Laps ja lahutus (0)

LAPS JA LAHUTUS

Sisukord

Sissejuhatus 2
1.Mis on lahutus ? 3
2.Kuidas mõjub lahutus lapsele? 3
2.1Vanemate suhete mõju lapsele enne lahutust 3
2.2Lahutusprotsessi mõju lapsele 3
2.3Lapse elu peale lahutust 4
3.Kuidas teha lahutus lapsele võimalikult kergeks? 5
Kokkuvõte 6
Kasutatud kirjandus 6

Sissejuhatus

Mina võtsin oma teemaks laps ja lahutus. Selle teema valisin ma seetõttu, et see on mulle väga südamelähedane. Nimelt olen kõrvalt näinud mitmeid lapsi, kelle vanemad on lahutanud ning elasin ka ise eelkooli eas vanemate lahutuse üle ning leian, et see mõjutas mu edasist elu väga palju.
Paraku leidub tänapäeval aina rohkem lapsi, kelle vanemad on lahutatud ning kes elavad kas ainult ühe bioloogilise vanemaga või koos bioloogilise vanema ja tema uue elukaaslase ehk kasuvanemaga. Enamjaolt arvavad vanemad, et lahutus on ainult ema ja isa vaheline suhte muutus, kuid tegelikult mõjutab vanemate lahutus väga suurel määral ka lapsi. Antud referaadis räägingi ma sellest, kuidas vanemate lahutus lapsi mõjutab ning kuidas lahutust lastele võimaikult kergeks teha.

Mis on lahutus?

Lahutus on mitmete sündmuste kogum, mis toob kaasa palju muutusi nii lapse kui tema vanemate elus. Seoses lahutusega võib muutuda palju – suhted pereliikmete vahel, elukorraldus, elukoht, töö, lapse kool või lasteaed , sõbrad jne. Lahutus ei ole kunagi kellegi jaoks kerge. Iga lahutus on kaotus, kaotusega kaasneb leinaprotsess, mis toob kaasa palju valu ja viha. ( Vaher , 2008, 40,41)
Lahutuses saab eristada kolme erinevat perioodi:

• lahutusele eelnev periood – perekonnas tekivad pidevad tülid, üksteise süüdistamine. Periood kuni lahutusprotsessi algatamiseni.
  
• lahutus – aeg alates lahutusprotsessi algatamisest kuni lahutuse ametliku vormistamiseni või ühe vanema füüsilise lahkumiseni.
  
• lahutusel järgnev periood – aeg alates lahutuse ametlikust vormistamisest või ühe vanema füüsilisest lahkumisest kuni pere uue olukorraga harjumiseni.
  

(Vaher, 2008, 41)

Kuidas mõjub lahutus lapsele?

Vanemate suhete mõju lapsele enne lahutust

Periood enne lahutust on reeglina väga tülide rohke. Kindlasti enamik vanemaid arvab , et mida väiksem laps on, seda vähem ta asjast aru saab. Tegelikkus on aga see, et olenemata lapse vanusest , saab laps alati aru, kui vanemate vahel on midagi valesti. (Vaher, 2008, 48)
Vanemate tülid võivad põhjustada lapses hirmu ja muret, et vanemaga võib midagi juhtuda – ta läheb ära, ei armasta enam oma peret. (Vaher, 2008, 48) Selline pidev kartmine ja muretsemine ei mõju kindlasti lapse vaimsele tervisele hästi.
Pidevalt tülitsevate vanemate kodust puudub kodurahu, vaikus – kodune õhkkond on pingeline . 14-aastane Jay on öelnud : „Mu vanemate vahel läks asi nii hulluks, et mul oli piinlik sõpru enda juurde koju tuua, sest võisime sattuda otse keset tüli.“ (Whyman, 1999, 14)
Enne lahutust tülitsedes võivad erimeelsused tekkida ka lapse kasvatamisega seotud küsimustes. Sellisel puhul, kui ema lubab üht ja isa teist, on laps segaduses ning võib kuulama hakata lihtsalt seda inimest, kes parajasti domineerib või hoopiski hakata mitte kedagi kuulama. Oluline, et vanemad oleksid lapsega seotud küsimustes ühel nõul. Vastasel juhul puudub lapsel normaalseks psühho-emotsionaalseks arenguks hädavajalik turvatunne. (Vaher, 2008, 48, 49)

