Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Juhan Aavik (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
Juhan Aavik
Koostasid:Desiree Laanepere
 Krista Maier
Elulugu
 Juhan Aavik (29.01.1884-26.11.1982) oli  helilooja
dirigent  ja  pedagoog .
 Juhan Aavik õppis :
o
Pirmastu vallakoolis (1890–1893),
o
Paistu  kihelkonnakoolis (1893– 1897 )
o
Viljandi linnakoolis (1897–1901).
 Pärast seda läks Peterburi, kus lõpetas Peterburi 
Konservatooriumi trompeti erialal 1907. 
ja kompositsiooni erialal 1911. aastal.
Tartu
 1911–1923  oli ta Tartu Vanemuise Teatri sümfooniaorkestri dirigent.
 1911–1925  segakoori dirigent.
  1911–1918 õpetas ta muusikat Tartu  koolides
 1919. aastal oli ta Vabadussõjas vabatahtlik, Tartu kaitsepataljoni ja 8. 
jalaväepolgu kapellmeister. 
 1922–1925 juhatas ta Tartu Üliõpilassegakoori.
 Aastatel 1919–1925 oli ta Tartu Kõrgema Muusikakooli  direktor .
 Alates 1919. aastast oli ta ühtlasi Tartu Õpetajate Seminari muusikaõpetaja 
ja Eesti Helikunsti Seltsi esimees.
Tallinn
 Aastast 1925 elas ja töötas Tallinnas, olles  muusikaelu  juhtfiguure.
 1925-1933 „Estonia“ teatri muusikajuht (kõrvuti  Raimund  Kulliga) ja dirigent.
 Juhatas sümfooniakontserte (ka Soomes, Lätis, Ungaris) ning „Estonia“ 
muusikaosakonna (EMO) segakoori.
 1925-1944 oli Tallinna konservatooriumi õppejõud ( aastast 1928 professor, 
1933-1940 ja 1941-1944 direktor).
Veel
 Aastast 1932 Eesti Lauljate Liidu esimees.
 1924, 1927- 1928 ja aastast 1932 oli „Muusikalehe“  toimetaja  (kirjutas ka 
artikleid)
 Aastast 1934 Eesti Kultuurkapitali Helikunsti Sihtkapitali esimees.
 Juhan Aavik juhatas ka üldlaulupidudel ( IX, X ja XI).
 Alates 1944. aasta sügisest elas Rootsis. Stockholmis moodustas ta Juhan 
Aaviku  Segakoori ning juhatas väliseestlaste laulupidusid.
 Avaldas mälestusteraamatu „ Muusika  radadelt I“ ( Toronto , 1969) ja 
ajalooraamatu „Eesti  muusika  ajalugu“ ( Stockholm , 1965)
Looming
 Heliloojana kirjutas ta peamiselt lastelaule ja orelimuusikat, aga ka muid teoseid. 
 Aaviku viisid olid peamiselt tundeküllasselt isamailised ning soojad. 
 Tuntumad teosed:
o
Eesti rapsoodia sümfooniaorkestrile (1929)
o
„Porkuni mälestused“, klaverisüit (1930)
o
„Mälestusi noorusmailt“ I ja II, klaverisüit (1936, 1939)
o
Klaverikontsert  (1943)
o
Viiulikontsert  (1945)
o
1. ja 2.  sümfoonia  (1946, 1948)
o
Tšellokontsert (1949)
o
Konrabassikontsert (1950)
o
Orelisonaat op.114 (1951)
o
Viiulisonaat (1952)
o
Klaveritrio (1957)
Lisa
  Tunnustused  :
o
1934 Kotkaristi III klassi teenetemärk
o
1938 Valgetähe III klassi teenetemärk
 Juhan Aaviku isa, Andres Aavik, oli kooliõpetaja, laulu- ja pasunakoori juht.
 Juhan Aaviku vend Peeter Aavik oli  agronoom
 Juhan Aavik abiellus 1912. aastal Alma Paalmaniga. Tema poeg oli  saksofonist  
ja klarnetist Karl Aavik (1913–2009). Neil oli veel poeg Juhan ja tütar  Linda .
Kuulamiseks
  koorilaul  "Hoia, jumal, Eestit" (1933)
  https://www.youtube.com/watch?v=jKJ_DYveDZI
 Lastelaulud „Läbi lume sahiseva“
  https://www.youtube.com/watch?v=JAQt3bGkwNY
Kasutatud materjal
  http://et.wikipedia.org/wiki/Juhan_Aavik
  http://opetaja.edu.ee/eesti_muusika/composers/aavik/looming.ht m
  http://opetaja.edu.ee/eesti_muusika/composers/aavik/elu.ht m

