Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Absolutismi kujunemine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
bodin, bodini, reformatsioon, aristokraatia, monarhia, lisandusid, jurist, 1530, 1596, 1576, jagamatu, vitis, kigile, vajaks, silmisvõidulepääs. Suureks murranguks kogu Euroopa ajaloos sai 1789. aastal alanud Prantsuse revolutsioon, mis lõpetas varauusaja. Sestpeale hakkas üha enam kasvama rahva osalus võimu teostamisel, võidule pääses turusuhetele rajanev majanduskorraldus ning valdavaks sai teaduse arengule tuginev maailmapilt. Absolutism Prantsusmaal Absolutismi kujunemine: Rahvusriikide kujunemine ja reformatsioon lammutasid keskaegse kristliku õhtumaa ühtsuse. Tugevnesid dünastiate- ja rahvastevahelised vastuolud, millele lisandusid pärast reformatsiooni ka usulised vastuolud. Absolutismi teoreetiliseks põhjendajaks sai Prantsuse jurist Jean Bodin (1530- 1596). Kolmest traditsioonilisest riigivormist demokraatia kui rahva võim, aristokraatia kui nn paremate võim ja monarhia kui üksikisiku võim eelistas Bodin üksikisiku võimu
Absolutismi kujunemine Rahvusriikide kujunemine ja reformatsioonid lammutasid keskaegse kristliku õhtumaa ühtsuse. Tugevnesid dünastiate ja rahvustevahelised vastuolud, millele lisandusid peale reformatsiooni veel usulised vastuolud. · Absolutismi teoreetiliseks põhjendajaks sai Jean Bodin, kes eelistas üksikisiku võimu demokraatiale ja arsitokraatiale, mis tema arvates said eksisteerida vaid lühikest aega · Bodini arvates pidi elanike turvalisuse ja heaolu nimel olema kuningavõim piiramatu ja eluaaegne. Seadusi pidi riigipea saama välja anda oma äranägemise järgi · Ideaalne monarhia oli Bodini arvates harmooniline, vastavalt võimetele ja varandusele õiglaselt koormisi jagav · Selge piir tõmmati absolutismi ja türannia vahele, rõhutades perekonna ja eraomandi kaitset. Absolutism varauusajal Euroopas 17-18
Valitsev dentents on rahvusriikide kujunemine- statemaking. Euroopat kokkuhoidvate klambrite nõrgenemine. Koos rahvusriikide kujunemisega asendus arusaam kuulumisest ühe või teise valitseja alamate hulka kuulumisega ühtsesse natsiooni. Paavstivõimu piiramine keisri- ja kuningavõimu tugevdamiseks. Rahvusriikide kujunemisega asendus õhtumaine kristlik ühtsus (ld res publica christiana) omavahel konkureerivate dünastiliste ja rahvuslike huvidega, millele pärast reformatsiooni lisandusid veel usulised vastuolud. Just 16. sajandi usuvaenused ning soov lõhenenud ühiskond taas koondada aitas kujundada tugevat suveräänivõimu, mis 17.–18. sajandil teostus enamikku Euroopat hõlmavas absolutistlikus valitsemissüsteemis (ld monarchia absolutissima). Bologna konkordaat. Kuningas François I [1515–1547) oli rahul 1516. aastal sõlmitud Bologna konkordaadiga, mis andis talle õiguse nimetada ametisse piiskoppe ja abte. Sellega muudeti
vastu · Pildirüüsteliikumine · Herstog Alba saadeti korda looma Hispaania poolt · Vastati gööside ehk partisanide rünnakuga · Provintsid kuulutavad end Hispaaniast sõltumatuks, 1581 moodustatakse Ühendatud Provintside Vabariik (tuntud suurima provintsi järgi Hollandina) · Hollandi kuldajastu õitses kaubandus, ka alamkihtidel oli kõrge elatustase, tugev Hollandi laevastik, kunstnikud Rubens, Rembrandt PRANTSUSMAA (tugev monarhia, generaalstaadide asemel Notaablite kogu, Pariisi parlament kohus): · Algul reformatsioon ei mõjutanud, kuna kuningal oli õigus nimetada ametisse piiskoppe (Francois I ja paavsti konkordaat) ja abte ning seega ei sõltutud paavstist kuigi palju · Peamiselt levis kalvinism (hugenotid) · Katoliiklaste kallaletung jumalateenistust pidavatele hugenottidele (Katarina de Medici regendivalitsuse ajal) tagajärjeks hugenottide sõjad
IDEEDE AJALUGU, SISSEJUHATUS 2 olulist aspekti: Autori intentsioon e. kavatsus. Mitte ainult mida väidab, vaid miks väidab? Kujundab maailmapilti (haritlastele ja eliidile suunatud) -> Annab käitumisjuhiseid-> inimlik tegutsemine Ajalooline kontekst ja keelelised tavad e konventsioonid – mida tähendasid Aluseks ühiskondlik mõte mingid mõisted teatud ajas. Jagatakse moraali (armastus, õnn, au, sõprus) ja poliitika (riik, demokraatia, Lingvistiline pööre: õiglus, vabadus, impeerium) ideedeks, mitte suurteks-väikesteks mõtlejateks. Ludwig W
pidurdas selle nakkushaiguse levikut. Katoliku ja protestantliku kiriku erinev suhtumine abiellu: Katoliiklus kirikus on abielu üks sakramentidest. Reformatsiooni ajal protsestantlikus kirikus abielu ei kuulu enam sakramenti, aga muutub tungivalt soovitatavaks. Katolik kirik ei tunnistanud abielu lahutusi ning protestantlikus kirikus esines neid haruharva. Katolikus kirikus askees ülimalt soovitatav. Luterlikus maailmas 1530 aastat vanusevahet ei tohi olla ja kaks korda nädalas luterlik norm, katoliiklikus maailmas on tavaline, et mees on 20 30. aastat vanem. Kirik äärmuslikku kasinust ei toeta. 18. sajandi teisel poolel katoliku kiriku lahutavus satub pilkude alla, sest tekib arusaam, et see on kokkulepe, mida võib tühistada. Arusaama erinevus vallalise ja abielunaise seksuaalsusest: Naisi on ühiskonnas rohkem ning tänu sellele palju vallalisi
hävitavat iseloomu, mis kahjustab loomulikke ühiskondlikke suhteid, on üritatud seda neutraliseerida, samas on vastupidiseid teooriad, mis näevad au positiivset funktsiooni. Varase Kreeka ühiskond (8.5. saj. e. Kr.) Ühiskondlik struktuur: erinevused Lähis-Ida kuningriikidest. Kreekas olid linnriigid, mida valitseti kindlate seaduste alusel. Piiratud valitsejavõim valitseja võim olenes tema isikuomadustest. Tema kõrval seisid nõuandvad ülikud või ,,parimad" ehk aristokraatia. Oikos (majapidamine) kui üliku võimu baas. Konfliktid oikose ja kogukonna huvide vahel. Ülikute võitlus au ja kuulsuse pärast Ülikute sotsiaalne roll · Riiginõukogu liikmed · Sõda · Kohtumõistmine · Välissuhtlus ehk diplomaatia; teiste polistega suhtlemine Võistlus prestiizi pärast ,,...olla alati parim ning paista silma teiste ees." (Ilias)
Võim kuulub rahvale ning see on valitsejatele ainult delegeeritud või "laenatud". Võib tagasi võtta (kui monarhist saab türann) o Inglismaal: parlament kehastab rahva suveräänsust 12 o "Kontrrevolutsiooniline" suund: igasugune vastuhakk on põhimõtteliselt lubamatu. Mitte rahvas ei ole suverään, vaid riik! Kesksed mõtlejad: Jean Bodin ja Thomas Hobbes 4. Jean Bodini suveräänsusteooria ja selle rakendamise probleeme Bodini suveräänsusteooria: o Kord ja ühtsus on tagatud suveräänsusega o Suveräänsus: "Absoluutne ja igavene võim riigis" (puissance absolue et perpetuelle) o "Absoluutne" = kõrgeim. Suverään ei allu ühelegi teisele võimule o "Absoluutne" = jagamatu. Riik saab olla monarhia, aristokraatia või
Portugalist lähtuvad mereekspeditsioonid suundusid piki Aafrika läänerannikut üha kaugemale lõunasse. Olemasolevad teadmised ei pakkunud meresõitjatele kuigi suurt kindlust. Mida lähemale ekvaatorile, seda kuumemaks muutus kliima. Ookeanini ulatuv asustamata Sahara kõrb tekitas ettekujutuse, et lõuna suunas edasi liikumine võib muutuda meresõitjaile eluohtlikuks. Kardeti, et merevesi läheb keema või muutub siirupitaoliseks massiks. Lisandusid õudusjutud meremonstrumitest või magnetmäest, mis kõik naelad laevast välja tõmbab. 1445. aastal jõudsid Portugali meresõitjad välja Roheneemeni, kus kõrb asendus troopikaga ning taas puututi kokku inimasustusega. Tõsi, siit tekkisid uued hirmud, et päike põletab kõik inimesed mustaks. Toonase meresõidu probleemiks oli ka laeva asukoha kindlakstegemine. Laiuskraade suudeti 15. sajandil astrolaabi abil määratleda juba küllaltki suure täpsusega. 1471
