IDA-VIRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KOOSKÕLASTATUD / valdkonnajuht/ ...........................20....a AINE OHUÕPETUS AINE MAHT 16 tundi, iseseisev töö 4 t. ÕPPERÜHM 1VAK Abikokk Vangla ÕPETAJA Larissa Tsistokletova ÕPPEAASTA 2012/ 13 TEEMA JA ALATEEMA TUNDE KASUTATAV SAADAVAD OSKUSED JA HINDAMINE MÄRKUSED ARV ÕPPEMATERJAL TEADMISED TUNNI ...
MAJANDUSE ALUSED Mikroökonoomika Janar Zalite Eesmärgid Anda teadmised Eesti majanduse arengusuundadest; Õpetada tarbijate ja toodete käitumist turul, ettevõtte ökonoomikat ja riigi osa majanduses; Õpetada kasutama majanduslikke teooriaid ja meetodeid ning orienteerumist majandusnäitajate süsteemis. Õpiväljundid Õppija teab majanduse põhimõisteid, ühiskonnas toimivaid peamisi majandusprotsesse; Teab tööhõive olukorda Eestis; Saab aru hinnamehhanismist ja pakkumise ja nõudluse elastsusest; Omab teadmisi rahast ja inflatsioonist. Oskab aru saada investeerimise põhimõttest; Kirjandus K. Kerem, O. Raju, M. Randveer ,, Mikroökonoomika". Tallinn 2001 K. Kerem, M. Randveer ,,Mikro ja makroökonoomika põhikursus, Tallinn 2000 M.Randveer ,,Mikroökonoomika ülesannete ja harjutuste kogu", Külim 1999 K. Homann, A. Suchanek ,,Sissejuhatus majandusteadusesse", TÜ Kirjastus 2008 Ake, P.Wonnacott, R.Wonnacott, J,Fried "An Introducti...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Sotsiaaltööks vajalikud oskused ja teadmised. Koostanud Pille Jürisaar HT´09 KURSUS Juhendaja Hille Volberg Pärnu 2010 KUTSEOSKUSNÕUDED Üldoskustest ja teadmistest peab teadma kutsealast tegevust puudutavaid Eesti Vabariigi õigusakte, tööõigust. Samuti peab teadma tööohutust, tööhügieeni, jäätmekäitlust ja esmaabi. Kõrgemate tasemete töötajad peavad teadma ka majanduse aluseid. Peab omama head suhtlemisoskust, sealhulgas erinevate sotsiaalgruppidega, tundama klienditeeninduse põhitõdesid, pidama konfidentsiaalsuse nõuet, valmis meeskonnatööks ja tegutsemiseks kriisi-olukordades. Kõrgemate tasemete teenindajatel on ka asjaajamise ja dokumenditöö nõue ning arvuti kasutamise oskus. Väga oluline on ka keeleoskus. Põhioskused ja teadmised: inimõigused ja sotsiaalhoolekandesüsteem; inimese kasv ja areng, selle toetamine ja s...
Buddha elust ja missioonist Budism Budism sai alguse 1. aastatuhandel eKr Põhja-Indias Budismi õpetust nimetatakse buddha õpetuseks või dharmaks ehk seadmuseks Budismi eesmärgiks on virgumine 7,1% maailma rahvastikust budistid Enamlevinud Kambodžas, Jaapanis, Taimaal Buddha elutee Prints Siddharta Gautama (563-483 eKr) jättis rikkuse, et leida vastus küsimusele “Kuidas ületada inimlikke kannatusi?” Kohtus teispoolsusega, ta virgus ning peale seda hakati teda kutsuma Buddha Šakjamuniks Tema missiooniks sai teiste juhendamine ja õpetamine Ta suri ehk vaibus parinirvaanasse 80-aastaselt. Järeltulijat ei valinud, soovitas juhinduda oma õpetusest Kes on buddha? Buddha – sanskriti keeles virguma, ärkama Budisimis teadvuse kõrgeima seisundini jõudnud inimene Algselt nimetati buddhaks ainult Šakjamunit, kuid üsna pea arvati, et buddhasid on olnud ka varem ja tuleb ka tulevikus Tipitaka tekstides mainitakse kuut bud...
Sissejuhatus erialasse Valisin autopleksepa eriala , sest mulle meeldivad autod ja tehnika. Minu eriliseks sooviks on selgeks saada keevitamine ja autokerede remont. Arvan, et sellel erialal leidub ka rohkem tööpakkumisi. Olen pisut kursis autode üldehitusega, kuna olen kodus laiali lammutanud kolm sõidukit. Isaga koos olen rattaid ja mootoriõli vahetanud, küünlaid maha võtnud puhastanud ning pidureid õhutanud. Käinud kaasas erinevates autoremondi töökodades ja huvitunud sealsetest tegevustest. Seda kõike on siiski vähe. Selleks läksingi kooli autoplekksepa eriala õppima, sest tunnen selle vastu huvi. Olen hea tervisega, rahulik, vastutustundlik need omadused tulevad sellel erialal kasuks. Mul on veel väga palju õppida : üksikute agregaatide ja mehhanismide tundmist, keevitamis-, lõikamis-, venitus ja õgvendustöösid; pean õppima tundma erinevaid materjale: metalle, sulameid, plastikuid; õppima tundma ning k...
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA KKullasepp Suhtlemine ja suhe ? Suhtlemine on protsess (dünaamiline), mis leiab aset mitme inimese vahel ja sõltub suhtlejate vahelistest (mineviku) interaktsioonidest, indiviidide omadustest, eesmärkidest (tulevikus). Suhe – kestvad interaktsioonid ajas; varasemate interaktsioonide poolt mõjutatud interaktsioonide jada omavahel tuttavate inimeste vahel, kusjuures interaktsioonid on mõjutatud tulevikuootuste poolt - afektiivne, kognitiivne, käitumuslik komponent - sotsiaalne kontekst Suhe ja verbaalne element (suhe avaldub sõnumite vahetamises) Käitumisel arvestatakse teise isiku käitumisega Iga interaktsioon mõjutatud mineviku ja tulevikuootuste poolt (nt eesmärgid) Interaktsiooni sisu kujundavad mõlemad osalejad Erinevad interaktsioonid (nt tegevusvaldkondades) omavahel seotud Interaktsioonid ja suhted on mõjutatud mitmete tegu...
Teemad: I loeng: 1) Ikoonilised, indeksilised ja sümbolilised märgid. Diagramm 2) Sõnavara: leksikon, lekseem, lemma. Sõnaliigid (Iseseisev töö neile, kes loengusse tulla ei saa: Fred Karlsson ,,Üldkeeleteadus", lk 29-30. M. Ehala "Eesti keele struktuur", II trükk 17-24), Fred Karlsson ,,Üldkeeleteadus", lk 214-225) Ikoonilised, indeksilised ja sümbolilised märgid I Inimliigi ehk kõige suuremaks erinevuseks loomariigist on võime luua sümbolisüsteeme, üks selline on keel. Seega: anname infot edasi sümbolitega. Tuletame meelde: keelel on kaks põhilist allsüsteemi (häälikute ja tähenduste süsteem, tähendusi antakse edasi hääliksümbolitega, keel põhinebki tähenduse ja heli seostamisel). Loomulik keel koosneb sümbolitest ja nende ühenditest, tavaline keeleline sümbol on sõna, nt kass, see koosneb kolmest häälikust, need ongi selle sõna vormiks. Sõnal ...
Paronüümid e sarnassõnad. Seleta tähendus, lisa näide. Alaline- Pidevalt kestvat, püsivat. Alaline elukoht Alatine- Alati või tihti esinev, korduv, sage. Ilma alatise töö- ja elukohata hulkur. Arv- Kvantiteeti väljendav üks matemaatika põhimõisteid. Positiivsed, negatiivsed arvud. Arvukus- Liigi isendite arv, hulk kogu levila ulatuses või selle teatud osas. Liigi, populatsiooni arvukus Arveldama- Maksekohustusi vastastikku õiendama. Arvestama- Kedagi v. midagi arvesse võtma, tõsiselt võtma, olulise teguri v. asjaoluna silmas pidama. Oleks hea, kui arvestaksime rohkem teisi inimesi Arvustama-Eeskätt puudusi ning vigu esile tuues hindama, kritiseerima. Ära hakka teise tööd tagaselja arvustama! Arvutama- Arvudega tehteid sooritama. Peast arvutama. Asuma-Kusagil olema, asetsema, paiknema. Aiatööriistad asuvad kuuris. Asustama- Teatud ala, kohta elanikega, asukatega täitma; kuhugi elama, asuma panema. See ala asustati peamisel...
Bioloogia riigieksami temaatika vastavalt kehtivale ainekavale on järgmine: Elu olemus. Elu tunnused. Eluslooduse organiseerituse tasemed. Teadusliku meetodi rakendamine. Organismide keemiline koostis. Keemilised elemendid ja anorgaanilised ühendid organismides. Orgaanilised ühendid: süsivesikud, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, nende ülesanded. Rakk. Rakuteooria. Eükarüootse raku ehitus ja talitlus. Looma-, taime- ja seeneraku eripära. Ainu- ja hulkraksus. Eeltuumse raku ehitus. Bakterite ehitus ja paljunemine, nende osa looduses ja inimtegevuses. Organismide aine- ja energiavahetus. Organismide aine- ja energiavahetuse põhijooned. Raku metabolism ja organismi üldine ainevahetus. Organismide varustamine energiaga. Fotosüntees ja selle tähtsus. Organismide paljunemine ja areng. Rakkude jagunemine. Interfaas ja mitoos. Meioos. Organismide suguline ja mittesuguline paljunemine. Loomade paljunemise, kasvu ja arengu eripära. Inimese sugura...
Arvamus teemal gümnaasiumi lõpueksam 2012. aastal Emakeele riigieksami üle on vaieldud juba mitu aastat. Tänavu gümnaasiumi astunud noored, sealhulgas ka mina ja minu sõbrad 10. klassidest saame lähtuda vaid mitteametlikest teadetest eksami muutumise suhtes. Väike võimalus on, et meie oleme need esimesed, kes teevad 2012. aastal abiturientidena uut moodi eksami. Kirjandi allesjäämise eest seisjate vastupanu on vähenenud osaoskuste eksami pooldajate poolt ning keeruline on olnud leppida kokku ka uue eksami sisus. Siit-sealt kuuldud juttude järgi otsustades on kogu aeg surutud tugevalt selles suunas, et koolilõpetajatelt ei nõutaks üldse mingeid teadmisi grammatikast ning piirdutaks vaid teksti- analüüsi eri komponentidega. Minu arvamus on aga selline et eksam peab olema mitmekülgne, see peab sisaldama nii grammatikat, õigekirja kui kirjandit. Õigekiri on väga oluline ja oskus oma mõtteid selgelt, argumenteeritult j...
Kasvatuse määratlusi ja kasvatusega seonduvaid põhimõisteid Kasvatus ja kasvatamine on ühed kõige tähesamad tegevused meie elus. Me oleme nii kasvataja kui ka kasvatatava rollis kunagi olnud või oleme. Kuidas aga täpsemalt kasvatust määratleda ning millised on sellega seonduvad põhimõisted? Kasvatus on - sotsialiseerimine ühiskonda ja selle eri rühmadesse (kasvatussotsioloogia) - Inimliigi arendamine, „täiuslik inimlikkus“ (filosoofiline antropoloogia) - Isiksuse arendamine kasvataja ja kasvandiku interaktsioonis (kasvatuspsühholoogia). (Hirsjärvi & Huttunen, 2005) Kasvatsuse määratlemiseks on seega mitu erinevat võimalust. Seda on võimalik defineerida nii kasvatussotsioloogia, filosoofilise antropoloogia kui ka kasvatuspsühholoogia abil. Kõige paremini mõistetav on see aga läbi filosoofilise antropoloogia, mis uuribki inimest ennast. Seega on ka ...
ELEKTROTEHNIKAS VAJALIKUD PÕHIMÕISTED 1. LOODUSTEADUSLIK-TEHNILISI PÕHIMÕISTEID Mateeria objektiivne reaalsus, see tähendab kõik, mis on olemas sõltumata inimese mõttemaailmast ja võib selles peegelduda. Kõik olemasolev on materiaalne: kogu maailm koosneb mitmesuguses vormis esinevast liikuvast ja muutuvast mateeriast, mis on igavene ja hävimatu. Aine üks mateeria liikidest, millest koosnevad kõik füüsikalised kehad.
Anna Näeme Asjajamise alla kuuluvaid põhimõisteid Dokument Dokumendihaldus Arhivaal Arhiiv asutuse asjaajamisperiood või perioodid asutuse dokumendiringluse kord või skeemid dokumendiblankide kasutamise kord registreeritavate dokumentide liigid; registreerimise kord ja dokumentide tähistuste (indeksite) süsteem dokumentide või toimingute kohta dokumendiregistrisse kantavate andmete loetelu dokumentide läbivaatamiseks esitamise või saatmise kord asutusesisene dokumentide kooskõlastamise kord asutusesisene dokumentide teatavakstegemise kord dokumentide allkirjastamise ja ametliku kinnitusega tõestamise kord dokumentide avalikustamise, neile juurdepääsu tagamise ja juurdepääsupiirangute kehtestamise kord vastust või lahendamist vajavate, dokumentidest tulenevate ülesannete täitmise ja asjade tähtaegse lahendamise kontrolli kord dokumentide hoidmise ja hävitamise kord kooskõlas Vabariigi Valitsuse 29.dets. 1998 aasta määrusega nr. 30...
1. Kinemaatika põhimõisteid (käsitleb liikumist ja liikumisoleku muutusi ilma nende muutuste põhjusi lahkamata.) Punktmass - idealiseeritud objekt, mille puhul keha mass loetakse koondatuks ühte ruumipunkti. Keha võib vaadelda punktmassina, kui selle mõõtmed on antud ülesande kontekstis tühiselt väikesed. Punktmassi kinemaatiline võrrand ⃗r =⃗r (t) . Taustsüsteem- kehade süsteem, mille suhtes kehade kinemaatikat vaadeldakse. keha asukoht- Keha asukoha määramiseks on vajalik taustsüsteem (taustkeha ja koordinaatteljed ) nihkevektor- ∆ r⃗ , kohavektori juurdekasv vaadeldava aja jooksul, kohavektor ( ⃗r ) määrab üheselt ära keha asukoha ristkoordinaadistukus. 2. Kiirus. Ühtlane ja ühtlaselt muutuv liikumine. Kiirus on vektoriaalne suurus, mis iseloomustab punktmassi asukoha muutumist ajavahemikus. Kui ⃗r =⃗r (t) on punktmassi liikumise kinemaatiline võrrand, siis ...
Selgitab Eesti õigus- ja kohtusüsteemi olemust ning õigusaktide hierarhiat Subjektid on õigussuhtes alluvussuhtes - subkordinatsioonisuhted Nimetab peamised eraõigusega seotud aktid ja selgitab eraõiguse põhimõtteid Subjektid on õigussuhtes võrdses seisundis – koordinatsioonisuhted Eraõigus on õigusvaldkond, mis reguleerib isikutevahelisi suhteid poolte võrdsuse ja privaatautonoomia põhimõttel. Eraõiguse määravaim osa on tsiviilõigus. Suurem probleem on tsiviilõiguse eristamine kaubandus- ehk äriõigusest. Mõnes riigis on see tsiviilõiguse osa ja mõnes iseseisev. Eesti õigussüsteemis on äriõigus tsiviilõigusest piiratud osas eraldatud. Tsiviilõigus on äriõiguse üldosa, kuid äriõigus reguleerib ka juriidiliste isikute tegevust. Eestis on omaks võetud pandektiline eraõiguse süsteem, mille kohaselt eraõigus jaguneb järgmiselt: Üldosa – sätestatud tsiviilseadustiku üldosa seaduses. Eriosa moodustavad erinevad seadused ...
Müütilise ja filosoofilise mõtlemise erinevused Müütiline mõtlemine tuleneb looduse tunnetamisest. Termin viitab sellele, et tegemist on müüdiga millegagi, millesse on vaja uskuda ning mis on seotud rituaalide ja religiooniga. Müütilises mõtlemises on olulised sellised asjad nagu esimene inimene ja kõik see, mis oli enne. Suur osa müütidest on seotud loomislugudega ja jutustavad sellest, kuidas kaoses kord loodi. Müüdis avaldub mõttemall, selle abil vormitakse eneseteadvust ja ümbruskonna olemust. Võiks siis öelda, et müütiline mõtlemine pole üldse mõtlemine nii nagu meie seda sõna mõistame, see on see, mis on kogu aeg meie ümber, midagi müstilist, mille on loonud meie esivanemad. Müütiline mõtlemine näeb maailma tervikuna, sellel on oma eesmärk rõhutada iga inimese seost päritolumüüdiga ühiste jumalatega, esiisadega ja rituaalitavadega. Filosoofilise mõtlemise tunnusteks on kriitiline mõtlemine, loogilisu...
Tekstitöötlus Mooduli läbimisel omandatakse järgmised teadmised: Töö dokumentidega ja nende salvestamine eri failivormingutes. Sisseehitatud suvandite, näiteks spikrifunktsioonide valimine tööviljakuse tõstmiseks - Väikesemahuliste tekstitöötlusdokumentide loomine ja redigeerimine, mis on valmis levitamiseks ja ühiskasutuseks. Erinevate vormingute rakendamine dokumendile nende parandamiseks enne levitamist, head tavad sobivate vormindussuvandite valimisel. Tabelite, piltide ja jooniste lisamine dokumentidesse. Dokumentide ettevalmistamine kirjakoostetoimingute jaoks. Dokumendi lehesätete kohandamine ning õigekirja kontroll ja vigade parandamine enne dokumendi lõplikku printimist. Interneti põhitõed Mooduli läbimisel omandatakse järgmised teadmised: Veebisirvimine ja võrguturbe kontseptsioon Veebibrauseri kasutamine, brauseri seaded, järjehoidjad Efektiivne infootsing int...
Statistika logistikas Logistika on kauba teekond tootjalt tarbijale ja meretranspordil on siin oma osa. Transpordiliigid on: 1. Meretransport (veeteede transport) 2. Õhutransport 3. Torutransport 4. Kaabeltransport (sidetransport) 5. Raudteetransport 6. Maanteetransport Transpordi sõlmpunktid: 1. Sadamad 2. Raudteejaamad 3. Jne Statistikas mõõdab logistilist kulu või tulu vastavat näitajat. 1. Kulud 2. Logistiline kaubakäive 3. Logistiline puhaskäive Mõõdetakse reaalsetest näitajatest: 1. Lülilisus 2. Käibekiirus 3. Tulud Mida vähem lülisid kaup läbib, seda kiirem ja odavam on logistika ahel. Seda vähem on kauba kadusi ja riknemist. Logistilistes uuringutes arvestatakse sellist näitajat nagu lülilisuse konfisent.Kõige väiksemad kulud logis...
KÄSITÖÖTEHNOLOOGIAD JA DISAIN ÕPPEKAVA DIPLOMITÖÖ KOOSTAMISE JA KAITSMISE JUHEND Kinnitatud käsitöötehnoloogiate ja disaini eriala õppekava nõukogus 29.11.2012 Üldsätted 1. Käesolev juhend reguleerib diplomitöö vormistamise ja kaitsmise tingimusi ning korda Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledzi Käsitöötehnoloogiad ja disaini (edaspidi KTD) erialal. 2. Lisaks reguleerib diplomitööde teostamist Tallinna Ülikooli õppekorralduseeskiri ja õppekavad. 3. Diplomitöö eesmärkideks on: - kinnistada õpingutega omandatud oskusi ja teadmisi, - väljendada süvendatud teadmisi käsitöötehnoloogiate ja disaini valdkonnas, - kujundada valmidust sõnastada erialaga seotud probleeme, neid analüüsida ja loovalt lahendada, - esitleda iseseisvalt koostatud kirjalikku ja loov-praktilist lõputööd kasutades omandatud teadmisi esitlustehnikatest. Diplomitöö õp...
FÜÜSIKA EKSAMIKÜSIMUSED JA VASTUSED 1. Kinemaatika põhimõisted: Punktmass- keha, mille mõõtmetega antud ülesandes võib jätta arvestamata. Jäik keha- keha, mis teiste kehadega vastasmõjus olles jätab oma mõõtmed muutmata. Taustsüsteem- kehade süsteem, mille suhtes liikumist vaadeldakse. Liikumisseadus- punktmassiga keha asukohta saab määrata kolme parameetri järgi (kiirus, aeg, läbitud teepikkus) Kohavektor- koordinaatide alguspunktist antud punkti tõmmatud vektor. Nihkevektor- vektor, mis on tõmmatud alguspunktist teise punkti. 2. Kiirus- on vektori suurus, mis isel. punktmassi asukoha muutust ajaliselt. Ühtlane liikumine- liikumine, mille kiiruse suurus ei muutu, ehkki suund võib muutuda. Ühtlaselt muutuv liikumine- liikumine, kus kiirenduse suurus ei muutu. 3. Kiirendus- on vektor, mis isel. seda, kuidas kiirus ajaliselt muutub. Tangentsiaalkiirendus- isel. kiiruse suur...
,,Sissejuhatus kasvatusteadusse" Autorid: Sirrka Hirsjärvi, Jouko Huttunen Tõlkija Meri-Liis Laherand AS Medicina, 2005 Tallinn Raamat on mõeldud kasvatusteaduse aluste õpikuks. Autorite taotlus oli visandada ülevaatlik pilt kasvatusest ja õpetusest ning neid uurivast teadusest. Raamatus vaadeldakse teadust, mille nimi on kasvatusteadus, otsitakse selle tunnusjooni ja uurimisobjekte. Teose ülesehitus on selline. Esimene tükk on sissejuhatus, kus on antud teose kirjeldus, ülevaade sisust. Püstitatud eesmärk on laiendada traditsiooonilist kasvatusteaduse vaatlusala. Teises peatükis tutvustatakse kasvatuse lähtekohti ja põhimõisteid. Peatükk on mahukas ning sisaldab paljusid alapeatükke. Kõigepealt vaadeldakse kasvatust puudutava mõtlemise ja teabe olemust - seda, kuidas igapäevases elus kasvatusest mõeldakse ja rää...
1. Kinemaatika põhimõisteid (punktmass, taustsüsteem, keha asukoht, nihkevektor). ● põhiülesanne on leida keha asukoht mistahes ajahetkel. ● Mehaaniline lliikumine on keha asendi muutumine teiste kehade suhtes ruumis aja jooksul. ● Keha asukohta määramiseks on vajalik taustsüsteem( taustkeha ja koordinaatteljed) ● Aeg on skalaarne suurus, pidev, ei sõltu keha liikumsest. ● punktmass- füüsikalise keha mudel, mille puhul keha mass loetakse koondatuks ühte ruumipunkti. ● taustsüsteem- mingi taustkehaga seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem. ● nihkevektor- füüsikaline suurus, vektor liikuva keha algasukohast keha lõppasukohta. Nihke pikkus sõltub liikumise trajektoorist, liikumiskiirusest ja liikumisajast. 2. Kiirus. Ühtlane ja ühtlaselt muutuv liikumine. ● Kinemaatika üheks põhisuuruseks on kiirus ● ühtlane sirgjooneline liikumine ehk ühtlane liikumine- keha või masspunkti sirgj...
ESTEETIKA FLFI.00.023 & FLFI.02.065 (sügis 2014) Marek Volt Kordamisküsimused 1. loeng: Mis on esteetika? 1. Mida pidas Baumgarten silmas mõistega „esteetika“? Esteetika sildiga tähistas ta teadust meelelisest tunnetusest. Baumgarten nägi vajadust teaduse (esteetika) järele, mis tegeleks mitte-mõistelise e. meelelise tunnetusega; täienduseks (juba eksisteerivale) mõistelise tunnetusega tegelevale loogikale. 2. Mis on teaduslik esteetika? Tooge näiteid. „Esteetika“ – teadus inimese poolt maailma esteetilise omandamise seaduspärasustest, arenemise olemusest ja seadustest, kunstist kui selle omandamise erilise vormi ühiskondlik-ümberkujundavast osast. Näited: 1.Eksperimentaalesteetika . Eksperimentaalesteetika uurib moodsa psühholoogia vahenditega esteetilisi eelistusi, meeldimust, kunstikogemist jne. Eksperimentaalesteetika mõttes saab uurida kunstniku loomeprotse...
STATISTIKA Statistika rakendusalad: 1) Statistikaamet 2) Laohoidjad 3) Sadamajuht 4) Majandusteadlased 5) Bioloogid 6) Kalandusteadlased 7) Sotsioloogid 8) Astroloogid 9) Kosmoloogid 10) Õppekeskuse spetsialist 11) Kokk 12) Üliõpilane ise Statistika piirangud: 1) Statistilised meetotid võivad vaid osaliselt mõjutada ja suunata spetsiaalsete seisukohtade kujunemist ja otsuste langetamist. (EMOR; Saar-Poll) 2) Statistika aitab kiita või laita hüpoteese teatud usaldavuse piires. 3) Statistika sobib massnähtuste hindamisel ainult küllaldase infoandmete olemasolul. (Representatiivne valik) 4) Tegelikkuses on olukordi, mida statistiliste näitajatega ei saagi väljendada. (nt tunded) Statistika meetodid transpordis: Statistiline ühik transpordis on ettevõtte kui juriidiline isik vastavalt tema põhitegevusalale Eesti ettevõtteregistris. Ettevõtte põhitegevusala määratakse tegevusalade klassifikaatori järgi. Trans...
.................................... .................................... KONTROLLTÖÖ Tallinn, 06.04.20101, nr II-K1A Kontrolltöö aines "Avalik õigus" II osa "Haldusõigus" (õpperühmad FS090 ja KS090) Lähteülesanne: Kontrolltöö eesmärk on anda üliõpilasele tagasisidet aine II osa "Haldusõigus" omandatud teadmiste ja oskuste osas ning hinnata üliõpilase valmisolekut jätkata aine omandamist. Kontrolltöö hõlmab haldusõiguse põhimõisteid (tundmine, kasutamine ja seostamine teiste mõistetega) ning instituute (eesmärk, regulatsioon ja menetlus). Hinnatakse, kuidas kontrolltöö kui tervik tõendab üliõpilase poolt õppeaine vastavate väljundite omandamist teadmise ja seostamise tasemel. Küsimustele vastamisel ja kaasuse...
Füüsika Eksam 1.Elektrilaengute tekkimine elektroonteooria põhjal. *Elektrivooluks nimetatakse elementaarlaengute suunatus liikumist juhis. 2.Coulombi seadus. *Kahe punktlaengu vahel mõjuv jõud on võrdeline laengute suurustega ja pöördvõrdelinelaengute vahelise kauguse ruuduga. 3.Elektriväli, väljatugevus. *Elektrivälja tugevus mingis välja punktis võrdub antud punkti paigutatud laengule jõu ja laengu suuruse suhtega. 4.Elektrivälja potensiaal, töö elektriväljas. *Elektrivälaja mingi punkti potensiaaliks nimetatakse antud punkti paigutatud laengu potensiaalse energia ja laenu suuruse suhet. 5.Elektrimahtuvus. *Elektrimahtuvus kui füüsikaline suurus on võrdeline plaatidel oleva laenguga ja on pöördvõrdeline plaatide potensiaalide vahega. 6.Kondensaatorid. *Kondensaatori ülessandeks on koguda endasse elektrilaengut(elektrit). Kondensaatorid jagunevad: a)alalise mahtuvusega kondensaator, b)muudetava mahtuvuseg...
TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS PRAKTIKAARUANNE Kadri Sigur Rühm: 304 RS Rühmajuhendaja: Ülle Link TALLINN 2012 2 Sisukord Sissejuhatus ....................................................................................... lk. 3 Praktikaettevõte .............................................................................. lk. 4 - 5 Praktika sisu .................................................................................... lk. 6 - 8 Eneseanalüüs .................................................................................... lk. 9 Minu tugevused ja nõrkused ............................................................ lk. 9 Mida õppisin juurde? ..................................................................... lk. 9 Mida kinnistasin? ........................................................................... lk. 9 Ko...
1 KUNST (ESTEETIKA) Loengu struktuur I. Sissejuhatus II. Anti-essentsialism III. Anti-essentsialismi kriitika IV. Institutsionaalne kunstiteooria V. Institutsionaalse kunstiteooria kriitika I. Sissejuhatus · Mis on kunst? Kas kunsti on võimalik defineerida? Loengutes käsitleme nelja kunstiteooriat: · Anti-essentsialism · Institutsionaalne kunstiteooria · Esteetiline kunstiteooria · Ajalooline kunstiteooria Vahel on seda filosoofiast raske eristada, kuna neil on palju ühist. Filosoofia opereerib loogika seadustega, kuid kunst kasutab kujundite keelt. II Anti-essentsialism Morris Weitz William Kennick Paul Ziff W. B. Gallie Vaade, mis eitab "kunsti" ja teiste traditsiooniliste esteetikamõistete ("ilu", "esteetiline kogemus") defineerimise võimalikkust ja mõttekust. Anti-essentsialism tähistab kunstifilosoofide vennaskonna vaateid, kes hakkasid eelmi...
Alan Macfarlane „Kirjad Lilyle maailmaasjadest“ Johanna-Liisa Mölder Määratle teose eesmärk ja juhtmõte. Too välja, kuidas teemat käsitletakse. Alan Donald James Macfarlane on Indias sündinud, kuid Briti päritolu mees, kes on ühteaegu nii antropoloog kui ka ajaloolane. Raamat „Kirjad Lilyle“ on Macfarlane poolt kirjutatud epistolaarne romaan oma lapselapse Lily Bee'le. Teoses püüab Macfarlane läbi enese elus kogetud ning õpitud tarkuste seletada lapselapsele suuri küsimusi, peamised mis Macfarlane ise välja toob on järgmised: „Esimene: millised on inimesed tegelikult? On nad põhimõtteliselt vägivaldsed või sõbralikud, isekad või ühiskondlikud, loovad või igavad? Ning teine: kust on pärit ning milline on loomu poolest see maailm, kus me elame?“ Macfarlane on teosesse kokku pannud 30 kirja, mis kõik on vastused tema teadmistehimuli...
Klassikaline mehaanika 1. Kinemaatika põhimõisteid ( punkmass, jäik keha, taustsüsteem, liikumisseadus, nihkevektor). Kinemaatika mehhaanika osa, mis uurib kehade liikumist, tundmata huvi põhjuste vastu. Punktmass keha, mille kuju ja mõõtmetega võib antud ülesandes arvestamata jätta. Jäik keha on keha, mis vastastikmõjus või interaktsioonis teiste kehadega muudab oma mõõtmeid tühisel määral. Taustsüsteem kehade süsteem, mille suhtes antud liikumist vaadeldakse. Liikumisseadus kui punkt liigub ruumis, siis tema koordinaadid muutuvad ajas: x = x(t) ; y = y(t) ; z = z(t). Nihkevektor - r, kohavektori juurdekasv vaadeldava ajavahemiku jooksul. Trajektoor on kõver, mida punktmass joonistab liikudes. Kohavektor r määrab üheselt ära keha asukoha ristkoordinaadistikus. Teepikkus on kõigi antud vahemikus läbitud trajektoorlõikude summa. 2. Kiirus. Ühtlane ja ühtlaselt muutuv liikumine. Kiirus on vektor/vektoria...
Mida võib silmas pidada sõnaga ,,filosoofia"? ,,tarkusearmastus" 1. kui uurimisvaldkond 2. kui tegevus 3. kui printsiibikogu Selgitage filosoofilise probleemide iseloomu. Pole ühest vastust Selgitage filosoofiliste probleemide eripära Isaiah Berlini järgi Pole võimalik vastata vaatluse ega arvutamise teel Iseloomustage lähemalt kahte teoreetilise ja praktilise filosoofia filosoofia valdkonda. Nt 1.1 epistemoloogia ehk teadmise ja tunnetuse küsimused 1.2 metafüüsika ehk eksisteerimise küsimused 2.1 poliitikafilosoofia 2.2 eetikaküsimused Selgitage lühidalt, mis mõttes on filosoofia ratsionaalne. Filosoofia kritiseerib, argumenteerib, abstraheerib, analüüsib Milles seisneb sokraatiline meetod? Küsin-vastan meetod Selgitage oma näitega, milles seisneb tarvilike ja piisavate tingimuste meetod. Nagu see printsessi näide. Selgitage mis mõttes saab filosoofia olla kasulik? ,,Mõtlemine on mõnus", arendab vaimseid võimeid, filosoofide kaasamine ...
Avaliku halduse mõiste erinevad tähendused Avalik haldus materiaalses mõttes on sisuline avaliku halduse ülesannete täitmine. Avalik haldus organisatsioonilises mõttes on kõik isikud ja nende organid (haldusekandjad ja haldusorganid), mis täidavad avaliku halduse ülesandeid materiaalses mõttes. Avalik haldus formaalses mõttes on kõigi organisatsioonilises mõttes halduse poolt läbi viidavate tegevuste kogusumma sõltumata sellest, kas tegevus on määratletav haldusena materiaalses mõttes või mitte. Avaliku halduse tunnused 1. eesmärgistatud, korraldavat tegevust. 2. sotsiaalselt kujundav tegevus (reguleerib ühiskonnas mingeid suhteid) 3. üldistes ehk avalikes huvides. ehk on objektiivselt kasulik kogu ühiskonnale ehk teenib avalikku hüvet. 4. tegutseb riik või muu isik riigi poolt antud ülesannet täites. 5. suunatud tulevikku (eesmärk realiseerida riigi poliitika kooskõlas PSiga) 6. on suunatud konkreetsete meetmete rakendamisele (alati...
ESTEETIKA EKSAM SÜGIS-2014 I. Mis on esteetika? 1. Mida pidas Baumgarten silmas mõistega ,,esteetika"? Esteetika teadus meelelisest tunnetusest, meelelisse-tajusse puutuv, aistinguline. Nägi vajadust teaduse(esteetika) järele, mis tegeleks meelelise tunnetusega; täienduseks mõistelise tunnetusega tegelevale loogikale. 2. Mis on teaduslik esteetika? Tooge näiteid. Eri teaduste rakendamine ilu, kunsti ja esteetilise uurimisel. Näiteks eksperimentaalesteetika(uurib esteetilisi eelistusi, meeldimust, kunstikogemist, kunstniku loomeprotsessi, mõju inimesele), neuroesteetika(tegeleb esteetilise ilukogemuse neuraalsete alustega), nõukogude marksistlik esteetika(seaduste ja seaduspärasuste avastamine). 3. Iseloomustage filosoofilise esteetika avaldusviise. Filosoofiline esteetika tegeleb teadusliku esteetika küsimustega. Lähtepunktiks on selgesti esitatud filosoofiline süsteem või omavahel seotud teoreetilised seisuk...
Eesti keel 6 TÖÖLEHT 3: Leksikoloogia “Eesti keele käsiraamat” https://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=6&p1=5&id=545 1. Leia fraseoloogia mõiste ja tähendus. Näited Fraseoloogia on õpetus fraseologismidest. Sama sõna tähistab ka fraseologismide kogumit ja me võime seda tarvitada mitmes mahus, nt eesti keele fraseoloogia, eesti somaatiline fraseoloogia. Fraseoloogia põhimõisteid on fraseologism ehk fraseoloogiline üksus, s.o keeles laialt käibiv püsiv tavapärane sõnade ühend, millele on omane osade tähenduslik kokkukuulumine ning hrl ka metafoorsus. Fraseologismidena esinevad idioomid, võrdlused, kõnekäänud jm. Nt lendas orki, kits kahe heinakuhja vahel, kuidas käbarad käivad? 2. Mida tähendab idioom? Mõiste ja näited Idioom on liik fraseologisme: tähenduslikult kokkusulanud liikmetega püsiühend, mille kogutähendus ei tulene ühendit moodustavate sõnade tähenduste sum...
1. Punktmass:Teatud tingimustel võib jätta keha mõõtmed arvestamata ja vaadelda keha punktmassina. Taustsüsteem:Selleks, et uurida antud keha liikumist teiste kehade suhtes, tuleb kasutusele võtta taustsüsteem. Taustsüsteemi moodustavad taustkeha ja temaga seotud koordinaatteljed. Nihkevektor: kohavektori juurdekasv vaadeldava aja jooksul, kohavektor määrab üheselt ära keha asukoha ristkoordinaadistukus. 2. Kiirus on vektoriaalne suurus, mis iseloomustab punktmassi asukoha muutumist ajavahemikus. Ühtlaselt muutuvaks liikumiseks nim liikumist, kus keha kiirus muutub mis tahes võrdsetes ajavahemikes sama palju. 3. Kiirendus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha kiiruse muutumist ajas. 4. Pöörlemise kinemaatika: Kõik jäiga keha punktid liiguvad mööda ringjooni, mille keskpunktiks on pöörlemistelg. Kui mingi punkt pöördub mingi nurga võrra, pöörduvad ka kõik teised. Jäigaks kehaks nim. sellist keha, mille kõik osad on üksteisega seot...
1. MIS ON ESTEETIKA? 1. Mida pidas Baumgarten silmas mõistega „esteetika“? „Esteetika on ... teadus meelelisest tunnetusest“ Tema lähtepositsioon oli ratsionalistide eristus kahte liiki tunnetusest: mõisteline tunnetus (loogika) ja mitte-mõisteline tunnetus ehk siis meeleline tunnetus. 2. Mis on teaduslik esteetika? Tooge näiteid. „Esteetika“ – teadus inimese poolt maailma esteetilise omandamise seaduspärasustest, arenemise olemusest ja seadustest, kunstist kui selle omandamise erilise vormi ühiskondlik ümberkujundavast osast. Näited: 1) Eksperimentaalesteetika – eksperimentaalesteetika uurib moodsa psühholoogia vahenditega esteetilisi eelistusi, meeldimust, kunstikogemist jne. Eksperimentaalesteetika mõttes saab uurida kunstniku loomeprotsessi, või kunstiteoste mõju inimestele, aga psühholoogiana ei saa määratleda, kes on kunstnikud ja mis on kunstiteosed. 2) Neuroesteetika – tegeleb esteetilise ilukoge...
Sissejuhatus sotsioloogiasse 19.09 Vaba tahe, struktuurid Ameerika esimene sotsioloogia osakond 1892 sotsioloogiaprofessor George Herbert Mead (1863 1931) sümboliline interaktsionism (erinevus loomadest me suhtleme omavahel verbaalselt, zestid võivad olla ka verbaalsed; aga ka see pole piisav meie keel muutub osaks meie sisemaailmast) Kuidas keel hakkab struktureerima sisemaailma? Suudame ette kujutada mõju, mida meie zest teisele inimesele ette kutsub. Kaks infoallikat objekti kohta: stiimul (meeled) ja mälupildid; samamoodi toimib ka sotsiaalne maailm. Suhtleme sümbolite abil. Kaks tagamaad: 1. pragmatism (võtame arvesse eesmärki), 2. biheiviorism (uurime käitumist ainult stiimul vastus süsteemis, mitte sisemaailma) Mead: meil on kaks omavahel seotud poolt: sotsiaalne mina (,,me")(ettekujutus sellest, kuidas teised võiksid reageerida ühiskonna toimimine) ja isiklik mina (,,I"). Pidev protsess, kus toimime, reageerime...
1.Informatsioon ehk teave (information) teadmine, mis puudutab objekte, näiteks fakte, sündmusi, asju, protsesse või ideid ja millel on teatavas kontekstis eritähendus 1.1.Andmed (data) informatsiooni taastõlgendatav esitus formaliseeritud kujul, mis sobib edastuseks, tõlgenduseks või töötluseks 1.2.Andmed on informatsiooni esitus, st tema kirjapanek mingis eelnevalt kokkulepitud kujul (mis võimaldab andmetele vastavat teavet edasi anda subjektilt subjektile) 2.Infoturve ehk andmeturve tegeleb andmete (informatsiooni) omaduste ja seeläbi ka väärtuste tagamisega 3.Infoturbe (information security) ehk andmeturbe (data security) all mõeldakse sümbioosi järgmisest kolmest omadusest: · käideldavus · terviklus · Konfidentsiaalsus 4.Andmete käideldavus (availability) on teabe õigeaegne ning mugav kättesaadavus ning kasutatavus selleks volitatud isikutele ning subjektidele 5.Andmete terviklus (integrity) on an...
0SÜ EKSAM 1. Süntaksi põhimõisteid: lause, lausung, voor, fraas, moodustaja, transitiivne/intransitiivne lause/verb. a. Lause terviklik mõte. See on keeleüksus, mis on grammaatiliselt ja intonatsiooniliselt vormistatud ning kannab terviklkku mõtet. Lause peamine ülesanne mõtet edasi andma. See on suurim üksus, millega süntaksis tegeldakse. b. Lausung lausetest või lausekatkenditest koosnev ühe isiku kõneakt, mis piiratud pauside või teiste isiku kõneaktiga. c. Voor e kõnevoor on see, mida üks kõneleja ütleb, kuni selle kohani, kus teine kõneleja hakkab rääkima. d. Fraas koosneb ühest või mitmest sõnast, mis kokku moodustavad ühe terviku ja väljendavad lauses ühte osalist või asjaolu. e. Moodustaja - (ingl k constituent) on ühest või mitmest sõnast koosnev üksus, millel ...
SISSEJUHATUS ÜLDKEELETEADUSSE ja KEELETEADUSE ALUSED KORDAMINE EKSAMIKS sügissemester 2013 LOENGUTE JA KOHUSTUSLIKU KIRJANDUSE PÕHJAL Õpikust (Fred Karlsson: Üldkeeleteadus) on kohustuslik lugeda järgmised leheküljed: Morfoloogia peatükk lk 107-147 Maailma keelte peatükk lk 292-318 (need, kes ei pea maailma keelte küsimusele vastama, ei pea lugema, aga võivad) Soovitav on lugeda ka Foneetika ja fonoloogia lk 65-107 Moodle'ist: Keeleteaduse põhimõisteid (nn sõnastik) Kordamismoodul (8.) 1. Keel kui kommunikatsioonisüsteem, keele allsüsteemid Keel on ühiskonna liikmete jaoks tähtsaim väljendus- ja kommunikatsioonivahend, mis peegeldab ühiskonna liikmete elulisi väljendusi; koos keelega omandab inimene sotsiaalseid norme ja käitumisviise nagu ka kultuuritraditsioone. keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja oma mõtete väljendamiseks. Igal märgil on oma vorm ja tähendus. Elus eelesüsteem muutu...
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut FENOMENOLOOGIA Referaat Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3 FENOMENOLOOGILINE UURIMUS ..................................................................................... 4 Uurimuse olemus.................................................................................................................... 5 Andmete kogumine ................................................................................................................ 6 Andmete analüüs .................................................................................................................... 6 Uurimuse usaldusväärsus ....................................................................................................... 9 KOKKUVÕTE ...........................
Sisukord EESSÕNA Personalijuhtimine Mis töö see on? Tänapäeval ei saa ükski suurem organisatsioon läbi personalijuhita. Personalijuhi tööpõld on väga lai kogu inimressursi korraldamine ja juhtimine. Personalijuht töötab koostöös juhtkonnaga välja personalipoliitika põhiseisukohad millise kvalifikatsiooniga tööjõudu vajatakse, kui suur on optimaalne töötajate arv, milliseid töökohti on vaja tulevikus juurde luua ja milliseid koondada, mille alusel käib töö eest tasustamine, tunnustamine ja edutamine jne. Ta hoiab lähtuvalt seadusandlusest ning ettevõtte sisekorrast korras firma dokumentatsiooni (lepingud, töötajate arvestuse, puhkusearvestuse jne). Personalijuht korraldab personali leidmiseks ja väljavalimiseks konkursse, juhib kandidaatidega peetavaid tööintervjuusid. Ta koostab iga töökoha kohta ametijuhendi, kus on kirjas inimese vastutus ja kohustused, korraldab töötajate seas kirjalikke küsitlusi (töötingimuste jms kohta) j...
3.11.2009 Tauno Õunapuu 2009 Õppejõud Tauno Õunapuu Haridus Tartu Ülikooli matemaatika-informaatikateaduskond teadusmagister, MSc, 1994, "Õpiprogrammidesse sobiva automaatse teoreemitõestaja konstrueerimine" Tegevus Mainori Kõrgkoolis teoreetilise informaatika dotsent arendus- ja finantsprorektor AS Erahariduskeskus, juhatuse liige Peamised uurimis- ja arendusvaldkonnad MK õppeinfosüsteemi arendusprojekt õppemetoodikad ja e-kõrgkool haridusfilosoofia Kasutatud allikmaterjalid Cryan, D., Shatil, S., Mayblin, B. (2003) Juhatus loogikasse. Tallinn: Koge. Lau J., Chan J. OpenCourseWare on critical thinking, logic, and creativity [http://philosophy.hku....
Mis on filosoofia I? 1.Mida võib silmas pidada sõnaga „filosoofia“? Sõna filosoofia tuleneb kr keelsetest sõnadest philein – armastama ja sophia – tarkus. Sõna esmatarvitus ei ole väga selge, u. 5.-4. saj. e.m.a. Pythagoras ja Sokrates pidasid end tarkusejumalateks. Filosoofiat võib käsitleda kui distsipliini, mis uurib mõisteid, mille abil me maailmale läheneme. Samas ka kõike seda, mille abil püüab inimene selgusele jõuda iseendas ja oma kohas maailmas. Sõna filosoofiat kasutatakse mõnikord ka laiemas tähenduses maailmavaate või oma seisukohtade tähistamiseks. Filosoofia võib olla kitsamas mõttes juhtidee mõnes eluvaldkonnas. Etümoloogia on sõnade päritolu uurimisega tegelev keeleteaduse haru, ta vaatab sõnade päritolu ja nende sugulussuhteid teiste sama keele või teiste keelte sõnadega. Etümoloogia on sõnavara ajaloo uurijad. Filosoofia põhiprobleemide näiteks võib tuua: 1. Mis on tõde? 2. Mis on te...
MIS ON FI... 4.Mis on tõe koherentsusteooria ja kuidas seda kritiseerida? 1.Mida võib silmas pidada sõnaga ,,filosoofia"? Tõe kooskõlateooria ehk koherentsiteooria (ld cohaerentia 'sisemine seos') kohaselt on tõene Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Sõna "Filosoofia" esmakasutus ei väide, mis on kooskõlas teiste (tõesteks) tunnistatud väidetega. Teiste väidetega kooskõlas ole selge. Arvatakse, et 5-4. saj. e.m.a. kasutas Herodotos seda oma töödes. Ka Pythagoras ja olemine tähendab vasturääkivuste puudumist. Tõe kooskõlateooriast lähtumine on täiesti Sokrates on nimetanud end tarkusearmastajateks loomulik matemaatikas, kus väite tõesust hinnatakse selle alusel, kas ta järeldub aksioomidest 2.Mida tähendab, et filosoo...
ESF meede 1.1. projekt nr 1.0101-0176 ,,Kutseõppeasutuste õppekavade arendus" Õppekavarühm: Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika Õppekava "AUTOMAALER" üld- ja põhiõpingute moodulid SELETUSKIRI 1. Õppekava eesmärk Automaalri õppekava eesmärk on võimaldada õppijal omandada sellised teoreetilised, praktilised, sotsiaalkultuurilised valmisolekud, et ta suudab: · iseseisvalt rakendada oma kutse- ja erialaseid teadmisi ja oskusi erinevates töösituatsioonides; · planeerida, teostada ja hinnata oma tööd ning kes: · väärtustab oma kutseala ja arendab oma kutseoskusi; · on orienteeritud kvaliteetsete õpi- ja töötulemuste saavutamisele; · omab õpi-, analüüsi-, kriitilise mõtlemise ja probleemide lahendamise oskust; · omab suhtlemisoskust ja valmisolekut meeskonnatööks; · tegutseb kliendipõhiselt tööülesannete täitmisel; · oskab kasutada erinevaid teabeallika...
Sissejuhatus filo ajalukku ARVESTUS 1. Sokraatiline meetod- õpetusviis, kus õpetaja-Sokrates- kaevab küsimuste abil välja vestluskaaslase teadmisi, esinedes ise mitteteadjana. Õpetaja ei paljasta enda seisukohti-ta toimib kanalina, mille kaudu teine saab selgeks omaenese mõtted. Sokraatiline meetod on küsimuste ja vastuste varal toimuv õppeviis. See on oma nime saanud Sokratese järgi, kes õpetas küsimuste-vastuste vormis. Sokraatilise meetodi kolm traditsioonilist komponenti on iroonia ehk vestlusteema vallas teadmatust teesklev ja naiivne küsimuste esitamine, elenktika ehk küsitlusvoorus saadud vastuste kummutamine nende sisemise vastuolu näitamise teel ja maieutika ehk sünniabi uute ja paremate vastuste andmisel, kooskõlaliste määratlusteni jõudmisel. Komponentide kasutusviis pole vähemasti Platoni esituses rangelt määratletud ning nende järgnevus ühene, vaid need esinevad kohati paralleelselt ning ...
Füüsika eksami küsimused ja vastused! Füüikalised suurused ja nende etalonid: Klassikaline mehaanika 2) Kulgliikumise kinemaatika põhimõisteid o Ainepunkt (punktmass)keha,mille kuju ja mõõtmetega või antud ülesandes arvestamata jätta o Taustsüsteem (+ joonis) on kehade süsteem,mille suhtes antud liikumist vaadeldakse o Kohavektor (+ joonis)kohavektor määrab üheselt ära keha asukoha ristkoordinaadistikus o Nihkevektor (+ joonis) kohavektori juurdekasv vaadeldava ajavahemiku jooksul o Liikumisseadus (+ valem)Kui punkt liigub ruumis,siis tema koordinaadid muutuvad ajas o Kiirus ja kiirendus(+ valemid)kiirus on vektoriaalne suurus, mis iseloomustab punktmassi asukoha muutumist ajavahemikus, Kiirendus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui kiiresti keha kiirus muutub. Kui keha kiirus temale mõjuva jõu tõttu suureneb, loetakse kiirendus...
Poliitika tegemine ja uurimine n Poliitika erinevates lähenemistes: n võimuga seotud küsimused n riigi valitsemise küsimused n ühiste asjade korraldamise küsimused n nappide vahendite jagamise küsimused n Poliitika tegemine on poliitikaküsimuste iga-päevane lahendamine: koostöö ja konflikt n Poliitika uurimine on midagi muud kui igapäe-vane poliitikategemine. Püütakse mõtestada inimeste käitumist poliitika tegemisel Argi- ja teaduslik teadmine Argi- e tavamõtlemine: n Mitteusaldatavad vaatlustulemused n Valikulised tähelepanekud n Liialdatud üldistamine n Põhjendamata otsustused n Pinnapealsed järeldused n Olulise ja ebaolulise eristamatus Teaduslik teadmine: n Algupärasus n Objektiivsus n Sallivus n Tõestatavus n Kontrollitavus n Täpsus n Süsteemsus n Kumulatiivsus n (Empiirilisus) n Otsitakse seaduspärasid...
1. MIS ON FILOSOOFIA? 1. Selgitage sõna „filosoofia“ etümoloogiat. Sõna “filosoofia” tähendab tarkusearmastust. - “Filosoof on inimene tarkuse otsingul. Tarkus ei näi olevat väga levinud tarbekaup: ealeski ei ole selles valdkonnas üleproduktsiooni.” Jacques Maritain (1987) 2. Nimetage teoreetilise ja praktilise filosoofia valdkondi. Filosoofias orienteerumiseks tasub tunda filosoofia valdkondi – st kus mingite küsimuste/probleemidega tegeletakse. A. Teoreetiline filosoofia – vaatlus, uurimine. Teoreetilise filosoofia tähtsamad sektorid:1) epistemoloogia 2) metafüüsika 3) keelefilosoofia 4) teadusfilosoofiaB. Praktiline filosoofia peamised sektorid: 1) poliitikafilosoofia 2) eetika/moraalifilosoofia 3) esteetika/kunstifilosoofia 4) haridusfilosoofia 3. Selgitage, mis mõttes on filosoofia kriitiline. Filosoofia on reeglina kriitiline kolmes suhtes1) Argimõtte, tava-arusaamade, “kivinenud arusaamade”, käibetõdede, ise- enesestmõist...
annaabi.ee 
