Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Abort, kas lahendus või mõrv?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
inimelu, abort, embrüo, defineeritakse, meelt, teooriaid, tapetakse, steriliseerimise, rahvusriigi, keskne, omandit, seisukohast, segadust, segamini, definitsioonid, vaatlevad, luuakse, ilmaliku, filosoofiliselt, erineval, ilmnenud, armastada, armastatud, nendeni, väidetavasti, parimate, loodusteadus, üksiku, staadiumist, arutlevad, kõigepealtAbort kas lahendus või mõrv? Kas abort on mõrv, sõltub sellest, mida mõrvaks pidada. Abort ehk raseduse katkestamine on loote eemaldamine emakaõõnest kirurgiliselt või ravimite manustamisel. Teadagi on iga rahvusriigi keskne funktsioon ja kohus kaitsta oma kodanike kõige kallimat vara, milleks osutub elu. Iga inimese elu algab viljastumise hetkel, on esile kutsutud abort on lahendus või vabandus soovimatu loote alanud elu lõpemine. Abort on iga inimese jaoks väga isiklik teema ja kõigil on õigus erinevale arvamusele. Abordi kohta on mitmeid arvamusi. Kolm kõige levinumat on et: abort on täiesti vastuvõetamatu, abort on legaalne ja normaalne, abort on aktsepteeritav, kuid isiklikult seda ei teeks. Tänapäeva Eesti ühiskonnas on abort väga laialdaselt levinud probleem, kuid siiski suur tabu, millest ei tohiks nagu kusagil rääkida. Probleem seisneb selles, et on inimesi, kes siiralt usuvad, et hinge olemas ei ole
Et teema teoreetilist tausta avada töötasime läbi kümmekond ajakirjanduses avaldatud artiklit, mille teemaks oli teismeliste rasedusega seonduv. Ajakirjanduses avaldatud artikleid lugesime seepärast, et eeldasime, et see on noortele kõige kättesaadavam ja uuem info. Artiklis: ,,Rasedusest hoidumine - müüdid ja tegelikkus" (Põhjarannik, 02.08.2007) olid huvitavad müüdid aborti kohta, mis ei vasta tegelikkuses tõele. Näiteks nagu: abort on ohutum, kui suguühtejärgsed tabletid. Igasugune kirurgiline sekkumine on ohtlikum, kui mistahes rasestumisvastane meetod. Uurisime meie linna noorte suhtumist aborti ning kastutasime selleks just kohaliku ajalehte ,,Põhjarannik". Põhjaranniku artiklis: ,,Tervise Sotsioloog: Kõige kurvem pilt on rahvastiku tervisega oli samuti juttu abordit" (Põhjarannik, 22.10.2009)
SISUKORD 1 ABORDISEADUSE ARENG...........................................................................3 1.11976. aasta abordiseadus............................................................................. 3 1.2Loote õigused.............................................................................................. 5 2 ABORDI FÜSIOLOOGILISED JA PSÜHHOLOOGILISED MÕJUD..........7 2.1 Abort ja selle füsioloogiline mõju..............................................................7 2.2 Abordi psühholoogilised tagajärjed............................................................8 3 Abordi tegemine Eestis................................................................................... 11 KOKKUVÕTE...................................................................................................12 SISSEJUHATUS
Uurimistöö Kirsti Kapp 12A klass Juhendaja: Mati Ilmjärv Tallinn 2012 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS 2 1. ABORTIDEST ÜLDISEL 1.1. Abort mis see on? 4 1.2. Abordi põhjused 5 1.3. Abordi mõju 6 1.4. Abordi ajalugu ja tänapäev 8 1.5. Mida teha? 9 2. ABORDID EESTIS 10 2.1. Abortide koguarv 11 2.2. Abortide vähenemise mõjutegurid 12 3. NOORTE ABORDID EESTIS 14 3.1. Abordid kuni 19-aastaste Eesti noorte seas 15 3.2. Noorte seas tehtavate abortide põhjused ning nende vähenemise põhjused 16 KOKKUVÕTE 18 KASUTATUD KIRJANDUS 19 LISAD Lisa 1. Raseduste lõppemine 2010 21 Lisa 2. Abord ei mõjuta rinnavähki haigestumist 22
Seemnerakul on ainult üks funktsioon-viljastada Viljastumine toimub munaraku ja seemneraku vahel tavaliselt munajuha lõpposas. Viljastumise järgselt liigub viljastatud munarakk 3-5 päevaga emakaõõnde ning leiab 1-2 päevaga implanteerumis e. pesastumiskohta. Pesastumiskohta jõuab rakukogumik blastotsüsti staadiumis. Pesastumine toimub emaka põhjaosas ees- või tagaseinal. Protsess kestab viis päeva. 10 päeva pärast viljastumist, on võimalik rakku juba näha Nabaväät embrüo staadiumis 3-8 rasedusnädalat juba toimib. Sünnitustähtaja määramine Üldjuhul loetakse raseduse pikkuseks 280 päeva alates viimase menstruatsiooni esimesest päevast,seega 40 nädalat. Rasedusele viitavad tunnused Oodatava mens. ärajäämine Valgevooluse suurenemine pakitsus ja pingetunne rindades Ülitundlikkus lõhnade suhtes iiveldus ja/või oksendamine(esmasrasedatel 75%,kordusrasedatel 50%) suurenenud urineerimisvajadus väsimus ja unisus
õnnelikuks. · Moraaliseadus on meie enda sees. · Kategooriline "peab" on inimestele kui ratsionaalsetele olenditele siduv, sest neil on mõistus. · Inimestel on sisemine väärtus inimväärikus, sest nad on ratsionaalsed olendid. · Meil pole mingeid kohustusi loomade suhtes, nad on vaid vahendid eesmärgi saavutamiseks. · Inimene on eesmärk. · Pea kõigist lugu, ära tee kellestki vahendit! · Inimelu eesmärk on määratletav kahese kohustusena: o Omaenese täiuslikkus o Teiste inimeste heaolu ja õnn · Inimese enda loomuses on olemas reaalne kalduvus kurjale · Inimloomuse seadus e kõlblusseadus kui hea tahte kehastus võitleb temas kurjade tungide, ihade ja kalduvustega. Kategoorilise imperatiivi 1. Vormel: · Toimi ainult sellise maksiimi kohaselt, mille kohta sa saad samal ajal soovida, et sellest saaks universaalne seadus
Teispoolsus, tõeline maailm.. mõeldi välja selleks, et tegelikku, ainsana eksisteerivat maailma alavääristada. Kristlik enesealandus võimuvahend. Hingeõnnistus puhas dekatents. Pidas end psühholoogiks. Ütleb, et inimene tunneb teises inimeses ära vaid iseenda. Inimesed portreteerivad ennast. Teadlikult kasutab oma teoses tegelasi, kes räägivad seda filosoofiat edasi. Nt. Shopenh, Wagner, lõpuks Zarathustra. Z nägi esimesena hea ja kurja võitluses inimelu peamist käivitajat. Enda arvates rõõmusõnumi tooja > mina saatus, mina geenius. Alates minuga on taasolemise lootus, sellega seoses olen paratamatult saatus. Eitab seni kõrgemaks peetud inimtüüpi, kristlikku moraali < need ei sobi kokku eluga. Et jaatada midagi, selle eelduseks on häving ja eitus. Ütleb, et see, kes tahab olla looja heas ja kurjas, peab enne olema hävitaja ja purustama väärtusi. Tuleb senine olemasolev purustada, et jõuda uueni. Jõuab üliinimese teooriani
Mis on moraali funktsioon? Mis on hüve? Kas moraaliprintsiibid on absoluutsed või olenevad...? Kas moraal on nagu ilugi vaataja silmades? Kas moraalne olla on kasulik? Mis on moraali aluseks? Kuidas on moraal seotud religiooni, seaduste ja etiketiga? Millega eetika tegeleb? Sõna "eetika" ja "eetiline" viitavad sellele, et kõne all on küsimused heast ja halvast, õigest ja väärast. Eetika puudutab seda, mida me ütleme või teeme, kes me oleme ja mida me väärtustame. Eetika keskne küsimus on kuidas peaks elama "Eetika" tuleneb kreeka sõnast (ethikos): (ethos) tava, komme, harjumus (thos) iseloom, karakter ,,Moraal" tuleneb ladina keelest: mores kombed (omadussõna moralis). Põhimõisted Moraal ehk kõlblus on üksiku inimese, rühma või ühiskonna arusaam headest ja halbadest asjadest, õigetest ja vääradest tegudest. Moraal osutab inimeste ja kultuuride kokkuleppelistele tavadele, reeglitele või käitumisviisidele, nagu nad on.
Kordamisküsimused Eetika aluste eksamiks! 1. Mis on moraal? Mis on eetika? Eetika objekt. Moraal osutab inimeste ja kultuuride teatud tavadele, reeglitele ja praktikatele, mis kajastavad väärtusi ja tõekspidamisi.(seda nim mõnikord positiivseks moraaliks ehk kirjeldavaks moraaliks). Moraalifilosoofia on filosoofiline ja teoreetiline mõtisklus moraali üle.süstemaatiline püüe mõista moraalimõisteid ning õigustada moraaliprintsiipe-ja teooriaid. Uurib nt millised väärtused ja voorused on olulised, et elada rahuldustpakkuvat elu ühiskonnas. Moraalifilosoofia ülesandeks on formuleerida ja kaitsta neid käitumisprintsiipe ja väärtusi, mis juhivad inimeste tegevust ja loovad häid karaktereid. uurida moraaliprintsiipide vahekorda. Moraaliprintsiibid võivad sattuda omavahel vastuollu (Pea oma lubadust! Aita hädasolijat!) Moraal aitab korras hoida ühiskondlikku masinavärki, sest inimene elab oma elu teiste
Prantsuse uurija Michael Foucault arvates on vangla ülesandeks mitte karistada vähem, vaid karistada paremini. Seetõttu karistamine on suunatud inimese hingele. Vangla kolm keskset funktsiooni on järelevalve, klassifitseerimine, kuritegevuse vaoshoidmine. Foucault seostab teadmiste arengu võimu arenguga. Uued teadused toovad kaasa võimu kasutamise. Ja need professionaalsed grupid (valvurid, psühhiaatrid, kasvatajad), kes on võtnud võimu timukatelt, toodavad neid teooriaid, mis seda võimu võtmist heaks kiidavad. Kurjategijad mängivad kasulikku rolli ning vangla täidab oma ülesannet. Distsipliini mitmesugused vormid (kontroll, klassifitseerimine) omandavad oma selgepiirilisuse just vanglas. Vangla kui distsipliini arendamise laboratoorium. 9. Kriminaalkaristuse tekkimine, absoluutsed ja relatiivsed karistusteooriad (Kant, Hegel). (Laura L.) a) Karistuse tekkimine
Õppimise eelsoodumus sisaldab sensitiivseid perioode. (sensit periood- organism võimeline õppima kindlat liiki uut asja) ja üldisi/spetsiifilisi õppimisvõimeid. Etoloogiline metodoloogia- loomulik vaatlus ja laboratoorsed eksperimendid. Paljunemis käitumine, vanematega suhtlemine. Lev Võgotski (1896-1934) Konteksti ja isiku suhtlemine kui üksprotsess. Lapsed käituvad teatud viisil kuna vajadused on keskkonnaga seotud. Keskkonda defineeritakse erineval viisil. NT kliima, maastiku, maa tähenduses aga Võgotski rõhutab kultuuri ja kultuuri ajalugu. KONTEKSTI TÕLGENDAMINE !! Sümbolid on vahendaja kultuuriliste teadmiste hoidmise ja keskkonna vahel. On madalamad ja kõrgemad psüühilised protsessid. Madalad on arenenud evolutsiooni käigus ja on ühised näiteks primaatidega. Kõrgemad psüühilised protsessid (märgilised, instrumentaalsed) on arenenud inimkonna kujunemise käigus ja on spetsiifiliselt inimlikud
Individualistliku perekäsitluse all mõistetakse, et isiklikud pürgimused võivad perekonda ohustada ja nendega peaks kohanema. Psühholoogiline vanemlus Bioloogiline Sotsiaalne (kes on seadusega määratud) Psühholoogiline (kui laps hakkab kedagi pidama isaks-emaks) KASVATUSVÄÄRTUSED JA KASVATUSE EESMÄRGID Väärtus on see, mille nimel kõik lõppkokkuvõttes juhtub. Meie ühiskonna üks põhiväärtusi on arusaam, et inimelu on püha. Absoluutne väärtus on ka õiglus. Moraal pudutab inimeste praktilist elu, inimeste valikuid ja tavasid. Eetika on moraali teaduslik uurimine. Kasvatus on alati praktiline, sotsiaalne tegevus. Eesmärk – korralik inimene Kasvatusega kaasneb vastutus, tegutseja peab teadama mida teeb. KASVATUS JA TEADMISED Teadmiste allikaks võib olla kogemus või arutelu. Teadmised võivad jaotuda oskused ja oskamine. Teadmised seovad meie mõtlemist tegelikkusega.
1 RELIGIOON ÕHTUMAISES KULTUURIS ÕHTUMAISEST KULTUURIST: Õhtumaise kultuuri kolm komponenti on Vana-Kreeka, Vana-Rooma ja kristlus. Roomlased levitasid tsivilisatsiooni läänemaailma. Nende riigikorraldus töötas väga hästi, see tõi kaasa arusaama inimkonna ühtsusest. Kuigi roomlased tegid väga suurt vahet roomlaste ja barbarite vahel, arvati inimkond siiski ühtne olevat. Kristluse rüpest kasvas välja modrene teadus. Õhtumaa on peamiselt valgenahaliste protestantide poolt loodud maa. Kuhu kuulume siis meie? Nõukogude ajal oli siin õigeusu tsivilisatsioon, kuid ka siis kandsis eestlased endas loosungit: olgem eurooplased, aga saagem ka eurooplasteks. Läänemaise tsivilisatsiooni ja õigeusu tsivilisatsioon piir on Narva jõel. Idamaade aladelt laenatakse arusaam, et riigi valitseja on jumalikustatud olend. Kui Lääne- Rooma riik laguneb, hakkab seda ideed kandma kirik. Paavst Nikolaus kuulutas e
Teemad: surma paratamatus, sotsiaalne viletsus, üksindus, kodutus, unustatus. Seal on visandid suurlinnast, nagu Pariisist. Luuletus ,,Kontvõõras" - sisendusjõuline mõte, ängi ja mure kirjeldus. Kirjutab sõna Elu suure tähega, selle sümbol on punane pihlakapuu. Palju loodusluulet, eriti kogus ,,Rõõm ühest ilusast päevast". 1930 ,,Lageda taeva all". Suures osas filosoofiline mõtteluule. ,,Kivi südamelt" jätkab filosoofiliste teemadega. Arutlus inimelu väärtuste üle olema ja omama teemad, silmakirjalikkus, ükskõiksus. Inimeseks saamine ja olemine on seotud kunsti mõistmisega. Inimene on kaduv, aga mälestuste kaudu igavene. 1935 1980 Mured seotud ema surmaga. Jätkab tõlketööga H. Ibsen ,,Peer Gynt". Valmib maja Nõmmel, tunneb huvi idamaade filosoofia vastu, eriti vägivallatuse teooria vastu. Tõlgib Lermontovi luulet. Viimane kodumaal ilmununud kogu ilmus 1942. Teemad kodumaa ja surm. Luuletus ,,Jõulutervitus
9. detsembril 1991 avaldas The Evening Standard artikli "Naine, kelle pärast kaotasime oma laste kasvatuses 25 aastat". See naine oli leedi Plowden, informaalse kooli häid külgi propageerinud komitee esinaine, kellest tagantjärele tehti Inglise algkooliõpetuse probleemide põhjustaja. Ka tollane haridusminister Kenneth Clarke ründas kahes avalikus kirjas lapsekeskse kasvatuse õpetusmeetodeid ja Plowdeni komitee aruannet. Kui lisada, et ka peaminister John Major ei usaldanud pedagoogilisi teooriaid ja haridusuuringuid, siis on arusaadav, miks informaalne kool hääbus ja uuskonservatism võitis. Juhani Hytönen (1993) üldistab oma monograafias põhjused, miks idealiseeritud, romantiline arusaam lapsekesksusest nii Inglismaal kui Ameerika Ühendriikides taandus ja oma mõju kaotas. Romantiline arusaam asetas vastastikku lapse ja ühiskonna ning lapse ja traditsioonilise kooli, väites, et esimene on tervenisti hea ja teine tervenisti paha.
Vooruseetika juured on antiik-Kreekas, mil keelest ja tähendab tava, või komme. Eetika on teadus või õpetus moraalist, ka moraalifilosoofia. Eetika objekt on süstemaatiline püüe mõista moraali mõisteid ja põhjendada/õigustada pea kogu eetika oli vooruseetika. Vana-Kreeka eetika keskne küsimus oli, millised on inimestes need voorused, mida täiustades saavutatakse harmooniline ja õnnelik elukorraldus polises. Aristotellikus moraaliprintsiipe ja -teooriaid (väärtusi, voorusi, praktikaid)
· Albert Suur · 354 - 430 Albertus Magnus · Üldiselt · u. 1206 -1280 · Augustinuse mõttetöös leiab tõusev kristlik kultuur · Üldist oma esimese kõrgfilosoofilise väljenduse. · Entsüklopeedilise harituse tõttu on teda nimetatud · Ta on "kristliku filosoofia" rajaja. ka "doctor universal'iseks". · Elu ja töö · Tema puhul on tegemist ühe suurejoonelisema · "Sa oled meid enese suunas loonud, ja rahutu on katsega ühendada üksikteadmisi ja kreeka meie süda, kuni see rahu leiab Sinus." filosoofiat. Confessiones. · Üldist · Augustinus kirjeldab oma "Pihtimustes" ( 13 · Albert kommenteerib Aristotelese teosei
Filosoofia kordamismaterjal, kevad 2014 1. Sõna ,,filosoofia" mõiste Traditsiooniliselt tuletatud kreeka keele sõnadest 1) philein, phileo armastama 2) sophia tarkus 2. ,,philosophia" esmatarvitus? Pole väga selge umbes 5-4. Saj. E.m.a Herodotosel verb philosopheo Pythagoras ei olevat lubanud end targaks nimetada, sest see olla ainult jumalale kohane; tema olla ainult tarkusearmastaja. Sokrates, tarkusearmastaja, kes vastandas end sofistidele, kes pidasid end tarkadeks. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (ca 624-ca 546 e.m.a) 3. Simo Blackburn, Oxfordi filosoofialeksikoni filosoofia määratlus ,,Distsipliin, mis uurib maailma kõige üldisemaid ja abstraktsemaid tunnuseid ning meie mõtlemise kategooriaid nagu vaim, mateeria, mõistus, tõestus, tõde jne. Filosoofia võtab uurimise alla mõisted, mille abil me maailmale läheneme." 4. Elmar Salumaa, Filosoofia ajalugu I filosoofia määratlus ,
`feminism' tänases Eestis veel negatiivse kõlaga ning suurele hulgale inimestele seostub see fanaatiliste naisõiguslastega, kes kiivalt oma õiguste eest võitlevad. Veelgi enam, kohati jääb mulje, et feministe peetakse poolearulisteks. Seega, on vist naiivne loota, et avalikkus naiste diskrimineerimist ühiskonnas tunnistab. Just seetõttu kahtlen, kas diskrimineeritutel on piisavalt julgust, et komisjoni poole pöördumisega avalikkuse tähelepanu endale tõmmata. Pigem olen seda meelt, et enamus valib kergema tee, nn. tradistioonilise käitumismustri ning ignoreerib fakti, et teda on diskrimineeritud. Samuti pole kindel, kuidas reageeriks diskrimineerimises kahtlustatav organisatsioon / asutus, kui mõni alluv esitaks diskrimineerimissüüdistuse. Üsna tõenäoline on, et kogu protsess kujuneks üsna ebameeldivaks, kus mõlemad pooled üritavad iga hinna eest võita. Samas olen arvamusel, et aja jooksul, peale mõningast `kohanemiseaga' muutub
... rohkem nt barbarid ja metslased 3. levik ulatuse järgi rahvuslikud ehk etnilised (ala piirdub ühe rahva territooriumiga, ei tegele missioniga) ja universaalsed ehk kosmopoliitsed usundid (ületavad ühe etnose piirid, tegelevad missioniga ehk uute järgijate värbamisega) 4. personaalse rajaja järgi rajatud usundid (pärimuse alguses on üks silmapaistev isiksus) ja mitterajatud e kujunenud usundid 5. jumala käsitluse järgi jumal kui üleloomulik nähtus keskne tähtsus ja mitte. Monoteism ja polüteismi erinevus: Erinevad nägemused, mida jumala all mõistetakse. Monoteistlikus usundid on jumal kvalitatiivselt erinev kõigest, mis on loodud, ta ei ole võrreldav ühegi loodud asja või olendiga. Lisaks siis ka tema ainulisus ehk on ainult 1 jumal. Enamjaolt arvatakse, et polüteism oli varem. Etnilistel usunditel pole enamasti personaalset rajajat. Kaanon on kindlaks määratud tekst, nt mis kuulub pühade tekstide hulka.
Windelband leiab, et tunnetus põhineb väärtusel. Kõige sügavam on väärtuspõhine. Väärtus on see, mille pärast teadust teha. Unikaalsus, see mis kordub pole väärtuslik. Väärtuskontseptsioon, kus väärtus on seotud unikaalsusega. Tuleb välja kristlik metafüüsika. Ajalugu käsitlus; Jeesuse elust jutustus. Ühelt poolt on ajalooline juhuslik; selle juhuslikkuse puhul on see, et see sündmus on tähenduslik kristlastele. Ajalugu peaks taotlema seda, et millel on tähenduses inimelu terviku jaoks. Seminar 2. Wilhelm Dilthey. Ajaloolise maailma ülesehitus vaimuteadustes. Ka see teos on filosoofia legitiimsuse suhtes. Tunnetusteooria – epistemoloogia. Vastandub metafüüsikale (traditsiooniline filosoofiline tegelemine). Ühelt poolt veel positivism (teadus on ühtne ja see teaduslik ühtsus väljendub teadusliku meetodi ühtsuses). Proovitakse leida kesktee positivismi ja metafüüsika vahel.
k 1999), kust märksõna poliitika alt leiame tõeliselt mitmemõõtmelise puzzle. ,,Poliitika: 1) kunst ja teadus, kuidas valitseda nõustumise, jõu kasutamise, intriigide, manipuleerimise ja sõjakavaluse teel; hõlmab kogu ühiskondlike suhete kompleksi ühiskondade sees ja nende vahel; 2) ,,kes mida saab, millal ja kuidas" (Harold Lasswell); 3) ,,väärtuste paigutamine võimu abil" (David Easton); 4) ,,kuningriik, kus kohtuvad südametunnistus ja võim, kus põimuvad inimelu eetilised ja sunnitegurid ning töötatakse katseliselt välja nende ebamugavaid kompromisse" (Reinhold Niebuhr)." Suurepärane kogum erinevatest vaatepunktidest poliitikale ja erinevatest toimimisviisidest reaalses poliitikas läbi aegade! Teiseks. 2011. aasta lõpus ilmunud põhjaliku algupärase eestikeelse kõrgkooliõpiku ,,Poliitika ja valitsemise alused" autorid esitavad nüüdisaegse, demokraatlikus riigikorralduses kujunenud, selgepiirilise arusaama poliitikast järgmiselt
Seega on ükskõik mille käitumine määratud lõppkokkuvõttes füüsikavõrranditega. Kõik, mis inimeses toimub, kõik, mida inimene teeb, on füüsikaliselt paratamatu. Mingit vaba tahet ei ole. Aga mis asjad on aistingud, aistingu kvaliteedid (nt värvus)? Need on fantasmid. Kuidas aga saab mittefüüsikaline mõjutada füüsikalist? Religioon on praktiliselt kasulik eelarvamus. Tekkis probleem: kuidas leida materiaalses maailmas koht eesmärkide reaalsusele, inimkäitumise vabale algele, inimelu tähtsusele, mõtte hindamisele. RENE DESCARTES (1596-1650) oli ratsionalist - filosoofia alused on mõistuses. Mitte ainult filosoof, vaid tuntud matemaatik, analüütilise geomeetria leiutaja. Mis on tõene tunnetus? - uus paradigma - eelkõige teaduslik tunnetus. Meie meeled on meie tunnetuse alused. D. küsib, kas meeled on piisavalt usaldusväärsed. Ta oli metoodiline kahtleja. Ta ei olnud skeptik, sest kahtlus ei olnud talle eesmärgiks, vaid vahendiks, et selgitada, mis on tõde.
praegusele. F: Miks? P: Kuidas? Gestaltteraapia. Algselt individuaalne teraapia, tänapäeval kasutatakse grupiteraapiana. Omapära- tugev liider, kes gruppi veab. G.teraapias keskendutakse tavaliselt ühele grupiliikmele korraga. Ta on fookuses, ülejäänud on taust. Kasutatakse kuuma tooli meetodit. Taust on vajalik, et tekitada ärevuse ja pingemomenti. Toolil istumine tekitab suurema stressi, aitab paremini kaitseid murda. Praktiline õpetus- teooriat väga pole. P eitas teooriaid, praktik. Mõisted: Figuuri ja fooni: Olulised sündmused hõlmavad teadvuse keskses koha, ülejäänud moodustavad fooni e tausta. Pearls laiendas seda. Pidas silmas vajadusi inimesele laiendamisel. Figuur on vajadus. Põhiprobleemiks on figuuri ja fooni vaheldumine. Kui rahuldatud lähevad fooniks. Kui vajadust ei ole võimalik rahuldada, jääb teraapia lõpetamata (väljaelamata emotsioonid) Gestaldi tekkimine on, kui mingi vajadus kerkib esile. Kui inimene ei saa vajadusi
praegusele. F: Miks? P: Kuidas? Gestaltteraapia. Algselt individuaalne teraapia, tänapäeval kasutatakse grupiteraapiana. Omapära- tugev liider, kes gruppi veab. G.teraapias keskendutakse tavaliselt ühele grupiliikmele korraga. Ta on fookuses, ülejäänud on taust. Kasutatakse kuuma tooli meetodit. Taust on vajalik, et tekitada ärevuse ja pingemomenti. Toolil istumine tekitab suurema stressi, aitab paremini kaitseid murda. Praktiline õpetus- teooriat väga pole. P eitas teooriaid, praktik. Mõisted: Figuuri ja fooni: Olulised sündmused hõlmavad teadvuse keskses koha, ülejäänud moodustavad fooni e tausta. Pearls laiendas seda. Pidas silmas vajadusi inimesele laiendamisel. Figuur on vajadus. Põhiprobleemiks on figuuri ja fooni vaheldumine. Kui rahuldatud lähevad fooniks. Kui vajadust ei ole võimalik rahuldada, jääb teraapia lõpetamata (väljaelamata emotsioonid) Gestaldi tekkimine on, kui mingi vajadus kerkib esile. Kui inimene ei saa vajadusi
Et loote arenguks on sobiv ainult emakas, tekivad emakavälise raseduse korral tavalised tüsistused, kui loode on kasvanud liiga suureks, et tema asukoha verevarustusest talle piisaks. Sellisel juhul võib emakaväline rasedus katkeda, tuues kaasa tõsise verekaotuse. Seega võib emakaväline rasedus olla naisele eluohtlik. Emakavälist rasedust ei ole võimalik lõpuni kanda ja loode on määratud hukkumisele. Tavaliselt püütakse emakavälise raseduse korral ema elu päästmiseks teha abort. 6.3.1.3 Pärast munajuhast väljumist Rakkude jagunemine jätkub teel emakasse ning arenevad rakud moodustavad nüüd blastotsööli ehk põislooteõõne. Blastotsööl on väike õõs rakkude keskel, mille ümber rakud kasvavad. Selle õõnest väljapoole tekib lame rakukiht. Läbipaistev vööde säilitab esialgse suuruse. Sellepärast on uued rakud aina väiksemad. Seda uut struktuuri, mille keskel on õõs, koos selle ümber kasvavate rakkudega nimetatakse blastotsüstiks ehk
näivus (muutused on, kuid nad on näivad). Kuidas jõuda tõeni? Tõeni on võimalik jõuda puhta mõistusliku tunnetuse kaudu. Olemine=puhas mõtlemine. "On olemas vaid üks olemine ja mitteolemist ei saa olla." Olev on ruumitäitev, eitab tühja ruumi. Ei saa olla liikuvust. Liikuvus peab eeldama kujutlust mitteolevast; kehal peaks olema tühi ruum, kuhu minna. Sama kehtib ka näiteks arengu, kasvamise suhtes. "Olemine ja mõtlemine on identsed." 6 meelt annavad maailmapidi liikuvusest ja kujunemisest - meeled petavad. Ainus tõde seisneb kadumatus ja muutumatus olemises. Kõrgeim reaalsus inimeses - mõtlemine. Mingit sorti Ida mõju (mis puudutab neid maailmu ja sünde jne.). Substants - puhas olemine. Selle mõiste toob Parmenides sisse. Mingi algolemine, alge, olemus, millegi all. Tavaliselt peetakse Arostotelest loogika isaks, aga mõnikord peetakse Parmenidest ka. ZENON EELEAST (u.490-430): Parmenidese õpilane
Filosoofia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen SH. klass 2011/12 Sisukord Filosoofia ,,sambad"..................................................................................................................4 Mis on filosoofia?...................................................................................................................... 5 Mileetose ehk Joonia koolkond.................................................................................................6 Eleaadid ehk elea koolkond.......................................................................................................7 Eelsokraatikute koolkond..........................................................................................................8 Sofistid........................................................................................................................................9 Sokraatikud..........
tavasid, traditsioone, religioone ja seda ristiusu paremaks levitamiseks. Kujunes mitte-euroopa rahvaste uurimisel, uuriti kaugeid, eksootilisi rahvaid. Avastati uusi rahvaid. Volkskunde: oma rahva uurimine Völkerkunde: võõraste rahvaste uurimine Etnoloogia: Alguse saanud volkskunde-laadsest uurimusest, uuritakse talurahvast, lihtrahvast. Oma ühiskonna raamides alternatiivi uurimine: eliit uurib talurahvast. Motivatsiooniks rahvuse põhjendamine. Rahvusriigi tekkimise protsess oli toimumas või toimunud. Uuritakse lihtrahva kultuuri, et tõestada, ka meil on kultuur. Etnograafia: kõige eelneva sünonüüm. Eestis, (kuni 90ndateni) vanem termin, etnoloogia kohta. Etnoloogial ning etnograafial on aga peen mõistevahe. Etnograafia on mõeldud pidem kirjeldamisena: kirjeldatakse kultuurielemente, rahvaid. Etnoloogias on olulised aga võrdlemise aspektid, mõtestamine. Folkloristika: rahvaliku esteetika uurimine. Folkloristika on rohkem tekstikeskne,
Sissejuhatus filosoofiasse 1. Loeng Kursuse kirjelduse juurde tulevad slaidid! Järgmiseks korraks: Albert Camus, Sisyphose müüt, peatükid ,,absurd ja enesetapp" ja ,,absurdi müüdid" [email protected] Tõnu Viigi e-maili aadress http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=2445 kõik, mis vajalik! EKSAM: 15. Jaanuar/22. Jaanuar! Kell 12.00 18.00(grupid) K-311 1. Loeng: Filosoofiline antropoloogia Kes on inimene? 1.Etoloogiline(teadus loomadest, nende käitumisviisidest) mõtteviis/strateegia inimest võrreldakse teiste loomadega. Mõtlev loom homo sapiens; keel kui informatsiooniedastusvahend. Filosoofid nii ei arva, tunnevad, et midagi olulist jääb puudu! Oluline on mis? Kes? 2. Eksistentsialistlik mõtteviis/strateegia Martin Heidegger ,,Sein und Zeit"(olemine ja aeg) 1927 20.saj kõige enam tsiteeritud filosoofiline raamat inimene=Dasein(siinolemine) inimene on see, kes on kohal, kes on siin. Ta ei asu vaid ühel territooriumil, vaid proitseerib end kogu maailmale. Ol
tabija24.ee, 2012). Just tõrjutus ja väärarusaamad haigusest on see, mis muudab HIV-positiivsete elu keeruliseks ja tekitab tunde, nagu edasi elamisel poleks mõtet. Suhtumise muutumisel probleem väheneks oluliselt. 3.3. Rasedus alaealisena Heidi jäi rasedaks 15-aastaselt. Kui ta oma rasedusest teada sai, oli ta väga kurb, kuna arvas, et ta poiss-sõber Tanel jätab ta maha. Ka aborti ei tahtnud ta teha. "Tema jaoks oli abort alati olnud keelatud asi ja põhjendamata mõrv. Ükskõik kui vana inimene on, suudab ta lapse üles kasvatada. Mõrvamine ei tohiks olla lubatud. Ja Heidi mõtles ikka veel niimoodi..." ( E. Sepp, Medaljon, lk 152). Kuid Tanel toetas Heidi otsust laps alles jätta. Seda otsust ei kiitnud heaks Heidi ema, kes arvas, et Heidi ei saa lapse kasvatamisega hakkama ja tüdruk rikub vaid oma tulevikku. Heidi ema oli veendunud, et Heidi raseduse pärast nende pere maine halveneb
Areng jaotatakse kaheks arenguliseks protsessiks: 1 küpsemine – arengulised muutused kehas. Tekivad vanuse suurenedes; on kohati ennustatavad; bioloogiline areng, mis põhineb geenidel 2 õppimine – kogemuse tagajärg; bioloogia põhine (mõnda asja saab õppida alles siis kui inimene on teatud informatsiooni omandamiseks küps – imikule ei saa õpetada matemaatikat) Kogemusi tuleb koguaeg juurde aga küpsemine lõppeb teatud eas ära. Areng on protsessi keskne. Mõtlemine on staatiline ja protsess (kuidas me teatud eesmärgini jõuame) on dünaamiline. Mis on arenguliste muutuste peamine põhjus? On aistinguid, mis tulevad kehast seest ja ka neid, mis tulevad keskkonnast. Keskkonna ja pärilikkuse dilemma – mõlemad mängivad rolli indiviidi arengulistes muutustes. Pikkus, kehaehitus, hääletoon, musikaalsus, häbelikkus, keele omandamise iga, emotsionaalsus, ärevus, neurootilisus (jne.) on need asjad, mis võivad vanematelt lastele edasi
Teooriad annavad võimaluse leida sarnasused erinevates andmetes on võimalik eraldi vaadelda andmeid ja teha neis üldistusi. Juhtteooriad sisaldavad uurijate jaoks kontrollitud hüpoteese. Hüpoteeside kaudu on võimalik selgitada nähtusi ja kasutada neid kõiksuguste eksperimentide ennustamiseks. Mõned uurimused kinnitavad hüpoteese, neis sisalduvaid teooriaid. Teised teadlased moodustavad neist oma teooriad, kus seletavad ootamatult pinnale kerkinud fakte. Mõned teooriad ei ole nii lihtsalt aimatavad: teised on kindlalt väljatöötatud struktuuriga, sisaldades palju informatsiooni. Areng uurijad ei arvesta mitte igat teooriat, mis seletavad arengut. Tänapäeva inimese areng on uuritav vähemalt 4 rivaalitseva teooria kohaselt
annaabi.ee 