Document Outline

  • Slide 1
  • Elulugu
  • Tartu
  • Tallinn
  • Veel
  • Looming
  • Lisa
  • Kuulamiseks
  • Kasutatud materjal
Vasakule Paremale
Juhan Aavik #1 Juhan Aavik #2 Juhan Aavik #3 Juhan Aavik #4 Juhan Aavik #5 Juhan Aavik #6 Juhan Aavik #7 Juhan Aavik #8 Juhan Aavik #9
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-01-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Cookie Monstaa Õppematerjali autor
juhan aaviku elulugu ja tema tuntumad teosed

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Eesti tähtsamad heliloojad
12
doc

Eesti tähtsamad heliloojad

väljendusvahendiks. Ta on kirjutanud soololaule rohkem kui ükski teine eesti helilooja (ca 180). Saare lauludes on leidnud muusikaliselt kauni väljenduse helilooja armastus oma kodumaa looduse vastu, seal on nii tundelist armastuslüürikat kui filosoofilisi mõtisklusi elu kaduvuse teemadel. Oma soololauludega on Saar saavutanud sellise taseme, mis lubab neid võrrelda maailma muusikaliteratuuri selle ala parimate saavutustega. Tekstidena on kasutatud kõige rohkem Juhan Liivi, Karl-Eduard Söödi ja Anna Haava luulet. Saar on ka kõige ulatuslikuma klaverimuusikaga helilooja Eestis. Varase klaveriloomingu üldilme on süvenenult tõsine, sageli raskemeelne, kontsentreeritud ja napisõnalise väljendusviisiga. Stiilivõtetelt kõigub helilooja siin hilisromantismi, impressionismi ja ekspressionismi vahel. Alates 1913. aastast areneb Saare klaverimuusika stiililiselt eri suundadesse. Ühelt poolt püsib Saar edasi traagilise alatooniga väljenduslaadis (Eleegia

Muusika
Artur Kapp
32
pptx

Artur Kapp

Artur Kapp 28. veebruar 1878 – 14. jaanuar 1952 Koostas: Andrei Ivanov Lapsepõlv Artur Kapp sündis 28. veebruaril 1878. aastal Suure- Jaanis köstri perekonnas. Tema isa Joosep Kapp oli saanud oma muusikalise hariduse Valgas Janis Cimze seminaris ning pööras suurt tähelepanu noore Arturi muusikalisele haridusele. Tegutsedes Suure-Jaanis köstrina, oli Joosep Kapp laialt tuntud oma rahvavalgustusliku tegevusega. Kodus valitseva muusikalise õhkkonna mõjul hakkas väike Artur varakult tundma huvi muusika vastu ning isa juhendamisel alustas ta 7-aastaselt muusikaõpinguid. Joosep Kapp 12.05.1833-20.02.1894 • Suure-Jaani kihelkonnakooli õpetaja ja organist. • Asutas Suure-Jaanis meeskoori ja pasunakoori. • Pani 1887. aastal aluse lauluseltsile "Ilmatar” • Oli Eesti Kirjameeste Seltsi ja Eesti Aleksandrikooli peakomitee liige. Õppimine • Koos klaverimänguga õpetas isa tall

