kirkuteenusi. Ametisse pühitses preestri piiskop. Klooster eremiitide kogukond. Püha Benedictu tegi kloostri ja uued reeglid, (monte cassino klooster). Tsölibaat keeld abielluda. Misjon ristiusu lähetamine mittekristlastele. Misjonär levitaja. Abt mungakloostri juht. Abtiss nunnakloostri ülem. 8. Kirikulõhe. 1054. A jaguneb ristiusu kirik kaheks: Idakirik ehk õigeusu kirik: patriah, Kreeka ja kohalikud keeled, abielukeeld vaid kõrgvaimulikel. Läänekirik ehk katoliku kirik: Ladina keel, paavst, abielukeeld kõigil vaimulikel. 9. Bütsants. Ida-Rooma riik. 324-330 Konstantinoopoli ehitamine. Byzantion > Konstantinoopol > Istanbul. Keiser Justinianus Esimene 527- 565: Vallutas Itaalia, Kartaago. Annab välja tsiviilseaduste kogu ehk Rooma õiguse. Laseb ehitada Hagia Sophia katedraali. Keiser piiramatu võimuga. Senat andis Keisrile nõu. Patriarh Bütsantsi kirikupea
Ida kiriku keskus ja kirikupea: Konstantinoopol, patriarh Kiriku ja riigivõimu suhted Bütsantsis: Bütsantsi kirik keisrivõimu kontrolli all, kirik osa riigiaparaadist, Konstantinoopoli patriarh ei saavutanud kunagi Rooma paavstiga võrreldavat sõltumatust ilmalikust võimust. Erinevused kahe kiriku vahel: Lääne kirik e roomakatoliku Ida kirik e kreekakatoliku e ortodoksi 1. võim Rooma paavstil 1. kirik keisrivõimu all 2. vaimulike abielukeeld 2. abielukeeld ainult kõrgvaimulikel 3. Benedictuse kloostrireeglid 3. antiikajast ärit traditsioonid 4. Püha Vaim lähtub Isast ja Pojast 4. Püha Vaim lähtub Isast Kirikulõhe 1054: paavst ja patriarh panid teineteise kirikuvande alla, mis tähistas ida- ja läänekiriku lõplikku lõhet. Tagajärjed: erinev nimetus, Bütsantsis ei tekkinud kultuurilangust, seal kanti edasi antiikkreeka traditsioone
12) abt; abtsiss mungakloostri ülem; nunnakloostri ülem 13) sakramendid pühad toimingud kirikus 14) indulgents - patulunastuskiri 15) patriarh õigeusu kiriku pea 16) monoteism - ainujumalus 17) dogma põhimõte, tõekspidamine, mis ei kuulu vaidlustamisele (nt. jumala olemasolu) 18) teoloogia - usuteadus 19) tsölibaat vaimulike abielukeeld 20) reformatsioon XVI sajandil toimunud usupuhastusliikumine, mille tagajärjel kujunesid katoliikluses eraldunud protestantlikud kirikud 21) protestandid reformatsiooni tulemusena katoliku kirikust eraldunud kristlike usuvooludega inimesed 22) pildirüüsteliikumised ikoonide hävitamine 23) protestantlikud usuvoolud: luterlus, kalvinism, puritaanlus, anglikaani kirik, hugenotid
1. Katedraal- piiskopkonna peakirik, kus asub piiskopi troon e kateeder; toomkirik. 2. Tonsuur- paljakspöetud lagipea, vaimuliku seisuse tunnus. 3. Tsölibaat- vaimulike abielukeeld. 4. Toomkapiitel- toomkiriku juures tegutsev kõrgemate vaimulike (toomhärrade) kogu. 5. Toomhärra- kõrgemad vaimulikud, kes osalesid piiskopkonna valitsemisel ja moodustasid toomkapiitli. 6. Kardinal- paavsti nõuandja, kellel on õigus valida järgmine paavst. 7. Kuuria- paavsti õukond. 8. Kirikukogu- kõigi piiskoppide nõupidamine. 9. Patt- halb, Jumalale mittemeelepärane tegu. 10. Pärispatt- Aadama ja Eeva üleastumine Jumala keelust. 11
varastada, kõlvatut elu 2) põhjuseke elujanu 2) ramadan 7 surmapattu elada 3 )see tuleb kustutada 3) almused 4)8-osaline tee õnnele 4) palverännak (tarkus, kõlblus, 5) ainujumal meditatsioon) Mõisteid sansaara-ümbersünd dzihaad-võitlus tsölibaat-abielukeeld Isa on olulisem kui Poeg õndsaks saab usu läbi, kirik nirvaana-õndsus uskumatutega 7 sakramenti, missa, ei vahenda inimest ja keelud, n. alkohol, klooster, pühakute kultus, jutlus kreeka, kirikuslaavi Jumalat, ei poolda tsölibaati
Mille poolest erinevad teineteisest katoliku ja luteri kiriku interjöör? Mida erinevat oskad välja tuua jumalateenistuse korra kohta? Luteri kirikus pöörati suurimat tähelepanu jutlusele ja palvetele, eemaldati üleliigsed kaunistused ja pühapildid, jutlus oli rahvakeelne ning kesksel kohal lisaks jutlusele oli ka kirikulaul. Katoliku kirik- 7 sakramenti, pühakute kultus, ladinakeelne Piibel, ladinakeelne jumalateenistus ja rahvakeelne jutlus, õndsaks saab kiriku vahendusel, munklus, abielukeeld preestritel. Luteri kirik- 2 sakramenti (ristimine ja armulaud), pühakute kultuse eitamine, emakeelne pühakiri, rahvakeelne jumalateenistus ning jutlus, õndsaks saab läbi usu, munkluse keeld, tohib abielluda preestritel. 6. Kas vatureformatsioon täitis oma eesmärgi? Minu arvates mitte, kuna vastureformatsiooni mõte oli püüda takistada kirikulõhe tekkimist, aga kirikulõhe tekkis ja tekkis luteri usk ning kalvinistlik ja anglikaani kirik.
pinged arenesid tihtipeale relvastatud kokkupõrgeteks aja jooksul olid patriitsid sunnitud mööndusi tegema ja plebeid võitsid patriitsidega võrdsed õigused esmalt anti neile õigus pidada omaette koosolekuid ja valida endi seast rahvatribuunid PINGED PATRIITSIDE JA PLEBEIDE VAHEL Rahvatribuunid spetsiaalsed ametnikud, kes võisid keelustada senati ja riigiametnike iga otsuse, mis kahjustas plebeide huve hiljem keelati võlaorjus, tühistati patriitside ja plebeide abielukeeld nind plebeidele võimaldati pääs kõigisse riigiametitesse plebeide koosolekutel hakkasid osalema ka patriitsid aastal 287 eKr sai plebeide koosolek õiguse võtta vastu üldkohustuslikke seadusi, seega sai sellest kogu Rooma riigi rahvakoosolek erinevused patriitside ja plebeide vahel kadusid KAHETEISTKÜMNE TAHVLI SEADUSED 450. aastal eKr plebeide ja patriitside võitluse tippajal pandi kirja esimesed Rooma seadused seadused kirjutati 12le pronkstahvlile, neid
riigi ettekirjutusele. BÜTSANTS. KIRIK JA KULTUUR Hilise Rooma riigi aegset tähtsad ristiusukeskused Jeruusalemm, Aleksandria ja Antiookia- langesid araablaste võimu alla ning läksid Bütsantsile ja ristiusule kaotsi. Konstantinoopoli patriarh oli nüüd riigi kõrgeim kirikutegelane. Bütsantsi riik seisis keisrivõimu all. Piirkondlikud kirikujuhid ehk metropoliidid valisid Konstantinoopoli patriarhi.Ida- ja läänekiriku erinevused suurenesid: Idas ei kehtinud vaimulike abielukeeld, idakirikus usuti , et Püha Vaim lähtub Isast (Jumalast), paavstid aga, et see lähtub Isast ja Pojast (Kristusest). Ida- ja läänekiriku lõplikku lõhet tähistab aasta 1054. Lääne kristlaskond nimetatakse nüüd roomakatoliku kirikuks ja ida oma kreekakatoliku ehk ortodoksi kirikuks. HARIDUS Õppetekstidena kasutati antiikautorite teoseid. Õpetlased kirjutasid Platonist ning Aristotelesest, püüdes antiikfilosoofiat ristiusu tõdedega ühte sobitada. Pärast
riigi ettekirjutusele. BÜTSANTS. KIRIK JA KULTUUR Hilise Rooma riigi aegset tähtsad ristiusukeskused Jeruusalemm, Aleksandria ja Antiookia- langesid araablaste võimu alla ning läksid Bütsantsile ja ristiusule kaotsi. Konstantinoopoli patriarh oli nüüd riigi kõrgeim kirikutegelane. Bütsantsi riik seisis keisrivõimu all. Piirkondlikud kirikujuhid ehk metropoliidid valisid Konstantinoopoli patriarhi.Ida- ja läänekiriku erinevused suurenesid: Idas ei kehtinud vaimulike abielukeeld, idakirikus usuti , et Püha Vaim lähtub Isast (Jumalast), paavstid aga, et see lähtub Isast ja Pojast (Kristusest). Ida- ja läänekiriku lõplikku lõhet tähistab aasta 1054. Lääne kristlaskond nimetatakse nüüd roomakatoliku kirikuks ja ida oma kreekakatoliku ehk ortodoksi kirikuks. HARIDUS Õppetekstidena kasutati antiikautorite teoseid. Õpetlased kirjutasid Platonist ning Aristotelesest, püüdes antiikfilosoofiat ristiusu tõdedega ühte sobitada. Pärast
Roomast tekkis Bütsants riik VALITSEJA TIITEL Keiser VÕIM Keisril piiramatu võim, oli nii ülemkohtunik, seaduseandja kui ka kristuse asemik maal KOOSSEISU KUULUVAD ALADBalkani ps, väike-aasia, põhja-aafrika põhjarannik, pürenee ps, hispaania lõunaosa, egiptus, vahemere idarannik VAENLASED Lõunaslaavlased, langobarid, bulgaarid, araablased, türklased RELIGIOON Ristiusk(kreeka katolikuusk), kostantinoopoli patriarh, kirik keisrivõimu all, vaimulikele ei kehtinud abielukeeld,seda nõuti vaid kõrgvaimulikelt kõigile võrdses õigused, 1054 aastal ida ja lääne kirik lõhenesid, läänlastel roomakatoliku kirik ja idal kreekakatoliku ehk ortodoksi kirik OLULISED SAAVUTUSED Hagia sophia katedraal, rooma õigus, kõrged koolid, antiikkultuurialaste leksokonide koostamine, RIIGI LÕPP 1453 türklased vallutasid Konstantinoopoli ARAABIA RIIK RIIGI TEKE 622. põgeneb muhamed mekast mediinasse, 630. Aastal, kui Muhamed tuleb
tõttu jaguneb Saksamaa kahte leeri: 1. lutheri pooldajad(Friedrich Tark võtab ta enda kaitse alla, Luther tõlgib piibli saksa keelde 1522/1534 2.keisri pooldajad *LUHERI PÕHISEISUKOHAD: *paavsti ülemuslikkuse eitamine *piibel on vaieldamatu autoriteet *emakeelse piibli ja jutluse nõue *vaid armulaud ja ristimine sakramentideks *tahtevabaduse eitamine *kirikupea on riigivalitseja *pühakutekultuse eitamine *tselibaadi(abielukeeld) kõrvaleheitmine *kloostrite ja mungaordude kaotamine *kirikuvarade võõrandamine VASTUREFORMATSIOON 1.Reformatsiooni mõju Euroopale: *ideed levivad ülekogu Euroopa väljaarvatud Hispaania, kogu Pürenee ja Venemaa *eesmärk ei ole uue usu loomine, vaid pöördumine tagasi algkristluse juurde *reformatsiooni käigus levivad kirjandus: Piibli tõlkimine erinevatesse keeltesse. Eesti keelde tõlgitakse 1739. A Jüri kiriku pastori poolt. 2
Saadik läks patriarhiga tülli ja nad panid teineteise kirikuvande alla. Pani aluse lääne ja ida kirikule Rooma katolik kirik Kreeka katolik kirik õigeusukirik Paavst patriarh Konstantinoopol Lähtub nii isast kui ka pojast Lähtub ainult isast Tsölibaat-abielukeeld Ainult munkadel *Talupojad: Pärisorjadel on maa, kuid orjadel mitte? Talupoegade pärisorjastamine Rendihärrus – Lääne-Euroopas. Rentis kogu oma maa talupoegadele välja. Talupojad peavad tasuma kas rahas või milleski muus nt. Viljas Mõisahärrus – Ida-Euroopas. Rendib osa maad välja, teise osateeb mõidadeks (oma maa). Mõis – majanduskompleks Sunnismaisus – ei tohi vahetada elukohta ja peab peremehele koormisi maksma või tema
- suurenesid erinevused lääne- ja idakiriku vahel (al.9.saj) - 1054 kirikulõhe e. suur skisma: Kreekakatoliku ehk õigeusu (ortodoksi) kirik Roomakatoliku ehk katoliku kirik Pea- Konstantinoopoli patriarh Pea- Rooma paavst Keskus- Konstantinoopol Keskus- Rooma Püha vaim lähtub isast Püha vaim lähtub isast ja pojast Abielu keeld vaid kõrgvaimulikel Abielukeeld kõigil vaimulikel - ikonoduulid ( ikoonide austajad, ikooniteenijad, nende arvates pühapiltide ehk ikoonide austamine lubatud) ja ikonoklastid (ikoonide mittelubajad, ikoonipurustajad, 730. a keelab keiser Leon III ikoonide kummardamise- väidab, et ebajumalakummardamine, ilmselt mõjud islamist, kus jumala jt kujutamine keelatud) 8. Bütsantsi kultuur ja selle tähtsus - Bütsantsi kultuur on omapärane vahelüli antiikkultuuri ja tolleaegsete Idamaade ja
Lääne-roomas-katoliiklik kirik( ladina ameerika ,poola, itaalia, leedu) Ida-roomas-õigeusu kirik(kreeka katolik kirik-) 1054.a. kirikulõhe 1.ristiusu kirik 2.jeesuse õpetus 3.ristiusu põhisuund Erinevused Katolik õigeusk Kirikupea- paavst piirkondlik kiriku peapatriarh.Igal kirikulon oma patriarh. ladina keelne kohalikud keeled Tsölibaat-abielukeeld abielu lubatud .munkadel keelatud. 7sakramenti jagati armu armulaud.on ka 7 sakramenti. 3-ainsus 3-ainsus puudub.Isa roll on suurem. Terve käega risti ette lõõmine 3 sõrmega löömikne. Erinevad ristid Hapendatud või hapenemata leib?????? 16.saj. 1517.- katolikust kirikust eraldub protestantlik kirik. P Kirikupea puudub Ei tunnistata sakramente,dogmaks on Piibel.
Partiitsid- suursuguste suguvõsade liikmed, kuulusid kõik kodanikuõigused: riigi- ja preestriamet. Plebeid- keskmise jõukusega, vaesed talupojad, võisid osaleda rahvakoosolekul, kuid riigiametisse ei saanud, täitsid sõjaväekohust. Partiitside ja plebeide suhted olid omavahel teravad, plebeid nõudsid endale rohkem õigusi. Esmalt anti neile õigus pidada omaette koosolekuid ja valida enda seast rahvatribuunid- kaitsesid plebeide huve. Hiljem keelati võlaorjus, tühistati abielukeeld eriklasside vahel, võimaldati pääs riigiametitesse. Plebeide koosolek sa õiguse vastu võtta üldkohustuslikke seadusi. 12. tahvli seadused- 450 eKr, 1. Rooma seadused, kirjapanekut nõudsid eelkõige plebeid Riik, õigus, armee -Vabariik Roomlased kasutasid oma riigi kohta nimetust res publica (avalik asi), sest peaaegu kogu rahvas võttis osa valitsemisest. Rooma rahva moodustasid kõik partiitsid ja plebeid. Riigikord oli aristokraatlik.
pidada suuremat osa Euroopa elanikest kristlasteks. Kiriku aluseks olid piiskopkondade võrgustik ja paavstivõim. Kiriku pea oli Rooma piiskop e. paavst, kellele allusid kõik vaimulikud ja teatud aadlikud ning ka usklik lihtrahvas. 11.-12. sajandil viidi läbi kirikureform, mis nägi ette tagasipöördumise vaesuse ning kuulekuse juurde. Selle algatajaks oli paavst Gregorius VII, kelle eesmärgiks oli suurendada kiriku sõltumatust. Tasapisi kehtestati vaimulikele ka abielukeeld e. tsölibaat. Enamik kloostreid rajati maale ja nende levik viis ristiusu ka talupoegadeni. Benediktlaste ja tsistertslaste kloostrid, mis ei paiknenud linnas vaid maal ja olid seotud rohkem maaühiskonnaga. Kuid koos linnade arenguga tekkisid ka kerjusmunkade ordud, nt. frantsiskaani ordu. Selliste ordude eesmärk oli levitada alandlikkuse ja vaesuse sõnumit. Dominiiklaste ordu jälgis ka sarnast õpetust. Nende sihiks oli kõrvale kaldunuid tagasi tuua
Erinevused jumalateenistuste läbiviimisel: läänekirikus said armulaual ilmalikud vaid leiba, idakirikus said armulaual ilmalikud nii leiba kui ka veini; läänekirikus pakuti armulaual hapendamata leiba, idakirikus hapendatud leiba; läänekirikus tehti ristimärki 5 sõrmega, idakirikus 3 sõrmega; läänekirikus olid jumalateenistused vaid ladina keeles, idakirikus lubati jumalateenistusi ka kohalikes keeltes; läänekirikus oli vaimulike suhtes abielukeeld ehk tsölibaat, idakirikus kehtis tsölibaat vaid munkade suhtes. 1054. aastal puhkes kirikutüli nii suureks, et Rooma paavst ja Konstantinoopoli patriarh panid teineteist vastastikku kirikuvande alla. Seda aastat peetaksegi aastaks, mil kirikulõhe ehk skisma sai lõplikult teoks. Nii kaks ristiusu kirikut Rooma katoliku ja Apostliku õigeusu (ortodoksi) kirik. Ristisõjad Läänekiriku ehk Rooma katoliku kiriku õhutatud sõjad mittekristlaste ja ketserite vastu. Põhjused:
Erinevused jumalateenistuste läbiviimisel: läänekirikus said armulaual ilmalikud vaid leiba, idakirikus said armulaual ilmalikud nii leiba kui ka veini; läänekirikus pakuti armulaual hapendamata leiba, idakirikus hapendatud leiba; läänekirikus tehti ristimärki 5 sõrmega, idakirikus 3 sõrmega; läänekirikus olid jumalateenistused vaid ladina keeles, idakirikus lubati jumalateenistusi ka kohalikes keeltes; läänekirikus oli vaimulike suhtes abielukeeld ehk tsölibaat, idakirikus kehtis tsölibaat vaid munkade suhtes. 1054. aastal puhkes kirikutüli nii suureks, et Rooma paavst ja Konstantinoopoli patriarh panid teineteist vastastikku kirikuvande alla. Seda aastat peetaksegi aastaks, mil kirikulõhe ehk skisma sai lõplikult teoks. Nii kaks ristiusu kirikut Rooma katoliku ja Apostliku õigeusu (ortodoksi) kirik. Ristisõjad Läänekiriku ehk Rooma katoliku kiriku õhutatud sõjad mittekristlaste ja ketserite vastu. Põhjused:
Konstantinoopoli piiskop ehk patriarh pidas ennast Konstantinoopoli peapiiskopiks. Problemaatilised erinevused olid ka usuküsimustes. Erinevuste tõttu usuküsimustes viskasid vastastikku teineteist Rooma paavst ja Konstantinoopoli patriarh kirikust välja aastal 1054. Sellest arenes välja kaks suunda katoliku kirik läänes ning õigeusu kirik idas. Idakirik : 1) Peeti tähtsaks ikoone. 2) Püha Vaim lähtub Isast(Jumalast). 3) Ei kehtinud vaimulike abielukeeld. 4) Patriarh ei saavutanud kunagi sõltumatust ilmalikult võimust. Läänekirik : 1) Ikoonid olid välistatud vastuolus Piibli keeluga valmistada Jumalast kuju või pilti. 2) Püha vaim lähtub Isast ja Pojast. 3) Vaimulikel kehtis abielukeeld. 4) Paavst saavutas sõltumatuse ilmalikult võimust. 16. Linnade areng ja kasv kõrgkeskajal. Olulisimad keskaegsed linnad. Linnade arengu põhjused. Linnad hakkasid arenema, sest need kujunesid kaubanduskeskusteks. Suured linnad tekkisid
kaotsi. Kuid see tugevdas Bütsantsi kiriklikku ühendust, sest Konstantinoopoli patriah oli nüüd vaieldamatult riigi kõrgeim kirikutegelane. Bütsantsi kirik seisis kindlalt keisrivõimu kontrolli all. Konstantinoopoli patriahi valisid ametlikult küll vaimulikud, rahvas ja piirkondlikud kirikujuhid ehk metropoliidid, kuid tegelikult jäi viimane sõna siiski keisrile. Idas ei kehtinud vaimulike abielukeeld, seda nõuti ainult kõrgvaimulikelt. Bütsantsis ei levinud Lääne-Euroopas domineerinud Benedictuse kloostrireeglid ja kloostreid ausutati antiikkirjas pärit traditsioonidest lähtuvalt. Idakirikus usuti muistse kombe kohaselt, et Püha Vaim lähtub Isas (Jumalast), paavstid aga kinnitasid Karl Suure ajast peale , et Püha Vaim lähtub Isast ja Pojast (Kristusest). Erimeelsuste tulemusel panid paavst ja patriah 1054
kirikule ja paavstile. Konklaav on vastavate juhiste järgi paavsti valimiseks peetav kardinalide nõupidamine. Ketser kristluses hereesia pooldaja isik, kes kaldub kõrvale kiriku õpetusest Pagan on nimetus, mida kasutasid algkristlased nende kohta, kes keeldusid omaks võtmast ristiusku ja jäid vanade traditsiooniliste kohalike usundite juurde. Tsölibaat on abielukeeld. Noviits katseajal olev isik kloostris. Nunn on vaimsele elule pühendunud (nais)isik, kes üldreeglina on saanud pühitsuse, andnud vastava tõotuse ning on seeläbi vaimuliku ordu (organisatsiooni) liige. Kerjusmungaordu dominiiklaste ja frantsisklaste ordud. Vasall ehk läänimees oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal. Senjöör oli suurfeodaal kellest olid sõltuvuses feodaalses hierarhias madalamal seisvad feodaalid ehk vasallid.
kirikukihelkondadeks, mille eest hoolitsesid kogudusepreestrid. Kihelkonna usuelu keskus oli kihelkonnakirik. Seal käidi pühapäeviti jumalateenistusel, abielluti, ristiti lapsi, palvetati surnute eest, kes olid maetud kiriku juurde kalmistule. Kõik vaimulikud moodustasid ühiskonnas eraldi seisuse, mis arvati olevat püham ja asuvat Jumalale lähemal kui muud seisused. Vaimulikelt eeldati täielikku kirikutööle pühendumist: nad pidid elama tsölibaadis. Tsölibaat on vaimulike abielukeeld. Vaimulike väliseks tunnuseks oli tonsuur ehk paljakspöetud lagipea ja eriline riietus. Kiriku õpetus Kirik õpetas, et aegade alguses lõi Jumal inimese oma näo järgi. Ta seadis ta elama ilusasse aeda (paradiisi) ja andis talle võimu kogu loodu üle. Kuid esimene inimene Aadam tegi pattu: ta astus üle Jumala käsust ja aeti seetõttu paradiisiaiast välja. Selle esimese patu, pärispatu
Patriitsid ja plebeid. Kodanike jaotus 2: patriitsid(patres-isad) olid suursugustest suguvõsadest ning neile kehtisid kõik õigused-riigi/preestriametid, senatid. Ülejäänud olid plebeid(plebs-rahvahulk), kes jäid patriitsidele alla. Abielud nende vahel olid keelatud.Moodustasid enamuse Rooma armeest, mis andis neile õiguste laienemise võimaluse. Pinged->relvastatud konfliktid. Seejärel anti plebeidele õigus valida rahvatribuunid-ametnikud,kaitsesid nende huve. Keelati võlaorjus, abielukeeld tühistati, riigiametid olid avatud.287 eKr said nad vastu võtta seadusi. Aristokraatia koosnes patriitsidest ja plebeidest. 450 eKr pandi kirja Rooma seadused 12 pronkstahvlile, et vältida omavolilist suusõnade tõlgendamist. 22.RIIK,ÕIGUS,ARMEE. Res Publica-avalik asi-vabariiklik korraldus. Rooma rahvas- populus romanus-rooma kodanikkond. Riigiametnikud-magistraadid ja senat-vanemate nõukogu juhtisid riiki, kuigi riigikord oli aristokraatlik. Ametitesse pääsesid piisavalt
2)paiknemine soodsas kauplemiskohas 3)elanikkonna arv pisut suurem 4)linn moodustas omavalitsusliku kogukonna Millised erinevused kujunesid roomakatoliku ja kreekakatoliku kiriku vahel? Too kaks näidet. Mis aastal ja milleni erinevused viisid? Aastal 1054 ( Suur kirikulõhe ) 1)roomakatolik kirik: katolik usk , kreekakatolik kirik: õigeusk 2) paavst patriarh Mida taotlesid Cluny liikumine ja tsistertslaste ordu? Vaimulike abielukeeld, seisid vastu kirikuametite müümisele, luksusest loobumine, karmimad kombed, järjekindel füüsiline töö, lähtuti Benedictuse reeglitest. Milles erinesid kerjusmungaordud varasematest mungaordudest? Nimeta kaks tuntumat kerjusmungaordut. Mille poolest nad üksteisest erinesid? Einevalt tsistertslastest, kes püüdsid ilmaelust eemale tõmbuda, tegutsesid kerjusmungaordud linnades keset publitsevat elu, kuulutasid jumalasõna ja kutsusid patukahetsusele.
rentnikeks. Keisrid püüdsid talupoegi aidata aga asjatult. Sellest kõigest tekkis suur probleem. Sõjavägi moodustas algselt palgaarmee. Hiljem said maakaitseväelased teenistuse eest maatüki ning pidid end elatama ja relvastama. Värvati ka talupoegi. Võidi tõusta kõrgele tänu sõjaväele. 14) Mille poolest erineb õigeusu kirik katoliku kirikust? Milline tähtsus on Bütsantsi kultuuril maailma ajaloos? – Idas ei kehtinud ka vaimulike abielukeeld. Bütsantsis ei levinud Lääne-Euroopas levinud Benedictuse reeglid. Lõplikult lähtuti aga Püha kolmainsuse dogma tõlgendamisest. Idakirikus arvati, et Pühavaim lähtub Isast, kuid läänekirikus seevastu Isast ja Pojast. Bütsantsi ajal rõhuti haridusele, mis on toonud meieni suure osa antiikkirjandusest. 15) Nimeta lääne-, lõuna- ja idaslaavlaste asualad. Kuidas tekkis slaavi tähestik? Kes ja miks asutasid Vana-Vene riigi? Kuidas Venemaa ristiusutati
andma. Pinged arenesid mõnigi kord relvastatud kokkupõrgeteks. Aja jooksul olid patriitsid sunnitud mööndusi tegema ja plebeid võitsid järk-järgult kätte patriitsidega võrdsed õigused. Esmalt anti neile õigus pidada omaette koosolekuid ja valida endi seast rahvatribuunid (spetsiaalsed ametnikud,kes võisid keelustada senati ja riigiametnike iga otsuse, mis kahjustas plebeide huve) Hiljem keelati võlaorjus, tühistati abielukeeld ning plebeidel võimaldadi pääseda kõigisse riigiametitesse, samuti jagati neile maatükke Itaalias vallutatud aladel. Institutsioonid ja võimu teostamine Riiki juhtisid igal aastal valitavad riigiametnikud magistraadid - ja vanemate nõukogu senat. Sinna said vaid rikkad ja tuntud. Seal oli ka rikkaid plebeisid. Kuigi riiki juhtisid aristokraatlikud ametnikud, sai lihtrahvas siiski ka rahvakoosolekutel sõna sekka öelda. Magistraadid jagunesid: Konsuliteks neid oli 2
Kirikutes imettegevad ikoonid, ikonostaas, mosaiikkaunistused.Vaimulikel oli lubatud abielluda.8. 10. s ristiusustati Serbia, Bulgaaria, Rumeenia, Venemaa Katoliku usk Juht Rooma paavst, kes oli liidus kristlike monarhidega. Piibel ja jumalateenistus ladina keeles. Peakirik Püha Peetruse katedraal Roomas.16.s rajati indulgentside müügist saadud rahaga uus katedraal.Kirikuid kaunistasid freskod, reliikviad ,altar. Vaimulike abielukeeld (tsölibaat). Kirik korraldas 11.- 13.saj ristisõdasid paganate ja moslemite vastu. 8. Milles seisnes katoliku kiriku positiiv ja negatiivne roll keskaegses ühiskonnas? Katoliku kiriku positiivne ja negatiivne roll keskaegses ühiskonnas seisnes selles, et kirik muutus mõttevabaduse ja teaduste arengu takistajaks, kirku ettekirjutised ja dogmad pidurdasid teaduse arengut, piibel muutus
Ballatores- sõdijad (feodaalid e. rüütliseisus)- kristlaste ja maa kaitsmine Laboratores- töötegijad (talupojad) BÜTSANTS 395-1453 Ida-Rooma keisririik Parem majandus (tugevam), kõik maksavad makse ja nendega peetakse üleval sõjaväge, looduslikult kaitstud. Ida- Kreeka katolik kirik- õigeusu kirik, valitseja (keiser), emakeelne, kloostrid (puuduvad mungaordud). Lääne kirik- Rooma katolik kirik- paavst, ladina keelne, kloostrid, abielukeeld(tsölibaat) IV- piibel tõlgitakse ladina keelseks „Vulgata“ 1054 skisma- kirikulõhe, ristiusu kirik läheb lõhki. ISLAMI TEKE- Araabia poolsaarel. Meka kaubanduslinn, seal sündis Muhamed (570). ta hakkab levitama kristluse ja judaismi vahepealset usku. Feodaaltsivilisatsioon ja Frangi riik Põhimõisteteks katoliiklus ja feodalism. Ruumiks on katoliikluse piir, lõplikult kujuneb välja, kui ristiusustatakse viimased paganarahvad.
Patriitsid ja plebeid. Kodanike jaotus 2: patriitsid(patres-isad) olid suursugustest suguvõsadest ning neile kehtisid kõik õigused- riigi/preestriametid, senatid. Ülejäänud olid plebeid(plebs-rahvahulk), kes jäid patriitsidele alla. Abielud nende vahel olid keelatud.Moodustasid enamuse Rooma armeest, mis andis neile õiguste laienemise võimaluse. Pinged->relvastatud konfliktid. Seejärel anti plebeidele õigus valida rahvatribuunid-ametnikud,kaitsesid nende huve. Keelati võlaorjus, abielukeeld tühistati, riigiametid olid avatud.287 eKr said nad vastu võtta seadusi. Aristokraatia koosnes patriitsidest ja plebeidest. 450 eKr pandi kirja Rooma seadused 12 pronkstahvlile, et vältida omavolilist suusõnade tõlgendamist. 22.RIIK,ÕIGUS,ARMEE. Res Publica-avalik asi-vabariiklik korraldus. Rooma rahvas-populus romanus-rooma kodanikkond. Riigiametnikud- magistraadid ja senat-vanemate nõukogu juhtisid riiki, kuigi riigikord oli aristokraatlik
19) patroon-- jukas ja suursugune inimene Vana-Roomas, kes vttis vaesema roomlase kliendina oma kaitse alla klient-ennast patrooni kaitse alla andnud inimene Vana-Roomas ja Itaalias, vastutasuks totas patrooni ustavalt teenida. ...Patroon ja klient rikkaid ja vaeseid roomlasi hendas sageli patrooni ja kliendi vahekord, klient oli vaene Patriits- muistsest suguvsast prit suursugune roomlane Plebei- Vana-Rooma lihtrahva liige Patriits ja plebei- neil oli abielukeeld, Rooma vabariigi algul olid plebeid riigivimust krvale jetud, kuid aja jooksul vtsid nad ktte patriitsidega vrdsed igused 20)Nobiliteet- mis on , miks tekkis? uus lemkiht, mis koosnes rikkamatest plebeidest ning patriitsidest. 21) Riigivalitsemine-Ateena, Sparta, Rooma vabariik- vrdlus Rooma Vabariigi ajal : Kuningate asemel psesid vimule kaks konsulit, kes valitsesid sjavge. Suurema reaalse vlisohu korral mrati pooleks aastaks ametisse ka diktaator
Keskajal toimus olulisim kirikureform 11-12 sajandi vahetusel. Selle algatajaks oli paavst Gregorius 7 ,kelle eesmärk oli suurendada kiriku sõltumatust ilmalikest valitsejatest. Suurema vabaduse kõrval oli reformijate eesmärgiks ka kiriku enese ideeline uuendamine ja puhastamine. Vaimulikelt nõuti tagasipöördumist vaesuse ja lihtsuse juurde. Vaimulikkele kehtestati ka tsölibaat ehk abielukeeld. Samuti võideldi simoonia vastu. Reformi mõjul asutati 12 sajandil uusi mungaordusid. Reformitud ordudest olulisem on tsistertlaste ordu. Tänu annetustele ja uute põlluharimisviiside oskuslikule kasutusele said tsisterlaste kloostritest suured majanduskeskused ning ordu kiiresti rikastus. Koos linnade arenguga sündisid uut tüüpi ordud- kerjusmungaordud.
* Tavaliselt valib riigipea kas riigi esindusorgan (nt. parlament) või valijad. Rahva jagunemine * patriitsid-suursuguste suguvõsade liikmed, rikkamad kodanikud * plebeid-lihtrahvas (talupojad ja mõned rikkamad linnakodanikud) Patriitside ja plebeide suhe * Ei tohi omavahel abielluda, plebeid ei pääse riigiametisse ja preestriks ega senatisse * Aja jooksul plebeide õigus kasvab -Rahvatribuunide valimine -Keelati võlaorjus -Tühistati abielukeeld -Sisuliselt võrdsed * Omavahelise nägeluse käigus pandi kirja esimesed Rooma seadused: Kaheteistkümne tabeli seadused * Riiki juhivad ametnikud ja senat Magistraadid-riigiametnikud Konsulid-kõrgemad magistraadid, juhtisid Rooma armeed Preetorid-võisid konsuleid vajadusel asendada, korraldada õigusemõistmist, kuid nad võisid ka juhtida sõjaväge Tsensorid-valiti konsulite seast, ülesannde kodanike loenduse korraldus, senaatorite nimekirja
lepinguga. Võrreldes alalhoidlikuma õigeusuga on katoliku kiriku sisekord ja õpetus rohkem muutusi läbi elanud. Üheks taoliseks erinevuseks on varakeskajal kujunenud õpetus p a av s t i s t kui Kristuse a s e m i k u s t . Katoliku kiriku pead loetakse Jeesuse lähima õpilase apostel Peetruse pärijaks. Katoliku vaimulikkonna struktuur on keerukas. Preestrit peetakse inimeste ja Jumala vahendajaks. Vaimulikuks võivad olla ainult mehed. Kehtib t s ö l i b a a t ( abielukeeld). Vaimuliku tunnuseks on t o n s u u r ( paljakspöetud laik lagipeas). M u n g a - ja n u n n a s e i s u s tähistab pühendumist Jumala teenimisele kindlate reeglite järgi ( ordueeskirjad, kloostrikord). Rohkearulistest katoliku ordudest on tähtsamad : 1) benediktlased. Elavad kloostreis, tegelevad palvetamise ja kehalise tööga; 2) frantsisklased. Peavad elama lihtsuses ja vaesuses, tegelevad põetamise, hoolekande ja loodushoiuga; 3) dominiiklased
Prenestino) on laenatud ta sünnilinnalt Rooma lähistel, kus ta noorusaastatel Palesrtina katedraalis organistikohta pidas. Helilooja kujunemine ja karjäär on seotud aga Roomaga. 1551 sai noorest ja veel vähetuntud Palesrtinast Rooma Peetri kiriku kapelli juht ning 1955 sai temast (vaatamata sellele, et ta oli abielus) paavsti isikliku kapelli laulja (selliste kapellide liikmed pidid olema vaimuliku seisuses või vähemalt seda taotlema, sest roomakatoliku vaimulikele kehtib abielukeeld tsölibaat). Kohe pärast Julius III surma katkes Palestrina kiire tõus ja ta määrati eelmisest tagasihoidlikumasse ametisse, Lateraani basiilika kapellmeistriks, kust ta 1560 konfliktide tõttu lahkus. 1571. Aastast surmani teenis ta taas Rooma Peetri kiriku kapelli juhina. 1580 suri Palestrina abikaasa ja helilooja valmistus kiiresti vastu võtma vaimuliku pühisust, mile puudumine oli tema karjääri takistanud, kuid kaheksa kuu pärast toimus uus laulatus Rooma suurettevõtja
Kujunes välja eremiitlus (usueluvorm, mis põhineb askeetlikul ilmalikust elust eraldumisel, abielutusel ja võimalikult intensiivselt kultusetoiminguis osalemisel), sellest edasi esimesed kristlikud kloostrid. Bütsantsi kirik oli agar misjonitöödes- · 865. a. ristiusustasid Bütsantsi mungad Bulgaaria, · 988. a. võttis Bütsantsist ristiusu vastu Kiievi suurvürst. Tekkisid suured erinevused ida- ja läänekiriku vahel. · Idas ei kehtinud vaimulike abielukeeld (ainult kõrgvaimulikel) · Idas ei levinud Benedictuse kloostrireeglid Lõplik tüli tekkis aga Püha Kolmainsuse dogma tõlgendamisel. Idakirikus usuti muistse kombe kohaselt, et Püha Vaim lähtub Isast (Jumalast), paavstid aga kinnitasid Karl Suure ajast peale, et Püha Vaim lähtub Pojast (kristusest). 1054 tingisid vastuolud Kreeka ja Rooma kirikute vahel skisma ehk kirikulõhe. (Põhjus, miks neljast ristisõda tehti, oli Konstantinoopoli vallutamine). Haridus ja vaimuelu-
religioonina katoliku usu kõrval. Põhimõte oli "kelle maa, selle usk" nii et kõik olenes maahärrast. Katoliku usu juurde jäid peamiselt lõuna- ja lääneosa Saksamaast, põhja- ja idaosa olid aga luteri usku. Reformatsiooni levik ja vastureformatsioon Sveitsis hakkas korraldama usupuhastust Ulrich Zwingli, kes kuulutas 1523. aastal Zürichi paavstivõimust sõltumatuks. Kirik allutati linnavalitsusele, kaotati paastumine ja abielukeeld. Katoliiklik missa asendati Piibli lugemisega. Zwingli ja Luther olid põhimõtteliselt ainult ühes asjas erinevad: nad tõlgendasid erinevat pidi armulaua küsimust. Luther arvas, et armulauas saab inimene osa Jeesuse ihust, Zwingli aga arvas, et see on võimatu. Peale Zwingli hukkumist hakkas tema vaateid edasi kandma Johann Calvin, kes seletas oma raamatus predestinatsiooni e jumalikku ettemääratlust. Calvin arvas, et Jumal oli juba teatud
· Domineerisid varakeskajal, tegutsedes Püha Benedictuse reeglite alusel. · Jõukad kloostrid maavalduste ja talupoegadele, lisaks ilmalike annetused. · Munkade füüsiline töö asendus palvetega. · Killustatuse ajal olid kloostrid ainsad vaimuelu keskused. · Kanti musta kuube. b. Cluny kloostri munkade liikumine vaimulike distsipliini ja usulise tõsiduse tõstmiseks: · Range kinnipidamine Benedictuse reeglitest. · Vaimulike abielukeeld. · Vastasseis kirikuametite müümisele. c. Tsistertslaste ordu (XI sajandi lõpul): · Nõudis luksusest loobumist, karmimaid kombeid ja füüsilist tööd. · Kloostreid rajati asustamata paikadesse (Eestis Padisele). · Kloostrid kui suured maavaldused, mis rikastusid oma toodangu müügist. · Valge mungarüü kui puhtuse märk. d. Frantsisklaste ordu: · Rajajaks jõuka kaupehe poeg Franciscus, loobudes pärandusest vaese elu
