Tunnetuspsühholoogia konspekt(mälu, mõtlemine, probleemide lahendamine, keel) (0)

Tunnetuspsühholoogia konspekt „Psühholoogia gümnaasiumile“põhjal (MÄLU, MÕTLEMINE, PROBLEEMIDE LAHENDAMINE, KEEL)

Mälu

• Lühimälu
  
  • Mõni sekund kuni pool minutit
    
  • Max 9-10 meeldejäetavat ühikut
    
  • Lühimälus korraka 7-/+2 järjestikust elementi
    
  • KÄNKIMINE- materjali ümber organiseerimine lihtsamateks tuttavateks ühikuteks, ’pakkimine’ , saab suurendada ühe mäluühiku mahtu, kuid mitte ühikute arvu.
    
• Pikaajaline mälu
  
  • Pikaajalise mälu maht mõnede teadlaste sõnul piiramatu
    
• Semantiline mälu
  
  • Üldised faktilised teadmised maailma kohta
    
  • Materjal ei ole kuidagi seotud isiklike mälestustega
    
  • Aktiveerub otsmikusagara vasak pool ja oimusagara sisemine osa
    
• Episoodiline mälu
  
  • Mälestused isiklikult kogetud sündmuste kohta, neil on selge subjektiivne ajamõõde
    
  • Episoodiline mälu areneb hiljem kui semantiline
    
  • Aktiveerub aju EESOSA , täpsemalt ajukoore otsimikusagara parem pool ja kiirusagara sisemine osa
    
• Protseduuriline mälu
  
  • Sisaldab oskusi ja harjumusi, mille meenutamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja nende tegevuste peale mõelda
    
  • Materjal salvestub konkreetse harjutamise käigus, Nt jalgrattasõit, noa ja kahvliga söömine jne
    
• Mäluoperatsioonid
  
  • Salvestamine ehk kodeerimine - meeleorganite abil välismaailmast vastuvõetud andmed muudetakse vaimseteks kujunditeks
    
    • Meeldejätmise edukus sõltub sellest, kui põhjalikult ja sügavalt on materjali analüüsitud
      
    • Heaks salvestamiseks on tähtis luua laialdased ja mitmekesised seosed mälus juba olemasolevaga
      
    • Tähtis roll kordamisel
      
    • Lühimällu salvestamisel annab hea tulemuse mehhaaniline ehk mõtestamata kordamine
      
    • Pikaajalisse mällu salvestamisel on efektiivsem mõtestatud kordamine ning jaotatud õppimine ja kordamine
      
    • Materjali objektiivne ja subjektiivne organiseerimine
      
      • Objektiivne- õpitav materjal väliselt selgelt süstematiseeritud
        
      • Subjektiivne- inimene ise leiab mooduse, kuidas meeldejäetavad asjad süstematiseerida ja omavahel seostada
        
  • Meelespidamine ehk säilitamine- kodeeritud info hoitakse alles
    
  • Meenutamine ehk reprodutseerimine- informatsioon tuuakse mälust uuesti
    

• Unustamine
  
  • Põhjused
    
    • Informatsioon kaob mälust, sest seda ei korrata piisavalt üle
      
      • Selline unustamine peamiselt lühimälus
        
    • Interferents ehk vastastikune häirumine
      
      • Nt, kui õpid pool tundi ajalugu ja siis pool tuni geograafiat, võib selguda, et ajaloos õpitu on halvemini meeles. Geograafia hilisem õppimine võis segada ajaloo materjali sama head mälus püsimist.
        
    • Valede taastamistunnuste olemasolu või õigete puudumine
      
    • Konteksti mõju
      
      • Inimestel on kalduvus asju meelde jätta ja seletada, lähtudes eelnevast kogemusest ja keskkonnast
        
    • Motiveeritud unustamine
      
      • Puudutab eelkõige episoodilist ehk elusündmuste mälu
        
      • Sageli kaovad ebameeldivad sündmused mälust
        
        • Inimene ei soovi neid meenutada, seega on mälujälgede aktiveerumises pikad vaheajad
          
  • Inimese tunnetusvõimed hakkavad sageli halvenema juba pärast 40. eluaastat
    
  • Vanemas eas halveneb eelkõige pikaajaline episoodiline mälu, see on otseselt seotud tähelepanuvõime halvenemisega. Semantilises mälus säilib materjal võrdlemisi hästi(nt. Kui palutakse meelde jätta sõnade nimekirju, on vanurite tulemused peaaegu sama head kui keskealistel, kuid nad suudavad märgatavalt halvemini seostada meenutatud sõnu kindla häälega (mees ja naishääl)).
    
• Eksplitsiitne ja implitsiitne mälusüsteem
  
  • Eksplitsiitne mälu (otsene, varjamatu)
    
    • Hõlmab teadvustatud episoodide ja faktide meenutamist
      
    • Inimene teab sellel juhul, mis on meenutamise aluseks- mille peale ja kuidas ta mõtleb, et materjal taastuks.
      
    • Semantiline: faktid
      
    • Episoodiline: elusündmused
      
  • Implitsiitne mälu (järeldatav, varjatud)
    
    • Mitteteadvustatud andmetel põhinev mälusüsteem
      
    • Protseduuriline: oskused, vilumused
      
    • Praiming
      
      • Tulemuste paranemine mitteteadliku õppimise teel
        
    • Tingitud reaktsioonid
      

Mõtlemine

• Vaimne tegevus, mis korrastab ja organiseerib psüühikas kajastatud teadmisi ümbritseva maailma kohta
  
• Mõtlemise elemendid
  
  • Kujundid - kujund on meelelise kogemuse teatud vorm, esemete või nähtuste vaimne koopia
    
    • Kujund on analoog või mudel, mis sarnaneb originaaliga
      
    • Mõtlemisel manipuleeritakse nende kujunditega ehk nn piltidega peas
      
    • Mentaalse rotatsiooni katsed
      
      • Esemete pööramiseks kulub seda rohkem aega, mida suurem on pöördenurk
        
  • Mõisted
    
    • Sõna vahendab välismaailma informatsiooni, kuid üldiselt ei sarnane objektiga, mida ta esitab. Ta on märk, mis tähistab objekti.
      
    • Mõiste on mingite ühiste omadustega objektide hulga seesmine psüühiline esitus
      
    • Mõistet tähistatakse sõnaga
      
    • Mõisted ehitatakse üles algelementidest- tunnustest
      
    • Defineeritavate tunnuste teooria- mõisted esitatakse defineerivate ehk tarvilike ja piisavate tunnuste abil
      
      • Kõik ühe mõiste defineerimiseks vajalikud tunnused on samavõrra tähtsad ja määravad üheskoos mõiste
        
        • Selle teooria kohaselt koosneb teadmine suhteliselt püsivast ja hästi defineeritud informatsioonist.
          
        • See, kas konkreetne objekt kuulub mõiste alla, on täpselt defineeritav .
          
    • Mõistete esitamine prototüüpidena ehk iseloomulike tunnustena
      
      • Prototüübiteooria kohaselt esindab mingisse kategooriasse kuuluvaid objekte selle kategooria kõige iseloomulikum eksemplar ehk protoüüp, mis on selle kategooria kõige tüüpilisem liige.
        
  • Stsenaariumid
    
    • Teadmised tegevustest ja nende järgnevusest
      
    • Stsenaariumid sisaldavad faktoreid
      
      • Esemed ja inimesed
        
        • Tegelased, kellel on täita omad rollid
          
        • Osa tegelasi on kohustuslikud(nt õpetaja tunnis), osad on vabad(kõik õpetajad ei pea olema koolis)
          
      • Tegevused
        
        • Osa tegevusi on kohustuslikud, teised mitte
          
      • Eesmärk
        
        • Eesmärk on väga tähtis, sest struktureerib ja organiseerib tegevusi ning tegelasi
          

Probleemide lahendamine

• Probleem tekib siis, kui inimesel on vastuse leidmisel või eesmärgi saavutamisel tekkinud takistused
  
