Salongis on mitmel erineval moel kasutatud TT- le omast klassikalist rõngamotiivi, mis väga selgelt keskkonsoolis väljendub. Mõistagi rõhutab Audi TT salongi sportlikku interjööri sirge alaosaga sportrool. Lisavarustus. Automaatne kliimaseade ja sportrool kuuluvad Audi TT Coupé standardvarustusse. Rooli puhul pole vähetähtis ka asjaolu, et lisaks ergonoomilistele plussidele lihtsustab rooli kuju ka autosse sisenemist ja väljumist. Lisavarustuse seast saab valida muuhulgas adaptiivsed esituled ja Audi parkimisabi süsteemi. Autotelefoni saab kasutada MMI, multifunktsionaalse rooli ja häälkäskluste abil. Lisavarustusena pakutava navigatsioonisüsteemi inspiratsiooniallikaks on juba Audi A6, A8 ja Audi Q7-mudelitelt tuttav pardakompuutri juhtimise keskseade MMI-süsteem. Kokkuvõte. Uus TT on üliseff masin, jubedalt meeldib. Vana TT oli minu arvates välimuse poolest paras "põrnikas". Uus aga meenutab juba Carrera´t vms. + Briljantne viimistlus + TT armastab kurve
vahepeal jääb tasakaal paigast ära Inflatsioon, töötus ja Phillipsi kõver Phillipsi kõver: Phillipsi kõver näitab, et inflatsioon PI sõltub -Oodatavast inflatsioonist Epi -Tsüklilisest töötusest: tegeliku töötuse erinevus loomulikust töötusest (u-un) vaata ülee Loomuliku töötuse määr on nt eestis 5% -Pakkumisšokist, v (nüü) vt tähist Inflatsioonimäära prognoosimine: Milliseid prognoose mudelites kasutatakse? -Adaptiivsed ootused -Ratsionaalsed ootused-tähistava täieliku info ootusi, ja ootused on täpsed ennustused, mis pole väga realistlik aga mudeli lihtsustamiseks kasutame seda -Kahe eelnenu kaalutud keskmine -Nn keskpanga sihiinflatsioon (2-2,5%) Positiivne kogunõudluse šokk nihutab nõudluskõvera paremale, toob kaasa kogutoodangu ja hinna kasvu ja tänu sellele et on kogutoodangu kasv, et rohkem toota selle nõudluse rahuldamiseks on vaja rohkem tööjõudu ja töötus väheneb
o Keynesi koolkond (II MS-1970ndad): o 1936 ''Hõive, intressi ja raha üldteooria'' o Bretton Woods'i konverents 1944, kus loodi IMF, WB ja ITO o Võtmehindade jäikus (eelkõige palkade jäikus), vajadus stabiliseerimispoliitika järele o kogunõudluse mõjutamine eelarvepoliitikaga, turg ei tasakaalustu, eriti majanduse languse tingimustes o Uusklassikaline koolkond(1970/80-...), adaptiivsed ootused; ratsionaalsete ootuste koolkond: o majandussubjektide ratsionaalsed otsused täieliku info tingimustes (st inimesed ei tee tulevikuootuste kujundamisel süstemaatilisi vigu) o ratsionaalsete tulevikuootsute korral on valitsuse poliitikal väiksem mõju o Mikromajanduse üldine skeem o Makromajanduse üldine skeem o Majanduse edukuse alused: o valuutakomitee süsteem
Inflatsiooni liigid: *avalik inflatsioon-turumajandusega kaasnev nähtus, mis avaldub hinnatõusus, kas suhtelises või üldises * varjatud e allasurutud inflatsioon- hinnad võivad samaks jääda, ent kaupade kvaliteet halveneb ja sortiment aheneb. Võib liigitada veel nõudlusinflatsioon, pakkumis-(kulu-) inflatsioon, palgainflatsioon, hinnainflatsioon, siirdeinflatsioon, maksuinflatsioon, majandusootuste inflatsioon, struktuurne inflatsioon Adaptiivsed ootused- kujunevad tarbijate mineviku kogemuste põhjal ja nende peamine mõte seisneb selles, et uue inflatsioonimääraga kohanemine võtab aega Ratsionaalsed ootused- tulevikuootused, mille tarbijad kujundavad kasutades olemasolevat infot ning teadmisi praeguse ja tulevikupoliitika mõjust Inflatsioonimäärast sõltuvad tüübid: * roomav inflatsioon- näitajaks kuni 10%, jooksev e galopeeriv
saab levida ka horisontaalselt. Koadaptsioon on omavahel (sümbioosis või parasitismis) seotud liikide koos kohanemine (nt patogeen ja peremees, jänes ja hunt), mille puhul saab mõnikord rääkida ka koevolutsioonist (mitte alati, sest koos võidurelvastumise kasutegur on kokkuvõttes 0). Koadaptsiooni mõistet kasutatakse selges tähenduses- kui mitme eri liigi organismi vastastikku seonduvat kohanemist. Siia kuuluvad mitmed adaptiivsed muutused, mis iseloomustavad( kindlustavad) sümbioosi, kuid ka adaptsioonid, mida sümbioosiks niisama lihtalt kutsuda ei saa. Väljendada võiks seda nii- " vastastikune talumine, et ei läheks hoopis halvemini". Seda viimast illustreerib näiteks tõsiasi, et taudid algavad sageli ohvriterohkelt, kuid aja möödudes patogeen nagu " leebuks". Evolutsiooniliselt vaadatuna-superkillerist patogeni seisukohast ei ole peremeesorganismi kiire hukk
Heterosügootuidel mõlema tüüpi punalibled,, haigus suht kerge Tunnus protekteerib heterosügoote malaaria vastu Troopilises Aafrikas heterosügootide levimus kuni 40% Glu = glutamiin hape(happeline a/h negatiivse laenguga) Val = valiin (mittepolaarne a/h, ilma laenguta) Heterosügoodid resistentsed Heteroos või üledomineerimine, sest heterosügoodid teatud tingimustes paremad kui kumbki homosügootidest HbS alleeli levimus Adaptiivsed mutatsioonid Klassikaline näide partidel ja hanedel Anser indicus Pesitseb Aasia steppides Rändab 9000 m kõrgusel, hapniku partsiaalne rõhk ~30% sellest, mis merepinnal (Chloephaga melanoptera) Pesitseb Andides ~4,0005,000 m Hapniku parts. Rõhk <60% merepinnast ahel: Pro119A Ala119A Mutatsioonid nii kui ahelas,
omadused kujunevad lapsepõlves (suur roll kogemustel); vaimset ettekujutused endast, teistest ja suhetest mõjutavad suhteid teiste inimestega; is.areng hõlmab ka sots sõltuvast seisundist küpsema, sõltumatumasse seisundisse liikumist. Teadvus välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest teadlik olemine. Freud seostas teadvustamatud protsessid instinktide ja primitiivsete protsessidega. - :ei rääkinud, et teadvustamata prots võivad olla ka adaptiivsed ja õpitud; ei teinud vahet faktide, interpretatsioonide ja rekonstruktsioonide vahel. Tänapäeva psühhoanalüüs probleemid/miinused: millal võib öelda, et uurimistulemus on piisavalt usaldusväärne, et seda saaks mudeliks formuleerida; latt liiga madalal; teadusliku andmestiku puudumine (ei saa adekvaatselt testida); piiramatu paindlikkus, suur seletusjõud. Liiga deterministlik, suur keskendumine häiretele, liialt rõhutatakse inimese varjukülgi, inimeste
omadused kujunevad lapsepõlves (suur roll kogemustel); vaimset ettekujutused endast, teistest ja suhetest mõjutavad suhteid teiste inimestega; is.areng hõlmab ka sots sõltuvast seisundist küpsema, sõltumatumasse seisundisse liikumist. Teadvus välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest teadlik olemine. Freud seostas teadvustamatud protsessid instinktide ja primitiivsete protsessidega. - :ei rääkinud, et teadvustamata prots võivad olla ka adaptiivsed ja õpitud; ei teinud vahet faktide, interpretatsioonide ja rekonstruktsioonide vahel. Tänapäeva psühhoanalüüs probleemid/miinused: millal võib öelda, et uurimistulemus on piisavalt usaldusväärne, et seda saaks mudeliks formuleerida; latt liiga madalal; teadusliku andmestiku puudumine (ei saa adekvaatselt testida); piiramatu paindlikkus, suur seletusjõud. Liiga deterministlik, suur keskendumine häiretele, liialt rõhutatakse inimese varjukülgi, inimeste
Pakkumine Inglismaa, Hispaania, Belgia, Saksamaa, Tsehhi, Rootsi, Jaapan. Naiste tüpoloogia kodule ja karjäärile orjenteerituse järgi Kodule keskendunud Prioriteetne pere ja lapsed Eelsitavad mitte töötada Kvalifikatsiooni saamise eesmärk on kultuurilise kapitali suurendamine Laste arv sõltub valitsuse sotsiaalpoliitikast, pere rikkusest. Ei reageeri tööturuga seotud poliitikale. Pereväärtused väga olulised Adaptiivsed Töö ja pereelu kombineerimine Tahavad töötada, aga pole täiesti karjäärile pühendunud Kvalifikatsiooni saamise eesmärk kavatsus töötada Väga sõltuvad sotsiaalpoliitikast, tööhõivepoliitikast, sotsiaalteenustest, institutsionaalsetest teguritest, majandusarengust. Kompromiss vastuo9lus olevate väärtuste vahel Tööle keskendunud Lastetud, pealmine eesmärk töö Pühendunud tööle
Loodusliku valiku teooria juurde naases ta alles 1854. aastal. (Charles...) Loodusliku valiku põhiidee seisneb selles, et keskkonnatingimused (ehk "loodus") määravad (ehk "valib"), kui hästi organismide tunnused aitavad kaasa organismi ellujäämisele ja paljunemisele; organismid, kellel need tunnused puuduvad, võivad surra enne paljunemist või olla vähem viljakad. Seni kuni keskkonnatingimused jäävad samaks või piisavalt lähedaseks, et need tunnused oleksid endiselt adaptiivsed, muutuvad need tunnused populatsioonides tavalisemateks. (Looduslik...) Darwini teooria, mille kohaselt liikide evolutsioon toimub loodusliku valiku toimel, lähtub eeldusest, et organismide tunnused on vanematel ja järglastel erinevad ja need ei ole tulnud seaduspäraselt. (Looduslik...) 3.3. Darwini evolutsiooniteooria lõppkokkuvõttes Darwini evolutsiooniteooria põhineb viiel põhilisel tähelepanekul ja nendest tehtud järeldustel
disainide järele. Uued disainid võiksid tulevikus välja selgitada, kuidas kindlad geenid ning väliskeskkonna faktorid koosmõjudes põhjustavad psühhopaatiat. Kaksikute disainist võib aga järeldada, et psühhopaatia on päritav. Evolutsioonilised psühholoogid on selle fenomeni selgitamiseks välja pakkunud kolm mudelit: 1. Tasakaalustatud valiku mudel. Arvatakse, et teatud alleelidel, mis soodustavad psühhopaatiat, kaaluvad adaptiivsed eelised nõrgad küljed üles. Psühhopaatiaga seotud kirjanduses juhitakse tähelepanu tõsiasjale, et psühhopaadid võivad ühiskonnas hõivata teatud adaptiivsed nisid, näiteks kuulsuse staatuse. Kuulsusega kaasneb finantsstabiilsus ja arvukalt kaaslasi, mis omakorda tagab järglaste saamise. 2. Antagonist-pleiotroopne mudel. Teatud alleelid soodustavad psühhopaatia erinevaid aspekte. Osadel nendest aspektidest on tugevad evolutsioonilised eelised
3. Homeostaasi näited. · Pöörduv kahjustus taastub, ei põhjusta · Temperatuuri homeostaas pöördumatut kahjustust ja rakusurma · Ioonide h. 10. Mis on atroofia , hüpertroofia, hüperplaasia? · Kolesterooli h. · Adaptiivsed muutused · Valgusünteesi h. · Atroofia raku suuruse vähenemine · Tüvirakkude h. · Hüpertroofia raku suurenemine 4. Mis on peamised haigusteni viivad · Hüperplaasia rakkude arvu kõrvalekalded või defektid rakkudes? suurenemine · Geeniekspressioonidefektid 11
tsütoplasmas , 2)ATP hulga faktori kõrvaldamisel on taaspöörduvad; pöörduv kahjustus: 1) oksüdatiivne fosforüleerimine ; 4) raku pundumine tingituna ioonide sis./tasakaalu muutumisest. B: Taaspöördumatu e. Irreversiibelne – kahjustuseH2O hulga süvenemisel pole rakkudes asetleidvad muutused enam pöörduvad. Rakkudes kujunevad morfoloogilised muutused, mis on iseloomulikud rakusurmale.Rakkude adaptiivsed muutused (jaotus). Kasvu ja paljunemise muutused (variandid ja lühikirjeldus) 21. Füsioloogiline ja patoloogiline hüpertroofia- Esineb rakkude struktuurikomponentide suurenenud süntees Põhjused: Mehhaaniline (lihaste treening)b) Kasv (kasvufaktorid). Hüperplaasia-A: Füsioloogiline hüperplaasia Kompensatoorne hüperplaasia: suureneb koe mass kahjustuse või osalise eemaldamise järgselt
Tsükliline töötus Cyclical U. Vabatahtlik töötus Voluntary U. Mittevabatahtlik töötus Involuntary U. Loomulik töötuse määr Natural rate of unemployment Okun’I seadus Okun’s law Avatud I´. Open inflation Surutud I. Repressed I. Oodatud I. Expected I. Ootamatu I. Unexpected I. inflatsiooniootused Inflationary expectations Adaptiivsed ootused Adaptive expectations Ratsionaalsed ootused Rational expectations pakkumisinflatsioon Demand-pull inflation kuluinflatsioon Cost-push I. stagflatsioon stagflation Phillipsi kõver Phillips curve Eelarve ja fiskaalpoliitika. Budge and fiscal policy. Fiskaalpoliitika Fiscal policy Valitsuse eelarve Government budget
4. Polarisatsioon · mitmekihiline raadiovõrk 5. Diversiteet · adaptiivsed antennid jm. interferentsi mahasurumise 6. Sadegusdiapasoon 7. Kallutus: tehnikad
Suure Viisiku universaalsus – kultuurispetsiifilised isiksuseomadused Maadevahelised erinevuse isiksusetesti skoorides ja nende põhjused Selfi/”mina” kaks aspekti: 14 – eneseteadvus – stabiilsed enesekohased representatsioonid, mina-kontseptsioon Eneseteadvus lastel ja teistel liikidel – lingvistilised markerid – kognitiiv-käitumuslikud markerid (Gallupi peeglitest) – emotsionaalsed markerid Eneseteadvuse adaptiivsed funktsioonid – eneseregulatsioon – infotöötlus – teiste mõistmine Privaatne ja avalik eneseteadvus “Mäletsemine” (rumination) o Watkins, E., & Moulds, M. (2005). Distinct modes of ruminative self-focus: Impact of abstract versus concrete rumination on problem solving in depression. Emotion, 5, 319-328. Tegevuse identifitseerimine o Wegner, D. M., & Vallacher, R. R. (1986). Action identification. In R. M. Sorrentino & E. T. Higgins (Eds.), Handbook of motivation and
jätab. Mõlemast asjast järjestikku nüüd. Väga oluline osa on siin muidugi käitumisel, kuid sellest siin ei räägi, sest käitumisökoloogia kursus on eraldi, räägime siis eelkõige väljanägemisest ja ka keemilistest kaitsemehhanismidest. Üks läbiv mõte on selline, et kuigi loomade värvus on väga kergesti jälgitav tunnus ja olnud kaua aega evolutsioonilis-ökoloogilise uurimistöö objektiks, pole asjad kaugeltki selged - ehk just seetõttu, et paljud adaptiivsed seletused loomade värvusele (nt vastuvarjutus varjude kaotajana, vt allpool) on saanud õpikuklassikaks enne, kui tekkis tänapäevane teaduslik lähenemisviis sellistele küsimustele. Paljud intuitiivselt vastuvõetavad seletused tuginevad väga puudulikule empiirilisele baasile. Esimene pool: kohastumused vältimaks leitud saamist. Lihtne sulandumine keskkonnaga kannab nime krüptilisus (crypsis). Kõige lihtsam variant on
I laine: agraartsivilisatsioon, rändhõimud muutusid paikseteks talupoegadeks, põhiomand maa II laine: tööstusrev: põllumajandus ühisk. Kujunes ümber tööstuslikuks, talupoegadest said töölised, põhiomandiks ehitised, tehased, masinad jne. III laine: 6. Millised on kolmanda laine iseärasused varasematega võrreldes? Kulgeb hoopis kiiremini, Teisenevad ühiskonna struktuur ja tootmine, enneolematud ümberkujundused, tootmise demassifitseerimine 7. Mida tähendavad adaptiivsed ootused? on tulevikulootused, mida inimesed kujundavad eelnenud perioodi kogemuste alusel, tehes nendes ainult minimaalseid muudatusi. Kujunevad tarbijate mineviku kogemuste põhjal ja nende peamine mõte seisneb selles, et uue inflatsioonimääraga kohanemine võtab aega 8. Miks saavutasid ratsionaalsed ootused erilise populaarsuse? Põhinevad suhteliselt lihtsall ideel; nende paikapidavus on avaldunud väga hästi praktikas. 9. Mille poolest erineb neomaltuslus möödunud sajandi maltuslusest
näljahädade, sõdade ja epideemiatega). • Mitmed evolutsiooniteooriaga sarnased käsitlused teiste mõtlejate poolt. Darwini evolutsiooniteooria põhipostulaadid: - Järeltulijaid toodetakse rohkem kui ellu jääb. - Ellu jäävad olelusvõitluses paremini adapteerunud (esinevad individuaalsed erinevused). - Looduslik valik – keskkonnaga paremini kohanenud jäävad püsima. - Adaptiivsed omadused – adjektiivne kohanemine keskkonnaga. - Evolutsiooni eesmärgitus – võib olla ka taandareng kui keskkond seda nõuab. - Inimese erinevus loomast kvantitatiivne – loomade uurimine on kasulik. - Muutis traditsioonilist käsitlust inimesest ja tema kohast looduses ja universumis. - Arengupsühholoogia, loomapsühholoogia, psühhobioloogia, õppimisteooriad, võrdlev
Nad võivad olla: a) lahtise kontuuriga need süsteemid ei ole võimelised kontrollima oma töö tulemusi ja need funktsioonid täidab inimene. b) Automaatreguleerimissüsteemid. Nendes süsteemides on olemas tagasiside mille kaudu süsteem kontrollib oma tegevust ja kui on vaja, siis korrigeerib. Näiteks mõõdab temperatuuri objektis, võrdleb seda ülesandega ja kui temperatuur on kõrvale kaldunud siis avab või sulgeb klapi ja taastab etteantud temperatuuri. Adaptiivsed süsteemid (küberneetilised) Nendele süsteemidele ei ole vaja ette anda kogu infot objekti kohta. Töö käigus nad ise koguvad infot, töötlevad ja kasutavad seda oma töös. Nad võivad muuta oma struktuuri, oma häälestusparameetreid vastavalt muutuvatele töötingimustele. Nad õpivad ise ja organiseerivad oma tööd. Süsteemid on keerulised ja kallid kuid töökindlad. Nendes kasutatakse arvuteid. Automaatreguleerimissüsteemid. Põhimõisted.
Nad võivad olla: a) lahtise kontuuriga need süsteemid ei ole võimelised kontrollima oma töö tulemusi ja need funktsioonid täidab inimene. b) Automaatreguleerimissüsteemid. Nendes süsteemides on olemas tagasiside mille kaudu süsteem kontrollib oma tegevust ja kui on vaja, siis korrigeerib. Näiteks mõõdab temperatuuri objektis, võrdleb seda ülesandega ja kui temperatuur on kõrvale kaldunud siis avab või sulgeb klapi ja taastab etteantud temperatuuri. Adaptiivsed süsteemid (küberneetilised) Nendele süsteemidele ei ole vaja ette anda kogu infot objekti kohta. Töö käigus nad ise koguvad infot, töötlevad ja kasutavad seda oma töös. Nad võivad muuta oma struktuuri, oma häälestusparameetreid vastavalt muutuvatele töötingimustele. Nad õpivad ise ja organiseerivad oma tööd. Süsteemid on keerulised ja kallid kuid töökindlad. Nendes kasutatakse arvuteid. Automaatreguleerimissüsteemid. Põhimõisted.
5. Vastuvõetud signaal antakse üle demodulaatori pseudomüraga sobitatud filtrisse. Viimane on tavaliselt realiseeritud korrelaatori baasil. 6. Korrelatsioonifunktsiooni tipu viiteaja järgi (väljasaadetud pseudomüra signaali lõpuhetke suhtes) määratakse objekti kaugus, 7. Saadetud signaali kandevlaine ja vastuvõetava signaali kandevlaine sageduste erinevuse järgi määratakse objekti liikumise kiirus. 3.3.3.1. Adaptiivsed (isehäälestuvad) optimaalsed filtrid- Need filtrid, minimeerides ruutkeskmist viga, on võimelised kohanduma vastuvõtu eritingimustega. Erinevalt püsiparameetritega filtritest vajavad need filtrid vaid vähest aprioorset informatsiooni signaali ning müra parameetrite kohta. Vaatleme ühte lahendust (joon.3.3.12) ·Kompensaatori põhisisendis on signaal ja müra
Teisteks evolutsiooni faktoriteks on geenitriiv, geenisiire, mutatsioonid, jm. Loodusliku valiku põhiidee seisneb selles, et keskkonnatingimused (ehk "loodus") määrab (ehk "valib"), kui hästi organismide tunnused aitavad kaasa organismi ellujäämisele ja paljunemisele; organismid, kellel need tunnused puuduvad, võivad surra enne paljunemist või olla vähem viljakad. Seni kuni keskkonnatingimused jäävad samaks või piisavalt lähedaseks, et need tunnused oleksid endiselt adaptiivsed, muutuvad need tunnused populatsioonides tavalisemateks. Liigi ökoloogilise nisi kadumine või ülerahvastus arvukuse kasvu tagajärjel võib ellujäämiseks vajalikke adaptiivseid tunnuseid tunduvalt muuta. Sel juhul ning ka mis tahes keskkonnas, kus ellujäämist määrab rohkem ökoloogia kui teisesed sugutunnused, leiab aset ökoloogiline valik. Viimast terminit kasutatakse ainult selleks, et tuua välja ristumise ja paaritumisega mitteseotud tegurid. 3
Kokkuhoiu annab retikulaarne aktivatioonisüsteem (Morruzi & Magoun, 1949), mis info puudumisel lülitab ajuringed välja & selle saabumisel sisse tagasi. Sisse- & väljalülitamine toimub mitte totaalselt, vaid valikuliselt sõltuvalt informatsiooni olemusest · Seejuures uudne info aktiveerib aju peaaegu alati. See sobib nii ohust informeerimiseks kui ka keskkonna uudse mõjutusviisi võimaluse ilmutamiseks, mis mõlemad on evolutsioonilises plaanis aju väga adaptiivsed reaktsioonid Virgatsainete rollid · Virgatsainete esmaseks rolliks on närviteadete edastamine ühelt närvirakult teisele Motivatsioonipsühholoogia · On teada virgatsainete kontsentratsiooni mõjust meeleolule. Virgatsaine kontsentratsioone võivad mõjutada ka ravimid. Näited virgatsainete rohkuse / vähesuse mõjudest: Virgatsaine Kõrge kontsentratsioon Madal kontsentratsioon Serotoniin eufooria depressioon
SKPs üldine hinnaindeks-deflaar (kui palju SKP läks suuremaks) TARBIJAHINNAINDEKS JA INFLATSIOON Mõõdab tarbija hinnakorvi absoluutset hinnamuutust Kõikides Euroopa riikides on ühiselt arvestatud. Kui palju läks kallimaks kaup. Mõõdame seda erinevatel perioodidel. Raha on rohkem ja kandub üle ka hindadesse. Mittemonetaarsed põhjused-tekib nõudlus mingitele kaupadele. Ehitusbuum, kinnisvara läheb kallimaks. Inflatsiooniootused: Mida me arvame juhtuvat. Adaptiivsed-arvame, et asi läheb edasi nii nagu need on olnud. Ratsionaalsed-muutused kohe rakenduvad. Alko hinnad juba kõrgemad, juba praegu tõstab hinnad ja siis aktsiisiseadus hiljem rakendub ja me ei saagi aru, et midagi oleks sel ajal juhtunud; enne juhtus ära. Ilmselt tuleb toiduhindade tõus järgneval aastatel. Kohad kus maksad sulas-inflatsiooni rohkem näha, hinnad suuremad. Varjatud: kaupu ei ole saada, välisostuvõime läheb väiksemaks.
vastuseks spetsiifiline delayed-type hypersensitivity (DTH) vastus. Immuunvastus ekstra-ja intratsellulaarsete bakterite vastu on erinev. Eksotokiine toodavad ja sekreteerivad ekstratsellulaarsed bakterid, eksotoksiinid avaldavad erinevat kahjulikku toimet organismile ja halvavad ka immuunsüsteemi aktivatsiooni. Eksotoksiinid on superantigeenid. Aktiveerivad T-rakke mittespetsiifiliselt ja põhjustavad süsteemset põletikureaktsiooni, mis halvab omakorda adaptiivsed immuunvastused. Ekstratsellulaarsed bakterid replitseeruvad väljaspool rakku. Elavad veres, kudedes, kopsus, urogenitaaltraktis, seedeelundkonnas - põhjustavad põletikku ja kudede destruktsiooni Eraldavad toksiine: · Endotoksiinid - bakterite raku kesta komponendid (LPS · Eksotoksiinid bakterite poolt sekr-tud (N:difteeria toksiin) Toksiinid aktiveerivad tsütokiinide produksiooni, moduleerivad kinaaside jt ensüümide aktiivsust.
TCR, BCR blokeerimine (ravi efekt on eri haigete puhul varieeruv) Plasmaferees Aspiriin ja analoogid- RA: põletiku pidurdamine Glükokortikosteroidid infektsioonide ja kasvajate tekke oht Multiple sclerosis (MS) Patoloogia: neuroneid kaitsva müeliini kihi kahjustus. Müeliini kihti lagundavad organismi enda immuunrakud. Neurodegeneratiivne protsess on kroonilise põletiku tagajärg. 25. Nimeta infektsioonidega (viirused, bakterid, parasiidid, seenhaigused) võitlemise peamised innate ja adaptiivsed meetodid inimese näitel ja kirjelda neid. Mikroobide vastase immuunsuse üldine printsiip 1: Infektsioonide vastane kaitse on vahendatud varajase kaasasündinud immuunvastuse ja hilise omandatud immuunvastuse kombinatsioonist. Varajane innate immuunsus teeb kahjutuks enamuse sissetungijatest ja kontrollib infektsiooni seni kuni adaptiivne vastus aktiveeritakse. Osa mikroobe on innate immuunsusele resistentsed (või paljunevad liiga kiiresti)- selliste puhul aktiveeritakse adaptiivne immuunsus
Ennetav side Ennetav side põhjustab reguleeritavas süsteemis muutused, mis püüavad ära hoida reguleeritava suuruse nihet enne, kui häiring on mõju avaldanud. Nt organism valmistab nii ette eelseisvaks tegevuseks, ümbritsevate tingimuste muutuseks. Organism hoiab ette ära reguleeritava suuruse suuremad nihked või siis viiakse need kiiremini vastavusse organismi vajadustega. Nt inimene enne külma vette hüppamist hakkab üle keha värisema. Sisemise mudeliga ja adaptiivsed süsteemid. Adaptiivne kontroll tagab organismi pikaajalise regulatsiooni. Adaptiivsete mehhanismide võimalused määravad tervise potentsiaali. Nt lihaspingutus vajab intensiivistunud vereringet ja hingamist. Suur osa kohanemisest toimub hormoonide kaudu. Hormoonide eritumist reguleerib enamasti hüpotalamus, mis osaleb ka soojusregulatisoonis. Lisaks on adaptiivse infovahenduse süsteemiks ka autonoomne närvisüsteem.
kultuurispetsiifilised isiksuseomadused Maadevahelised erinevuse isiksusetesti skoorides ja nende põhjused Selfi/"mina" kaks aspekti: eneseteadvus stabiilsed enesekohased representatsioonid, mina-kontseptsioon Eneseteadvus lastel ja teistel liikidel lingvistilised markerid kognitiiv-käitumuslikud markerid (Gallupi peeglitest) emotsionaalsed markerid Eneseteadvuse adaptiivsed funktsioonid eneseregulatsioon infotöötlus teiste mõistmine Privaatne ja avalik eneseteadvus "Mäletsemine" (rumination) o Watkins, E., & Moulds, M. (2005). Distinct modes of ruminative self-focus: Impact of abstract versus concrete rumination on problem solving in depression. Emotion, 5, 319-328. Tegevuse identifitseerimine o Wegner, D. M., & Vallacher, R. R. (1986). Action identification. In R. M. Sorrentino & E. T. Higgins (Eds.),
hypersensitivity (DTH) vastus. Immuunvastus ekstra-ja intratsellulaarsete bakterite vastu on erinev. Eksotokiine toodavad ja sekreteerivad ekstratsellulaarsed bakterid, eksotoksiinid avaldavad erinevat kahjulikku toimet organismile ja halvavad ka immuunsüsteemi aktivatsiooni. Eksotoksiinid on superantigeenid. Aktiveerivad T-rakke mittespetsiifiliselt ja põhjustavad süsteemset põletikureaktsiooni, mis halvab omakorda adaptiivsed immuunvastused. Ekstratsellulaarsed bakterid Replitseeruvad väljaspool rakku. Elavad veres, kudedes, kopsus, urogenitaaltraktis, seedeelundkonnas - põhjustavad põletikku ja kudede destruktsiooni Eraldavad toksiine : Endotoksiinid - bakterite raku kesta komponendid (LPS), Eksotoksiinid bakterite poolt sekr-tud (N:difteeria toksiin) Toksiinid aktiveerivad tsütokiinide produksiooni, moduleerivad kinaaside jt ensüümide aktiivsust. Ekstratsellulaarsete bakterite vastase
alles äbarik. Äbariku puhul on see hea, et siis äkki ei jõua enne ära surra, kui jätab endast maha järglasi. 14. Kui fenotüüp looduses ei varieeru, siis kuidas teha vahet, kas tegu on kohastumise või arengubioloogilise piiranguga? 1. adaptiivne ennustus vs embrüoloogiline teooria 2. mõõta tunnuse päritavust. Kui tunnus varieerub geneetilistel põhjustel, rakendub sellele LV ja ta pole täielik piirang. 3. võrrelda teiste liikidega allomeetrilised suhted on adaptiivsed. 1. Kas rühmavalik toimib? Analüüsi rühmavalikut looduslikuks valikuks vajaliku nelja tingimuse võtmes. Rühmavaliku puhul kinnistuvad evolutsioonis tunnused, mis soodustavad populatsiooni kasvu ja sellest sõltuvalt või sellest sõltumata vähendavad populatsiooni väljasuremisriski. Tunnused, mis väljasuremisriski suurendavad, surevad välja koos populatsioonidega, mis nende kandjatest koosnevad. AGA on tunnused, mis on isendile kahjulikud (alandavad kohasust) kuid
ükskõiksuskõverale. Tõene 20. Simon Kuznets avastas USA pika perioodi näitel, et kui tulu (sissetulek) suureneb, siis keskmine tarbimiskalduvus:jääb konstantseks 21. John Maynard Keynes uskus, et tarbimise piirkalduvuse (piirvalmiduse) arvväärtus on: 0 ja 1 vahel 22. Millised alljärgnevatest ei ole Halli mudeli eeldused, mille täitmisel saaks järgmise perioodi tarbimist prognoosida tänase tarbimise järgi (1 kuni 4 vastust) kaubad on kestvuskaubad, ootused on adaptiivsed, eksisteerivad laenupiirangud, eksisteerivad kohanemiskulud 23. Nn PIH ja LCH tarbimismudelid (hüpoteesid) baseeruvad individuaalse kasulikkuse maksimeerimisel ning eeldavad, et lühiperioodi keskmine tarbimiskalduvus on muutuv ja pika perioodi keskmine tarbimiskalduvus on konstantne. true 24. Kui tarbitakse normaalhüviseid, siis tulude suurenemine ajaperioodil kaks Irving- Fisheri kahe ajaperioodilises mudelis: suurendab tarbimist nii ajaperioodil üks kui ka kaks 25
subjektist. Seega on stress ja tunnetus tihedalt seotud. Ühelt poolt mõjutab stress tunnetust, teiselt poolt mõjutab tunnetus stressi. Viimane on sageli suure tähtsusega. Nt kui meestöötaja näeb talle meeldivat naiskolleegi vestlemas mõne noormehega, võib see temas kutsuda esile stressi. Stressiga kaasnevad füsioloogilised muutused. Inimene, kes on tundnud hirmu või erutust, teab, et sel ajal südame löögisagedus ja higieritus suurenevad ning hingamine tugevneb. Adaptiivsed muutused stressi puhul on organismi füsioloogiliste süsteemide adekvaatne vastus ohule. Osa organismi reaktsioone on spetsiifilised ja osa mittespetsiifilised, analoogilised kõigis stressisituatsioonides. Suur tähtsus on suprarenaalnäärmete sekretsioonil. 19. Keskkonna optimeerimine Töökeskkonnas esineb arvukalt tegureid, mis mõjutavad töötaja tervist: mürgised ained, infrastruktuur- ja ultrahelid, sotsiaalsed ja psühholoogilised tegurid, füüsilised koormused,
Teadete päritolu: kahte tüüpi allikad -- diskreetsed (piiratud arvule märkidele tuginev kirjakeel) ja mittediskreetsed (kõnekeel või nt muusikapala) Süsteemivälised tegurid kommunikatsioonis - MÜRA Teade koosneb alati signaalist ja mürast. Nende kahe vahekorrast sõltub, kas teade on arusaadav. Müra vältimise üks efektiivsemaid mooduseid on info kordamine, liiasus. Kommunikatsioonisüsteemid on dünaamilised ja adaptiivsed, st isereguleeruvad. Teadete väljastamine ja vastuvõtmine on pidevalt informatsiooni sööteprotsess (feed process), mis jaguneb edasisööteks (feedforward) ja tagasisööteks (feedback, tagasiside). Esimese puhul jälgib saatja pidevalt oma teate ootuspärast kohalejõudmist adressaadini (küti tegevus: kütt on saatja, varitsusmeetod -- teade, loom on adressaat); selle päralejõudmist, sellest
geneetiline tagapõhi ja et (b) populatsioonides on piisavalt käitumise geneetilist varieeruvust. Järelikult on selles mõttes käitumise bioloogiline evolutsioon igati võimalik. Käitumise evolutsiooni mehhanismid ja tegurid - Kuid millised on käitumise evolutsiooni mehhanismid? Teiste tunnuste puhul on leitud, et organismide evolutsiooni mõjutab suuresti looduslik valik, mistõttu suur osa tunnustest on nö kohastumuslikud ehk adaptiivsed. Kas ka käitumine võib evolutsioneeruda loodusliku valiku teel? Kas ka käitumine võib olla kohastunud? Kunstliku valiku eksperimendid - Eeltoodud küsimusele vastamiseks on mitmed uurijad kasutanud nn kunstliku valiku eksperimente, mis imiteerivad looduslikku valikut, kuid lihtsalt selle erinevusega, et sellisel juhul on valikufaktoriks inimene. Need ja paljud teised kunstliku valiku eksperimendid tõestavad, et ka käitumise
jätkuvust ajas, tüdrukutel ja noorematel lastel on kõrgemad ai., 2002). ärevusskoorid kui poistel ja vanematel lastel. King, Gullone ja Ollendick (1998, 297) Nagu hirm, nii ka ärevus on normaalne, loomulik võrdsustavad mõisted kliiniline hirm ja spetsiifiline foobia: "... emotsioon, mida enamik inimesi kogeb. Igaüks peab õppima hirmureaktsioonid, mis on mitte-adaptiivsed, püsivad elama teatud ärevuse tasemega. märkimisväärselt pika aja jooksul (üle kähe aasta, Graziano et ai., Ehkki vanemate kohustuste hulka kuulub laste 1979), põhjustavad palju distressi ja mõjuvad nõrgestavalt lapse kaitsmine ebaturvalisuse eest, peaksid nad siiski võimaldama argielu rutiinile, on märgitud kui "kliini-lised hirmud" või
Inflatsioon kujundab vastava majandusliku käitumise. Näiteks kui inflatsioon on igapäevane nähtus, kavandavad ettevõtjad uutele toodetele kõrgemad hinnad, lähtudes oodatavast inflatsioonist. Tarbijad omakorda kulutavad kõik sissetulekud kaupade ostmiseks, kartes, et tulevikus hinnad tõusevad veelgi. Tarbija käitumist inflatsiooni ootusel käsitlevad kaks arvestatavat teooriat adaptiivsete ootuste teooria ja ratsionaalsete ootuste teooria. Adaptiivsed ootused kujunevad tarbijate mineviku kogemuste põhjal ja nende peamine mõte seisneb selles, et uue inflatsioonimääraga kohanemine 41 võtab aega. Ratsionaalsed ootused on seevastu tulevikuootused, mille tarbijad kujundavad kasutades olemasolevat infot ning teadmisi praeguse ja tulevikupoliitika mõjust. Selle hüpoteesi järgi võivad inimesed
energia, mis ennast „vaimselt piitsutades“ kiiresti kustuks (Edwards 1997). Negatiivse sisekõne nii iseendast kui nendest tegevusaladest, milles me ebaõnnestusime. ümberhäälestamine pole lihtne; nagu iga oskust, tuleb sedagi tunnustada ja harjutada kui teatud liiki sisemist enesejälgimistehnikat, et alati märgata, mil „saadame oma pähe psühholoogilist Adaptiivsed ja mitteadaptiivsed mõtlemismustrid pole üksnes õpitud meie isiklikust minevikust, rämpsposti“. Võib-olla ei suuda me kontrollida esimest pähe tulevat mõtet, kuid me saame vaid me oleme nendega ka kohanenud (Rogers 1996). Koos käitumise juhtimise ja õpetamis- õppida kontrollima järgnevat mõtetevoogu ja sisemist dialoogi. oskustega võimaldavad need mõtlemisoskused paremat toimetulekut ning ka nauditavat ja
annaabi.ee 