Taille ehk lõikama maks, mida koguti talukohtade pealt nagu talurent. 11.-12. sajandil pigem härraste omavoli, kui määratud kriteeriumid. Alates 12. sajandi lõpust 13. sajandi algusest ei peetud õigeks, et härra nõuab rohkem kui talukohtvõimeline maksma (ka kohtulikult). 14. sajandi lõpust on taillest saanud riigimaks. 1439 seadustasid gennnaalst taille. 15. sajandi peamine kroonu maks. Kui ori ostis end vabaks jäi taille tihti püsima. Formariage päriorja abielukeeld kahe erineva maavalduse vahel. Mõisnikul õigus keelata/saada tasu kui talupoeg tahtis abielluda/tütart mehele panna teisest mõisast pärit pärisorjaga. Ka oma valla piires võis formariage ehk kontroll abiellumise üle olla. Kui mujalt naist võtta, pidi maksma trahvi. Kui eri maavaldustest abiellunutel lapsed, siis ei tea kellele lapsed (Eestis läks mehele) hakkavad pärisorjadena kuuluma, vahel mehe omanikul, teine kord naise omanikule. Mainmorte pärimisõiguse piirang
12.Sacramentum magnum Abieluõiguse ja seksuaalmoraali kujundamist pidas kirik oma iidseks monopoliks. Patu vastu tuleb eriti karmilt välja astuda.Kirik määratles abieluõpetuse õiguslikult. Kirku käsitlus abielust kui sakramendist. Abielu rajatakse kihlatute tahteütlusele ja see viiakse täide kooseluga. Abielu kui sakramendi tõttu pole lahutus enam võimalik. Õpetus abielukeelust. Abielluda võisid need,kellele see oli kirikuõiguslikult lubatud. Vaimulikel oli abielukeeld. Ilmalike oli veresugulus abielu takistav asjaolu. Neljanda põlvkonna järel oli lubatud. Abielusõlmimise vorm. Salaja ei tohtinud toimuda. Tuli sõlmida ka mitte kiirustades. Abikaasasid ei tohtinud ebavõrdselt kohelda. Ühesugune õigus naistele ja meestele. III Loengu konspekt. Kirik Euroopa jaoks. Osad shiftid on tulnud piibli käsikirjadest. Kirik õpetas Euroopat kaasaegselt mõtlema, kaasaegselt end kirjas väljendama. Kirik elab kindlatel tekstidel
12.Sacramentum magnum Abieluõiguse ja seksuaalmoraali kujundamist pidas kirik oma iidseks monopoliks. Patu vastu tuleb eriti karmilt välja astuda.Kirik määratles abieluõpetuse õiguslikult. Kirku käsitlus abielust kui sakramendist. Abielu rajatakse kihlatute tahteütlusele ja see viiakse täide kooseluga. Abielu kui sakramendi tõttu pole lahutus enam võimalik. Õpetus abielukeelust. Abielluda võisid need,kellele see oli kirikuõiguslikult lubatud. Vaimulikel oli abielukeeld. Ilmalike oli veresugulus abielu takistav asjaolu. Neljanda põlvkonna järel oli lubatud. Abielusõlmimise vorm. Salaja ei tohtinud toimuda. Tuli sõlmida ka mitte kiirustades. Abikaasasid ei tohtinud ebavõrdselt kohelda. Ühesugune õigus naistele ja meestele. III Loengu konspekt. Kirik Euroopa jaoks. Osad shiftid on tulnud piibli käsikirjadest. Kirik õpetas Euroopat kaasaegselt mõtlema, kaasaegselt end kirjas väljendama. Kirik elab kindlatel tekstidel. Tänu kirikutele hakatakse
· Kujunes lõplikult feodaalkord · Feodaalse killustatuse juude tekivad tugeva keskvõimuga riigid · Ristisõjad · Riigivõimu teostasid nõukogud ja esinduskogud Ajalugu Page 26 Kirik hiliskeskajal 18. detsember 2009. a. 9:01 Kiriku languse põhjused: · Ketserid Inkvisatsioon · Avignoni vangipõlv · Tugeva keskvõimuga riigid Ordude tekkimine Rajaja Seisukohad Benediktlased Benedictus Abielukeeld, jne. karm elu. Frantsisklased Francius Kasinus, jumalasõna lihtrahva seas Dominiiklased Dominicus Jutlustada õige usu kaitseks Tsisterlased Cîteaux' Eraldumine, luksustest loobumine, karmid kombed ja töö Ajalugu Page 27 Ristisõjad 14. jaanuar 2010. a. 8:11 Põhjused: · Usu levitamine · Igavlevad rüütlid · Soov saada maad ja rikkusi Tagajärjed: · Kaubavahetus ja otsekaubandus islamimaadega
andma parlamendile. 3. Katoliku kirik Katoliku kirik tunnistab kõiki seitset sakramenti (pühatoiming). Seitse sakramenti:ristimine, salvimine, abielu pühitsemine, armulaud, preestriks pühitsemine, pihtimine, viimne võidmine. 16. saj toimus katoliku kiriku raames reformatsioon, sest paljud katoliiklased ei olnud rahul oma kirikuga. Rahulolematuse põhjused olid:indulgentside(patukahetsuskirjad) müük, nõuti emakeelset jumalateenistust, nõuti tsölibaadi(abielukeeld) likvideerimist. Reformatsiooni tulemusena areneski välja uus kirik. Suurimad neist on: luterlik kirik, anglikaani kirik, kalvinistlik kirik jne. Pilet 7 1. Demokraatlikud riigid kahe maailmasõja vahel Peale I maailmasõda tugevdas oma positsioone Euroopas demokraatia: 1) Vastloodud riigid kehtestasid demokraatliku valimiskorra 2) Vanades demokraatlikes riikides laienesid oluliselt demokraatlikud vabadused. Naiste poliitiline aktiivsus muutus märgatavalt.
Erinevused jumalateenistuste läbiviimisel: läänekirikus said armulaual ilmalikud vaid leiba, idakirikus said armulaual ilmalikud nii leiba kui ka veini; läänekirikus pakuti armulaual hapendamata leiba, idakirikus hapendatud leiba; läänekirikus tehti ristimärki 5 sõrmega, idakirikus 3 sõrmega; läänekirikus olid jumalateenistused vaid ladina keeles, idakirikus lubati jumalateenistusi ka kohalikes keeltes; läänekirikus oli vaimulike suhtes abielukeeld ehk tsölibaat, idakirikus kehtis tsölibaat vaid munkade suhtes. 1054. aastal puhkes kirikutüli nii suureks, et Rooma paavst ja Konstantinoopoli patriarh panid teineteist vastastikku kirikuvande alla. Seda aastat peetaksegi aastaks, mil kirikulõhe ehk skisma sai lõplikult teoks. Nii kaks ristiusu kirikut – Rooma katoliku ja Apostliku õigeusu (ortodoksi) kirik. Bütsants langes 1453. aastal langes, kui riigi pealinn Konstantinoopol vallutati Osmanite riigi poolt. Ristisõjad
Erinevused jumalateenistuste läbiviimisel: läänekirikus said armulaual ilmalikud vaid leiba, idakirikus said armulaual ilmalikud nii leiba kui ka veini; läänekirikus pakuti armulaual hapendamata leiba, idakirikus hapendatud leiba; läänekirikus tehti ristimärki 5 sõrmega, idakirikus 3 sõrmega; läänekirikus olid jumalateenistused vaid ladina keeles, idakirikus lubati jumalateenistusi ka kohalikes keeltes; läänekirikus oli vaimulike suhtes abielukeeld ehk tsölibaat, idakirikus kehtis tsölibaat vaid munkade suhtes. 1054. aastal puhkes kirikutüli nii suureks, et Rooma paavst ja Konstantinoopoli patriarh panid teineteist vastastikku kirikuvande alla. Seda aastat peetaksegi aastaks, mil kirikulõhe ehk skisma sai lõplikult teoks. Nii kaks ristiusu kirikut Rooma katoliku ja Apostliku õigeusu (ortodoksi) kirik. Bütsants langes 1453. aastal langes, kui riigi pealinn Konstantinoopol vallutati Osmanite riigi poolt. Ristisõjad
Patriitsid ja plebeid. Kodanike jaotus 2: patriitsid(patres-isad) olid suursugustest suguvõsadest ning neile kehtisid kõik õigused-riigi/preestriametid, senatid. Ülejäänud olid plebeid(plebs-rahvahulk), kes jäid patriitsidele alla. Abielud nende vahel olid keelatud.Moodustasid enamuse Rooma armeest, mis andis neile õiguste laienemise võimaluse. Pinged->relvastatud konfliktid. Seejärel anti plebeidele õigus valida rahvatribuunid-ametnikud,kaitsesid nende huve. Keelati võlaorjus, abielukeeld tühistati, riigiametid olid avatud.287 eKr said nad vastu võtta seadusi. Aristokraatia koosnes patriitsidest ja plebeidest. 450 eKr pandi kirja Rooma seadused 12 pronkstahvlile, et vältida omavolilist suusõnade tõlgendamist. 22.RIIK,ÕIGUS,ARMEE. Res Publica-avalik asi-vabariiklik korraldus. Rooma rahvas-populus romanus-rooma kodanikkond. Riigiametnikud-magistraadid ja senat-vanemate nõukogu juhtisid riiki, kuigi riigikord oli aristokraatlik. Ametitesse
Benediktiini ordu: Domineerisid varakeskajal, tegutsedes Püha Benedictuse reeglite alusel. Jõukad kloostrid maavalduste ja talupoegadele, lisaks ilmalike annetused. Munkade füüsiline töö asendus palvetega. Killustatuse ajal olid kloostrid ainsad vaimuelu keskused. Kanti musta kuube. Cluny kloostri munkade liikumine vaimulike distsipliini ja usulise tõsiduse tõstmiseks: Range kinnipidamine Benedictuse reeglitest. Vaimulike abielukeeld. Vastasseis kirikuametite müümisele. Tsistertslaste ordu (XI sajandi lõpul): Nõudis luksusest loobumist, karmimaid kombeid ja füüsilist tööd. Kloostreid rajati asustamata paikadesse (Eestis Padisele). Kloostrid kui suured maavaldused, mis rikastusid oma toodangu müügist. Valge mungarüü kui puhtuse märk. Frantsisklaste ordu: Rajajaks jõuka kaupehe poeg Franciscus, loobudes pärandusest vaese elu ja jutluse kasuks.
kloostritega paljudes maades. Benediktiini ordu: Domineerisid varakeskajal, tegutsedes Püha Benedictuse reeglite alusel. Jõukad kloostrid maavalduste ja talupoegadele, lisaks ilmalike annetused. Munkade füüsiline töö asendus palvetega. Killustatuse ajal olid kloostrid ainsad vaimuelu keskused. Kanti musta kuube. Cluny kloostri munkade liikumine vaimulike distsipliini ja usulise tõsiduse tõstmiseks: Range kinnipidamine Benedictuse reeglitest. Vaimulike abielukeeld. Vastasseis kirikuametite müümisele. Tsistertslaste ordu (XI sajandi lõpul): Nõudis luksusest loobumist, karmimaid kombeid ja füüsilist tööd. Kloostreid rajati asustamata paikadesse (Eestis Padisele). Kloostrid kui suured maavaldused, mis rikastusid oma toodangu müügist. Valge mungarüü kui puhtuse märk. Frantsisklaste ordu: Rajajaks jõuka kaupehe poeg Franciscus, loobudes pärandusest vaese elu ja jutluse kasuks.
kloostritega paljudes maades. Benediktiini ordu: Domineerisid varakeskajal, tegutsedes Püha Benedictuse reeglite alusel. Jõukad kloostrid maavalduste ja talupoegadele, lisaks ilmalike annetused. Munkade füüsiline töö asendus palvetega. Killustatuse ajal olid kloostrid ainsad vaimuelu keskused. Kanti musta kuube. Cluny kloostri munkade liikumine vaimulike distsipliini ja usulise tõsiduse tõstmiseks: Range kinnipidamine Benedictuse reeglitest. Vaimulike abielukeeld. Vastasseis kirikuametite müümisele. Tsistertslaste ordu (XI sajandi lõpul): Nõudis luksusest loobumist, karmimaid kombeid ja füüsilist tööd. Kloostreid rajati asustamata paikadesse (Eestis Padisele). Kloostrid kui suured maavaldused, mis rikastusid oma toodangu müügist. Valge mungarüü kui puhtuse märk. Frantsisklaste ordu: Rajajaks jõuka kaupehe poeg Franciscus, loobudes pärandusest vaese elu ja jutluse kasuks.
kasvanud Ida-Rooma õukonnas pantvangina. Idagootide kuningas, kes omas võimu Illüürias, Pannoonias ja Reetias ning oli Ida-Rooma föderaat (Ida-Rooma keisri teenistuses). 488 tungis ta Bütsantsi keisri õhutusel Itaaliasse ja 493 vallutas selle lõplikult. 511 valiti ta ka läänegootide kuningaks (nende riik asus Hispaanias). Üritas kaasata mõjukaid roomlasi oma riigi poliitikasse, samas üritas ta goote ja roomlasi segunemast hoida (abielukeeld gootide ja roomlaset vahel). Tema ajal eksisteeris veel senat ja Colosseumis peeti etendusi. Idagoot-Irföderaat-Itaaliatung-läänegoodikunn-goodid roomlased Langobardid. Germaani hõim, kes tungis 568 Itaaliasse (tol ajal Bütsantsi ehk Ida-Rooma käes) ja vallutas ajapikku Põhja- ja Kesk-Itaalia. Nad lõid seal oma riigi. 773-774 Frangi kuningas Karl Suur vallutas Langobardide riigi. Chlodowech I (valitses 481-511)Tournai ümbruse frankide kuningas. 482 sai ripuaari
Kliendi seisus ja olek- clientela- klienteel. Võib olla etruski päritolu. Kõige mõjukamad ja tähtsamad gentsid nim. patritsiaat. Nende seast on pärit kõige varasemad ja kõige tähtsamad magistraadid(kõrgem riigiametnik). Kõige tähtsamaid gentse oli 43. vanemaid oli 31 ja nooremaid 21. 433 ekr pandi kinni. Hiljem tekkis juurde aadlikke selle järgi, kes pääsesid senatisse, aga ei kuulunud kõige vanemate hulka. Uus aristrokaatia hakkas tekkima 400 ekr. Oli olemas abielukeeld, patriitsid pidid abielluma oma vahel kuni 455 ekr. Osad suguvõsad hakkasid hääbuma, arvatavasti sp tühistati seadus. Kogu vabariigi perioodil toimus pidev võitlus patriitside ja plebs´ide vahel ehk kõik muud. Plebs oli väga edukas. 366 ekr pidi olema üks konsulitest plebsi suguvõsast. Plebs´i liige plebei. Arvati, et plebs elas väljaspool gentse. Nad ei olnud rühmitunud ühise esivanema järgi, sp nad ei kandnud suguvõsa nime
annaabi.ee 