• Probleemi lahendamise etapid
  
  • Probleemi märkamine
    
  • Probleemi määramine ja esitamine
    
  • Strateegia valik
    
  • Informatsiooni(teadmiste korrastamine)
    
  • Ressursside hindamine
    
  • Jälgimine
    
  • Hindamine
    
• Teadmiste ja kogemuste mõju mõtlemisele: eksperdid ja algajad
  
  • Eksperdid- inimesed, kes konkreetses valdkonnas töötavad; nad peavad vastavaid teadmisi ja oskusi päevast päeva kasutama
    
    • Eksperdid kulutavad probleemi analüüsimiseks ja esitamiseks rohkem aega kui algajad. Nad defineerivad uudse probleemi oma eelnevate mõistete struktuurist lähtudes.
      
  • Algajad- nn tavainimesed, kellel on konkreetsest valdkonnast mingid teadmised, kuid nad ei pea neid aktiivselt kasutama
    
    • Algajad kulutavad probleemi analüüsimisele ja esitamisele vähem aega. Sageli töötavad nad tagurpidi : tundmatult infolt ülesandes toodud andmete suunas.
      
  • Uurimused on näidanud, et eksperdid esitavad mõisteid teisiti kui algajad
    
  • Känkimisel moodustatakse omavahel tihedalt seotud teadmistest suuremaid teadmiste ühikuid. Algajate ja ekspertide vahe on känkide suuruses.
    
  • Metateadmine- teadmine omaenda tunnetusvõimete ja teadmiste kohta
    
• Mõtlemise areng lapsel: Jean Piaget’ teooria
  
  • Inimese vaimset arengut saab kirjeldada kahe protsessi- assimilatsiooni ja akommodatsiooni kaudu
    
  • Sarnastumine ehk assimilatsioon - inimene muudab väliskeskkonnast saabuvat informatsiooni nii, et see sobiks tema olemasolevasse tunnetusstruktuuri
    
  • Kohandamine ehk akommodatsioon - inimesed muudavad oma tunnetusstruktuure nii, et need oleksid kooskõlas uute kogemustega
    

Keel

• Keel on inimestele omane häälikutel põhinev märgisüsteem
  
• Inimkeelel on 5 üldist omadust
  
  • Osutamine- keelemärgid tähistavad ja kirjeldavad ümbritseva maailma asju, seisundeid ja sündmusi
    
  • Tähendus- iga sõna või sõnakombinatsioon väljendab mingit mõtet või tähendust
    
  • Suhtlemine - keel on inimestevaheline ehk kommunikatiivne; ta võimaldab suhelda
    
  • Konstruktiivsus- keele lausungid moodustatakse teatud piiratud arvu algelementide(tähed ja sõnad) kombineerimise teel, mis lubab keelt oskaval inimesel kokku seada või mõista lausungeid, mida ta varem ei ole kuulnud
    
  • Reeglid- keeles on piirangud, mis lubavad üksnes kindlaid märkide järjestusi
    
• Kõik keeled on astmelise ehk hierarhilise ülesehitusega
  
  • Häälikud ehk foneemid
    
  • Sõnad või sõnaosad(nt käändelõpud)
    
  • Laused
    
  • Jutustus, peatükk, raamat
    
• Foneem - väikseim häälikuline ühik, mille poolest üks mõtestatud keelekatke saab teisest erineda (nt veri ja vari); eri keelter erinev hulk foneeme. 15-85
  
• Morfeem - keele väikseimad tähenduslikud ühikud; morfeemid koosnevad kindlas järjestuses olevatest foneemidest; morfeemil on eri sõnades sama tähendus; tähenus ei ole vaid tüvedel, vaid ka teistel sõnaosadel, nt pöörde- ja käändelõppudel; morfeemi ei saa enam väiksemateks tähenduslikeks ühikuteks jagada, ilma, et tähendus kaoks
  
• Sõna- koosneb enamasti ühe või enama morfeemi kombinatsioonist
  
• Süntaks- reeglite kogu, mille alusel luuakse keeles tähenduslikke lauseid ja fraase
  
  • Eesti keeles koosneb lause kahest põhisõnafraasist: nimisõnafraasist(must kass ) ja tegusõnafraasist(läks üle tee)
    
• Leksikaalse sisu analüüs- huvitub sellest, missuguseid sõnu kasutatakse, samuti sõnade suhtelisest sagedusest
  
• Keele süntaktilise sisu analüüs- pööratakse tähelepanu sellele, kuidas sõnadest moodustuvad fraasid ja lausungid, keele-elementide kombineerimise reeglitele- grammatikale.
  
• Tähenduse ehk semantilise sisu analüüs- tahetakse teada, mis on lausungi sisu
  
• LASTE KEELE ARENG
  
  • Koogamine - kolmanda elukuu alguses; suurte inimeste jutule vastu häälitsemine või ise nendega häälitsedes kontakti võtmine; koogamisega annab laps märku, et tahab suhelda; koogamise algusaeg ei näita tunnetusliku arengu taset, vaid sõltub tema füüsilisest küpsemisest; kurtide laste koogamine ei erine ’tavalaste’ omast; esimesteks häälikuteks tavaliselt täishäälikud, ka H on sage
    
  • Lalisemine - neljandal kuul; laps kasutab peamiselt kaas- ja täishäälikutest koosnevaid silpe; lalisemise algusaeg sõltub küpsemisest, edaspidi muutub järjest märgatavamaks sotsiaalse keskkonna mõju kõne arengule; kurdid lapsed laliseva alguses sama sageli ja sama palju kui kuuljad, esimese eluaasta teisel poolel hakkavad aga vähem lalisema
    
  • Häälemäng- 6.-7. elukuul; laps kordab pikalt silpe; on ilmne, et tegevus pakub neile lõbu; hiljem hakkavad lalisemise abil teiste käitumist mõjutama; lalisemine hakkab vähenema esimeste sõnade tekkimisel
    
    • Lalisemisperioodi alguses lalisevad maailma eri paikade lapsed samamoodi, selles vanuses võib laps omandada mistahes keele; neljanda ja kümnenda elukuu vahel muutub lalin järjest rohkem emakeelseks.
      
    • 8- kuused Jaapani lapsed ei erista enam L ja R häälikuid, sest jaapani keeles neid foneeme ei eristata
      
    • Aastase soomlase aju, nagu täiskasvanu omagi, ei erista Õ häälikut
      
    • Juba enne rääkima õppimist omandab laps selle foneetilise süsteemi, mida iga päev kuuleb
      
  • Kajakõne ehk ehholaalia periood- 9. elukuu; laps imiteerib täiskasvanu kõnet; 9.-12. kuul hakkab lalin meenutama täiskasvanu lausungite mustreid
    
  • Sõna- tavaliselt 10. elukuul; ÜHESÕNALISTE LAUSUNGITE PERIOOD; 1,5a- kahesõnaliste lausungite periood- lapsräägib telegraafstiilis
    
  • Keerulisemad lausungid- 2-2,5a
    
  • Ülereguleerimine- laps teeb vigu, mida varem ei teinud, ilmutades grammatikareeglite tundmist ja kasutades neid ka erandsõnadel
    
• KEELE OMANDAMISE TEOORIAD
  
  • Õppimisteooria- Burrhus Skinner ; kõne arengu seisukohalt on oluline lastega palju ja õigesti rääkida ning nende vigu parandada
    
  • Keeleorganiteooria- Noam Chomsky ; keele keerukate reeglite omandamine on võimalik üksnes tänu sellele, et inimesel on keele omandamiseks pärilikud eeldused; keeleorgani olemasolu; kriitiline periood
    
  • Kriitiline periood- ajavahemik, mille vältel ajus paiknev keeleorgan on tundlik keelekeskkonna mõju suhtes
    
    • kui laps kasvab aasta-pooleteise ja puberteedi saabumise vahemikus väljaspool keelekeskkonda, siis ei ole keele täielik omandamine enam võimalik
      
• Hoidekeel- täiskasvanud räägivad lastega aeglasemalt, rõhutatud intonatsiooniga, lihtsustatakse lausestruktuuri, lausung on lühem, pausid on pikemad ja sagedasemad