Lahutusprotsessi mõju lapsele

Lapsed võivad uudisele, et tema vanemad lahutavad, väga erinevalt reageerida. Sagedamini tunnevad lapsed kurbust, viha, hirmu, häbi jms. Tuleb ette ka olukordi , kus lapsed tunnevad kergendust. Seda sel juhul, kui vanemad on enne lahutust väga palju tülitsenud. (Vaher, 2008, 43)
Lapse reaktsioon vanemate lahutusele sõltub vägagi palju lapse vanusest. Kuigi koolieelikud on häiritud, saavad nad asjast kõige vähem aru. Lapseea keskel loovad lapsed tihti endale illusioone, et vanemate suhe saab korda ja nad ei lahutagi. Varaste noorukite reaktsioon on sageli kas häbi või viha ning ka ühe vanema poole hoidmine. (Smith, Cowie , Blades, 2008, 119)
Sellist uudist oma vanematelt kuuldes võivad lapsed kergesti ka endasse tõmbuda, neil võivad tekkida uneprobleemid , nad võivad klammerduda oma asjade või vanemate külge, neil võivad tekkida mäluprobleemid ning õpiraskused koolis jne. (Vaher, 2008, 44)
Samuti võivad lastele tekkida halvad sõbrad ning on ka juhtumeid, kus lapsed saavad lahutusprotsessi ajal hakkama mõne vargusega. Üks võimalik põhjus sellistele käitumisprobleemidele võib olla see, et lapsed üritavad vanemate tähelepanu endale tõmmata ja loodavad, et sellisel viisil unustavad vanemad oma suhteprobleemid ning nad ei lahutagi. (Vaher, 2008, 45)

Lapse elu peale lahutust

Peale lahutuse jõustumist peab paratamatult laps leppima tõsiasjaga, et ta ei saa enam korraga koos elada nii ema kui ka isaga. Juhul, kui laps on veel liiga väike, et teha adekvaatseid otsuseid, ei tohiks kindlasti otsustamist, et kumma vanemaga laps elama hakkab ja kui tihti teise vanemaga koos on, jätta lapse otsustada. Selline otsustamine võib tekitada lapses süütunnet selle vanema ees, kes ei osutu valituks. Seega peaksid selle otsuse tegema kindlasti vanemad omavahel. (Vaher, 2008, 45)
Paraku võib väga tihti tulla ette seda, kui vanemad või vanavanemad lapse kuuldes teisest vanemast halvasti räägivad ning seeläbi püüavad last ka samale arvamusele meelitada. (Vaher, 2008, 45) Selline käitumine vanemate poolt on aga väga ebaõiglane, sest see paneb lapse ebameeldivasse olukorda. Lapse jaoks on tähtsad mõlemad vanemad ning loomulikult tahavad lapsed olla oma vanematele head lapsed ja nö „kuuletuda“ neile. Sellises olukorras võib laps aga sattuda segadusse – kas olla ühel meelel ühe või teise vanemaga või hoopis olla meelejärgi mõlemale vanemale, mis on samuti lapsele koormav .
Peale lahutust on väga oluline, et vanemad säilitaksid hea omavahelise suhte ja et nad räägiksid kõik lapsega seotud küsimused rahulikult läbi. Kindlasti ei tohiks lõhkuda ka sidet kummagi vanema suguvõsaga. (Vaher 2008, 42)
Peale lahutust on oluline, et laps saaks piisavalt koos olla mõlema vanemaga ja nende suhted oleksid lähedased. Sellisel viisil on tõenäosus, et lapsest kasvab inimene, kes on võimeline looma püsisuhteid ja peret, suurem. (Vaher, 2008, 46)
Kui lahutusprotsess on olnud pikk ja keeruline, siis võivad sellistest peredest pärit lapsed hakata täiskasvanuna kartma lähedust ja intiimsust. Nad kardavad haiget saada. Samas aga võib tekkida ka olukord, kus inimene hakkab endale otsima ideaalset kaasat, et temaga igavesti koos olla. Paraku aga ideaalseid inimesi pole olemas ning seetõttu purunevad sellised unelmad kiiresti. (Vaher, 2008, 47)
On uuritud vanemate lahutuse mõju lähisuhetele, ning uuritud tudengid jagunesid võrdselt kolme gruppi:

• mudeldajad – kipuvad kopeerima oma vanemate abielus nähtud käitumismustreid põhjustades konflikte
  
• heitlejad – on ettevaatlikud lähisuhete loomisel
  
• lepitajad – on õppinud oma vanemate vigadest ning on edukad oma suhete loomisel
  

(Vaher, 2008, 47)
Lahutus võib halvasti mõjuda ka lapse sotsiaalsusele ja psüühikale . Abielulahutusest võivad lapsed saada eksternaalse häire (väljakutsuv käitumine, agressiivsus , sõnakuulmatus, valetamine jne) või internaalse häire (depressioon, tagasilangus, sisepinge). Üldiselt võivad taolised probleemid tekkida pigem poistel. Sellistel lastel on suurem risk probleemide tekkimisele koolis. (Kivi, Sarapuu, 2005, 120)
Tegelikult aga võib lahutus olla ka väga suure probleemi lahendus. Seda sel juhul kui üks vanematest on alkohoolik , vägivallatseja või kui vanemate vahel on suured tülid ja pinged . Pärast lahutust on lapse elu palju rahulikum ja stabiilsem. Oluline on aga siiski, et laps ei kaotaks kontaktakti oma lahus elava vanemaga.