Uusaeg I Mõiste Uusaeg areng 1. Mõisted keskaeg ja uusaeg hakkasid arenema hiliskeskaja renessanssringkondades (15 saj. II poolel) 2.Cristoph Keller: MaailmaAjalugu (1675-96) I Antiik (Vanaaeg) II Keskaeg III Uusaeg 3. Läänemaailma traditsiooniline tõlgendus: Uusaeg algab aasta 1500 paiku (1450-1550) - Renessanss - Konstantinoopoli langemine (1453) - Maadeavastusretked (1492,1498) - Reformatsioon (1517-...) - Itaalias 15.saj. II poolel - Põhjamaades 1520-1540 4. Nõukogude liidu marksistlik tõlgendus: Uusaja algus inglise nn kodanlik revolutsioon (1640-1689) 5. Tänapäeva tõlgendus: Uusajani viinud üldine areng algas juba südakeskajal ja ülemineku aeg kestis rohkem kui kakssada aastat kuni 17.saj. alguseni. Varauusaeg 1450 -... Uusaeg ja uusim aeg ning lähiajalugu Uusim aeg algab Prantsuse revolutsioonist (1789): - Seisusliku ühiskonna lagunemine
Kuningas oligi riik. Kuninga rahakott=riigikassa. Vabariiklikes linnriikides riik=kogukond. Impersonaalne riik kui abstraktne süsteem. I. Suveräänsusmõiste kujunemine. Kontekst : Euroopa kodusõjad. Prantsusmaa ususõjad katoliiklaste ja hugenottide vahel. Kogu Eruoopas käis lahing ja vaidlus kuningavõimu piiride üle. ( eelduseks religioon : kas kuningal on õigus suruda peale oma rahvale mingit kindlat religiooni?) Jean Bodin (1530-96) Prantsuse jurist, kes kodusõja keerises avaldas raamatu ,,Kuus raamatut riigis"; ,,Poliitilise teooria isa" Bodini suveräänsusteooria I : kord ja ühtsus riigis on tagatud suveräänsusega. Suveräänist ei saa olla ühtegi teist kõrgemat võimu, mis saaks teda piirata vms. Bodini suveräänsusteooria II : algselt oli rahvas kui tervikus aga loovutas suveräänsuse kui valis ametisse kuninga. Valitseja tahe sai seaduseks. Valitseja allub üksnes Jumala
See tähendab, et mitte lihtsalt ühe inimese vägivalda ei tunnustata, vaid kõikide inimeste vägivald teiste suhtes on illegitiimne. Karistamist või kättemaksu ei tohi võtta enda peale. Välimine Suveräänset riiki peetakse iseseisvaks ja sõltumatuks. Ta korraldab oma asju ise. Teisiti võib seda nimetada ka mittesekkumise doktriiniks (siseasjadesse mittesekkumine). (Tänapäeval räägitakse küll mittesekkumise kadumisest, sest riigid sõltuvad üksteisest üha rohkem). 35. Jean Bodini suveräänsusteooria. Suveräänse valitseja võimu olemus ja piirid Kord ja ühtsus riigis on tagatud suveräänsusega, st et kodusõdu saab vältida ainult siis, kui riigis on olemas suveräänsus. Süveräänsus on 'absoluutne ja igavene võim riigis'. Suveräänist ei saa olla ühtegi teist kõrgemat võimu (absoluutne), mis saaks teda piirata vms. Suverään ei allu ühelegi teisele võimule. See võim on jagamatu. Riik saab olla monarhia, aristokraatia või demokraatia, aga
(Uusajal teised ideaalid, mungad ei tooda midagi jne.) Eur. Uusaeg -Algus u. Aasta 1500. paiku (1450-1550) 10 · Mitmetahuline Renessanssifenomen (Taassünd) · Konstatinoopoli langemine (1453) Konstatinoopoli teadlased põgenevad Itaaliasse. · Maadeavastusretked (Ameerika avastamine 1492, meretee Indiasse 1498) · Reformatsioon (1517 ) Muutused: 1. Keskaja universaalsusideoloogia laguneb igal tasandil. 1. Vaimne vabanemine. A. Uus maailmavaade: Renessanssi mentaliteet (Antiikkultuuri taasavastamine) · Algab Itaalia aladelt. Eliidi hulgast (14. saj.) -Humanism: Inimene on kõige mõõt. Inimlik haritud humanist saab ideaaliks. -Ilmalikkustumine -Indiviualism, dünaamilisus. -Poliitikas Makjavellism (1523) Pole moraalikitsendusi, renessanssiajastu vabanemine.