Muusikaajalugu
Muusikute Kappide seotus Suure-Jaaniga
36
odt

Muusikute Kappide seotus Suure-Jaaniga

(Suure-Jaani Ilmatari...) Algsest seltsi loomisest on möödunud 127 aastat. 1862. aastal alustas linnas tegevust Joosep Kapp, kes lõi talumeestest koosneva 40-liikmelise meeskoori. Koos osaleti esimesel Eesti laulupeol. Laulu- ja Mänguselts ,,Ilmatar" loodi aastal 1887 Suure-Jaanis Joosep Kapi eestvedamisel. 1890. aastal täiendati koori naislauljatega ning laulutraditsioonde edasikandjateks jäi segakoor. Joosep Kapp koos oma abikaasaga olid auliikmeteks ning esimeseks dirigendiks sai Juhan Mein. Koori peajuhatajaks jäi surmani (1894) Joosep Kapp. Orelil saatis 35- liikmelist koori J. Kapi poeg Artur Kapp. (Erik 1962:13, Jürisson 2005) 1891. aastal osaleti Tartus Üldlaulupeol, mis oli seltsi esimeseks laulupeoks. 1892. aastal võttis peadirigendi ameti üle 45 aastaks Hans Kapp. Kahe aastaga saadi juurde 30 liiget. Tallinnas üldlaulupeol saavutati ,,Ilmatari" topeltmeeskvartetiga II koht ning nad olid 14

Muusikaajalugu
Eesti laulupidu 2009
34
doc

Eesti laulupidu 2009

sünniaastapäevaga. Sellest sai nõukogude ajal Eesti mitteametlik hümn, samuti Ernesaksa poolt loodud Eesti NSV ametliku hümni kõrval. Laul on väga lüüriline ja meeldiva kõlaga. Ja laul on väga võimas, lausa nii võimas et tekitab külmavärinad. Laul räägib jällegi isamaast nagu paljud teised laulud. Laul on aeglane, kuid tekitab rahuliku tunde ja see laul meeldib mulle. Ta lendab mesipuu poole Peep Sarapik / Juhan Liiv ,,Ta lendab mesipuu poole" on omaette refräänisõna nagu ka näiteks kaasike, kaanike, kaske või midagi taolist. Üks eluaegne viga on see, et veerandnoot on alati väljapidamatu. Nagu ka paljud eelmised laulud räägib see isamaast. Väga meloodiline ja võimas laul. Laul pole väga aeglane, aga meeldub väga, kuna on võimas ja tekitab väga hea tunde ning see on ka mul üks lemmikumatest. 7 Kasutatud kirjandus Laulud

Muusika
Muusika 20 saj esimesel poolel ehk-uus muusika-või-kaasaegne impressioon muusika-
20
doc

Muusika 20.saj esimesel poolel ehk „uus muusika” või „kaasaegne impressioon muusika”.

Peterburi, kus tegutses õpetajana Anna kiriku saksa koguduse koolis. 1874. aastal astus Saebelmann esimese eestlasena Peterburi konservatooriumi C. van Arcki klaveriklassi. Seal õppis ta ainult ühe aasta, misjärel pöördus tagasi Karksi ja asus tööle kooliõpetajana. 1880. aastast töötas Paistus kihelkonnakooli õpetajana ja köster-organistina. Etendas suurt osa Viljandimaa muusikaelus, esinedes organisti, pianisti ja tšellistina, andes klaveritunde (üheks õpilaseks oli Juhan Aavik), asutades suure meeskoori ning juhatades maakondlikke laulupidusid. Saebelmanni vähene looming koosneb peamiselt koorilauludest, millest enamus ei erine palju saksa liedertafellikest lauludest. Need on vähenõudliku harmooniaga lihtsad salmilaulud, mistõttu võitsid suure populaarsuse omaaegsete kooride repertuaaris. Heliloojale on omane loodus- ja armastuslüürika, ta on kirjutanud ka üksikuid patriootilisi laule. Saebelmann oli esimesi eesti

Muusikaajalugu
Eesti Vabariigi ja Eesti Nõukogude Sotsialistiku Vabariigi kultuuri võrdlus
46
docx

Eesti Vabariigi ja Eesti Nõukogude Sotsialistiku Vabariigi kultuuri võrdlus

TALLINNA INGLISE KOLLEDZ Eesti Vabariigi ja Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi kultuur Referaat Tallinn 2014 SISUKORD Kujutav kunst 1. August Pulst 2. Eduard Einmann Graafika 1. Felix Rendel 2. Enno Ootsing Skulptuur 1. Ferdinand Sannamees 2. Albert ja Juta Eskel Arhitektuur 1. Karl Burman 2. Karl Tihase ‘’Tõsine’’ muusika 1. Evald Aav 2. Abi Zeider Kerge muusika 1. Leegajas Film 1. Albina Kausi-Üksip 2. Kaljo Kiisk Teater 1. Kaarli Aluoja 2. Kaarel Kilvet Kujutav kunst EV ajal August Pulst oli kunstnik ja muuseumitegelane, kes sündis 14.01.1889 Taali vallas Paikuse taluperes ja suri 22.11.1977 Tallinnas. Ta õppis 1899-1902 Tori-Levi vallakoolis, 1902-1905 Tori kihelkonnakoolis, 1905 -1908 Pärnu Eesti Kooliseltsi progüm

Ajalugu
Kultuuri koolieksami esimene kontrolltöö
120
docx

Kultuuri koolieksami esimene kontrolltöö

● Luulelooming: ○ „Viru lauliku laulud“, 1865. aasta; ● „Eesti rahva ennemuistsed jutud“ 1866. aasta; ● „Kalevipoeg“ – ÕESi toimetistes 1857.–1861. aasta; ○ Rahvaväljaanne, 1862. aasta. Realism eesti kirjanduses: ● Taust: Aleksander III trooniletulekuga 1881. aastal algas reaktsiooniaeg, venestamine; ● Ajakirjanduses Jaan Tõnissoni Postimees Tartus, Tallinnas Konstantin Pätsi Teataja; ● Juhan Liiv, 1865.–1913.aasta; ● Eduard Vilde, 1865.–1933. aasta; ● August Kitzberg, 1855.–1927. aasta. Juhan Liiv, 1865.–1913.aasta: ● Pärit Alatskivi lähedalt; ● Õppis Naelavere külakoolis, Kodavere kihelkonnakoolis; ● Vend Jakob Liivi juures Väike-Maarjas 1882. aastal; ● Virulase toimetuses Tallinnas, Sakala toimetuses Viljandis, Oleviku toimetuses Tartus; ● 1892. aastal otsustas pühenduda vabakutselisena kirjutamisele. ● Looming:

Kultuur
Mart Saar
32
rtf

Mart Saar

oma tinglike "normidega". Seevastu miniatuurseis klaveripalades, mis väheseid erandeid arvestamata, moodustavad peaaegu kogu Saare instrumentaalloomingu, samuti soololaulude klaverisaadetes võis ta anda vaba voli oma loomingulistele otsingutele, fantaasiale ja väljendusele. Siiski ei otsi ta seejuures teed "ennekuulmata ja tundmata poole". 1911. a. algas Tartu muusikaelus uus tõus. "Vanemuise" teatri orkestri- ja koorijuhiks tuli äsja Peterburi konservatooriumi lõpetanud Juhan Aavik. Juba järgmisest aastast hakati Tartus esitama kuulsatel heliloojate loomingule pühendatud õhtuid. Kaunis järjekindlalt esitati suuri vokaalsümfoonilisi teoseid. Korraldati ka kammermuusika õhtuid. Kõike seda aitas teostada energiline dirigent J. Simm. Vahetevahel oli neil kontserditeil kaasategev M. Saar. Tihti olid kavades tema teosed. Saar jätkas intensiivselt loomingut ja süvenemist rahvamuusikasse. Ta õhutas selleks teisigi. 1914. a

Kirjandus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun