Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tunnetuspsühholoogia konspekt(mälu, mõtlemine, probleemide lahendamine, keel)". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
lausung, algajad, foneem, morfeem, elukuu, episoodiline, eksperdid, lühimälu, unustamine, lausungid, keeleorgan, psühholoogia, organiseerimine, aktiveerub, protseduuriline, seostada, eksplitsiitne, implitsiitne, meenutamise, mõtlemisel, defineeritav, stsenaariumid, assimilatsioon, akommodatsioon, häälikud, foneemid, sõnaosad, koogamine, algusaegPSÜHHOLOOGIA: MÄLU. KEEL JA KÕNE. MÕTLEMINE. ARENG MÄLU- võime meelde jätta, meeles hoida ja meenutada; mäletamine. Seda reguleerib ja juhib ajus olev hipokampus. Jaotus mälu kestvuse alusel: o Sensoorne mälu: Ikooniline Kajaline o Lühimälu (töömälu)—pikaajaline mälu Lühimälu maht 7+-2 ühikut A.Baddeley- operatiiv ehk töömälu o Tsentraalne täidesaatev süsteem- tähelepanu suunav ja informatsiooni töötlemist kontrolliv süsteem, mis koondab informatsiooni mälusüsteemi erinevatest osadest (sh. pikaajalisest mälust) Hääldusring- toimub lühiaegne verbaalse informatsiooni säilitamine ja selle kordamine
· Recency effect- Hiljutine efekt - Need sõnad, numbrid, mida pidi meelde jätma viimasena, tulevad alati esimesena meelde · Peterson ja Peterson (59) - Katseisikud pidid jätma meelde 3-kohalise kombinatsiooni ja siis lahutama 100-st kolmekaupa numbreid maha. Pärast seda, pidid katsealused meenutama 3-kohalist kombinatsiooni. Katseisikud said umbes 50% kehvemaid tulemusi pärast 6 kuud ja unustamine oli täielik pärast 18 sekundit. · Neirne, Whiteman, Kelley (1999) - sarnane katse, kus kasutati kõiki tähestiku tähti ainult 1 kord ja meelde jätmise ajal pidi lugema ette kõvasti ekraanil olevaid numbreid. Siis püsisid tähed mälus rohkem kui 96 sekundit. Järelikult lühimälus kustutamist ei põhjusta lagunemine (decay). - Lühiaegne mälu hõlmab infot, mis parajasti meeles/teadvuses. (Jamesi järgi primaarne mälu). - Piiratud mahuga (..7+/- 2.
on unustanud ning peavad oma mälu piiramatuks, umbes pooled 1. klassi lastest teavad, et äratundmine on lihtsam kui vaba meenutus ning kõik 5ndikud teavad nii seda kui ka fakti, et teksti mõte jääb paremini meelde kui konkreetne sõnastus. Mida rohkem teame, seda paremini õpime ja rohkem jääb meelde Valdkonnaspetsiifilise teadmise mõju on nii suur, et teemat tundvad lapsed suudavad enam meelde jätta kui valdkonnas algajad täiskasvanud Valdkonnaspetsiifiline teadmine võimaldab paremini meelde jätta olulist ning avastada vigu isegi võrreldes kõrgema IQga mitteeskpertidega, ent kõrge IQ loob eeldused kiiremini eksperdiks saada. Juba 3-aastased suudavad endale tüüpiliste tegevuste kohta luua stsenaariume, mis aitavad juhtida tähelepanu antud olukorras olulistele detailidele ning tagab, et kõik olulised detailid saaksid mällu salvestatud.
Kognitiivne psühholoogia TAJU I LOENG Kognitiivne psühholoogia on tunnetusprotsesside uurimine – kuidas inimene tajub, mäletab, mõistab ja mõtleb Kognitsioonid – teadmised, hoiakud, veendumused jne - Need moodustavad eesmärgipärase infosüsteemi Eksperimentide mudelite neuropsühholoogiliste uuringute ajukuvamise - Multidistsiplinaarne – sama probleemi kallale tulevad inimesed ma meetoditega - Interdistsiplinaarne – meetodid räägitakse omavahel läbi ja luuakse ühine meetod Kognitiivteadus – mudelite loomine. Kognitiivne neuropsühholoogia - Assotsiatsioon – ülesanne A ja B on korraga häiritud - Dissotsiatsioon – ülesanne A on häiritud, B mitte - Topelt-dissotsiatsioon – mõnel juhul on häiritud A ja mitte B, aga mõnel teisel juhul B ja mitte A Kognitiivne neuroteadus ehk ajukuvamine - EEG – elektroentsefalograafia – peegeldab piisavalt suure kortikaalse rakkuderühma postsünaptiliste po
MÄLU Organismi võime omandada ja säilitada kasulikke oskusi, teadmisi ja harjumusi. Mälu liigid Mälu on mitmene süsteem, kus on võimalik eristada alasüsteeme ehk eri mäluliike. 1. Info salvestumine erinevate meelte kaudu Nägemismälu Kuulmismälu Lõhnamälu Liigutusmälu 2. Ajaline kestvus Lühimälu (töömälu, working memory) Pikaajaline mälu (püsimälu) Lühimälu Hetkel aktiveerunud pikaajalise mälu osa, mis võimaldab tegevust koordineerida. Näiteks tekstist arusaamiseks on vaja meeles pidada kogu eelnevalt loetut. Info püsimine sõltub tähelepanust ja materjali organiseeritusest, keskmine aeg on mõni sekund pool minutit. Maht - 7 + - 2 järjestikust elementi (ühikut). Et seda suurendada, pakitakse info kokku suuremateks mõtestatud ühikuteks känkideks
tunnuseid või üha väiksemaid erinevusi stiimulite vahel. 7. Mälu Mälu on elusa organismi võime omandada ja säilitada kasulikke oskusi. Et mälu toimiks on vajalikud kolm protsessi materjali salvestamine, meelespidamine ja meenutamine. 7.1. Mälu struktuur On erinevaid mälu liike, nt. kuulmismälu, nägemismälu, lõhnamälu ja liikumismälu. Kuid mälu jagatakse ka lühimäluks(töömälu) ja pikaajaliseks mäluks. 7.2. Lühimälu ja pikaajaline mälu Lühimälu. Tajutu materjal püsib lühikest aega (mõni sekund kuni pool minutit). Seal püsib maksimaalselt 9-10 meelde jäetavat ühikut. Lühimälu on piltlikult öeldes taju pikendus. Mahuka numbri meeldejätmisel aitab materjali ümberorganiseerimine lihtsamateks ühikuteks. Seda nimetatakse känkimiseks (ing. chunking) Pikaajaline mälu. Iseloomustab pikaajaline kestus ja suur maht. Väidetakse, et maht on piiramatu. 7.3
Info muutub lühemaks ja lihtsamaks Kaovad detaili ja meeles seisab vaid ,,peamine" Tekivad teatud lüngad Infos tõusevad esile uued teemad Info muutub isikupärasemaks Loogikavastane info ununeb Tekib juurde infot, mis võimaldab seletada vastuolusid Mõni teema muutub valdavaks o Endel Tulving maailma juhtivamaid mälu- uurijaid. o Unustamine vastupidine protsess meeldejätmisele. Unustamise omadused : 1 S.S 27.02.2010 Unustamise kiirus on kõige suurem vahetult pärast meeldejätmist ja kahaneb aja kuludes. Kiiremini unustatakse mõtestamata informatsiooni.
Passiivne fonoloogiline töötlus (visuospatial sketchpad) Aktiivne kõne tekitamine Visuaalne semantika Kõne LILL MESILANE Mõõdetakse · Arvujadade meeldejätmine loetule vastupidises suunas 25489351 · Meeldejätmine loetud suunas: pigem lühimälu, kus hoitakse, mitte ei töödelda · Sõnade meeldejätmine · Kujundite meeldejätmine · Otsustada, kas lause on grammatiliselt õige Töömälu · On pigem valdkonnaspestiifiline kui üldine (st meeldejätmise edukus sõltub ainevaldkonnast) · Info kaob kiiresti, sest uus tuleb juurde (uuega interferents) On oluline oskuslikus eneseregulatsioonis, reflektsioonis õppimise ja meeldejätmise üle · Selle töös omavad rolli emotsionaalsed faktorid
äratundmise aluseks. Inimene tegeleb igapäevaelus pidevalt nägude eristamisega ja on vastavaid komponente tundma õppinud (nt ka et valgete inimeste keskkonnas elavatel valgetel keerulisem eristada omavahel mustanahaliste nägusid). Tindiplekkidel sellised iseloomulikud tüüptunnused puuduvad, kuid nad võivad siiski olla väga erinevad, lumehelbed on kasutatud stiimulitest üksteisega kõige sarnasemad. Eristatakse lühimälu (uuem nimetus: töömälu), pikaajaline mälu. Semantiline, episoodiline ja protseduuriline ja ekspliitne ja impliitne mälu. LÜHIMÄLU JA PIKAAJALINE MÄLU Lühimälus püsib tajutud materjal lühikest aega: mõnest sekundist poole minutini. Lühimälu maht on piiratud, seal püsib maksimaalselt 9-10 meeldejäetavat ühikut. Lühimälu on justkui taju pikendus. See kui kaua ja kui palju materjali lühimälus püsib, sõltub tähelepanust ja materjali organiseeritusest.
Tema tuntuim saavutus on episoodilise mälu eristamine teistest õppimise ja mälu süsteemidest ajus. Semantiline mälu on mälu, mis on seotud inimese teadmistega ümbritseva maailma kohta. Vajalik ka keele kasutamiseks. Protseduuriline mälu on seotud andmestikuga selle kohta, kuidas midagi teha mingi eesmärgi saavutamiseks. Protseduurilise mäluga on seotud oskused, nagu autoga sõitmine, noa ja kahvli käsitlemine, käe suudlemine jne. Episoodiline mälu kogub infot ajaliselt märgistatud sündmuste ning nende ajalis-ruumiliste suhete kohta. Selle abil toimub inimese isiklike sündmuste mäletamine. 16. Lühimälu, pikaajalise mälu kestvus, maht? Lühimälu tajutud materjal püsib lühikest aega: mõnest sekundist poole minutini. Lühimälu maht on piiratud, seal püsib maksimaalselt 9-10 meeldejäetavat ühikut. Kui kaua ja kui palju materjali püsib lühimälus sõltub
Keel Allik, J., Rauk, M. (toim.) (2002) "Psühholoogia gümnaasiumile" Keel · Keel on inimestele omane häälikuil põhinev märgisüsteem · Inimkeele üldised omadused: Osutamine Tähendus Suhtlemine Konstruktiivsus Reeglid Laste keele areng Koogamine · Umbes kolmanda elukuu algusest (mõnel 6. nädalal, teisel 3. 4. elukuul) · Häälitseb teiste jutule vastu, võtab ise häälitsedes kontakti annab märku, et tahab suhelda · Algusaeg sõltub füüsilisest küpsemisest, mitte tunnetusliku arengu tasemest · Kurtide laste koogamine ei erine teistest · Tavaliselt esimesteks häälikuteks täishäälikud, samuti h Lalisemine · Algus neljandal elukuul · Peamiselt kaas- ja täishäälikutest koosnevad silbid (ma-ma-ma)
tingimusel et esimene objekt tunti ära edukalt. Mille poolest erinevad teoreetilised lähenemised, mis käsitlevad tähelepanuvaliku rakendumise faasi? - Varajane valik – stiimuleid töödeldakse sensoorses puhvris paralleelselt siis aga lubatakse vaid ükshaaval läbi selektiivse filtri. - Paindlik valik – stiimuleid töödeldakse paralleelselt kuni resurssi jätkub, seejärel eelistatakse konteksti põhjal - Hiline valik – paralleelne töötlus toimub kuni lühimälu ja teadvuseni, teadvustatuse määrab stiimuli tähtsus - Kaasaegse mudeli järgi sõltub selektsiooni faas tajukoormusest – kõrgem koormus muudab selektsiooni varasemaks Millist rolli omab tajukoormus tähelepanuvaliku juures? Kõrgem koormus muudab selektsiooni varasemaks ja vastupidi Mille poolest erineb tähelepanu, mis baseerub kas huvil või pingutusel? TP maht on suurem kui ülesanne on keerulisem või kui inimene on motiveeritud pingutama.
·Ilmsesti olid kõik nähtud read sensoorsesse mällu hoiustatud (ka 1.katses!), kuid esimeste tähtede sõnastamisel kustus ülejäänute kohta olev info. ·Nägemises nn ikoonilise mälu kestvus on umb 300 msek / ·kuulmises nn kajamälu kestvus 2-3 sek. Kokkuvõttes: EI ole tähtis (staadiumide) ajaline järgnevus ... vaid... pigem on sündmuste loogika selline: Erinevat tüüpi oskused ja teadmised on eri süsteemides: protseduuriline, semantiline ja episoodiline mälu ·Semantilises mälus sisalduvad üldised faktilised teadmised maailma kohta, see materjal ei ole kuidagi seotud isiklike mälestustega. (ruutjuur 100-st on 10; Pariis on Prantsusmaa pealinn). ·Episoodilises mälus paiknevad mälestused isiklikult kogetud sündmuste kohta, neil on selge subjektiivne ajaline mõõde. (Mida sõin täna hommikul?; Millal tuli eelmisel sügisel lumi maha?) ·Protseduuriline mälu sisaldab oskusi ja harjumusi, mille meenutamiseks ja
6) Millised on keele omadused? Analüüsige, milliseid keele omadusi ei ole järgmisel lausel: "Venilased kodraselt volpusse kulmasid". Omadused: · Osutamine keelemärgid tähistavad ja kirjeldavad ümbritseva maailma asju, seisundeid ja sündmusi. · Tähendus iga sõna või sõnakombinatsioon väljendab mingit mõtet või tähendust. · Suhtlemine keel on inimestevaheline ehk kommunikatiivne; ta võimaldab suhelda · Konstruktiivsus keele lausungid moodustatakse teatud piiratud arvu algelementide kombineerimise teel, mis lubab keelt oskaval inimesel kokku seada või mõista lausungeid, mida ta varem kuulnud ei ole · Reeglid keeles on piirangud, mis lubavad üksnes kindlaid märkide (foneemide, sõnade) järjestusi. 7) Kuidas toimub üksikute sõnade eristamine lauses? Miks on tundmatus keeles raske sõnu eristada? 8) Kirjeldage levinumaid sõnade tähenduse esitamise teooriaid. Mis on nende tugevused ja
eseme Maht ja jaotuvus võimaldavad tajuda rohkemaid objekte kui ühte. Jaotuvus võimaldab tõlgendada infot erinevatest allikatest. Võime tajuda suhteid ja seoseid mõista kuidas objektid paiknevad üksteise suhtes Tahtlikkus (tahtmatu ja tahtlik) Apertseptsioon taju sõltuvus isiksuse omadustest. Mälu liigid Säilitamise aeg Info tüüp Teadvustatuse tase Sensoorne (mahutab Episoodiline isiklikud Eksplitsiitne palju, kestus msek) kogemused Implitsiitne ei saa Lühiajaline (maht Semantiline üldised kontrollida 7plussmiinus2, kestus teadmised maailmast mõned-kümned sekundid Protseduuriline Töömälu oskused, tegevused, Püsimälu harjumused Mälu protsessid Salvestamine 5
*Kliinilises praktikas. *Lapsepsühholoogi igapäevases töös, kuna kõne arengu tase ennustab lapse edaspidist kõne arengut (eriti hästi just kõneprobleeme ja 2. eluaastal mõõdetuna), kuid ka lapse arengut teistes valdkondades. Kõne arengu perioodid 3. kuu algul koogamine 4. kuul lalisemine 9. kuu ehholaalia periood 9. kuu asju nimetama 9-24. kuu ühesõnaliste lausungite periood 1.5aastaselt 20-50 sõna 24. kuu umbes 250 sõna, kahesõnalised lausungid 30. kuu umbes 500 sõna, kolmesõnalised lausungid 3-4aastastel lastel erandsõnade kasutamisel ülereguleerimine Eesti lapse esimesed sõnad (nimetatud 254 ema poolt) Emme (167) Aitäh (153) nämm-nämm (78) anna (37) issi (33) daa-daa (26) tita (16) kutsu (12) kiisu (12) ai-ai (10) Suured individuaalsed erinevused kuni 3.-4. eluaastani Tüdrukud poistest ekspressiivse keele arengu poolest ees. Tihti neile erinevad normid. Kõne arengu aeglustumine 24kuusel lapsel on:
Jaotuvus võimaldab tajuda erinevatest kanalitest tulevat infot üheaegselt. o Võime tajuda suhteid ja seoseid o Tahtlikkus tahtmatu ja tahtlik o Apertseptsioon taju sõltuvus isiku omadustest, emotsioonide ja motivatsioonide iseärasustest. Mälu liigid 1. Säilitamise aeg sensoorne (mahutab palju, kestus msek-tes), lühiajaline (maht 7, kestus mõned kümned sekundid), töömälu, püsimälu 2. Info tüüp episoodiline (isiklikud kogemused), semantiline (üldised teadmised maailmast, verbaalselt vahendatud), protseduuriline (oskused, tegevused, harjumused) 3. Teadvustatuse tase eksplitsiitne (ligipääsetav, selgem, jälgitav) ja implitsiitne Tajust siseneb info psüühikasse. Info läheb sensoorsesse mällu, edasi läheb info töömällu, see on väike osa, millega tegeletakse edasi. Töömälu koosneb alakomponentidest fonoloogiline
intonatsioonilise terviku. Lause koosneb fraasidest. 6) Millised on keele omadused? Analüüsige, milliseid keele omadusi ei ole järgmisel lausel: "Venilased kodraselt volpusse kulmasid". Osutamine keelemärgid tähistavad ja kirjeldavad ümbritsevat maailma, seisundeid ja sündmusi. Tähendus iga sõna või sõnakombinatsioon väljendab mingit mõtet või tähendust. Suhtlemine keel on inimestevaheline ehk kommunikatiivne, võimaldab suhelda. Konstruktiivsus keele lausungid moodustatakse teatud piiratud arvu algelementide kombineerimise teel, mis lubab keelt oskaval inimesel kokku seada või mõista lausungeid, mida ta varem kuulnud ei ole. Reeglid keeles on piirangud, mis lubavad üksnes kindlaid märkide (foneemide, sõnade) järjestusi. 7) Kuidas toimub üksikute sõnade eristamine lauses? Miks on tundmatus keeles raske sõnu eristada? Aju teeb sõnade vahele pause, võõrkeele puhul ei tea aju, kuhu pause teha.
ole vaja nende tegevuste peale mõelda. Mälu töö aluseks on info säilitamist tagavad protsessid: Salvestamine ehk kodeerimine, mille käigus muudetakse meeleorganite abil välismaailmast vastuvõetud andmed vaimseteks kujunditeks (spetsiaalsete koodide abil). Meelespidamine ehk säilitamine, mille käigus hoitakse see kodeeritud info alles. Meenutamine ehk reprodutseerimine, mille tulemusena tuuakse informatsioon mälust uuesti välja. Unustamine Mälu ei tööta perfektselt, me ei jäta kõike meelde, sest see oleks liiga koormav. Unustamine toimub seaduspära järgi, kõige kiiremini unustatakse 1,5 tunni jooksul. Protsessi käigus ühed epigrammid (eri ajupiirkondade vahel jagatud mälu jäljed) kustutatakse, või kaetakse teistega, nii et neid on raske kätte saada. Amneesia võib tekkida haiguse või trauma tagajärjel-> 1) edasihaarav amneesia - inimene ei
Kõne arengu perioodid - 3. kuu algul koogamine - 4. kuul lalisemine - 6. kuul tunneb mõne sõna ära, 8. kuu mõnda ütleb - 9. kuu ehholaalia periood (jäljendab teisi, küsib, jutustab), asju nimetama - 9-18 kuu holofrastiline kõne kogu lauset ühe sõnaga väljendav Telegraafiline kõne - 1.5 a 20-50 sõna - 2 a u 250 sõna - 18-24 kuu enesest kui tegijast rääkima - 30. kuu u 500 sõna, kolmesõnalised lausungid - 3-4 aastastel lastel erandsõnade ülereguleerimine: ,,Kevad tulevad, palju palju." Lapsevanemale: - 1 aastaselt esimesed sõnad - 2 aastaselt 2 sõnalised lausungid Suured individuaalsed erinevused - Soolised erinevused - Pere suurus pole võimalust väiksele nii palju pühenduda - Sünnijärjekord esimene laps omandab rohkem nimisõnu - Vanemate haridustase Murdeiga Põlvkondade lõhe
ruumi, proportsiooni, harmoonia jmt salvestamisevõimes ja reprodutseerimises. (teadlased, poliitikud, kunstnikud). Sõnalis-loogiline mälu – sisuks keele vahendusel antud mõtted. Selle mäluliigi inimesed on loogilised ja argumenteerimisosavad. Probleemiks võib olla loovuse vähesus. Kestvuse alusel jaotamine – Sensoorne mälu ehk ülilühiajaline mälu – Automaatne salvestamine, ülikiire kättesaadavus ja unustamine(kustutamine). Lühimälu ehk lühiajaline ehk primaarne mälu – mälu alasüsteem, mille ülesandeks on tundeorganistest, sensoorsest ja püsimälust saabuva info operatiivne töötlemine. Salvestamine läbi sõnastamise, kättesaadavus kiire ja unustades uus info asendab vana. Püsimälu ehk pikaajaline mälu ehk sekundaarne mälu - strateegilise tähendusega materjali talletamiseks. Iseloomustab pikk ajaline kestvus ja väga suur maht
o kaovad detailid ja meeles püsib vaid "peamine"; o tekivad teatud lüngad (midagi jääb vahele, midagi asendub); o ootuste ja hoiakute mõjul tõusevad infos esile uued teemad; o loogikavastane info ununeb; o juurde tekib infot, mis võimaldab seletada vastuolusid; o mõni teema muutub valdavaks; o info muutub isikupärasemaks nt inimese hoiakute ja eelteadmiste mõjul; Meelespidamisele vastupidine protsess on unustamine. o Üldjuhul kaob säilitatud info mälust üsna pika aja jooksul, kuid mõnikord väga ruttu. o Unustamise kiirus on kõige suurem vahetult pärast meeldejätmist ja kahaneb aja kuludes (seetõttu oleks mõistlik äsja omandatud materjal kohe korrata). o Kiiremini unustatakse mõtestamata info (seega pole tuupimisest pikaajalisemat kasu). III Meeldetuletamine (reprodutseerimine) talletatud materjali uuesti esiletoomine.
496 481. o Kui vaadelda jadas esitatud numbreid kuues kängis (16 25 36 49 64 81), siis selgub, et tegemist on arvude 4-9 ruutudega. Seda märgates peaks algselt esitatud numbrite meeldejätmine juba väga lihtne olema. - Känkimine on üks korrastamise vorm. - Känk on psühholoogias infoühik, mis tähendab mingit mõtestatud tervikut. Kängiks võivad olla numbrid, sõnad, lühendid jne. - Kuna inimese lühimälu maht on piiratud 7±2 ühikuga (st lühimälu suudab haarata vaid 5- 9), siis aitab järjestikuliselt esitatud materjali meelde jätta känkimine (info mälu jaoks sobivateks juppideks jaotamine) - Bioloogiliselt jõuab mälu omandamise protsess inimesel võimekuse tippu 25.-30. eluaasta paiku. - Vanemaks saades hakatakse mälu halvenemist korvama materjali parema organiseerimisega.
motoorne toimingute, tegevuste salvestamine tegevustes emotsionaalne mäletatakse tundmuste vahendusel, oluline omandamisprotsessi emotsionaalsus kujundimälu- salvestatakse ruumisuhted, vormid, proportsioonid sõnali-loogiline mälu spetsiifiline inimesele b) ajatunnuse alusel sensoorne mälu lühikese ajahetke kestel säilitab tundeorganitest saabuva info töötlemistulemusi (100-400 msek) lühimälu töötleb sensoorsest mälust ja püsimälust saabuvat infot, säilitab info ajutiselt aktuaalsena (10 sekundit, koos kordamisega mitmeid tunde). Operatiivmälu peetakse lühimälu sünonüümiks aitab aktualiseerida matejali jooksva tegevuse aktualiseerimiseks. püsimälu - materjal säilitatakse pikaks ajaks, informatsioon mõtestatakse, seotakse juba olemasolevaga. Operatiivmälu lühimälu sünonüümiks (A.Baddeley nim. seda ka töömäluks)
Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat. Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus; 2000. Lk 243-244 11 Bachmann ja Maruste nime ka ülilühiajaliseks mäluks 12 Krull, Edgar. Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat. Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus; 2000. Lk 244-245. 13 Bachmann, Talis, Maruste, Rait. Psühholoogia alused. Tallinn, Tea, 2001. Lk 188. 7 materjali lühimälus püsimises etendavad pidevad sisekõnes kordamised. Lühimälu on n-ö taktikaline mälu. Ta mehhanismiks on püsimälu tunnetusühikute valikuline aktivatsioon."14 Krulli juhib meie tähelepanu sellele, et lühiajalist mälu võib nimetada ka töötavaks mäluks. Kuigi mõni uurija on neid kahte eristanud, pole seda siiski veenvalt tõestatud siiani. Lühiajalise mälu maht on 15-30 sekundit. Informatsiooni püsimiseks tuleb seda korrata, nt kui soovime mõnda telefoninumbrit mälus hoida, siis on abi kordamisest. Kui stiimul, mis on läbi
nt esemete värv ja heledus näivad püsivatena kõige erinevamates vaatlustingimustes, va eredas või peaaegu puuduvas valguses. Objektide kuju on väga erinevate vaatenurkade alt vaadates püsiv ja äratuntav. Kohanemine tajusüsteemid kohanevad väliskeskkonna muutuvate tingimustega. Nt inimese kohanemine muutuva valgusenergia hulgaga. Kiiresti muutuvate valgustustingimustega kohanemiseks muutub silmaava (pupilli) suurus. Nt hämaras pupillid laienevad. Mälu Kirjelda lühimälu ja pikaajalist mälu. Lühimälu tajutud materjal püsib lühikest aega. Mõnest sekundist poole minutini. Lühimälu on piiratud. Seal püsib maksimaalselt 9-10 meeldejäävat ühikut. See kui kaua meil midagi lühimälus püsib, sõltub tähelepanust ja materjali organiseeritusest. Känkimine Pikaajaline mälu iseloomustab ajaline kestus ja väga suur maht. Arvatakse, et pikaajalise mälu maht on isegi piiramatu
Fantaasia. Algab umbes 1,5-aastaselt (seoses mäluga) o Kujtlusvõime, matkimine o Raske eristada fantaasiat reprodutseerimisest o Veidi täiendab tajutut o Avaldub miunasjuttude kuulamises. Oluline lastesaadete läbimõtlemine. Suhete areng. Kiindumine algab beebi reaktsioonist hooldajale ja küpseb aktiivseks partnerluseks teistega. o Vanemate ja lapse suhete kvaliteet 6 ja 18 elukuu vahel loob vundamendi lapse arengu mitmesugustele aspektidele o Suhted erinevad ka kultuuriti o N.ameerika emad stimuleerivad oma lapsi naerma ja rääkima, Jaapani emad aga püüavad neid vaigistada. Kokkuvõte. Väikelapseeas vajavad lapsed: 1. Turvalist, innustavat keskonda, kus nad saavad õppida sündmusi ette nägema ja valikuid tegema. 2. Intiimseid, püsivaid suhteid sooja, reageeriva hooldajaga, kes on tundlik lapse
Kui aga üks tegevustest on automaatne (vilunud kudumine), saab korraga teha kahte asja. o Tähelepanu ümberlülitavus konsentreerid tähelepanu ühelt asjalt teisele o Tähelepanu hajuvus (hajameelsus) inimene mõtleb peas millelegi muule ja tema tähelepanu on sellel. Seepärast kipuvad inimesed unustama end mõnes olukorras. · Mälu - oma kogemuse ja muu info meeldejätmine, säilitamine, meenutamine ja unustamine. · Mälu põhiprotsessid: o Omandamine ja meeldejätmine (tuupimine) o Säilitamine o Meenutamine o Unustamine · H. Ebbinghaus pool materjalist unustatakse 20 minutiga. Üks materjali kordamine võiks kesta 20 minutit. Siis väheneb tõenäosus midagi meelde jätta. 1h tunni jooksul ununeb 2/3. Pidev kordamine aitab mälule kaasa. · Assotsiatsioonide ahel: lusikas tasskohvsuhkur · Pikaajaline mälu
oleks midagi õppinud - ei saa midagi õppida, ilma et oleks mälu Õppimist võib pidada mälu käitumuslikuks väljenduseks. Mälu olemasolu saame tuletada subjekti tegevuse resultaadist (selle põhjal mälu olemas kõigil kõrgematel ja paljudel alamatel evolutsiooni arenguastmetel olevatel loomadel, kuna saab rääkida õppimisest ja selle erivormidest) PIKAAJALINE MÄLU jaguneb kaheks: Eksplitsiitne (deklaratiivne) - SEMANTILINE (faktid) EPISOODILINE (sündmused) -Ajukoore oimusagara mediaalne piirkond. Implitsiitne (mittedeklaratiivne) – PRAIMING-Ajukoore mitmed piirkonnad, PROTSEDUURILINE (oskused, harjumused)- Striatum, ASSOTSIATIIVNE ÕPPIMINE (klassikaline ja operantne tingimine)- Amygdala/ Cerebellum Mälu struktuur ehk mälu liigitamine viitab sellele kuidas mälumoodulid on organiseeritud. Kuni 20.saj keskpaigani arvati, et mälu on unitaarne (ühtne).
- Ganglionid – närvirakkude tuumadest koosnevad närvikoe massid väljaspool pea- ja seljaaju. Seljaaju neuronid: sensoorne on selgmine ja motoorne asub kõhtmiselt. Dorsaalne tegeleb alt-üles süsteemiga, avastab probleemi. Ventraalne e kõhtmine on detailsem, üles-alla süsteem. Aju olulisemad struktuurid – nii korteksi peamised osad kui ajutüvi ja limbiline süsteem. - Väikeaju – koordinatsioon, liigutuste sujuvus - Amügdala (mandelkeha) – hirm - Prefrontaalkoor – lühimälu, planeerimine, tähelepanu - Hüpotalamus – homöostaas (temperatuur, janu jne) - Hipokampus – ruumiline mälu, õppimine - Mõhnkeha – ühendab kahte ajupoolkera - Kuklasagar – nägemispiirkond Suuraju poolkerade koor ehk korteks: - Otsmiku e frontaalsagar – tahtealased liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon ja lõhnad - Kiiru e parietaalsagar – sensoorse ifno vastuvõtt ja töötlemine v.a lõhn, kuulmine j anägemine
Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused 1. PSÜHHOLOOGIA.....................................................................................................1 2. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA.........................................................................2 BIOLOOGILINE PSÜHHOLOOGIA...........................................................................3 ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID................................................................4 NARKOOTIKUMIDEST...............................................................................................5 MOTIVATSIOON..........................................................................................................6 TEADVUSE SEISUNDITEST......................................................................................9 TAJU.............................................................................................................................10 ARENGUPROTSESSID:
AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid 35 10. Õppimine I. Käitu
lahendamist: nad mõtestavad ülesande tingimusi kitsamalt, kui need tegelikult on · Lahenduse leidmist takistavad ka eelnevad kogemused ja teadmised, mis juhivad mõtlema kitsas suunas · Lahenduse leidmiseks on vaja piirangud maha võtta ja ülesanne ümber korrastada Ruumiline mõtlemine · Milline number asub nelja vastasküljel? · Milliseid strateegiaid kasutasid? Teadmiste ja kogemuste mõju mõtlemisele · Eksperdid ja algajad · Eksperdid on inimesed, kes konkreetses valdkonnas töötavad; nad peavad vastavaid teadmisi ja oskusi päevast päeva kasutama · Eksperdid esitavad mõisteid teisiti kui algajad · Jalgrattasõidu õppimine esialgu ümbrust raske jälgida · Lugema õppimine kui lugemine muutub kiiremaks, jääb rohkem tähelepanu üle lausete sisu mõistmiseks · Toimub känkimine informatsiooni organiseerimine ja ühendamine Känkimine · Känkimisel moodustatakse omavahel
annaabi.ee 
