Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kesk- ja ülivõrre (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Kesk- ja ülivõrre
1) KESKVÕRRE
a) A-tüvi (om. kääne) + m
nt. suure+m, ohtliku+m, kauni+m
b) Sõnad, mis on A- või U-tüvelised ning nõrgema astmevaheldusega, muudavad enne keskvõrret tüvevokaali - a→e ja u→e
nt. must – musta – mustem ; hull – hullu – hullem ; järsk – järsu – järsem
5 erandsõna, mis muudavad tüvevokaali: paha – pahem ; vana – vanem ; kõva – kõvem ; süva – süvem ; lahja – lahjem
2) ÜLIVÕRRE
a) kõige + KV
b) i-ülivõrre (mitmuse osastav –id)
sõnad peavad olema kas:
* 3-silbilised
nt. libe – libedam – libedaim ; kohtlane – kohtlasem – kohtlaseim
* 2-silbilised ja III vältes
nt. rikas – rikkam – rikkaim ; kallis – kallim – kalleim ; arg – arem – arim ; jäik – jäigem – jäigim ; tark – targem – targim ; tumm – tummem – tummim ; koomiline – koomilisem – koomilisim ; peen – peenem – peenim ; juriidiline – juriidilisem – juriidilisim ; lööv – löövam – löövaim ; uus – uuem – uusim
c) tüvevokaali vahelduse ülivõrre e Aaviku ülivõrre
sõnad peavad olema kas:
* nõrgeneva astmevaheldusega
* 2-silbilised ja I vältes (v.a. U-tüvi)
! i-tüvelistest sõnadest Aaviku ülivõrret moodustada pole võimalik!x
nt. must – mustem – mustim ; järsk – järsem – järsim ; ohtlik – ohtlikum – ohtlikem ; mungalik – mungalikum – mungalikem
VÄLTED
1) I välde
* sisehäälikuid saab olla vaid kaks, millest üks peab olema vokaal ja teine konsonant
* tähed peavad olema lühikesed
* sisehäälikutes ei tohi olla järgnevaid tähti: k, p, t, f, š
2) II välde
* sisehäälikutes võib olla täishäälik ja teine täishäälik kõrvuti, kuid sisehäälikud ei tohi olla sõna lõpuni. Juhul, kui sisehäälikud on siiski sõna lõpuni, on tegemist kolmanda vältega.
* teises vältes olevat sõna saab teha kindlaks ka hääldamise järgi
3) III välde
* võib olla ühesilbiline.
* võib olla sisehäälikutes kk, pp, tt- seega ülipikk häälik.
* sisehäälikud on tavaliselt sõna lõpus.
Sõna sisehäälikud algavad pearõhulise silbi vokaaliga ja lõpevad järgmise silbi ees
Kesk- ja ülivõrre #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-04-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 36 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor s6stramari Õppematerjali autor
1) KESKVÕRRE
a) A-tüvi (om. kääne) + m
nt. suure+m, ohtliku+m, kauni+m
b) Sõnad, mis on A- või U-tüvelised ning nõrgema astmevaheldusega, muudavad enne keskvõrret tüvevokaali - a→e ja u→e
nt. must – musta – mustem ; hull – hullu – hullem ; järsk – järsu – järsem
5 erandsõna, mis muudavad tüvevokaali: paha – pahem ; vana – vanem ; kõva – kõvem ; süva – süvem ; lahja – lahjem
2) ÜLIVÕRRE
a) kõige + KV
...

Sarnased õppematerjalid

Eesti keele vormiõpetuse kordamisküsimused eksamiks
28
doc

Eesti keele vormiõpetuse kordamisküsimused eksamiks

13. Võrdluskategooria. Kategooria väljendab eri esemete, nähtuste, tegevuste ühesuguste omaduste kvantitatiivset suhet, olles üks gradatsiooninähtuse morfoloogilisi avaldumisvorme. Seostub adjektiivide ja üksikute adverbidega. Võrdlusaste väljendab omaduse suhtelist määra. Kategoorial on kolm liiget: 1. positiiv e algvõrre – suur 2. komparatiiv e keskvõrre – suurem 3. superlatiiv e ülivõrre – kõige suurem e suurim.  Positiiv ei anna informatsiooni kirjeldatava objekti või tegevuse omaduse kvantitatiivse suhte kohta võrreldes teiste objektide või tegevuste sama omadusega. Mõnes keeles on grammatiliselt olemas ka ekvatiiv e võrdsusaste, eesti keeles väljendatakse seda leksikaalselt, nt Ta on niisama pikk kui ema. Ta on emapikkune. Tema ja ema on ühepikkused. Algvõrre e positiiv on tunnuseta, nt valge, hele, küps.

Eesti keel
EESTI KEELE STRUKTUUR
27
doc

EESTI KEELE STRUKTUUR

EESTI KEELE STRUKTUUR MIS ON KEEL? Keel kui . . . Infoedastaja. NB! Keele põhiülesandeks ongi informatsiooni edastamine. See kehtib nii inimeste kui ma loomade-putukate kohta; Suhtlusvahend. Inglaste "How are you?", mis ei eeldagi tegelikult mingit pikka vastust, mille jooksul te vahetate infot; Emotsioonide väljendaja. Negatiivseid ja positiivseid emotsioone väljendame; Mõtlemisevahend. Mõtete korrastamine. Näide: peas arvutamine; Kuuluvuse väljendaja. Sotsiaalsuse ja paikkondlikkuse väljendaja. KUIDAS TEKKIS KEEL? Keele tekke kohta palju hüpoteese/oletusi; 1866 aastal Prantsuse Akadeemia keelab keele teket käsitlevad diskussioonid ; 20.sajandi lõpukümnenditel uut materjali palju; Praegu arvatakse, et keele teket võib siduda inimese eelase ajumahu kasvuga, mis oli ~400000 kuni 100000 aastat tagasi. Üks osa inimese geneetilisest infost kandub edasi ainult ühe vanema k

Eesti keel
Eesti foneetika ja fonoloogia kordamisküs -vastused 2011
19
doc

Eesti foneetika ja fonoloogia kordamisküs.-vastused 2011

Häälduselundid: Pehme suulagi - pehmesuulaehäälikud e velaarid Lõpeb kurgunibuga - nibuhäälikud e uvulaarid Kõva suulagi - kõvasuulaehäälikud e palataalid Hambavall ehk hambasombud- somphäälikud e alveolaarid Hambad - hammashäälikud e dentaalid Huuled - huulhäälikud e (bi)labiaalid, huulhammashäälikud e labiodentaalid Keel ­ keelehäälikud e lingvaalid: keeletipp ­ apikaalid, keelelaba ­ laminaalid, keeleselg ­ keeleseljahäälikud e dorsaalid (ees-, kesk- ja tagakeelehäälikud e pre-, medio- ja postdorsaalid), keelepära ehk -juur ­ radikaalid, keeleküljed ­ külghäälikud e lateraalid Kõnetrakt: neelu-, suu- ja ninaõõs Artikulaatorid (aktiivsed häälduselundid): huuled, keel (tipp, laba, selg) Häälduskohad: (üla)huul, hambad, hambavall e -sombud, kõva suulagi, pehme suulagi, kurgunibu (uvula), kõri, häälepilu (glotis) 14. Missugune on suuõõne osa häälikute moodustamisel? Ta on resonantsruum,

Eesti foneetika ja fonoloogia
Eesti keele vormiõpetuse eksamiks kordamine
22
doc

Eesti keele vormiõpetuse eksamiks kordamine

1. Morfoloogia mõiste ja uurimisvaldkond - grammatika osa, õpetus sõnade ehituse ja muutumise kohta sõna vormilistest koostisosadest e morfeemidest lähtudes. Morfoloogia keskendub sõnavormidele ­ nende moodustamisele ja funktsioonide analüüsimisele. Morfoloogia uurimisvaldkonda kuulub sõnamuutmise ja grammatiliste kategooriatega seonduv. 2. Morfoloogia põhimõisted (sõna, morfeem ja selle liigid, morf, allomorf, morfofoneem, morfoloogiline sünonüümia ja homonüümia, paradigma, markeeritus, grammatiseerumine jt) ­ 1) Morfeem ­ morfoloogia põhiüksus, keele väikseim häälikulise väljendusega tähendusüksus. Enamikul grammatilistel morfeemidel pole eraldi võttes tähendust, nt -d (funktsioonid: mitmuse tunnus ­ maja/d, pöördelõpp ­ sa käi/d, osastava lõpp ­ mer/d). Grammatilised morfeemid saavad tähenduse vormi koosseisus, sõnatüvega liitudes. Tähendus on olemas tüvimorfeemidel (nt käi/si/me, maja/ni). Mo

Eesti keel



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun