Prantsuse revolutsioon 18. saj lõpus oli Louis XVI poolt absolutistlikult valitsetud Prantsusmaa jõudnud sügavasse kriisi. ● Kirjuta põhjused, mis soodustasid Prantsusmaal revolutsiooni tekkimist. I põhjus - kõrged maksud II põhjus - halb majanduslik kord III põhjus - pikad sõjad ● Selgita mõistet “generaalstaadid”. Vastus: Seisuste esinduskogu ● Miks on prantslaste jaoks oluline järgmine daatum: 14. juuli 1789. aasta. I selgitus - Vallutati monarhia sümboliks peetud Bastille kindlusvangla
Austriata) b) Preisimaa eelised: Preisi algatusel loodi 1834 Saksa Tolliliit, kuhu kuulus 18 Saksa riiki (va Austria) Preisimaa tugevnev majandus murdis Austria poliitilise ülemvõimu Saksamaa ühendamisel c) Bismarcki ,,raua ja vere" poliitika: 1861.a. kuningaks saanud Wilhelm I liberalism ja reformid kui tagurlik parlament lükkas kuninga sõjaväereformi tagasi, tegutses ta absolutistlikult valitsusjuhiks määrati raudne Otto von Bismarck, et parlamendist mööda minnes ellu viia kuninga reformikava "Raua ja vere poliitika" muuta Preisimaa suureks ja tugevaks sõjalise jõu abil ning seejärel ühendada selle jõuga Saksamaa "...ajastu suuri küsimusi ei otsustata kõnede ja hääletamisega, vaid raua ja verega..." (O. von Bismarck) d) Saksamaa ühendamine "ülaltpoolt" (Preisimaa juhtimisel):
c) Inglismaa ei sõltu enam teistest tugevatest Euroopa riikidest d) Kultuuri õitseng 3) Puritanism a) Oli ideoloogia, mis nõudis anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliku kiriku nõuetest. b) Tekkis palju erinevaid suundi c) Puritaanid rõhutasid vagadust, tagasihoidlikkust, ülimat distsipliini. 17.saj · Troonile sai sotimaa valitseja James I. ALGAB STUARTITE DÜNASTIA · James I üritas taastada katoliiklust, üritab valitseda absolutistlikult Pinged kuninga ja parlamendi vahel järgmise kuninga Charles I ajal. Kodusõda Inglismaal · Kutsuti kokku parlament (1640) · 1642 parlamendi ja kuniga vahel suur tüli See muutus kodusõjaks(1642-1648) · Kuningas polnud sõjas edukas ja põgenes sotimaale · Cromwell oli edukas ning hõivas parlameni ja võttis endale võimu Inglismaa vabariik · V õim oli cromwelli käes · Diktatuur · Puritaanlus · Suur segadus ning võim anti Stuartitele tagasi
vahetult kuningale Mazarin ja fronde Pärast Louis XIII surma sai troonile alles 4-aastane Louis XIV Regendiks sai tema ema Austria Anna, riigi tegelikuks valitsejaks aga Anna armuke, Itaalia päritolu kardinal Jules Mazarin Tekkis fronde mille all mõeldi võimude vastu tegutsemist Absolutism Louis XIV ja Louis XV valitsusajal 1651. aastal tunnistati 14-aastaseks saanud Louis XIV täisealiseks Alles pärast Mazarini surma ( 1661) hakkas ta valitsema absolutistlikult Kuningavõim omandan enneolematu ulatuse Kõik pidi keerlema valitseja ümber Ta võttis endale lisanimeks Päikesekuningas Louis XIV rõhutas monarhi jumalikku päritolu ja oli endast väga heal arvamusel Üle kõige väärtustas ta kuulsust, mille nimel pidas laastavaid sõdu. Rahuajal oli tema ajaviiteks jaht Kõige selle kõrvalt leidis ta aega tegeleda ka riigiasjadega Kuningas nimetas ametisse tähtsaimad riigiametnikud
ametnikud Kaotas usuvabaduse- (1685 kaotas Nantes’i edikti) Tema ajal oli Prantsusmaa Mandri-Euroopa juhtriik: rahvaarvult Euroopa suurim, tugeva armee (palga) ja arenenud diplomaatiaga. Edukat Seadusandev, täidesaatev ja kohtuvõim kuuluvad kõik ühele kuningale ÕUKOND Põhieesmärk oli saada kuningasoositus. SUURBRITANNIA Aluse paneb James I. Stuartite dünastia. Alguses üritab valitseda absolutistlikult (tõsata makse ilma parlamendi nõusolekuta). Algab kuninga võitlus parlamendiga. Charles I jätkab isa poliitikat, saadab parlamendi laiali. Jälitas valjult puritaane, paljud neist lahkusid maalt, rändasid välja Ameerikasse. Cantebury pp. Laud’i ettepanekul hakati ka Šotimaal sisse viima anglikaani jumelateenistuse korda. Seal puhkes mäss. Inglise sõjavägi sai mässu mahasurumisel lüüs. Šotlased tungisid Inglismaale. Kogu riigis valitses rahulolematus.
ka keskkihtidelt, ning kogus makse, mida parlament ei olnud kinnitanud. (Parlament pidas aga oluliseks kaitsta isikuvabadusi ja omandiõigusi - 1628 võeti vastu Õiguste Petitsioon kedagi ei tohi sundida makse maksma ega tegema laene, mida pole kinnitanud parlamet; kedagi ei tohi vangistada ega kellegi varandust võõrandada teisiti, kui kohtu otsusega ja Inglise seaduste alusel.) Charles valitses absolutistlikult,saates parlamendi 1629 laiali, taaselustas ununenud maksud, vangistas teisitimõtlejaid parlamendis: tema vastu puhkes Sotimaal mäss, algas sõda kahe naabermaa vahel, kuid tal polnud palgasõjaväe jaoks raha elanikkonna maksustamine eeldas aga parlamendi nõusolekut. 1640 tuli kokku ,,lühike parlament" - Charles taotles raha, et Sotimaaga sõdida, kuid parlament polnud sellega nõus, nõudes kuninga nõuandjate karistamist, mis võrdus sisuliselt kuninga enda seisukohtade solvamisega
ühendamiseks, loodi Schönbrunni loss, korraldati ümber sõjavägi, viidi sisse koolikohustus, parandati talupoegade elu, kaotati piinamine. Katariina ll- valgustatud monarh, arendas kooliharidust,kutsus kokku Suure Komisjoni-selle ülesandeks oli ülevenemaalise seadustiku koostamine. Louis XIV- sai troonile 4-aastasena,tema regend oli Austria anna, riigi tegelikuks valitsejaks sai Jules Mazarin. Louis XIV valitses absolutistlikult, tema lisanim sai Päikesekuningas, kuningavõim omandas enneolematu ulatuse, pani ametisse tähtsamad riigiametnikud, andis välja seadusi, karistas ja andis armu. Peeter l- Venemaa tsaar ja keiser,liitis Vene impeeriumiga Eesti alad, tema ajal oli absolutistlik valitsemiseviis, tema ajal sai absolutism väga eheda kuju, kehtestas kubermangude süsteemi. Galileo Galilei- astroloog, alustas teleskoobi abil esimesena taevavaatlusi, rõhutas meelelisi
Valgustusajastu võttis kasutusele saksa filosoof XIV täisealiseks, kuid alles pärast Mazarini Immanuel Kant. Taolise nimetusega taheti surma hakkas ta valitsema absolutistlikult. väljendada inimkonna väljumist Kuningavõim omandas nüüdsest enneolematu vaimupimedusest, uue maailmakäsitluse tulekut. ulatuse. Kõik pidi keerlema Valgustuse hiilgeaeg langes 18. sajandisse. kuninga ümber ning Louis XIV hakati nimetama Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse Päiksekuningaks. Kuningas nimetas ametisse areng. Mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust tähtsamad riigiametnikud, andis välja seadusi,
koloonia pärast; suurbritannia vallutas kanada ja prantsuse väed indias, preisi ei loovutanud ühtegi ala Põhjasõda- 1700-1721, Rootsi ja Venemaa (+liitlased); Venemaa tahtis pääsu merele; Venemaa hõivas Inglismaa, Karjala, Eesti- ja Liivimaa Hispaania pärilussõda- 1701-1714, suurendas Austria Habsburgide valdusi, austria sai endale, belgia ja osa itaaliast; preisi kuningariigi tähtsuse tõus INIMESED Henri IV- esimene Bourbonide dünastiast; hugenottide juht; valitses absolutistlikult; tema järeltulija oli Louis XIII Louis XIV- ,,RIIK- SEE OLEN MINA", tema valitsusaega loetakse absloutismi kõrgajaks; piiras hugenottide usuvabadust, kõrgemad maksud, vallandati riigiametist, ta oli louis III poeg; päris trooni 4-aastaselt; suurendas Prantsusmaa territooriumi, riigi tähtsust ja mõju euroopas; toetas kunsti; õppis baletti; ta ei surnud rahva poolt armastatuna, kuid on tänaseks üks enim mäletatud ja austatud monarhe prantsusmaal; tuntud kui päikesekuningas
Aadlid, kes siiski duelli pidasid hukati. Tühistati Henri IV kehtestatud Nantes'I edikt, mis andis hugenottidele julgeolekugarantiisid ja rea kindlusi. Hugenottide vastupanu suruti maha. Kohalikus valitsemises seati ametisse piiramatu võimuga intendandid. Alamate seas sisendasid hirmu vahistamise või maalt välja saatmise käskude paberid. 2.) Valitsemine- LouisXIV valitses absolutistlikult, kõik pidi keerlema valitseja ümber. Ta rõhutas monarhi jumalikku päritolu ja oli endast väga kõrgel arvamusel, temalt on tuntud ka lause : "Riik- see olen mina". Ta väärtustas kuulsust ning pidas sellenimel laastavaid sõdu. Ta nimetas ametisse riigiametnikke, kes andsid välja seadusi, karistas ja andis armu. Õukond- õukonnaelu korraldas kuninga armuke markiis de Pompadour, ta korraldas teatrietendusi, vastuvõtte, jahilkäike koos õhtuste pidudega
valitsejaks. Ta pani aluse Prantsuse absolutismile. Edikt, mis muutis aadli elulaadi (nende kindlused lõhuti ning duellid keelati). Ametisse seati ka piiramatu võimuga intendandid, kes allusid vahetult kuningale. · Louis XIV(Päikesekuningas) valitseja alaealise aastatel juhtis riiki Jules Mazarin, kes oli kuninga ema (Austria Anna) armuke. Fronde- võimude vastu tegutsemine. Kui kuningas täiskasvanuks sai ning Mazarin suri, hakkas ta absolutistlikult valitsema. Ta rõhutas monarhi jumalikku päritolu; ,,Riik see olen Mina". Ta väärtustas kuulsust, mille nimel pidas laastavaid sõdu. Ta nimetas ametisse tähtsamad riigiametnikud, andis välja seadusi oma tahte järgi, karistas ja andis armu. (Colbert- tähtsaim riigimees Louis XIV kõrval, kes lahendas eeskätt rahandusprobleeme) · Louis XV korraldas pidusid ning ei huvitunud riigivalitsemisest. · Louis XVI abiellus Marie- Antoinette'ga
keskkihtidele välja sundlaenu 5)Parlament, pidades vajalikuks kaitsta ISIKUVABADUSI ja INIMÕIGUSI, võttis 1628. vastu Õiguste Petitsiooni, milles keelas kuningal sundida elanikkonda maksma makse ja tegema laene, mida parlament. pole kinnitanud. Charles I saadab 1629. parlamendi laiali ja püüdis valitseda ilma selleta. Vangistati parlamendi liidrid, loodi erakorralised kohtuorganid teisitimõtlejate jaoks. Raha hankimiseks elustati vanu makse. Sotimaal puhkes absolutistlikult valitseva Charles I vastu mäss sõda Inglismaa ja Sotimaa vahel. Et kuningal ei jätkunud palgasõjaväe tarbeks raha ja elanike maksustamiseks puudus tal parlamendi nõusolek, tuli 1940. jälle kokku Inglise parlament. Valimistel saatis edu opositsiooni. Charles I taotles Soti sõjaks raha, kuid solvunud parlament keeldus ja nõudis kuninga nõunike karistamist. Kuningas saatis parlamendi laiali, ajalukku läks see kui nn. lühike parlament. Sotlastega sõlmiti lühike vaherahu
Venemaaga saada osaltki tagasi Põhjasõjas kaotatut. Kaheaastane sõda ei toonud siiski tulemusi ja 1790. aastal pidi Rootsi leppima Värälä rahuga, millega sõda lõppes piirimuutusteta, kuid Venemaa kohustus Rootsile maksma toetust. Seejärel sõlmiti Vene- Rootsi liit. Gustav püüdis järgnevalt ellu viia valgustuslikke reforme ja piirata veelgi aadlike mõju, kuid 1792. aastal langes ta maskiballil atentaadi ohvriks. Järgnevalt püüdis absolutistlikult valitseda tema poeg Gustav IV Adolf, kuid et tema poliitika lõppes Soome kaotamisega ja õige pea pärast seda sai võimule välismaine Bernadotte'i dünastia, oli absolutism Rootsis sisuliselt lõppenud, kuigi sugemed sellest säilisid kuni 20. sajandi alguseni. AUSTRIAS Habsburgid, kes valitsesid Austriat 13. sajandist alates, olid 17. ja 18. sajandi jooksul oluliselt tugevnenud, liites oma valdustega enamuse seni Türgile kuulunud Ungarist. Samas oli neil probleeme:
Venemaaga saada osaltki tagasi Põhjasõjas kaotatut. Kaheaastane sõda ei toonud siiski tulemusi ja 1790. aastal pidi Rootsi leppima Värälä rahuga, millega sõda lõppes piirimuutusteta, kuid Venemaa kohustus Rootsile maksma toetust. Seejärel sõlmiti Vene- Rootsi liit. Gustav püüdis järgnevalt ellu viia valgustuslikke reforme ja piirata veelgi aadlike mõju, kuid 1792. aastal langes ta maskiballil atentaadi ohvriks. Järgnevalt püüdis absolutistlikult valitseda tema poeg Gustav IV Adolf, kuid et tema poliitika lõppes Soome kaotamisega ja õige pea pärast seda sai võimule välismaine Bernadotte'i dünastia, oli absolutism Rootsis sisuliselt lõppenud, kuigi sugemed sellest säilisid kuni 20. sajandi alguseni. AUSTRIAS Habsburgid, kes valitsesid Austriat 13. sajandist alates, olid 17. ja 18. sajandi jooksul oluliselt tugevnenud, liites oma valdustega enamuse seni Türgile kuulunud Ungarist. Samas oli neil probleeme:
(kindralleitnant), kes oli Eesti Vabadussõja ajal Saksa Landwehrdivision juht. · Julius Kuperjanov - oli eesti väejuht, Eesti Vabadussõja kangelane. ( Esimene maailmasõda Eesti Vabadussõda, Paju lahing) · Vladimir Lenin - oli Venemaa bolsevikejuht, Oktoobrirevolutsiooni läbiviija, NSVL esimene valitsusjuht ja leninismi rajaja. · Wilhelm II - oli viimane Saksa keiser ja Preisimaa kuningas 18881918. Ta soovis valitseda oma riiki sisuliselt absolutistlikult. · Otto Tief - oli Eesti Vabadussõja ajal sõjaväelane ja hiljem poliitik. Armee Eesti Sõjaväelaste Täidesaatva Komitee ja Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee liige. 18. septembril 1944 moodustas Eesti Vabariigi Valitsuse Eestis nn Otto Tiefi valitsuse. · August Rei - oli Eesti poliitik ja diplomaat. 1914- 1917 Esimeses maailmasõjas oli August Rei suurtükiväeohvitser Peterburi kindluses. · Otto Strandman - oli Eesti poliitik jadiplomaat
püüdis ta sõjas Venemaaga saada tagasi osaltki Põhjasõjas kaotatust. Kaheaastane sõda ei toonud kaasa siiski erilisi tulemusi ning 1790 pidi Rootsi leppima Värälä rahuga, millega sõda lõppes piirimuutusteta, kuid Venemaa kohustus Rootsile maksma toetussubsiidiume. Seejärel sõlmiti ka Vene-Rootsi liit. Gustav püüdis järgnevalt ellu viia valgustuslikke reforme ning piirata veelgi aadlike mõju, kuid 1792. aastal langes ta maskiballil atentaadi ohvriks. Järgnevalt püüdis absolutistlikult valitseda tema poeg Gustav IV Adolf, kuid et tema poliitika lõppes Soome kaotamisega ja õige pea peale seda sai võimule välismaine Bernadotte'i dünastia, oli absolutism Rootsis sisuliselt lõppenud, kuigi teatud sugemed sellest säilisid kuni 20. sajandi alguseni. 6 Louis XIV absolutism
2) et parlament käiks regulaarselt koos 3) nõudis endale õigusi juurde 1643 pärast isa surma sai võimule Luis XIV(4.a) "Päikese kuningas" (Tema naine oli Maria Theresia) Regendina hakkas valitsema tema ema Austria Anna. Reaalseks valitsejaks sai ema armuke kardinal Jules Mazarin. Kuninga võim nõrgenes, tekkis fraonde- parlamendi, lihtrahva ja aadlike võitlus kuningavõimu vastu. Suruti maha, aadlikud osutusid reeturiteks. 1661 Mazarin suri ja kuningas Luis XIV hakkas valitsema absolutistlikult. "Riik, see olen mina!" Rõhutas igal võimalusel oma jumalikku päritolu: 1) andis välja seadusi 2) karistas kohtuta 3) nimetas ametnikke 4) parlamendi kutsus kokku vaid enda otsuseid üles kirjutama Tähtsaimaks riigiametnikuks sai rahanduse peakontrolör J.B.Colbert: 1) püüdis lahendada riigi raha probleeme 2) asutas riiklike manufaktuure 3) rajas kolooniaid 4) esmakordselt viis sisse riigieelarve
Kolmest konsulist kõige tähtsam oli esimene konsul, Napoleon, sest 1799 aastal koostati Prantsusmaal järjekordne põhiseadus. Selles oli sõnaselgelt kirja pandud, et võim kuulub esimesele konsulile ja selleks on Napoleon. Seadusandlik võim esinduskogude näol jäi külll püsima, kuid reaalselt sellel esindus kogudeel võimu ei olnud. Tal olid need teised kogud nagu kattevari vms. 1804 aastal Napoleon sellest kattevarjust loobus. Siis ta kroonis ennast keisriks. Napoleon valitses absolutistlikult, otsustas kõike ise, kontrollis kõik ise. Vormiliselt räägiti , et eksisteerib rahva suveräänsus ja nii. Mida N ajal ette võeti? · Koostati tsiviil koodeks e Napoleoni koodeks- sinna tsiviilkoodeksisse pandi kirja see, et kodanikud on võrdsed seaduse ees. Võrdsust ei olnud isa ja laste, mehe ja naise varanduslikes õigustes. Eelistati mehi. Napoleon säilitas maavalduse puutumatuse- sellega säilitas N revolutsiooni aegsed muutused maavaldustes
Erali rüütelkonnad olid Liivimaa, Eestimaa ja Saaremaa aadlikel. 17. sajandi keskpaigas omandasid äsja vallutatud Liivimaal suuri maavaldusi Rootsi mõjukad kõrgaadlikud, kes olid aga siinsete eesõiguste säilimisest samavõrd huvitatud kui baltisakslased.Rootsi kuningavõimu esindasid Tallinnas ja Riias kubenerid, kes pidid oma tegevuses arvestama rüütelkondadega.rootsi kuningate katsed Baltikum kiiresti rootsistada olid edutud. Alles 1680. aastatel õnnestus absolutistlikult valitseval kuningal Karl XI l siinne aadel tegelikult Rootsi võimu alla painutada. Vaimuelu ja hariduselu Rootsi ajal. Eestlaste vaimuelu kujundajaks 17. sajandil oli kirik. Kuna luteri usk oli rootsi riigiusk, Rootsi ise oli aga sel ajal luterluse peamisi kaitsjaid kogu Euroopas, pidasid Rootsi võimud luteri kiriku tugevdamist esmatähtsaks ülesandeks. Luterluse levimiseks peeti vajalikuks õpetada siinne talurahvas lugema ning teha talle selgeks usu põhitõed. Selle eesmärgi
Esitas 14 teesi Euroopa ülesehitamiseks pärast I ms. See kõne oli Rahvasteliidu loomise üheks aluseks. Georges Clemenceau oli Prantsusmaa peaminister 1906-1909. Juhtis prantsusmaad I ms viimasel aastal, oli üks otsustajaid Pariisi rahukonverentsil. Lloyd George oli Inglismaa peaminister 1916-1922. Oli üks otsustajaid Pariisi rahulonverentsil. Wilhelm II oli viimane Saksamaa keiser ja Preisimaa kuningas. Soovis riiki valitseda absolutistlikult, moderniseeris pidevalt sõjaväge, soovis saada palju kolooniaid. Toetas keiser Franz Joseph I-st. Petain oli prantsumaa sõjaväelane (marssal) ja riigipea. Pärast II ms mõisteti ta surma riigi reetmise eest, suri vanglas. Verduni lahingus õnnestus tema juhtimisel lüüa Saksmaad- sellega kukkus Schlieffeni plaan läbi. 11. Millised olid Veebruarirevolutsiooni põhjused? Millised positiivsed muudatused toimusid rev järel,
Prantsuse keel muutus diplomaatia keeleks. Parlamentarismi areng Inglismaal Esimest korda kutsuti parlament kokku 1265. aastal. Üheks tegevusalaks maksude kehtestamine, teisalt seadusandlusega tegelemine. Kuningad aktsepteerisid seda. Kuninga ja parlamendi vahel probleeme ei olnud. Probleemid hakkasid tekkima, kui 1603. aastal sai Inglise kuningaks James I -> uus dünastia Stuartid'e dünastia, kui taheti hakata valitsema absolutistlikult (tõrjuda parlamenti valitsemisest kõrvale), sest: Ta oli pärit otimaalt -> teda oli kasvatatud absoluutseks valitsejaks(ei arvestata parlamendiga) nende dünastia oli katoliiklik (enne oli anglikaani kirik + puritaanid), kuigi ta jätkas siiski anglikani kiriku soosimist ja katoliiklased langesid kohati isegi tagakiusamise alla (1605. Aastal toimus katoliku kiriku pooldajate poolt ettekavatsetud vandenõu ehk
b) Preisimaa eelised: Preisi algatusel loodi 1834 Saksa Tolliliit, kuhu kuulus 18 Saksa riiki (va Austria) Preisimaa tugevnev majandus murdis Austria poliitilise ülemvõimu Saksamaa ühendamisel c) Bismarcki ,,raua ja vere" poliitika: 1861.a. kuningaks saanud Wilhelm I liberalism ja reformid kui tagurlik parlament lükkas kuninga sõjaväereformi tagasi, tegutses ta absolutistlikult valitsusjuhiks määrati raudne Otto von Bismarck, et parlamendist mööda minnes ellu viia kuninga reformikava "Raua ja vere poliitika" muuta Preisimaa suureks ja tugevaks sõjalise jõu abil ning seejärel ühendada selle jõuga Saksamaa "...ajastu suuri küsimusi ei otsustata kõnede ja hääletamisega, vaid raua ja verega..." (O. von Bismarck) d) Saksamaa ühendamine "ülaltpoolt" (Preisimaa juhtimisel):
Ta tegeles iga päev isiklikult riigiasjadega ja tundis sellest suurt naudingut. Tähtsat rollis riigivalitsemises, eriti välispoliitikas, etendas kantsler von Kaunitz-Rietberg, kes Pariisis veedetud aastate jooksul oli omaks võtnud valgustusideed.Tema eesmärk oli hästiorganiseeritud riik, mis funktsioneeriks nagu tõrgeteta töötav masin. Kaunitz- Rietberg juhtimisel kooondati riigi valitsemine Riigikantseleisse ja asutati välisministreerium. Koos keisrinnaga loodi absolutistlikult valitsetava riigi bürokraatiaaparaat. Ametnikuks pürgjateks eelistati mitteaadlike, sest nad olid töökamad.Absolutismi reforminine algas sõjaväest. Tõukejõuks olid kaotused ja ebaedu Austia pärilussõjas. Vastavalt uuele korrale pidi iga kroonimaa maksma riigile sõjaväe ülalpidamiseks teatud summa ja tagama kindla kontigendi nekruteid. Sõjaväekohustustest olid vabastatud aadlikud, vaimulikud, ametnikud ja arstid, hiljem ka kaupmehed, vabrikandid ja isegi kvalifirtseeritud
1715 – 1774 Louis XV („Pärast mind tulgu või veeuputus”) ja 1774 – 1792 Louis XVI. 4.3. Inglismaa 17.saj I poolel: Elizabeth I surma järel 1603 sai Inglismaal troonile Stuartite dünastia: Inglismaad valitses kuninganna tahtel Mary Stuarti poeg, Šoti kuningas James I (valitses 1603 – 1625) ja tema poeg Charles I (1625 – 1649). Mõlemad kuningad üritasid Prantsusmaa eeskujul riiki valitseda absolutistlikult, ent läksid seejuures tülli parlamendiga, sest üritasid ilma viimase nõusolekuta kehtestada makse. 1640 oli Carles I sunnitud vahepeal laiali saadetud parlamendi (nn Pikk parlament, 1640 - 1648) taas kokku kutsuma, et saada enesele toetust Šotimaal puhkenud mässu mahasurumiseks. Tollane parlament koosnes kahest kojast: Ülemkojast (ing k House of Lords – Lordidekoda), kuhu kuulusid päritavate kohtadega kõrgaadlikud ja vaimulikud
püssirohu vandenõu (Guy Fawkes üritas parlamendihoone keldrisse paigutatud püssirohutünnide abil parlamenti koos kuningaga õhku lasta), alustati uue hooga katoliiklaste ning puritaanide tagakiusamist. James I järglaseks Inglismaa troonil oli tema poeg Charles I (valitses 1625-1649). · Kuninga ja parlamendi vastasseisu kujunemine: Stuartite dünastia kuningad soovisid Inglismaad valitseda absolutistlikult. Kuninga ja parlamendi vastasseisu peamiseks põhjuseks oli uute maksude kehtestamine, mida kuningas Charles I üritas sisse viia ilma parlamendi nõusolekuta ning tööstuslike ja kaubanduslike monopoolsete õiguste müümine kuninga poolt. Kui kuningas kutsus 1640 parlamendi siiski kokku, et saada finantse Sotimaal puhkenud mässu mahasurumiseks, esitas parlament
I anglikaani kiriku soosimist. Kui 1605 paljastati katoliiklaste nn püssirohu vandenõu (Guy Fawkes üritas parlamendihoone keldrisse paigutatud püssirohutünnide abil parlamenti koos kuningaga õhku lasta), alustati uue hooga katoliiklaste ning puritaanide tagakiusamist. James I järglaseks Inglismaa troonil oli tema poeg Charles I (valitses 1625-1649). 4.2. Kuninga ja parlamendi vastasseisu kujunemine: Stuartite dünastia kuningad soovisid Inglismaad valitseda absolutistlikult. Kuninga ja parlamendi vastasseisu peamiseks põhjuseks oli uute maksude kehtestamine, mida kuningas Charles I üritas sisse viia ilma parlamendi nõusolekuta ning tööstuslike ja kaubanduslike monopoolsete õiguste müümine kuninga poolt. Kui kuningas kutsus 1640 parlamendi siiski kokku, et saada finantse Sotimaal puhkenud mässu mahasurumiseks, esitas parlament kuningale kaebuste nimekirja, millele
Parlamendil oli siis 2 funktsiooni: nõuandmine maksude ja seaduste valdkonnas. Selline olukord oli sajandite vältel ja inimesed aksepteerisid seda. Olukord muutus 17. sajandi alguses suri Elizabeth I, kellel polnud järeltulijaid ning troon pärandus Soti kuningale James I ' le. Tema võimuletulek tõi kaasa konflikti tema ja parlamendi vahel. Need tulenesid mitmetest asjaoludest: · kuninga isik Sotimaal oli ta harjunud valitsema absolutistlikult, aga parlament polnud Inglismaal absolutistliku korra kehtestamisega nõus. Teiseks oli probleem usus James I oli katoliiklane aga Inglismaal oli anglikaani kirik. Ta üritas Inglismaad nendes aspektides muutma hakata, aga see oli parlamendile vastuvõtmatu. Lisaks hakkas kuningas ise ilma parlamendi nõusolekuta makse kehtestama. Veel tekitas probleeme see, et kuningas
Regendiks sai tema ema Anna , kuis riigi tegelikuks valitsejaks Anna armuke J.Mazarin. Pr. Absolutism elas üle kriisi ning tekkis fronde, mille all mõeldi võimude vastu tegutsemist. Fronde 1.etapil püüdis Pariisi parlament võtta endale esindusorgani funktsioone. 2.etapi fonde liikumise moodustas printside fonde. Absolutist Louis XIV ajal ja Louis XV valitsusajal-1651 tunnistati L.XIV täisealiseks, kuid alles pärast Mazarini surma hakkas ta valitsema absolutistlikult. Kuningavõim omandas enneolematu ulatuse. L.XIV sai hüüdnimeks päikesekuningas. Ja ta oli endast kõrgel arvamusel. Ta ütles: ,,riik,see olen mina ,, Kuningas nim. ametisse riigiametnikud, karistas ja andis armu. Kohtuasutustest oli tähtsaim pariisi parlament, mille ül. oli aktide registreerim. Tähtsaim riigimees L. XIV ajal oli finantside peaprokurör J-B. Colbert. Peale L XIV surma sai troonile Louis XV.
Richelieule. Pärast Louis XIII surma päris Prantsuse trooni tema viieaastane poeg Louis XIV, kes valitses aastail 1643-1715 . Päikesekuninga valitsusajal rajati Versailles'i loss ning rajati suur hoolikalt kujundatud park . Louis XIV ajal hakati valmistama jäätist ja vahuveini, tema edevuse ja suurejoonelise õukonna võtsid eeskujuks ka paljud teised kuningakojad. 3. Kodusõda Inglismaal 1625. aastal võimule tulnud Charles I üritas valitseda Inglismaad absolutistlikult, kuid rahvale see ei meeldinud ning tekkisid vastuolud kuninga ja puritaanide vahel. 1642. aastal puhkes Inglismaal kodusõda kuninga ja parlamendi vahel, mis lõppes sellega, et kuninga väed kaotasid ning Charles I hukati. Järgmiseks tuli Inglismaad valitsema lordprotektor Oliver Cormwell, kes kuulutas Inglismaa vabariigiks, kuigi rahva seas ei olnud tema pooldajaid, sest ta kehtestas karmid seadused ning rahvas kartis teda
Kaotas usuvabaduse- (1685 kaotas Nantes’i edikti) Tema ajal oli Prantsusmaa Mandri-Euroopa juhtriik: rahvaarvult Euroopa suurim, tugeva armee (palga) ja arenenud diplomaatiaga. Edukat Seadusandev, täidesaatev ja kohtuvõim kuuluvad kõik ühele kuningale ÕUKOND Põhieesmärk oli saada kuningasoositus. SUURBRITANNIA Aluse paneb James I. Stuartite dünastia. Alguses üritab valitseda absolutistlikult (tõsata makse ilma parlamendi nõusolekuta). Algab kuninga võitlus parlamendiga. Charles I jätkab isa poliitikat, saadab parlamendi laiali. Jälitas valjult puritaane, paljud neist lahkusid maalt, rändasid välja Ameerikasse. Cantebury pp. Laud’i ettepanekul hakati ka Šotimaal sisse viima anglikaani jumelateenistuse korda. Seal puhkes mäss. Inglise sõjavägi sai mässu mahasurumisel lüüs. Šotlased tungisid Inglismaale. Kogu riigis valitses rahulolematus.
c) Jaques Turgot, majandusteadlane, rahanduse peakontrolör: · Kaotada maksu eelistused jm privileegid (II esimesel seisusel olid privileegid) · I/II seisuse vastuseisu tõttu, saadeti ta erru ja reformatsioonid tühistati. Parlamentarismi areng Inglismaal 17.-18. sajandil 1. Stuartite dünastia absolutismi aeg a) James I (1603-1625) · Mary Stuarti poeg, Elizabeth kasvatas teda. · Valitses absolutistlikult, ei arvestanud parlamendiga. · Müüs monopoolseid (ainu) õigusi kauplemiseks, mis tekitas pahameelt. · Parlamendile ei meeldinud tema välispoliitiline lähenemine põhivaenlasele Hispaaniale. b) Charles I (1625-1949) · Jätkas absolutismi, kuningavõim ei sõltu absolutismist/parlamendist ??? · Tugevnes parlamendi opositsioon. · Ei lubatud kuningal makse ja laenusid nõuda?
· Hariduse enendamiseks laiendas rahvakoolide võrku. Kaunitz-Rietberg · Etendas tähtsat rolli riigivalitsemises, eriti välispoliitikas · Olid Pariisis veedetud aastate jooksul omaks võtnud valgustusideed. · Tema eesmärk oli hästiorganiseeritud riik, mis funktsioneeriks nagu tõrgeteta töötav masin. · Tema juhtimisel koondati riigi valitsemine Riigikantseleisse ja sutati välisministeerium. · Koos keisrinnaga loodi absolutistlikult valitseva riigi bürokraatikaaparaat. · Ametnikuks pürgijatest eelistati mitteaadlikke, sest nad olid töökamad. Absolutismi reformimine algas sõjaväest. Tõukejõuks olid kaotused ja ebaedu Austria pärilussõjas. Vastavalt uuele korrale pidi iga kroonimaa maksam riigilile sõjaväe ülalpidamiseks teatud summa ja tagama kindla kontigendi nekruteid.
aastast 1598. aastani. Madalmaade vabadusvõitlus – Kestsid 1566. aastast 1581. aastani. Ususõjad Prantsusmaal Kumbki sõda ei olnud puhtalt ususõda. Prantsusmaal lisanuds usuprobleemidele (katoliiklaste ja hugenottide vahelised probleemid) ka võimuvõitlus erinevate kõrgklassi kuuluvate perekondade vahel. Need kolm perekonda olid: Valois - Järjest kolm kuningat olid nende seast. Nad olid oma usutunnistuselt katoliiklased. Nende valitsusajal püüti hakati valitsema Prantsusmaad absolutistlikult. de Guise – Katoliiklased, kes olid selle kujuneva hakkava asolutismi vastased. Bourbon – Hugenotid, kes olid selle kujuneva hakkava absolutismi vastased. 1562 Vassy veresaun – Hugenottide jumalateenistust segati katoliiklaste poolt ja puhkes sõda. 1572 Pärtlitöö – Hukati kättesaadud protestandid. Selle korraldasid katoliiklased ja ohvriteks olid hugenotid. Selle käigus Henry Bourbon vahetas oma usku, et ellu jääda.
ministriks, kardinaliks ja tähtsatele ametikohtadele. Kuni surmani oli ta Prantsusmaa tegelik valitseja. Ta keelas duellid, tühistati Nantes'i edikt ja lasi vallutada hugenottide tugipunktid, lõhuti aadlike kindlused ja kõrgaadel asus õukonda. 1643a. sai troonile nelja aastane Louis XIV. Regendiks sai ta ema Austria Anna. Tegelikult juhtis riiki Anna armuke kardinal Mazarin. Alles pärast Mazarini surma hakkas Louis XIV valitsema absolutistlikult. Ta lisanimeks sai Päikesekuningas. Ta nimetas ametisse ametnikke, andis välja seadusi, karistas ja andis armu. 1715a. sai troonile viie aastane Louis XV, kes ei tundnud huvi riigiasjade vastu. Olulisel kohal riigiasjade ajamisel olid armukesed. Louis XV jättis surres maha tühja riigikassa ja Louis XVI pidi valitsemist reformima. Kehtestati viljakaubanduse vabadus ja kaotati tsunftisundus, kuid vastuseisu tõttu reformid tühistati peagi
arreteeritud, siis 24 tunni jooksul tuli esitada süüdistus. · Charlesi puhul oli probleemiks see, et tal polnud järeltulijaid. Üks oli, James II, aga ta oli katoliiklane · 1685. aastal saigi Inglismaa kuningaks James II ( 1685-1688 ) · Ta hakkas toetama katoliiklasi Inglismaal, katoliikluse taasjuurutamine ning kuna ta oli üles kasvanud Prantsusmaal, siis tema eeskujuks oli absolutistlik Prantsusmaa ta üritas hakata valitsema absolutistlikult. · Ohtlikuks muutus olukord siis, kui Jamesi naine sünnitas talle poja oht, et Inglismaa võib muutuda jälle katoliiklikuks. · 1688. aastal otsustati James II välja vahetada. Trooni pakuti Mary ja Orjane Willemile. Nad maandusid 14000 mehelise sõjaväega Inglismaal. Ja kuna James II inglaste poolt mingit toetust polnud, siis oli ta sunnitud põgenema ning ta põgenes Prantsusmaale Louis XIV juurde. · Kuna üks kuningas oli läinud, siis 1689
Linna kerkisid barrikaadid ning õukond põgenes Pariisist. ° Printside fronde. Kasutades rahvaliikumist, organiseerisid aadlikud eesotsas prints Condega mässu kuninga absolutismi ja Mazarini vastu. Õukonnal õnnestus lepitada mässu juhid tiitlite, kõrgete ametikohtade ja pensionitega. ° Kokkuvõttes tugevnes Mazarini ajal kuningavõim. ° Tõsteti makse. Louis XIV hakkas alles pärast Mazarini surma valitsema absolutistlikult. Absolutismi kõrgaeg. Kõik pidi keerlema valitseja ümber ning tema lisanimeks sai Päikesekuningas. ,,Riik see olen mina". Üle kõige väärtustas kuulsust, mille nimel pidas sõdu. Lasi ehitada ka Versailles'i lossi Nimetas ametisse tähtsamad riigiametnikud, andis välja seadusi, karistas ja andis armu. Eriti kardetud oli vana kindlusvangla Bastille. Absolutismieelsest ajast olid siiski säilinud kohtuasutused (parlamendid), millel olid ka mõned poliitilised funktsioonid
2. Madalmaade vabadusvõitlus Kestsid 1566. aastast 1581. aastani. Ususõjad Prantsusmaal Kumbki sõda ei olnud puhtalt ususõda. Prantsusmaal lisandus usuprobleemidele (katoliiklaste ja hugenottide vahelised probleemid) ka võimuvõitlus erinevate kõrgklassi kuuluvate perekondade vahel. Need kolm perekonda olid: 1. Valois - Järjest kolm kuningat olid nende seast. Nad olid oma usutunnistuselt katoliiklased. Nende valitsusajal püüti hakati valitsema Prantsusmaad absolutistlikult. 2. de Guise Katoliiklased, kes olid selle kujuneva hakkava absolutismi vastased. 3. Bourbon Hugenotid, kes olid selle kujuneva hakkava absolutismi vastased. 1562 Vassy veresaun Hugenottide jumalateenistust segati katoliiklaste poolt ja puhkes sõda. 1572 Pärtliöö Hukati kättesaadud protestandid. Selle korraldasid katoliiklased ja ohvriteks olid hugenotid. Selle käigus Henry Bourbon vahetas oma usku, et ellu jääda.