Kuidas teha lahutus lapsele võimalikult kergeks?

Kindlasti üks kõige suurem asi, mis teeb lahutuse lapse jaoks lihtsamaks, on lapsele ausalt toimuvast rääkimine . Laps ei ootagi, talle räägitaks igast pisidetailist. Oluline on, et ta teaks mis toimub ja et ta ei kaota kumbagi vanemat, olgugi, et nad nüüd koos ei ela. Sellisel juhul ei teki lapsel hirmutunnet tuleviku suhtes. (Vaher, 2008, 41)
Väga oluline on ka lapsele rääkida, mis põhjusel vanemad lahutavad. Seda seepärast, et lapsel ei tekiks mõtet, et äkki on tema oma vanemate lahutuses süüdi. 15-aastane Toby on öelnud: „Ma ei kuulnud kunagi, et mu vanemad vaidleksid. Seevastu näisid nad olevat pidevas tusatujus. Mõnikord arvasin, et olin ise midagi valesti teinud. Alles siis, kui nad teatasid, et lähevad lahku, sest isa armastab teist naist, sai pilt selgeks.“ (Whyman, 1999, 13)
Kui minu vanemad lahutasid, kogesin ka ise süütunnet, sest mulle ei räägitud, miks see kõik juhtus. Alles aastaid hiljem kuulsin vanavanemate käest päris põhjust ning sellest hetkest alates hakkas mul kergem. Ma teadsin, et mina ei olnud oma vanemate lahutuse põhjustanud. Eks nad võib-olla püüdsid mind säästa, nagu paljud vanemad, kuid tegelikult põhjustasid nad mulle aastatepikkuse süütunde. Kahjuks ei olnud ma ka nii julge, et oleksin ise küsinud, sest nagu Vaher oma raamatus kirjutab, tajuvad lapsed, et vanematel ei ole kerge oma lahutusest rääkida. (2008, 41)
Kahjuks kipub juhtuma ka selliseid olukordi, kus vanemad lahutavad selleks, et oma last nende tülidest säästa ning ütlevad ka lapsele põhjuseks, et nad teevad seda tema heaolu pärast. Selline põhjendus vanemate poolt tekitab aga samuti lapses süütunde. Laps arvab, et tema ongi midagi valesti teinud, teadmata samas, mida. Ta on väga õnnetu ja mures ja arvab, et kui ta oleks teistmoodi käitunud, oleksid ema ja isa endiselt koos. Kindlasti ei tohiks vanemad kunagi öelda, et nad lahutavad lapse pärast. (Hansson, Oscarsson, 2006, 230)

Kokkuvõte

Antud teema kohta oli mul väga huvitav lugeda. Sellega tegeledes hakkasin ma enda üle elatut analüüsima ning nii mõnigi asi, mida ma lugesin, oli mulle väga tuttav. Kuna valitud teema puudutab ka otseselt mind, kartsin ma kohati liiga emotsionaalseks minna. Kuigi teema sisu on raske, ei olnud mul selle kohta kirjutamine raske.
Lahutus on keeruline ja raske protsess kõigi jaoks. Kindlasti ei tohiks vanemad oma suhete klaarimise kõrval unarusse jätta oma järeltulijaid – neil on õigus teada, mis toimub nende jaoks kõige tähtsamate inimeste vahel.
Samuti ei tohi lapse sidet kummagi vanemaga katki lõigata. Lapsel on ainult üks ema ja üks isa – need inimesed on tema jaoks alati tähtsad ja asendamatud. (Vaher, 2008, 48)

Kasutatud kirjandus

Hansson, J. Oscarsson, C. (2006). Õnnelikud lapsed. Tallinn: Kirjastus Varrak
Kivi, L. Sarapuu, H. (2005). Laps ja lasteaed. Tartu: Kirjastus Atlex
Smith, P. K. Cowie, H. Blades, M. (2008). Laste arengu mõistmine. TLÜ kirjastus
Vaher, A. (2008). Tagasivaade tulevikku. Tallinna Laste Tugikeskus
Whyman, M. (1997) – Tõlkinud Kangro , M. (1999). Kaheks kistud. Tallinn: Kirjastus Koolibri