1435.a jagunesid maapäeval esindatud seisused: 1) Riia peapiiskop ja ülejäänud vaimulikud 2) ordumeister, -ametnikud 3)vasalkondade esindajad 4) Riia, Tallinna ja Tartu esindajad. Esimest korda lülitusid aktiivsesse poliitikasse vasallid ja linnad. Maapäevi peeti Valgas või Volmaris ningolid poliitilise elu keskusteks. Luges ainult ükshäälne otsus. 1507.a loobuti maapäeva otsusega talupoegade sõjalisest abiväest, eestlased ei tohtinud relva kanda. 16. Wolter von Plettenberg - Ta oli Liivi ordumeister 1494-1535. Narvas kasvanud ja vene tegevusega hästi kursis. Kaitsevõime tugevdamiseks püüdis ta ületada maa sisemisi lahkhelisid. Võeti nõuks koos ordumeistriga vene survestusele vastu hakata, sest see kurnas maad. Maapäeva otsusega hakati vastuhakuks koguma erakorralist sõjamaksu. 1501.a tungis Plettenberg oma suure väega Venemaale. (suurim armee Vana-Liivimaa ajaloos) Venemaa oli juhuslikult tulemas Liivimaale ja juhuslikult kohtuti peale
Pani aluse nüüdsele saksa keelele. Eestisse ehk siis Tallinna jõudis usupuhastus läbi Riia 1523.a. Tartusse jõudis reformatsioon 1523.a. lõpul. Reformatsioon ühiskondlik liikumine katoliku kiriku reformimiseks. Põhjused 1)Ilmalikud valitsejad soovisid allutada kirikut oma võimu alla. 2) Vaimne suund vaimulikud ja humanistid võitlesid katoliku kiriku kui organisatsiooni vastu. Kõige visamad katoliku kiriku kaitsjad olid Wolter von Plettenberg ja Riia peapiiskop Johannes Blankenfeld. Plettenberg püüdis säilitada ordut ja rahu maa piirkondades. Blankenfeld aga sõltumatust Liivi ordust. Usupuhastuse tulemused Liivimaal põletati kiriku asju ja lõhuti altareid ja kõike muud, mis oli kiriku oma...nn. Pildirüüste Ilmalik võim allutas kirikliku võimu Euroopas., osaliselt ka Liivimaal.
- Liivimaa: kiusles Venemaaga, pidevalt sõjajalal; keelas vene kaupmeestel Liivimaal kaubelda ning kaupade läbiveo 2) Sõjale eelnenud sündmused: - 16.saj. algul hõõrumised Vana- Liivimaa ja Venemaa vahel; mõlemapoolsed rüüsteretked - 1501 1503 toimus sõjategevus Liivi ordu ja Venemaa vahel. - 1503 vaherahu sõlmimine, mida tuli pikendada iga 3 aasta järel kuni 1554, mil hakati nõudma Tartu maksu. Liivimaa ordumeistriks oli Wolter von Plettenberg ( kokku 41 aastat), suri 1535. - 1554 Liivimaa saadikud Moskvas rahu pikendamas, sooviti 30 aastaks, pikendati 15 aastaks. Venamaa nõudis aga ka Tartu maksu ära maksmist 3 aasta pärast. - 1557 Liivimaa saadikud jälle Moskvas, maksu kaasas pole. Ivan IV ütleb: tuleme ja võtame ise. 3.Liivi sõja ajend: Tartu maks . 4. Liivi sõja personaalia: Ivan IV Vene tsaar (1533 1584 ) Gustav I Vasa ( 1523 1560 ) - Rootsi kuningas
Pärandamisõigus 5. Mis seisused oli esindatud maapäeval ja mis küsimusi seal arutati? Lahendati välispoliitisi küsimusi 6. Miks ei kujunenud maapäevast Liivimaad ühendavat jõudu? Konsensusele ei jõutud 7. Kes olid Liivimaa ohtlikumad välisvaenlased? Venemaa, Taani, Poola, Rootsi, Norra 8. Miks muutus välisoht 15.saj suuremaks? Taani kuningas oli ennast kuulutanud Põhja-Eesti hertogiks. 9. Kes olid ja millega on ajalukku läinud Diedrich Damerow ja Wolter von Plettenberg? Damerow tartu piiskop, korraldas ordu vastast tegevust Plettenberg Sunnismaisuse ja pärisorjuse kujunemine Pärisorjuse tunnused Sunnismaisus Keeld vabalt elukutset valida Talupoegade müümine maast lahus Võimaluste puuduimine esitada kaebusi Talupoegade eemalolek riikliku tasandi avalikust elust Feodaalrendi piiramatus Põhjused Mõisade rajamine 16.saj keskpaigast teada 500 mõisa
Kui üks seisus oli kõnealuse lahenduse vastu, siis maapäeva otsus ei jõustunud. 7. Kes olid Liivimaa ohtlikumad välisvaenlased? Sakslased, venelased ja rootslased. 8. Miks muutus välisoht 15.saj.suuremaks? Kuna Saksa ordu muutus nõrgemaks, temaga koos ka Liivi ordu. Naaberriigid sõlmisid liite ja tugevnesid. Venemaal hakkas tekkima ühtne riik, mis osutas suurt ohtu Vana-Liivimaale. 9. Kes olid ja millega on ajalukku läinud Dietrich Damerow ja Wolter von Plettenberg? Dietrich Damerow oli Tartu piiskop. Leidis märkimisväärset välisabi tänu laialdastele sidemetele Euroopas ja silmapaistvatele diplomaatilistele oskustele. Proovis sellega Liivi Ordule vastu astuda, kuid ebaõnnestus. Wolter von Plettenberg oli Liivi ordumeister. Teda on peetud üheks parimaks ning võimsamaks neist. Kogus kokku suurima armee Vana- Liivimaa ajaloos ning ründas sellega venelasi ning saavutas edu. 10
Maapäeva otsus ei muutunud kellelegi kohustuseks ning kui kasvõi üks seisus oli otsuse vastu, siis seda vastu ei võetud 7.Kes olid Liivimaa ohtlikumad välisvaenlased? Venelased, skandinaavlased, Poola, Leedu 8.Miks muutus välisoht 15.sajandil suuremaks? Moskva ja Novgorod liideti ja siis nähti õiget hetke, et rünnata Pihkvat. Sellele vastukaaluks tuldi liivimaale vallutusretketele. 9.Kes olid ja millega on ajalukku läinud Dietrich Damerow ja Wolter von Plettenberg? Dietrich Damerow – Tartu piiskop, astus orduvastase rinde esiotsa Wolter von Plettenberg – Liivi ordumeister 1494 – 1535, lahendas maa sisemisi lahkhelisid 10.Mida tähendab väide, et keskaegne ühiskond oli agraarühiskond? Iseloomusta talupoegade sotsiaalset liigitust. Põhiline kasum, elatis jm saadi põlluharimisest ja viljast. Talupojad liigitati: Adratalupoegadeks, nimetus tuli adramaade arvestamisest
12. Kuidas liigitati eestlastest pärisoriseid talupoegi?(kirjelda neid!) adratalupojad üksjalad vabatalupojad maavabad 13. Missugused uued vaenlased tekkisid Vanale-Liivimaale 15.saj.? IdasMoskva suurvürstiriik (võit Smolino lahingus 1502) LõunasPoolaLeedu ühendkuningriik Nõrgeneva Liivimaa hukku lükkab edasi viimane heade © Siimo Lopsik 2011 juhiomadustega ordumeister (W. VON Plettenberg) Juhtis sõda Venemaaga 150103. 14. Miks sai just Vanast Liivimaast Põhja Euroopa "viljaait"? Kuna LääneEuroopa maapiirkonnad ei suutnud kasvavaid linnu enam ära toita. Eesti teravili oli tänu järelküpsetamisele rehtedes kvaliteetne, talus hästi transporti ja niiskust, säilis kaua. Siinse rukki järele oli Euroopa viljaturgudel suur nõudmine. Mis kaupadega kaubeldi keskaja Eestis?(ida suunal ja lääne suunal) Teravili
