Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Abort". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
abort, väärareng, kasvatamine, lugesin, artiklit, loodab, heale, mõtlemapanev, suhtumist, abordist, olukordades, juhud, kellelgi, ütlema, halvatusega, hullem, põhjusena, katta, ööd, väärtushinnangudUurimistöö Kirsti Kapp 12A klass Juhendaja: Mati Ilmjärv Tallinn 2012 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS 2 1. ABORTIDEST ÜLDISEL 1.1. Abort mis see on? 4 1.2. Abordi põhjused 5 1.3. Abordi mõju 6 1.4. Abordi ajalugu ja tänapäev 8 1.5. Mida teha? 9 2. ABORDID EESTIS 10 2.1. Abortide koguarv 11 2.2. Abortide vähenemise mõjutegurid 12 3. NOORTE ABORDID EESTIS 14 3.1. Abordid kuni 19-aastaste Eesti noorte seas 15 3.2. Noorte seas tehtavate abortide põhjused ning nende vähenemise põhjused 16 KOKKUVÕTE 18 KASUTATUD KIRJANDUS 19 LISAD Lisa 1. Raseduste lõppemine 2010 21 Lisa 2. Abord ei mõjuta rinnavähki haigestumist 22
tegemisse". Inimese tervis on oluline ja selle hoidmine peaks igaühe jaoks olema tähtis. Kuna noorte seksuaaltervis sõltub eelkõige noorte teadlikkusest, siis on huvitav teada, kui palju meie kooli õpilased teavad abordi tegemisest. Valisime oma uurimustöö teemaks noorte teadlikkuse abordi tegemise kohta ka sellepärast, et abordi tegemine ja teadmised seksuaalkäitumisest on väga seotud. Otsustasime uurida, millised on Jõhvi Gümnaasiumi õpilaste teadmised abordist, tehes küsitlused, kus osales kokku 88 gümnasisti, pooled ankeedid jagasime poistele ja teise osa tüdrukutele. Saime kõik ankeedid tagasi ning vastati kõikidele küsimustele. Küsitlus toimus 11 ja 12. klassides. Eraldi vaatleme neidude ja noormeeste teadmisi. Töös kasutasime ka kirjalikke materjale. Kuna meie uurimustöö valmib meediaõpetuse tunni raames, siis kasutasime kirjalikke allikatena ajakirjanduses ilmunut. Siin on ka oma
SISUKORD 1 ABORDISEADUSE ARENG...........................................................................3 1.11976. aasta abordiseadus............................................................................. 3 1.2Loote õigused.............................................................................................. 5 2 ABORDI FÜSIOLOOGILISED JA PSÜHHOLOOGILISED MÕJUD..........7 2.1 Abort ja selle füsioloogiline mõju..............................................................7 2.2 Abordi psühholoogilised tagajärjed............................................................8 3 Abordi tegemine Eestis................................................................................... 11 KOKKUVÕTE...................................................................................................12 SISSEJUHATUS
Konspekt ,,Downi sündroom müüdid ja tegelikkus" Enne konspektiga alustamist tahaksin kirjutada paarist asjast, mis mind häirisid ning hämmastasid. Mind isiklikult väga häiris, kuidas inimesed mind pidevalt vaatasid, kui märkasid raamatu pealkirja, mida ma parajasti bussis või muus avalikus kohas lugesin. Täiesti uskumatu, kuidas inimesed teevad raamatu põhjal sinust järeldusi. Olen ise hetkel lapseootel ning sellepärast tundsin, et see teema puudutab mind isiklikult. Ma tõesti imestasin, et mõni inimene lausa eemale minust ei istu. Bussis istudes ja lugedes tundsin pidevalt, et keegi vaatab kas ülevalt või kõrvalt mind ja minu kõhtu. Üks vanem naine lausa ahastas, kui nägi raamatu pealkirja ning ,,vahtis" mind terve tee. Pean mainima, et just vanem põlvkond suhtub Downi sündroomi