autoriteeti või dominantsi sisemiste rühmade üle. Seega on suveräänsus kõrgeim legitiimne otsustamisühik mingis piirkonnas järgnevate tarvilike ja moodustavate omadustega: 1. asukoht (kõrgeim võim poliitilis-õiguslikus hierarhias) 2. järjestatus (lõplik otsustusõigus poliitilis-õiguslikus hierarhias) 3. mõju (üldisus, üldkehtivus igas tegevuste voos) 4. autonoomia (suverään peab olema sõltumatu oma suhetes teiste (nii sisemiste kui välimiste) osapooltega). 4. Jean Bodini suveräänsusteooria. Suveräänse valitseja võimu olemus ja piirid Suveräänsus: "Absoluutne ja igavene võim riigis" (puissance absolute et perpetuelle). Absoluutne = suverään ei allu ühelegi teisele võimule; jagamatu. Riik saab olla monarhia, aristokraatia või demokraatia, aga mitte nende kombinatsioon. Suveräänsus kuulub sellele, kellel võim anda seadusi. Rahvas loovutas kuningat valides suveräänsuse. Valitseja tahe on seadus. Valitseja
Aafrikast välja. Erinevatel mandritel kujunesid välja erinevad rassid. Muinasaja arengujärgud * Kiviaeg sai alguse siis, kui tekkis Homo Habilis siis kui hakati valmistama tööriistu. 3 miljonit aastat tagasi. -) Paleoliitikum noorim kiviaeg. Kestis 3 miljonit aastat 12'000 eKr. Kivikirves, oda. Tegeletti küttimise, koriluse ja ka kalapüügiga anastav majandamine. Rändav eluviis. -) Mesoliitikum keskmine kiviaeg. Kestis 12'000 eKr 7'000 eKr. Lisandusid vibu ja nool. Kodustati koer. Jätkati küttimise, koriluse ja kalapüügiga ning rändava eluviisiga. -) Neoliitikum uusim kiviaeg. Kestis 7'000 eKr 5'000 eKr. Õpiti kivi lihvima ja kivisse auku puurima ning valmistama savinõusid (savilindi abil) + kanga kudumist. Muutus majandamine mindi üle viljelevale majandusele hakati kasvatama karja ja harima põldu neoliitiline revolutsioon. -) Eneoliitikum vasekiviaeg. Kestis 5'000 eKr 2'500 eKr
arusaamad. Kõrgeimaks väärtuseks inimene oma väärikuse ja vabadusega. Renessansiajastu tagasipöördumine antiikaja väärtuste juurde. Uusaja algus ° 1453. Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt ° Suured maadeavastused 1492. Kolumbus ja Ameerika ° Sakslastel 1517. Luterliku reformatsiooni algus ° Prantslastel Suur Prantsuse revolutsioon Uusaja tunnused ° Humanismiideede levik ° Reformatsioon ° Kapitalistlike suhete areng (esialgu kaubanduses, siis põllumajanduses) ° Industriaalühiskonna väljakujunemine ° Valgustus ° Rahvuslik liikumine ° Teaduse tähtsuse kasv ° Uusaja alguses absolutistlik monarhia, millest arenes: ° Parlamentarismi kujunemine võitlused konstitutsioonilise riigikorra saavutamiseks - revolutsioonid ° Seisuslikkuse kaotamine Uusaja lõpp Esimene maailmasõda (19.saj II pool) PRANTSUSMAA 5. Valgustusajastu algus. Mis on valgustus?
talupojad ning käsitöölised. (Vastavalt omadused tarkus,mehisus,ahnus).Pideva riikliku hariduse ja kasvatuse läbinud kodanikud selgitavad läbi aastate arengut, kõige andekamaid ja toovad neid võimule, riigi etteotsa. Platon ei tee kasvatusideedes vahet sugupoolte vahel. Tema arvates peavad tütarlapsel olema samad võimalused saada riigis kõrgematele kohtadele valitsusema. Platon esitas riigivormide klassifikatsiooni: 1.Ideaalne riik, aristokraatia (parimate valitsus) 2. Timokraatia, riik, kus kodanike õigused sõltuvad nende kohast ühiskondlikus tööjaotuses ning varandusest. 3. Oligarhia, väheste võim, mis on rajatud rikkusele. 4. Demokraatia, rahva enamuse valitsus 5. Türannia, halvim riigikordadest , sest võimu kasutatakse aristokraatia vastu. Türannia tähendab üksikisiku võimu kogu ühiskonna üle. Platon seob riigivormid valitsemisvormidega ja eraldi kuningavõimu ehk monarhiat,