o Ellis (1962) ratsionaal-emotiivne käitumisteraapia o Beck (1976) kognitiivne teraapia o Kelly (1955) personaalsete konstruktide teooria Ratsionaal-emotiivne käitumisteraapia Albert Ellis Rational Emotive Therapy RET 1955 Rational EmotiveBehavior Therapy REBT 1962. a. Isiksuseteooria o Psüühikahäirete allikas on Ellise järgi inimeste kahetsusväärne soodumus hinnata elusündmusi ja iseennast dogmaatiliselt ja absolutistlikult. o Düsfunktsionaalsed mõtted Katastrofeerimine Enese alavääristamine Mustvalge mõtteviis Olukorra talumatuks pidamine Valikuline abstraheerimine Personaliseerimine o Põhisisu: inimese emotsionaalsed reaktsioonid on määratud eelkõige tema mõtetest,tõekspidamistest ja arvamustest. o Tõelisuse mõtestamise viis
1643suri loui 13. kuninkas sai tema 4a poeg. ,,päikese kuningas". Regendina valitses tema ema austria anna. Abiellus austria maria theresiaga. Reaalseks valitsejaks sai jälle kuninga ema armuke kardinal jules mazaran. Kuninga võim nõrgenes ja tekkis fronde. parlamendia ja lihtrahva ja aadlike võitlus kuningavõimu vastu. Suruti maha ja fronde juhtidele anti tasuks kõrged ametikohad. 1661 suri mazaran ja loui 14nes hakkas valitsema absolutistlikult. ,, Riik see olen mina" . Andis välja seadusi ainuisikuliselt. Karistas kohtuta. Määras riigi ametnikud. Parlamendi kutsus kokku vaid enda otsuseid üleskirjutama. Pidas ametlikke armukesi. Tätsaimaks riigi ametnikus sai rahandusepeakontrolöör jean-baptiste- tema tahtsaim ülessenne oli lahendada riigi raha probleeme. Asutas riiklikke manufaktuure. Rajas kolooniaid. Esmakordselt viis sisse riigieelarve. Otsis kuninga sohilastele häid kodusi. 1715a sai troonile louis 15
Tegeles Vene keskasutussüsteemide loomisega- kollegiumidega- eri elu valdkondades. Saadeti Siberisse, siis sai uue võimu korral jälle tagasi (1743). Konglomeraatriik- Riigitüüp, mis hülmab erinevaid regioone, mis on riigi tuumalaga erinevates õiguslikes sidemetes. Vene keisririik oli ka konglomeraatriik. Samamoodi oli ka Rootsi 17. sajandil. 1710. aasta järel siiski Balti provintsides toimusid olulised muutused Kui Rootsi kunn valitses absolutistlikult, siis vene tsaarid esialgu hoidusid balti siseasjadesse sekkumast. Balti erikord (der baltische Landesstaat balti maariik)- Rüütelkondade ja linnade omavalitsus Balti provintsis. Balti erikorra kõrgaeg oli 18. sajandi jooksul periood 1710- 1783 ( kuni asehalduskorra kehtestamseni). 1796 pmst juba taastati balti erikorra põhijooned. Samuti ka 19. saj esimene pool balti erikorra oluline osa, mille lõpetas selgelt venestusaeg.
Nägemus nii Eerikul, Juhhanil kui ka hertsog Karlil. Kui Gustav II Adolf võimule tuleb, on tema nägemus tagasihoidlikum. Tasalülitamist vähemal määral. (seot ilmselt ka sellega, et Rootsi astub 30a sõtta), pidi ka arvestama tulevaid rootsi provintse. Gustav Adolfi tütar valitseb 2 a , Karl X Gustav vaid sõdib , tegeleb provintsipol, tema järel 61 a määratakse ametisse eeskostevalitsus. Gustav II Adolf: Unifitseerimise pol intensiivistuv, kuningas hakkab maad absolutistlikult valitsema. Igasugune provintside eripära peab kaduma, kõikdes üh elusfäärides. Schüte tegi selgeks, et on üks kuningas, üks seadus, üks rahvas. Kuningate arusaam siinsetest provintside seosest emamaaga. 2. Rootsi riigi nõukogu ( Rootsi kõrgaadel)- täiesti teistsugusel arusaamal. Leidsid, et provintsid tuleks emamaa pol struktuuridest välja, provintside eripära ei tohi kaot, ei tohiks olla ühtseid seadusi ja seisusi. Eriõigused,mis siinsetel seisustel olid, ei ohtinud
annaabi.ee 