Puue võib olla pärilik, tekkida sünnituse käigus lapse aju hapnikupuuduse tagajärjel või pärast sünnitust, varases eas, põhjuseks võib olla ka mõni raske haigus või hoopis õnnetuse tagajärg. Kuid siiski on puudega laps kõigepealt laps, kõigi lapse vajadustega. Lapse kõrval on ka tema perekond: ema, isa, õed, vennad ja lähisugulased. Kõik soovivad, et lapsest saaks tubli ja hakkaja inimene, kes igapäevaeluga iseseisvalt toime tuleks. Kuid siiski on lapse kasvatamine ja tema arendamine eelkõige vanemate kohustus, sest lasteaed ja kool on kodu täienduseks. See on hea kui lapse ja perekonnaga puutuvad kokku palju erinevaid inimesi, kes püüavad perel ja lapsel aidata igapäevaeluga toime tulla. Selleks on erialaspetsialistid ning see aga ei tähenda, et vanemate vastutus lapse eest väheneb. Kuid tihti võib ka olla hoopis teisiti, et pere mõtleb ainult lapse olukorrale ja unustatakse lähedased sootuks
2. Asendusemadusega seotud mõisted, nõuded ja näidustused Näiteid päriselust 3. Asendusemaduse plussid ja miinused 4. Asendusemadus eetika ja hea tava Näiteid päriselust · Asendusemaduse poolt ja vastu argumente näidete põhjal 5. Asendusemadusega kaasneda võivad probleemid 6. Asendusemadusest Eestis Kokkuvõtte Kasutatud kirjandus Pereplaneerimine, sündimata laste moraalne staatus, ema ja loote vahekord, sünnieelne diagnostika, abort ja kunstlik viljastamine on peamised probleemteemad, mis seostuvad elu algamisega. 1. Kunstlik viljastamine asendusema aspektist Kunstlik viljastamine kujutab endast naise rasestamise eesmärgil kehasiseselt või kehaväliselt sooritatavaid toiminguid, mille käigus sisestatakse mehe seemnerakk kunstlikult naise munarakku või kantakse naisele kehaväliselt viljastatud munarakk. Erinevaid meetodeid ühendab see, et järglaste saamine on eraldatatud seksuaalvahekorrast.
täiskasvanute kontrollita hukka ning teevad meelega pahandust, kui nad jätta järelvalveta. Kompetentsed lapsed on aktiivsed, iseseisvad ja neil on oma arvamus, huvid ja kogemused, laps on täiskasvanu partner ühiste otsuste tegemisel. 5 LAPSEVANEMA ÕIGUSED JA KOHUSTUSED Lapsevanemale tähendab lapse kasvatamine, tema eest hoolitsemine, tema esindamine ning temaga suhtlemine õigusi ja kohustusi, mis omakorda põimuvad lapse õiguste ning kohustustega. Näiteks, lapse õigus kaitsele tähendab vanema seisukohast kohustust lapse järele valvata ja hoida teda ohtude eest. Vanema õigus abile tähendab, et lapsel on kohustus abistada vanemaid perekonna ühistes tegevustes ja igapäevatöödes. Olgu lisatud, et vanem saab abi ja osalemist oodata lapse vanust arvesse võttes
ANNA TALLE IGATI MÕISTA, ET TA ON SULLE ARMAS. Lasteaiapsühholoog Viktoria Saat artikkel ,,Kuidas kohaneda lasteaiaga?" (lühendatult ajakirjast "Pere ja kodu" 8/2004) * Loo lapsel positiivne hoiak lasteaia suhtes. Seleta talle arusaadavas keeles, mida lapsed lasteaias teevad ja miks seal on tore käia. Samas ära koorma last informatsiooniga üle, * Teadvusta iseendale, kas sul on lasteaiaga seoses hirme või negatiivseid kogemusi. Vanema ebakindel hoiak lasteaia vastu võib mõjutada lapse suhtumist. Tuleb ennast positiivselt häälestada: "Minu kogemus on minu oma. Minu lapsel on teine elu ja teine kogemus miks peaks see halb olema?" * Püüa juba ette uurida, milline on lasteaia päevakava, et saaksid veidi enne lasteaeda minekut lapse koduse ajagraafiku lasteaia omaga kokku viia. Nii jääb vähemalt ajakava osas päev endiseks. Kuid eelharjutustega ei tohi üle pingutada. Vale on hakata lapsele rääkima, et kui sa kohe magama ei lähe, riidesse ei pane
lahendamiseks. Samuti on naised tänapäeval kaasatud avalikku ellu. „Et kasvatus on kunst, siis on peaaegu võimatu, et ta õnnestuks, sest tema eduks vajalikud olud ei olene kellestki.“ (lk79) Olen alati arvanud, et politseinike ja pedagoogide lapsed on targad ja eeskujuks oma käitumisega teistele. Elu on näidanud, et paraku see nii ei ole.Lasteaiast on nii mõningaidki näiteid, kus pedagoogi või politseiniku laps ei käitu ootuspäraselt. Vanasti oli lapse kasvatamine rohkem ema roll. Tänapäeval võtavad lapse kasvatamisest osa mõlemad vanemad, mis on ka täiesti mõistlik. On ju lapsele vaja mõlema lapse hellust ja hoolt. Kõike seda arvas aastasadu tagasi ka Russeau ja leidis, et töö ega ka miski muu ei tohi isa vabastada laste kasvatamisest. „Inimese kasvatamine algab tema sündimisega.“ (lk107) Meil, lapsevanemail on vaja lihtsalt last tingimusteta armastada, õpetada ja hoida. Esmapilgul tundub roll lihtne, kuid kõik meist ei suuda
Laps arvab, et tema ongi midagi valesti teinud, teadmata samas, mida. Ta on väga õnnetu ja mures ja arvab, et kui ta oleks teistmoodi käitunud, oleksid ema ja isa endiselt koos. Kindlasti ei tohiks vanemad kunagi öelda, et nad lahutavad lapse pärast. (Hansson, Oscarsson, 2006, 230) Kokkuvõte Antud teema kohta oli mul väga huvitav lugeda. Sellega tegeledes hakkasin ma enda üle elatut analüüsima ning nii mõnigi asi, mida ma lugesin, oli mulle väga tuttav. Kuna valitud teema puudutab ka otseselt mind, kartsin ma kohati liiga emotsionaalseks minna. Kuigi teema sisu on raske, ei olnud mul selle kohta kirjutamine raske. Lahutus on keeruline ja raske protsess kõigi jaoks. Kindlasti ei tohiks vanemad oma suhete klaarimise kõrval unarusse jätta oma järeltulijaid – neil on õigus teada, mis toimub nende jaoks kõige tähtsamate inimeste vahel. Samuti ei tohi lapse sidet kummagi vanemaga katki lõigata
Avinurme Keskkool 8.klass Perevägivallast Mariliis Oja Avinurme 2008 Sisukord 1 Sissejuhatus....................................................................................................................................3 Füüsiline ja vaimne vägivald..........................................................................................................5 Perevägivalla levimus.....................................................................................................................7 Diagnoosimine, sümptomid ja tagajärjed.......................................................................................8 Taustategurid..................................................................................................................................19 Ravi ja ennetamine.........................................................................................................................20 Seksuaalne vää
veendumised, tuleb alati tarvitada III meetodit. Ehk kehtib see kõigi inimsuhete kohta: kui konflikti tulemusest nii palju ei hoolita, antakse asi meelsamini teise kätesse; kuid kui mängus on tõsised panused, tahab inimene olla kindel, et tema saab otsuse tegemises osaleda (Gordon 2003: 288-289) 12 4. Kuidas vigadega hakkama saada Vanemad küsivad tihtipeale: ,,Kuidas vigu vältida?" Laste kasvatamine on mõnikord tõepoolest rist ja viletsus. Üks isa nendib: ,,Ükskõik, kuidas ka teed, ikka teed valesti. Kui olen vihane ja lapse peale karjun, tunnen hiljem süümepiinu, kuigi pärast karjumist hakkab mul kergem!". Ta vaatab mind küsival pilgul. ,, Kui ma aga lapse peale ei karju, kuigi ta mind närvi ajab ja kokkulepetest kinni ei pea, siis piinan end veel rohkem ja süüdistan ennast hiljem, et miks ma küll piire ei seadnud. Miks ma olen pidevalt ohver
kaitsma. Samuti võib lapsel olla arvamus, et ta peab valima vanemate vahel, ja polegi võimalik, et talle jääksid alles mõlemad vanemad. Lapse arusaamad elust on veel väga must-valged üks välistab teise. (Vaher, 2008, 44) Kui vanemad on enne lahkuminekut sageli tülitsenud lapse kasvupõhimõtete pärast, siis võib laps jääda vaikselt ennast süüdistama ja uskuma, et tema on lahutuse põhjustanud. (Vaher, 2008, 44) Enamik lastest usub ja loodab peale lahutust veel pikka aega, et tema vanemad hakkavad jälle koos elama ja kõik on siis nagu ennegi. (Vaher, 2008, 44) Mõnes olukorras võib laps reageerida põhjuseta või rõhutatult agressiivselt või impulsiivselt. Laps võib olla kõigi ja kõige peale vihane ja allumatu. Võib ette tulla sedagi, et lapsel tekivad uneprobleemid (õudusunenäod, uinumisraskused, unetus), psühhosomaatilised häired (enurees,
Esimesed eluaastad ja suhted vanematega panevad aluse, visandavad raamid lapse mina-pildile, enesehinnangule. See, mis elu alguses on seotud konkreetsete isikute ja suhetega - ema ja isaga - omandab aja jooksul, isiksuse arenedes üha abstraktsemad jooned. See tähendab, et elusündmustele lähenetakse juba teatud isiklikust kogemustepagasist lähtudes. Edasise käitumisstrateegia valikul mängib ühe olulise tegurina rolli juba see, milline on inimese enesehinnang. Laste kasvatamine on töö, mida pered teevad ühiskonna heaks. Kõigi ühiskonnaliikmete ühishuviks on rahva kestmajäämine ja järgnevate põlvkondade üleskasvatamine. Mees ja naine muretsevad lapsed ennekõike sellepärast, et nad armastavad teineteist, et lapsed annavad elule tähenduse ja palju rõõmu. Teisalt on laste kasvatamine aga ka töö. Ning selle tööga on seotud teatud hulk kindlaid kulutusi. Lapsed vajavad eluaset, süüa ja riiet selga, transporti jms. Kuigi
3 Sissejuhatus. Valisin oma kursusetöö teemaks ,, Indigolapsed" . Miks selline teema? Töötan lastega ning neid vaadeldes ja samas kirjandust lugedes jääb mulje, et kõik lapsed, kes saadetakse psühhiaatriahaiglasse ravile, ei pruugi alati olla kas aspergerid või hüperaktiivsed. Vahel jääb tunne, et neid lapsi ei mõisteta ja neil on lihtsalt väga, väga raske siin ilmas hakkama saada. Muidugi valisin ka sellise teema sellepärast, et jäi alul arusaamatuks mõiste indigolaps. Konkreetselt uurimustööd ma selle kursusetöö jaoks ei tee, sest kui mulle töö alul on selgusetu, kes või mis on indigolapsed, siis pole ka mõtet oodata uurimustööd. Töö lõpus toon ma välja mõningad oma järeldused, mida ma isiklikult arvan indigolaste teooriast, sest võrdlen kahte last indigotunnuste ja diagnoosi omapäradega. Püüan võrrelda ja leida sarnasusi ning teha järeldusi, et
ning mitte ennast liiga kaitstes ega õigustades. Andekspalumine peab sisaldama vähemalt mõningast alandlikkust. Mõningatel juhtudel võib viha emotsioonide tõttu suhe vanematega sootuks katkeda seda nimetatakse konfrontatsiooniks. Niin võtab täiskasvanud laps jutuks oma lapsepõlve ja räägib kõigist kannatustest, mis on talle 17 lapsepõlves osaks saanud. See võib toimuda ka karjudes, ning oleneb sellest kui hästi vanemad kriitilist suhtumist taluvad. Sellisest käitumisest saab täiskasvanud laps siiski rahu kuna ta saab kõik südamelt ära rääkida, mis tal öelda on. Sageli viib selline käitumine küll uue riiuni, kuna vanemad hakkavad ennast üha rohkem õigustama ja oma käitumisele õiget motiivi otsima. Kui aga õnnestub vanemates midagi murda ning nad tunnistavad oma vigu, kahetsevad neid ja paluvad lapse käest andeks võib juhtuda, et noor pääseb. Kümned või isegi tuhanded inimesed on jätnud asja
väljaselgitamise korra kehtestab sotsiaalminister (Kaplan 1999). 10 Tugipere Tugipered on mõeldud eeskätt lastekodulastele, andmaks neile kodusoojust ja perekonnakogemusi. Lapsed käivad tugiperedes nädalavahetustel, koolivheaegadel ja suvepuhkuse ajal. Anu Lehtla oma uurimustöös on tugipere kohta kirjutanud et, Tugipereks on isikud, kes toetavad last või last kasvatavat perekonda. Tugipere eesmärgiks ei ole lapse kasvatamine väljaspool tema kodu, vaid lapse või tema pere toetamine probleemide tekkimisel, et võimaldada lapsel kasvada ja elada oma kodus. Tugipere korral vastastikuseid õigusi ja kohustusi ei teki. Küll aga on lastekaitse seaduses kirjas, et sotsiaaltalitus sõlmib tugiperekonnaga lepingu. Täpsemalt ei ole aga tugiperede tegevus seadustega reguleeritud (Kaseoja 1997). Adoptiivpere Adoptiivperes kasvab kohtu poolt seaduslikult lapsendatud laps. Peresse jõuavad lapsed
Emotsionaalse Melanie klassis olid vaid ühel poisil samasugused arenguprob- nad läheduse puudumine, lk. 31). leemid. Ka tema käitumine oli agressiivne ja teisi häiriv. käituvad Melanie koges esmakordselt pärast aastaid kestnud tõrjuvat ühtemoodi. suhtumist, et teda on omaksvõetud. Ja seda ühe omavanuse, Tänu Professionaalsest abist keeldumine samade probleemide all kannatava poisi poolt. teinetei- Lasteaias ei suudetud Melanie väärarengut enam peatada. sega
tabija24.ee, 2012). Just tõrjutus ja väärarusaamad haigusest on see, mis muudab HIV-positiivsete elu keeruliseks ja tekitab tunde, nagu edasi elamisel poleks mõtet. Suhtumise muutumisel probleem väheneks oluliselt. 3.3. Rasedus alaealisena Heidi jäi rasedaks 15-aastaselt. Kui ta oma rasedusest teada sai, oli ta väga kurb, kuna arvas, et ta poiss-sõber Tanel jätab ta maha. Ka aborti ei tahtnud ta teha. "Tema jaoks oli abort alati olnud keelatud asi ja põhjendamata mõrv. Ükskõik kui vana inimene on, suudab ta lapse üles kasvatada. Mõrvamine ei tohiks olla lubatud. Ja Heidi mõtles ikka veel niimoodi..." ( E. Sepp, Medaljon, lk 152). Kuid Tanel toetas Heidi otsust laps alles jätta. Seda otsust ei kiitnud heaks Heidi ema, kes arvas, et Heidi ei saa lapse kasvatamisega hakkama ja tüdruk rikub vaid oma tulevikku. Heidi ema oli veendunud, et Heidi raseduse pärast nende pere maine halveneb
[email protected] sotsiaalpedagoogika I I loeng 12.02.14 Hariduse peamised distsipliinid: pedagoogiline psühholoogia haridssotsioloogia haridusfilosoofia. Kuhu mahub sotsiaalpedagoogika, kas mahub? Pedagoogika teadus inimese kasvatamisest (Hämäläinen). See on ka kasvatamise oskus. Kasvatamine e millegi poole püüdlemine. Pedagoogikat võib seostada sotsialiseerumisega. ,,Inimene võib nimeseks saada vaid kasvate läbi" Immanuel Kant. Sotsialiseerumine protsess, mille käigus õpivad indiviidid oma käitumist reguleerima vastavalt ühiskonnas kehtivatele normidele. (Craig, 2000). Sotsialiseerumist võib pidada sotsiaalse arengu üheks etapiks, teine on individualisatsioon. Sotsiaalpedagoogika defineerimine: Ei ole võimalik? Sõltub kontekstist?
seda võetakse arvesse valikute langetamisel ning enda ja teiste tegevuste kavandamisel (Blackburn, 2002: 488). Arvan, et see tsitaat võtab hästi lühidalt kokku väärtuste põhimõtte. Me kõik omame erinevaid väärtusi mis tulenevad kodust, koolist ja ühiskonnast. Väärtused on erinevad olenevalt east, soost, elukeskkonnast. Loengus osaledes ja soovitatud kirjandust lugedes sai selgeks, kui suurt tähtsust omab kasvatus väärtuste kujunemisel ja kasvamisel. Väärtuste kasvatamine on teadlik ja aeganõudev töö, mille lõpptulemuseks on positiivse maailmapildiga inimene. Samas panigi mõtlema fakt, et palju oleneb sellest kuidas väärtuseid teadlikult arendada ja kasvatada ning kui suur on minu kui õpetaja vastutus laste maailmapildi kujunemisel. Me teeme omi valikuid ja anname hinnanguid automaatselt, teadmata, et need toetuvad sissejuurdunud väärtushinnangutele ja väljutame emotsioone milledel on otsene mõju laste tulevikule ning minapildile
Enne raseduse katkestamist vormistavad naised kirjaliku sooviavalduse.Patsiendid kirjutavad alla nõustamisaktile, kus on kirjas abordi võimalikud riskid ja tagajärjed. Aborti teati juba 3000 aastat tagasi.Roomas kas. Rasestumisvastaseid vahendeid ja tehti aborte. Kreeka filos. Käsitlesid oma teostes abordi eetilisi probleeme. Abordi suhtes oli ühiskond ja arstkond neutraalne. Hippokratese vanne-ei tapa ja pütogoorlased?! Ristiusu tulekuga keelustati rasestumisvastased vahendid ja abort,sellega tegelejad põletati tuleriidal ning abrt karistatav isegi surmanuhtlusega. Samal ajal oli lapsetapmine üks levinumaid kuritegusid. Abordiga seotud karistused asendusid alles 20.sajandil järk-järgult legaalset aborti lubavate seadustega, seosed hääleõiguse laienemisega. USA-s on abort legaalne kogu 9 kuu vältel, hoolimata põhjusest,miks seda tehakse. Miks tehakse aborte: Soov vanemlikkust edasi lükata Ei saa lapse sündi rahaliselt lubada
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Mari-Liis Mölder ÕPPENÕUSTAMISKESKUS JA/VÕI KOOLIS TÖÖTAV SOTSIAALPEDAGOOG Referaat Juhendaja: Mare Leino Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.ÕPPENÕUSTAMISKESKUS.............................................................................................4 2.KOOLIS TÖÖTAV SOTSIAALPEDAGOOG...................................................................6 3.NÕUSTAMISE VAJALIKKUS..........................................................................................8 4.KODU, PERE JA KOOLI ÜHINE ROLL......................................
2001:262). Viis põhjust, miks vanavanemad peavad käe ulatama. · Neil on laste kasvatamises teatud kogemusi ning nad võivad mõnikord olla paremad hooldajad kui lapse oma vanemad. · Neil on sageli dollar või paar lastelaste peale kulutamiseks. · Nad ei istuta lapsi televiisoriekraani ette, nagu mõned lapsehoidjad teevad. · Sellepärast, et vanemad vajavad kogu abi, mida nad saavad laste kasvatamine on raske nendele perekondadele, kus on vaid üks palgateenija, kurnav nendele, kus mõlemad vanemad käivad tööl ning iseäranis raske üksikvanematele. · Kui vanavanemad kaasa löövad, armastavad lapselapsed neid sageli piiritult (Kropp 2001:265). 6 1.3. Kodu mängunurgana Bruce on öelnud, et mänguga täidetud lapsepõlv on aluseks laiale ja kogu elu kestvale
LAPS-Vägivalla ohver SISSEJUHATUS "Õrnust ei saa inimestesse sisse peksta. Välja küll." Benjamin Hoff Läbi aegade on mistahes koosluse nõrgemaid liikmeid alati väärkoheldud ja nii on ühiskonnas üheks kaitsetumaks minoriteediks lapsed, kes oma arengulise ebaküpsuse tõttu ei ole ise võimelised oma õiguste eest seisma. Ühiskonna suhtumist lapse väärkohtlemisse on kujundanud dogma, et lapsed on oma vanemate omand ja neid võib mistahes viisil kasutada, saavutamaks oma eesmärki- heaolu. Viimastel aastatel on laste väärkohtlemisele kui sotsiaalsele probleemile hakatud enam tähelepanu pöörama, seda on teinud nii erialaspetsialistid kui ajakirjandus. Laste väärkohtlemine on meie ühiskonnas suhteliselt karistamatu nähtus. Kriminaalasi algatatakse alles siis, kui lapsele on tekitatud raske või üliraske
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
Kasvatusalased uurimused kinnitavad, et kuni jonniperioodini (2,53,5aastaselt) ei maksa lapse ülehellitamist karta. Pigem vastupidi: need lapsed, kes ei saa varajases lapsepõlves piisavalt tähelepanu, kellega ei tegeleta ning keda liigselt karistatakse, tajuvad jalusolekut ja hüljatust. Viimaks süvenebki lapses tunne: ma pean elus üksi hakkama saama, ma ei saa kellelegi loota. Küll aga peab laps ise oma jonniga toime tulema jonnieas. Vanematelt omakorda eeldab see mõistvat suhtumist ning tasakaalukust. Kindlasti mitte piitsa ja präänikut, mida mõnikord ekslikult kasvatuseks peetakse. Neljandaks-viiendaks eluaastaks peaks alateadlik jonn olema möödas ning väike inimene õpib pikkamööda oma tegude eest vastutama. Tajudes ja aimates, et kõike, mida sa teed, teed ennekõike iseendale. Eneseimetlust varajases lapseeas nimetavad psühholoogid primaarseks nartsissismiks. Ümbrust hakkab laps tähele panema hiljem.
