10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2009-11-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
31 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
niisamasiin
Õppematerjali autor
Eesti kirjandus 20.saj. I poolel Väga oluline oli Rahvuslik liikumine. 1906 avati Tartus kutseline teater Vanemuine; 1913 avati Tallinnas teater Estonia. 1907 rajati ka Eesti Kirjanduse Selts. Ilmusid ajalehed: Postimees, Teataja(1901-1905), Uudised(1903-1905). Tsentrumiks kujunes Tartu (Tartu Ülikooli pärast). Olulised kirjanduse elu organiseerijad olid rühmitused, neid oli 4: Noor-Eesti; Siuru (põldlõoke); Tarapita (muistne sõjahüüd); Arbujad (loitsujad, nõidujad). Noor-Eesti (1908-1915) Pani aluse Eesti kultuuri uuenemisele. Püüdis tutvustada Euroopa kultuuri ja moodsat kirjandust ,,Enam kultuuri! See on kõigi vabastavate aadete ja püüete esimene tingimus. Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks" (Gustav Suits). Selle rühmituse juhtivad liikmed olid: Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Villem
Eesti Vabariigi kirjandus aastatel 1920 1940 Esimese maailmasõja aastail eesti kirjanduselus tekkinud seisakuperiood lõppes 1917 aastal, mil ,,Noor- Eesti" järglasena astus areenile ,, Siuru" rühm.Sinna kuulusid August Gailit, kes oli ka selle rühmituse asutaja,Marie Under, Johannes Semper, Friedebert Tuglas, Artur Adson, Henrik Visnapuu. Siurulaste motoks oli ,,Loomise rõõm see olgu meie ainus tõukejõud" Tuglas. Aastail 19171919 ilmus Siuru ühisväljaannetena kolm albumit. 1919. aastal tekkis siurulaste vahel konflikt, mille tulemusena lahkusid avalikult Marie Under ja Artur Adson. Konflikti tekitasAugust Gailiti 1919. aasta sügisel läbi mitme Postimehe numbri ilmunud pamflett "Sinises tualetis daam. Paradoksid luulest ja Marie Underist", kus autor pilkas poetessi peenutsevat ja ilutsevat armastusluulet, kasutades teravaid isiklikke väljendeid.
Siuru Maria Nappa, Meelika Lukner, Triin Kaarde, Jann-Hendrik Hinrichs Liikmed · Friedebert Tuglas, Artur Adson, Peet Aren, Otto Krusten, Marie Under, Johannes Semper, August Gailit, Henrik Visnapuu Asutamine · Kirjanike koondumine suuremaks organisatsiooniks esialgu ei õnnestunud · 6 kirjanikku asutavad Siuru 1917.a juulis · Tuglasest saab rühmituse juhtkuju · Neid sidus uus-romantiline hoiak ja sõpruskondlik suhtlemine · Siuru õhtud kirjanduslikud ettekanded, loterii, ball · Siuru õhtuid peetakse ka Tartus ja Viljandis, mis ärgitavad huvi loomingu vastu, soodustavad teoste läbimüüki · Publikule jääb mulje, et siurulased on boheemlaslikud ja hoolimatud · "Meil on tähtis oma loova vaimu avaldamise võimalus, ja kõik muu on kõrvalise tähtsusega..
Kirjandusrühmitus Siuru Siuru oli eesti kirjandusrühmitus, mis loodi 1917. aastal Rühmituse asustajaks oli August Gailit Kirjanduslik rühmitus Siuru sai oma nime müütilise siurulinnu järgi, kes esineb ka rahvuseeposes ,,Kalevipoeg" Siurulaste moto ,,Loomise rõõm see olgu meie ainus tõukejõud" - Friedebert Tuglas Liikmed August Gailit(Ge) Marie Under(Printsess) Johannes Semper(Asm) Friedebert Tuglas(Felix) Artur Adson(Paaz) Henrik Visnapuu(Vürst) August Alle Johannes Barbarus Kirjanduserühmitus Siuru oli tööhoos aastatel
Kirjanduslik rühmitus ,,Siuru" Siuru oli eesti kirjandusrühmitus, mis loodi 1917. aastal. Sinna kuulusid August Gailit, kes oli ka selle rühmituse asutaja, Marie Under, Johannes Semper, Friedebert Tuglas, Artur Adson, Henrik Visnapuu, hiljem ka August Alle ja Johannes Barbarus. Siurulaste motoks oli ,,Loomise rõõm see olgu meie ainus tõukejõud" Tuglas. Siuru eesmärgiks oli muuta kirjandus populaarseks ja tõmmata sellele üldsuse tähelepanu. Siuru oli jätkanud Noor-Eesti traditsioone, liikudes sümbolismi suunas. Edendati seltskonna- ja kohvikukultuuri. (1) Loomingus oli eelistatud lüürika ja novellid. Siurulased tähtsustasid armastusluulet ja viisid selle uuele stiilitasandile. 1919. aastal tekkisid siurulaste vahel konfliktid, mis viisid August Gailiti ja Henrik Visnapuu lahkumiseni rühmitusest. Nende asemele tulid mõneks ajaks August Alle ja Johannes Barbarus, ent see ei päästnud Siurut kokkuvarisemisest.
[Kaastööd teevad ka teised kirjanikud (nt: Suits, Ridola, Aavik) ning kunstnikest Triik, Mägi ja Vabbe] Isiksustena olid nad kõik väga erinevad; sidus uusromantiline hoiak ja sõpruskondlik läbikäimine. Aastal 1919 lahkuvad tekkinud konfliktide tõttu A.Gailit ja H.Visnapuu, asemele tulevad mõneks ajaks Alle ja Barbarus, ent see ei päästnud siurut kokkuvarimisest. Siuru rühmituse teeneks peetakse seda, et nad muutsid kirjanduse populaarseks ja tõmbasid sellele üldsuse tähelepanu. Siuru oli jätkanud Noor-Eesti traditsioone, liikudes sümbolismi suunas. Loomingus oli eelistatud lüürika ja novellid. Siurulased tähtsustasid armastusluulet ja viisid selle uuele stiilitasandile. Siuru poetess Marie Under kirjutas erootilisi sonette ning suur poeet Henrik Visnapuu oli kohati päris rõve, aga alati õrn ja kunstitundlik. Siuru tegi kirjanikust artisti, skandalisti ning meediakangelase. Siurukirjaniku ideaalkuju tõi August Gailit oma ikka hingesoojendavas romaanis ,,Toomas
Tiit Jõesalu AUT-22 Siuru oli eesti kirjandusrühmitus, mis loodi 1917. aastal. Sinna kuulusid August Gailit, kes oli ka selle rühmituse asutaja, Marie Under, Johannes Semper, Friedebert Tuglas, Artur Adson, Henrik Visnapuu. Siurulaste motoks oli ,,Loomise rõõm see olgu meie ainus tõukejõud" Tuglas.Aastail 19171919 ilmus Siuru ühisväljaannetena kolm albumit. 1919. aastal tekkisid siurulaste vahel konfliktid, mis viisid August Gailiti ja Henrik Visnapuu lahkumiseni rühmitusest. Nende asemele tulid mõneks ajaks August Alle ja Johannes Barbarus, ent see ei päästnud Siurut kokkuvarisemisest.Siuru rühmituse teeneks peetakse seda, et nad muutsid kirjanduse populaarseks ja tõmbasid sellele üldsuse tähelepanu. Siuru oli jätkanud Noor-Eesti traditsioone, liikudes sümbolismi suunas. Loomingus oli eelistatud
Siuru Siuru, 1917 Siuru oli eesti kirjandusrühmitus, mis loodi 1917. aastal. Sinna kuulusid August Gailit, kes oli ka selle rühmituse asutaja, Marie Under, Johannes Semper, Friedebert Tuglas, Artur Adson, Henrik Visnapuu. Siurulaste motoks oli ,,Loomise rõõm see olgu meie ainus tõukejõud" Tuglas. Aastail 19171919 ilmus Siuru ühisväljaannetena kolm albumit. 1919. aastal tekkisid siurulaste vahel konfliktid, mis viisid August Gailiti ja Henrik Visnapuu lahkumiseni rühmitusest. Nende asemele tulid mõneks ajaks August Alle ja Johannes Barbarus, ent see ei päästnud Siurut kokkuvarisemisest. Siuru rühmituse teeneks peetakse seda, et nad muutsid kirjanduse populaarseks ja tõmbasid sellele üldsuse tähelepanu. Siuru oli jätkanud Noor-Eesti traditsioone, liikudes sümbolismi suunas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid