm korda suurem. See jõgi veestab Lõuna-Hiinat. Teised tähtsamad jõed Hiinas on Jiangxi, Tong Jiang, Pe Jiang ja Heilong Jiang (“musta draakoni jõgi“).

• Mis on jõgede peamisteks toiteallikateks?
  

Hiina jõgede peamisteks toiteallikateks on enamasti mäestikud, kus lumesulavesi kevadeti on peamine veeallikas ja ka veel Tiibeti jõest, millest algavad jõed on talvel veevaesed, kuid suvel muutuvad need suurest vihmast tulvavooludeks. Jõed läbivad nii avaraid viljakaid kui ka kitsaid ja sügavaid orge moodustades tihti kõrgeid astmelisi veejugasid.

• Milline võiks olla jõgede veetaseme kõikumine sõltuvalt kliimast ?
  

Jõgede veetaseme kõikumine sõltuvalt kliimast on suhteliselt suur. Kevadeti, tulvavete ajal on veevarustus riigis kriitilisel tasemel-kaasnevad tihtipeale ka traagilised üleujutused ( nt on tuntuks saanud oma traagiliste üleujutuste poolest). Seevastu teised aastaajad on küllaltki stabiilsed ning veetaseme kõikumine on siiski stabiilne.

• Millistel selle riigi jõgedel võib esineda üleujutusi?
  

Kõige kriitilisem jõgi üleujutuste poolest Hiinas on Huang He.Kuid suurte tulvade ajal on võimalus kõikidel suurematel jõgedel (Jangtse, Xi Jiang, Jiangxi, Tong Jiang, Pe Jiang jne) tõusta üle normaaltaseme ning tekitada sealjuures suurt kahju.

• Nimeta selle riigi suuremaid järvi.
  

Hiinas on väga palju järvi, nimelt üle 2300 , mille suurus on üle km2 ja kõikide järvede kogupindala ulatub 70988 km2-ni, mis teeb protsendilises lõikes 0.8% terve Hiina pindalast. Järvede mahutavus on 707,7 miljardit m3, millest puhta vee osa ulatub kuni 225 miljardi m3-ni. Lisaks on riik rajanud 86825 veehoidlat, mis mahutavad kuni 413 miljardit m3.
Hiina 10 suurimat järve:

Qinghai (Qinghai maakond)

Boyang (Jiangxi maakond)

Dongting (Hunan´i maakond)

Taihu (Jiangsu maakond)

Honhze (Jiangsu maakond)

Chaohu (Jiangsu maakond)

Baiyangdian (Hebei maakond)

Nansi (Shandongi maakond)

Dianshan ( Shanghai vald)

Bosten (Wygur´i piirkond)
Piirkond
Järve pinna suurus (km2)
Protsent riigi järve alast (%)
Järve mahutavus (109m3)
Puhta vee sisaldus (109m3)
Puhta vee protsendiline mahutavus (%)
Qinghai-Tiibeti platoo
36889
51.4
518.2
103.5
45.8
Ida tasandik
21641
30.2
71.1
71.1
31.5
Mongoolia Xinjiangi platoo
9411
13.1
69.7
2.35
1.0
Kirde tasandikud ja mäestikud
2366
3.3
19.0
18.85
8.3
Yunnan -Guizhou platoo
1108
1.5
28.8
28.8
12.7
Teised
372
0.5
2.0
1.5
0.7
Kokku :
71787
100
708.8
226.1
100
( Allikas:  Water Resources Assessment for China ) 

• Milleks kasutatakse tõenäoliselt selles riigis pinnaveekogude vett?
  

Hiinas kasutatakse pinnaveekogude vett kõige rohkem elektri tootmiseks. Järgmistena on veekasutus kõige suurem tööstustes ja põllumajanduses.

• Kas esineb laevatatavaid siseveekogusid ja milline on nende tähtsus majanduse jaoks.
  

Põhiline laevatee on Hiinas Pärlijõe delta süsteem, mis on kasutusel nii inimtranspordiks kui ka kaubateena.Seda laevateed kasutab väga suur laevastuke võrk. Teine väga suur kauba-ja reisisadam asub Hong Kong -is, mis varustab tervet Hiinat
Kasutatud materjal
http://www.chinaorbit.com/travel/china-climate.html
http://www.chinahighlights.com/travelguide/transportation/boat.ht m
http://www.uni-hamburg.de/Wiss/FB/15/Sustainability/WD_ZhouFNU67.pdf
http://www.gacchina.com/China_Insight/China_Facts/China_Land___Mineral_Resources/china_land
http://www.climate-charts.com/Charts/P/PC51777.png
http://karavanserai.bluemoon.ee/Aasia/hiina.ht m
http://www.vm.ee/est/kat_579/7348.html
http://www.answers.com/China
http://www.cnto.org/