Uurimistöö Kirsti Kapp 12A klass Juhendaja: Mati Ilmjärv Tallinn 2012 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS 2 1. ABORTIDEST ÜLDISEL 1.1. Abort mis see on? 4 1.2. Abordi põhjused 5 1.3. Abordi mõju 6 1.4. Abordi ajalugu ja tänapäev 8 1.5. Mida teha? 9 2. ABORDID EESTIS 10 2.1. Abortide koguarv 11 2.2. Abortide vähenemise mõjutegurid 12 3. NOORTE ABORDID EESTIS 14 3.1. Abordid kuni 19-aastaste Eesti noorte seas 15 3.2. Noorte seas tehtavate abortide põhjused ning nende vähenemise põhjused 16 KOKKUVÕTE 18 KASUTATUD KIRJANDUS 19 LISAD Lisa 1. Raseduste lõppemine 2010 21 Lisa 2. Abord ei mõjuta rinnavähki haigestumist 22
Et teema teoreetilist tausta avada töötasime läbi kümmekond ajakirjanduses avaldatud artiklit, mille teemaks oli teismeliste rasedusega seonduv. Ajakirjanduses avaldatud artikleid lugesime seepärast, et eeldasime, et see on noortele kõige kättesaadavam ja uuem info. Artiklis: ,,Rasedusest hoidumine - müüdid ja tegelikkus" (Põhjarannik, 02.08.2007) olid huvitavad müüdid aborti kohta, mis ei vasta tegelikkuses tõele. Näiteks nagu: abort on ohutum, kui suguühtejärgsed tabletid. Igasugune kirurgiline sekkumine on ohtlikum, kui mistahes rasestumisvastane meetod. Uurisime meie linna noorte suhtumist aborti ning kastutasime selleks just kohaliku ajalehte ,,Põhjarannik". Põhjaranniku artiklis: ,,Tervise Sotsioloog: Kõige kurvem pilt on rahvastiku tervisega oli samuti juttu abordit" (Põhjarannik, 22.10.2009)
SISUKORD 1 ABORDISEADUSE ARENG...........................................................................3 1.11976. aasta abordiseadus............................................................................. 3 1.2Loote õigused.............................................................................................. 5 2 ABORDI FÜSIOLOOGILISED JA PSÜHHOLOOGILISED MÕJUD..........7 2.1 Abort ja selle füsioloogiline mõju..............................................................7 2.2 Abordi psühholoogilised tagajärjed............................................................8 3 Abordi tegemine Eestis................................................................................... 11 KOKKUVÕTE...................................................................................................12 SISSEJUHATUS
Konspekt ,,Downi sündroom müüdid ja tegelikkus" Enne konspektiga alustamist tahaksin kirjutada paarist asjast, mis mind häirisid ning hämmastasid. Mind isiklikult väga häiris, kuidas inimesed mind pidevalt vaatasid, kui märkasid raamatu pealkirja, mida ma parajasti bussis või muus avalikus kohas lugesin. Täiesti uskumatu, kuidas inimesed teevad raamatu põhjal sinust järeldusi. Olen ise hetkel lapseootel ning sellepärast tundsin, et see teema puudutab mind isiklikult. Ma tõesti imestasin, et mõni inimene lausa eemale minust ei istu. Bussis istudes ja lugedes tundsin pidevalt, et keegi vaatab kas ülevalt või kõrvalt mind ja minu kõhtu. Üks vanem naine lausa ahastas, kui nägi raamatu pealkirja ning ,,vahtis" mind terve tee. Pean mainima, et just vanem põlvkond suhtub Downi sündroomi teemasse natuke imelikult. Lugedes tekkis mul tahtmine riputada enda külge mõni silt, mis ütleks ,, ÄRA VAHI
Valgamaa Kutseõppekeskus Hooldustöötaja eriala VAIMUPUUE essee Valga 2015 SISSEJUHATUS Ma ei ole kunagi näinud rumalat last; ma olen näinud last, kes mõnikord tegi asju, mida ma ei mõistnud või asju, mida ma ei olnud planeerinud; ma olen näinud last, kes ei olnud näinud samu kohti, mida mina, aga ta ei olnud rumal laps. Enne, kui sa kutsud teda rumalaks, mõtle, kas ta oli rumal laps, või ta lihtsalt teadis teisi asju kui sina? ( Ruth Bebermeyer) Valisin oma essee teemaks vaimupuudega lapse olemuse. Kuna elame avatud ühiskonnas ja puutume kokku väga erinevate inimestega. Olen tähele pannud, et tihtipeale tekitab teistsuguse väljanägemise ja käitumisega inimene e. vaimupuudega inimene, meie ühiskonnas ja teiste inimeste seas kohmetust, eemaletõmbumist, hirmu ja teadmatust, kuidas ja mismoodi peaks sellise inimesega kohtudes käituma. Lasteaedadesse, koolidesse, huviringidesse jne. tuleb erivajadustega lapsi ja samas tekib koheselt k
2. Asendusemadusega seotud mõisted, nõuded ja näidustused Näiteid päriselust 3. Asendusemaduse plussid ja miinused 4. Asendusemadus eetika ja hea tava Näiteid päriselust · Asendusemaduse poolt ja vastu argumente näidete põhjal 5. Asendusemadusega kaasneda võivad probleemid 6. Asendusemadusest Eestis Kokkuvõtte Kasutatud kirjandus Pereplaneerimine, sündimata laste moraalne staatus, ema ja loote vahekord, sünnieelne diagnostika, abort ja kunstlik viljastamine on peamised probleemteemad, mis seostuvad elu algamisega. 1. Kunstlik viljastamine asendusema aspektist Kunstlik viljastamine kujutab endast naise rasestamise eesmärgil kehasiseselt või kehaväliselt sooritatavaid toiminguid, mille käigus sisestatakse mehe seemnerakk kunstlikult naise munarakku või kantakse naisele kehaväliselt viljastatud munarakk. Erinevaid meetodeid ühendab see, et järglaste saamine on eraldatatud seksuaalvahekorrast.
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Julia Uvarova Igal lapsel on huvi ja õigus perekonnale Referaat Õppejõud Karin Kuslap Tallinn 2013 SISUKORD Igal lapsel on huvi ja õigus perekonnale......................................................................................1 Sissejuhatus......................................................................................................................................5 neli arusaama lastest........................................................................................................................6 Lapsevanema õigused ja kohustused...............................................................................................7 HOOLDUSÕIGUSED...........................................................................................................
Lapse kohanemine lasteaiaga Ave Orgulas Lapsele lastekollektiivis koha leidmine võib mõnikord päris keeruline olla. Lapsevanemana võite rõõmustada, kui see on teil õnnestunud. Ees ootab uus ülesanne - kohanemine uue elukorraldusega. Üks laps kohaneb uue elukorraldusega kiiremini, teine aeglasemini. Lastekollektiiviga harjutamisel saavutate kiirema ja parema koostöö kui lähtute seda tehes lapse vajadustest. Ameerika psühholoog A.Maslow poolt väljatöötatud vajaduste hierarhia põhjal on inimese esimeseks põhivajaduseks füüsiline rahulolu, mis on seotud ellujäämisega. Laps tunneb end hästi kui · tema kõht on piisavalt täis, · tema unevajadus on rahuldatud, · kui ta ei higista ega külmeta, · tema riided ei takista vaba liikumist, · talle on tagatud privaatne ruum (selle puudumise tõttu tunnemegi end ülerahvastatud kohtades ebamugavalt ). Teiste lastega üheskoos söömine, potil käimine ja magama minemine on tegevused, mis vajav
Kõik kommentaarid