lubatud, ei ole kunagi abielus olnud, lahutatud või lesestunud Uuspered teist või enam korda abiellunud inimesed, kellel on eelmisest abielust laps või mitu Homoseksuaalsed pered soov kuuluda perekonnagruppi, pikaajaline suhe annab sotsiaalse kindluse, võrdsed partnerid, saavad igapäevaste toimetustega hakkama Perekonna ajalugu Esiaeg, ürgaeg, muinasühiskond: Elukohaks koopad, onnid Korilus, küttimine, kalapüük Matriarhaadilt patriarhaadile Laste ühine kasvatamine Vanematelt lastele teadmiste edasi andmine Müüdid, rituaalid, sümbolid Ohverdamine Vanemate, ka lahkunud esivanemate austamine Sumerid 3.-1. saj eKr Hammurapi seaduste kogu määratles perekonna suhted, õigused ja kohustused. Perekond monogaamne Abielu võimalik lahutada (mehel kergem) Abieluleping, milles märgiti naise kaasavara suurus Ema surma korral pärisid kaasavara lapsed Isa vastutus poegade kasvatuse ja hariduse eest
Paide Ühisgümnaasium Rasedus ja Paide Ühisgümnaasiumi keskkooliealiste tüdrukute teadlikkus rasestumisest ja sellest hoidumisest Uurimistöö Autor: Krista Severev 11A Juhendaja: Liivi Aare, õpetaja Paide, 2010 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................... 4 1. Viljastumine ............................................................................................... 5 1.1. Viljastumiseks sobilik iga .................................................................. 5 1.2. Viljastumise protsess ......................................................................... 5 1.2.1. Kunstlik viljastamine .............................................................. 6 1.3. V
KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis
PEREPSÜHHOLOOGIA Süsteemiteooriast Tekkis 20. saj. 30ndatel – 1932/1936 a kirjutati esimesed teosed („Teadmised üldisest süsteemiteooriast”), mis tulid esile 1950ndatel. Autoriks oli sakslane Ludwig von Bertalanffi. Sel ajal oli valitsevaks maailmavaateks Newtoni klassikalised füüsikaseadused (sellele põhines käsitlus maailmast / „one ring rules them all“ – kõikide teooriate puhul on aluseks üks kindel teooria/reegel, millest lähtutakse). Selle põhielemendid: mass, energia, mõju, vastasmõju (psühhoanalüüs räägib samuti sisemisest jõust ja energiast). Samuti: kui valitsevaks oli religioon, oli ka inimesekäsitlus sellest lähtuv (nt haigus – kurjast vaimust vaevatus). Klassikaline füüsikaseaduste teooria ei suutnud üks hetk enam kõike juhtuvat hõlmata - järgnes teadusrevolutsioon (otsiti midagi, millel oleks suurem seletusvõime maailma asjade kohta). Süsteem on mingisuguste objektide kogum koos nende
Kasvatustöö-ja probleemid Mida tähendab kasvatus? Kasvatus tähendab eesmärgistatud, väljaspoolt tulenevat sekkumist loomulikku arenguprotsessi. Millal on inimene kasvatatav? Siis kui inimene pole iseseisvust saavutanud, pole iseseisvaks toimetulekuks elus valmis. Kasvatusiga lõpeb täiskasvanuikka jõudmisega ehk kasvatus toimub lapse- ja noorukieas. Sissejuhatus: põhimõisted 26.september 2011 Kristi Kõiv: ,,Mida teha siis, kui sinu laps..." Abnormal - anormaalne, ,,mitte" normaalne. Normist kõrvalekaldumine olenemata vanusest, sotsiaalsest rollist või arengulisest perspektiivist. Teisisõnu kohanematu käitumine. Acting out behavior - kitsam termin, mis on üks probleemse käitumise liike. See on teatud liiki vaenulik käitumine ehk tahtlik agressiivne käitumine, mille all on veel ühtliiki probleeme. Märgist
tagasihoidlik ja oli mänguline. Lapsed said iseseisvaks varakult. Vanematepoolne distsipliin oli nõrk ning alles välja arenemas. Muinasühiskonnas kasvatati lapsi eeskujuga. (mitmekult, lk 11) Õppimine ja kasvatus on omavahel tihedalt seotud, kuigi neil on siiski erinevus. Õppimine on seotud akadeemilise eduga, seevastu kasvatuse eesmärk on, et individuaalist kasvaks meeldiv ja hooliv kaaskodanik, ehk lühidalt öeldes hea käitumisega laps. Lasteaia võimuses on lapse arengu toetamine. Kasvatamine on üks arengu toetamise viise. Kasvatamine on kahetine, kuna osa sellest toimub õpetaja tõttu- õpetaja tegevus ja õppekavas kodeeritud teadmised, üldpädevused. Teine osa on seotud õpetaja teadmistega ja tema ettekujutusest konkreetse lapse eripärast. See teadmine tuleneb laste vaatlemisel. Lk 49- Õpetaja ja kool õpilase arengu toeajana- Ene-Silvia Sarv. 4.1. Kasvatus väljaspool kodu – lasteaed
annaabi.ee 