konstruktsioon, on kõrgeim võim, seda pole mitte monarh või valitsus. Seega riigivõim on ilmalik. Võimul pole jumalikku õigustust: minu kuningriik pole selles maailmas (JKr). Rahvas kontrollib valitsemist läbi seaduste. M. leidis nagu Aristoteleski, et kus pole seaduse ülemvõimu, seal pole ka tõelist riiki. Valitsemissüsteem on rahvast esindav. Ideaalne valitsus juhib kooskõlas rahvaga ning on moodustatud valimistel; lisaks tuleb valida esinduskogu. M-se ideaaliks oli siiski valitav monarhia. Valitsus, mis valitseb ilma kooskõlata rahvaga, on türannia. Riigi võimudel on erinevad pädevused; erinevad võimuorganid moodustatakse erinevalt. M-l jäi võimude täelikust lahutatusest puudu vaid üks samm: kohtunikke nägi ta täitevvõimu osana. Seega esitas M. esmakordselt rahva suveräänsuse ja (isegi) õigusriigi põhimõtted. [13]Tema ideed olid ajast kaugel ees; elu ajal uuriti tema peateost suhteliselt vähe. 1517.a. avaldati see uuesti, nüüd trükis
1620 valgemäe lahing katoliiklased purustasid Tsehhi protestantide väe Protestante hakkas toetama Taani Sõtta sekkus ka rootsi katoliiklaste väed purustati 6 nov 1632 2 tundi enne lahingut kirjutas Gustav II Adolf Tartu Ülikooli rajamise ürikule 1648 festvaali rahu Katoliikluse ja luterluse kõrval tunnistati ka kalvinismi Saksamaa jäi killustatuks 3.Absolutism Prantsusmaal · Absol kujunemine: · rahvusriikide ja reformatsiooni tulemusel · põhjendaja: Jean Bodin 1530-1596,(Teos:''Kuus raamatut riigist'' 1576) · esitas kolm riigivormi: demokraatia, aristokraatia, monarhia · heaolu tagab piiramatu kuningavõim, tagab perekonna ja eraomandi kaitse · absolutism levis Euroopas 17.-18. saj, eriti Pr-l. Inglismaal oli absol. aastail 1603-1642(Kodusõda) ja 1660- 1688 · Louis XIV ''Riik see olen mina!'', ta oli riigivõimu teostaja: valitsusjuht, ülemjuhataja, ülemkohtunik, kirikupea
1. Mis on õigusajalugu, tema koht õigusteaduse süsteemis? Õigusajalugu on teadus, mis uurib, kuidas õigus on kujunenud ja miks see muutub. Õigusteaduse haru, mis tegeleb möödaniku õiguse uurimisega, erinevate õiguskordade kujunemisprotsessi analüüsimisega. Uurimise objektiks on õiguse olemine, muutumine ja toimimine minevikus. Õigusajalugu võib pidada nii ajaloo kui ka õiguse osaks. Õiguslike institutsioonide ajalugu on lähedane sotsiaalajaloole, aga on ka riigikorra (põhikorra) ajalugu. See on tihedalt seotud tsivilisatsiooni arenguga ja asetub laiemasse sotsiaalajaloo konteksti. Mida uurib õigusajalugu? Möödaniku õigust Erinevate õiguskordade kujunemise protsessi Minevikus kehtinud norme Arusaamu väärtustest Õigustegelikkust 2. Erinevate lähenemiste võimalus õigusajaloo uurimisel ja õpetamisel, õigusajaloo periodiseeringute erinevad alused. Universaalne ja partikulaarne õigusajalugu
Hilisem keskvõim muutis tavaõiguse, eriti selle põhimõtted, kohustuslikuks. 1.2. Õiguselust antiikajal lokaalõiguseni Sugukondade lagunemine viis sugukonnaõiguse kadumisele - võim läks üha enam keskvõimu kätte. Ühiskonna kihistus-võitjatel privileegid, mis kaotajatel puudusid. Põlluharimisele rajatud majandussüsteemis vajati uue kvaliteediga korrareegleid uut tüüpi korrareegleid selleks sai riik. Arhailine riik arenes kahes suunas-despotism ja piiratud monarhia. Arhailises ühiskonnas peitub pöördepunkt, mis lõi eeldused kirjutatud õiguse, seadusõiguse tekkeks, kuid tegemist ei olnud õiguse tekkeallikatega vaid õiguse tunnetusallikatega. Rooma õigus roomlaste juriidilise mõtlemise nurgakiviks oli hagide (actio) süsteemi arendus. Actio süsteem asendus kirjutatud õigusega põhjuseks võimu siirdumine ainuvalitseja kätte. Praktikas pöörduti tagasi hellenistliku aja põhimõtete juurde kodifitseerimise põhimõtete realiseerimine.
Ateena vastandus Spartale kui progressiivne riik konservatiivsele, demokraatlik aristokraatlikule. Herodotus (484-425 eKr) kirjutas teoses "Ajalugu": "Monarh kaldub türanniasse, demokraatia teeb kõik inimesed seaduse ees võrdseks. Kuid demokraatia võib muutuda pööblivalitsuseks ning seetõttu on parimate meeste valitsus (aristokraatia) kindlalt eelistatavam. Miski aga ei saa olla parem kui ühe ja kõige parima mehe valitsus." Solonist (640-560 eKr) alates läks lõhe demokraatia ja aristokraatia vahel umbes nii, põhjused olid peamiselt majanduslikud, aristokraatia huvid seisnesid peamiselt maaomandustes, demokraatias domineerisid väliskaubandus ja Ateena mõjuvõimu arendamine merel. "Ateena Konstitutsioonis" (omistatud Xenophonile, 430-354 eKr) kirjeldatakse mereväge kui tüüpilist demokraatliku militaarsüsteemi osa, raskerelvastatud maavägi on omane aristokraatiale. Komöödiakirjanik Aristophanese (445-386 eKr) teostest võib leida kommunistliku mõtte arendusi,
arusaamine, ühiskonnaelus osalemise oskus ja valmidus, poliitiliste ideoloogiate tundmine Kursuse sisu Ühiskonna struktuur ja kujunemine. Ühiskonna valitsemine. Ühiskonnaga seotud mõisted. Riigi mõiste ja tunnused. Kodakondsus. Riikluse ajaloost. Eesti riikluse ja riigivõimu kujunemine. Riigikorralduse vormid: suveräänne riik, koloonia, protektoraat, unitaarriik, autonoomia, föderatsioon, konföderatsioon. Õigusriik ja võimude lahusus. Riigivormid: monarhia, piiratud monarhiad, vabariik. Parlamentaarne ja presidentaalne riik. Poliitilised reziimid: demokraatia, diktatuur, autokraatia, totalitarism. Valitsemissüsteeme mujal: Läti, Leedu, Rootsi, Saksamaa, USA. Riigiorganid: parlament, valitsus, president, maavalitsus, teised põhiseaduslikud võimuasutused. Kohaliku omavalitsuse ülesehitus ja ülesanded. EV õigus- ja kohtusüsteem. Anglosaksi ja germaani õigussüsteem. Eesti põhiseadus. Kodanike
Pilet nr.1- Esiaja eluviis ja kunst Esiaegse kunsti ja koopamaalingute üldiseloomustus koos näidetega: Vanimad mälestised pärinevad vanimast kiviajast, vahemikus ligikaudu 30 000 aastat e.Kr kuni 8000 aastat e.Kr ning puudutavad luust, kivist, savist skulptuure (Willendorfi Venus) ning koopamaalinguid(Altamiras ja Lascaux's). Koopamaalingutel esinevad loomad - näib et rituaalsel moel: kujutati endale tarvilikke loomi, võimalik, et soodustada nende paljunemist, ning jahitavaid haavatuna, ennetamaks jahiõnne. Esimesed avastused kiviaja kunstist avastati 1879.a. Põhja-Hispaaniast koopaseinalt (Altamira koopast). Nad olid värvilised ja meisterlikult teostatud, seega ei usutud, et nadpärinevad nii vanast ajast. Koopaseintel kujutati enamasti loomi nagu mammutid, piisonid, veised ja hobuseid. Kuidas on kiviaegsete inimeste eluviis ja kunst seotud: Esimesena hakati joonistama koobaste seintele. Arvatakse, et ka loomi õpiti tundma läbi koopamaalingute. Kunstiga üritati väljendada
(aristokraatiat). Herodotus (484-425 eKr) kirjutas teoses "Ajalugu": "Monarh kaldub türanniasse, demokraatia teeb kõik inimesed seaduse ees võrdseks. Kuid demokraatia võib muutuda pööblivalitsuseks ning seetõttu on parimate meeste valitsus (aristokraatia) kindlalt eelistatavam. Miski aga ei saa olla parem kui ühe ja kõige parima mehe valitsus." Solonist (640-560 eKr) alates läks lõhe demokraatia ja aristokraatia vahel umbes nii, põhjused olid peamiselt majanduslikud, aristokraatia huvid seisnesid peamiselt maaomandustes, demokraatias domineerisid väliskaubandus ja Ateena mõjuvõimu arendamine merel. "Ateena Konstitutsioonis" (omistatud Xenophonile, 430-354 eKr) kirjeldatakse mereväge kui tüüpilist demokraatliku militaarsüsteemi osa, raskerelvastatud maavägi on omane aristokraatiale. 5) kommunism (eraomandi, abielu puudumine) kui ideaal. Komöödiakirjanik Aristophanese (445-386 eKr) teostest võib leida kommunistliku mõtte arendusi,
1200 eKr tabasid Kreekat vapustused paljud keskused purustati rahvasteliikumine. Tsiv. langes uue sissetungi tagajärjel. 8.Kreeka: ajaloo põhietapid Tume ajajärk 1100-800 eKr Kreeta-Mükeene häving täielik, losse ei ehitatud üles, kiri unustati, rahvaarv kahanes, väga vähe teada. Osa kreeklasi rändas Väike-Aasia läänerannikule, Egeuse meri Kreeka sisemeri; raua kasutuselevõtt rauaaeg Tsivilisatiooni uus tõus 8.-6. saj. eKr uuteks keskusteks linnad; aristokraatia rikas ja mõjukas ülemkiht; linnriigid; seaduste üleskirjutamine; tihedad välissidemed, eriti Idamaadega, foiniiklased; käsitöölised omandasid idast võtteid, matkisid stiili; kreeka tähestiku loomine foiniikia tähestiku põhjal 800 eKr, kangelaslugude kirjapanek, kangelaseeposed Homerose eeposed "Ilias" ja "Odüsseia"; 8.saj. kolonisatsioon, hõlmas Vahemerd ja Musta merd kreeklased lahkusid kodumaalt ja rajasid uusi asulaid It-sse, Sitsiiliasse, hiljem Pr., Hisp., P-Aaf
8)Aafrika ja Madagaskari õigusperekond. Õigusperekond- õigussüsteemide rühm, mis rajaneb samal või ühesugusel õiguslikul doktriinil ja normatiivsel alusel. 16. Romaani-germaani ja anglo-ameerika õigussüsteemide erinevus. Romaani germaani õigusperekond: Kujunes välja 12-13 saj mandri-euroopa keskosas. Ajalooliseks taustaks on tollal alguse saanud ilmaliku eraldumine kanoonilisest; ühiskonna areng viis feodaalselt killustatuselt rahvusriikide tekkele absoluutse monarhia vormis. Õigusnormide ülesandeks oli korra tagamine ühiskonnas. Õigusnorme mõistetakse kui üldisi käitumiseeskirju, mis peavad tagama üldise õigluse, moraali ja prognoositava käitumise ühiskonnas. Õigusnormid on peamiselt kirjutatud ehk sätestatud õiguse normid. Olulised tunnused: 1) Peatähelepanu on pööratud õigusnormile kui üldise käitumisreeglile 2 ) On loodud seadusandja poolt 3) Peamiseks õigusallikaks on normatiivakt. Angloameerika õigusperekond:
asemel riigi kaitse. Rooma provintsid 1. idaprovintsid kreeka,väikeaasia, süüria ja egiptus. Olid jõukamad linnad ja arenenud majandusega maad. Peamine keel seal oli kreekam keel. Kõik püsis rooma võimu all. Seal olid kõige jõukamad alad. Kõrgelt arenenud kultuur. Ladina keel levis seal kandis vähe. See oli kasutusel ainult riigivalitsemises ja õiguse mõistmises. Põlluharimine oli paremini arenenud. 2. lääneprovintid seisused 1. Senat aristokraatia - võim oli päritav. Kuulusid suur maaomanikud ja riigi ametnikud. Väliseks tunnuseks oli punase triibuga toogad 2. ratsaniku seisus - Jõukad rooma kodanikud (kaupmehed,kohtunkud,rahandus ametnikud) sõjakorral teenisid ratsaväes. 3. proletaarid vaesed rooma kodanikud,(talupojad,käsitöölised,rentnikud) 4. orjad moodustasid rooma põhilise tööjõu orjandus kõige rohkem orje saadi sõja vangidena, kes müüdi oksjoitel maha. Vabariigi aegne
Kesksel kohal oli üldine hüve. Mõlemas riigis lähtuti riigi ja õiguse pärinemisest inimesed loomuses peituvates algetest, poliitika, õiguse ja õigluse samasusest. Rooma riigis kujunes välja käsitlus riigist kui inimeste avalik-õiguslikust kooslusest ning arusaam vabast kodanikust. Mõttetark Cicero jaoks tähendas riik eelkõige üldist õiguskorraldust, riik on rahva avalik asi ja erineb kodanike eraasjast. Rooma vabariigi aeg tähendas keisri, aristokraatia ja rahva võimu kooskõlastatust, mida Cicero pidaski parimaks. Rooma keisririigi ajastul lisandus antiiksele riigikäsitlusele kristlik maailmavaade, mille kohaselt on jumal maailma ja inimese looja, tema seadused inimese ja ühiskonnaelu korralduse aluseks. Religioon jäi domineerima. Rooma riigi hävitasid germaani hõimud, keda iseloomustas 1 külaühiskonnas elamine
Nõukogu Alaline võimuorgan, mis moodustati rahvakoosolekul. Ametnikud Valiti rahvakoosolekul. Sõjavägi koosnes linnriigi kodanikest, kes hankisid ise relvastuse: Rikastest ratsavägi. Peajõuks oli keskjõukatest raskerelvastusega jalavägi (oda, mõõk, kilp, kiiver). Vaestest kergejalavägi (vibud, lingud) Faalanks lahingurivistus üksteise taga pikkade viirgudena. Vilepillide saatel liiguti tihedas rivis vaenlasele vastu. 2.Valitsemisvormid a. Aristokraatia võim on koondunud aristokraatide kätte: Nõukogu ja ametnikud valiti nende hulgast. Valitses tumedal ajajärgul, kuid püsis ka hiljem. Tuntuim oli Sparta aristokraatia. b. Demokraatia rahvavõim (kr.k. demos+kratos= rahvas+võim): Nõukogu- ja ametnikud valiti kõikide kodanike hulgast. Tuntuim oli Ateena demokraatia. Otsene demokraatia kodanikud valitsesid riiki suurel määral ise. Ametnikud ja nõukogu liikmed said palka, mis võimaldas ka vaestel poliitikas osaleda.
Nõukogu Alaline võimuorgan, mis moodustati rahvakoosolekul. Ametnikud Valiti rahvakoosolekul. Sõjavägi koosnes linnriigi kodanikest, kes hankisid ise relvastuse: Rikastest ratsavägi. Peajõuks oli keskjõukatest raskerelvastusega jalavägi (oda, mõõk, kilp, kiiver). Vaestest kergejalavägi (vibud, lingud) Faalanks lahingurivistus üksteise taga pikkade viirgudena. Vilepillide saatel liiguti tihedas rivis vaenlasele vastu. 2.Valitsemisvormid a. Aristokraatia võim on koondunud aristokraatide kätte: Nõukogu ja ametnikud valiti nende hulgast. Valitses tumedal ajajärgul, kuid püsis ka hiljem. Tuntuim oli Sparta aristokraatia. b. Demokraatia rahvavõim (kr.k. demos+kratos= rahvas+võim): Nõukogu- ja ametnikud valiti kõikide kodanike hulgast. Tuntuim oli Ateena demokraatia. Otsene demokraatia kodanikud valitsesid riiki suurel määral ise. Ametnikud ja nõukogu liikmed said palka, mis võimaldas ka vaestel poliitikas osaleda.
Nõukogu – Alaline võimuorgan, mis moodustati rahvakoosolekul. Ametnikud – Valiti rahvakoosolekul. Sõjavägi koosnes linnriigi kodanikest, kes hankisid ise relvastuse: Rikastest ratsavägi. Peajõuks oli keskjõukatest raskerelvastusega jalavägi (oda, mõõk, kilp, kiiver). Vaestest kergejalavägi (vibud, lingud) Faalanks – lahingurivistus üksteise taga pikkade viirgudena. Vilepillide saatel liiguti tihedas rivis vaenlasele vastu. 2.Valitsemisvormid a. Aristokraatia – võim on koondunud aristokraatide kätte: Nõukogu ja ametnikud valiti nende hulgast. Valitses tumedal ajajärgul, kuid püsis ka hiljem. Tuntuim oli Sparta aristokraatia. b. Demokraatia – rahvavõim (kr.k. demos+kratos= rahvas+võim): Nõukogu- ja ametnikud valiti kõikide kodanike hulgast. Tuntuim oli Ateena demokraatia. Otsene demokraatia – kodanikud valitsesid riiki suurel määral ise. Ametnikud ja nõukogu liikmed said palka, mis võimaldas ka vaestel poliitikas osaleda.
Alguse saab see ca Napoleoni sõdade ajal. Ka Saksamaal. See üleminek on ajaloos pöördeline muutus. Suurbritannial ja Prantsusmaal on rohkem ühist, võrreldes Saksamaaga. Nad on palju pikema koondatud tsentraliseeritud ajalooga riigid. Kui nad hakkavad konsolideeruma (keskajal oli põhiline kirik) hilis-keskajal, vara-uusajal, siis Suur Britannia ja Prantsusmaa arenevad (?) varem kui Saksamaa. Alguses on enese identifitseerimisel oluline roll siiski kirikul, kui hilis-keskajal toimud reformatsioon, siis ca 16saj valitsejad püüavad alamaid kokku viia ikkagi religiooni abil. Tulemuseks on ususõjad aga pikemas perspektiivis Prantsusmaal ja Suurbritannias rahvas hakkab ikkagi koonduma. Suurbritannias saab domineerivaks religiooniks anglikaani kirik See näitab valitseja truudust jne ühtne religioon ühendab inimesi. Samuti on Prantsusmaal kalvinismiga. Kuigi Prantsusmaa filosoofid kritiseerivad katolikku kirikut on siiski Prantsusmaa usuliselt ühtne
annaabi.ee 