Martin Luther · MartinLuther 10.11.1483 1 02.1546) oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon ning kes on oluliselt mõjutanud protestantismi ja kateiste kristlike traditsioonide õpetust. Põhjused · Ilmalikud valitsejad soovisid allutada kirikut oma võimu alla · Vaimne suund- vaimulikud ja humnanistid võitlesid katoliku kiriku kui organistasiooni vastu (katolikud kiriku kaitsjad olid W.von Plettenberg, püüdis säilitada ordut ja rahu maa piirkondades ja Riia peapiiskop J. Blankenfeld Reformatsiooni tulemused · Ulatuslik usupuhastus Euroopas · Kristluse lihtsustamine · Kapitalismi tekke soodustamine · Rahvusluse tõus · Emakeele areng · Katolikui kiriku uuenemine (mõningal määral) Vastureformatsioon · Katoliku kiriku aktsioon protestantliku reformatsiooni vastu, mis püüdis takistada kirikulõhe tekkimist · Mõisteti hukka protestantlikud õpetused
Tuli katk ,, Must Surm". Põhja-Eesti müüdi Saksamaale.Eestlaste olukord halveneb veelgi. 13. Kuidas liigitati eestlastest pärisoriseid talupoegi?(kirjelda neid!) · adratalupojad · üksjalad · vabatalupojad · maavabad 14. Missugused uued vaenlased tekkisid Vanale-Liivimaale 15.saj.? Idas - Moskva suurvürstiriik (võit Smolino lahingus 1502) Lõunas - Poola-Leedu ühendkuningriik. Nõrgeneva Liivimaa hukku lükkab edasi viimane heade juhiomadustega ordumeister (W. VON Plettenberg) Juhtis sõda Venemaaga 1501-03. 15. Miks sai just Vanast Liivimaast Põhja Euroopa "viljaait"? Kuna Lääne-Euroopa maapiirkonnad ei suutnud kasvavaid linnu enam ära toita. Eesti teravili oli tänu järelküpsetamisele rehtedes kvaliteetne, talus hästi transporti ja niiskust, säilis kaua. Siinse rukki järele oli Euroopa viljaturgudel suur nõudmine. 16. Mis kaupadega kaubeldi keskaja Eestis?(ida suunal ja lääne suunal) Teravili
Venemaaga piirnevad alad. Tartus põhjustas usupuhastuse vastuvõtmine suure tüli Johann Blankenfeldiga, kes samaaegselt pidi ka Riia protestantidega võitlema. Blankenfeld, kes jäi kõigutamatult katoliiklikele positsioonidele, keeldus esialgu uueusulistele väiksemaidki järeleandmisi tegemast. Narvas ja Pärnus möödus reformatsioon rahulikumalt, orduvõimud otseselt jutlustajate tegevusele takistusi ei teinud, ehkki ordumeister Wolter von Plettenberg mõistis karmilt hukka pildirüüsted kirikutes. Väiksemates linnades, mis olid katoliiklike maaisandate tugevama mõju all, jäi uue usu mõju tunduvalt väiksemaks, paljud linnad võtsid ametlikult protestantliku usutunnistuse vastu alles kas vahetult enne Liivi sõda või koguni selle ajal. Vasallide seas oli suhtumine reformatsiooni väga erinev; esialgu leidis uus usk küllaltki suurt toetust, ent hiljem, kui ilmnesid poliitilised
sulane- tegi raskemaid ja räprasemaid töid talus raha eest adratalupoeg-nimetus tuli adramaade järgi 8-12 ha maa suurus haagi- e adrakohtunikud-tegelesid põgenenud talupoegade välja andmise ja ülesotsimise ja tagasi toomisega raharent- talupojad pidid maa eest maksma raha , mitte vilja teoorjus- talukoha eest rendi tasumine mis ulatus kuni veerandini vilja saagist , töö mõisa heaks Dietrich Damerow-tartu piiskop lõi laialdase orduvastase koalitisiooni Wolter von Plettenberg-liiivima ordumeister, ühendas vana liivimaa sõjajõude Johann Koel-Tallinna pühavaimu kiriku õpetaja , katekismuse tõlkija Hans Susi - tallinna linnakooli õpilane , vaimuliku kirjanduse tõlkija Balthasan Russow- Tallinna pühavaimu kiriku õpetaja, kroonika autor Simon Wanradt-Tallinna niguliste kiriku õpetaja , katekismuse koostaja
(katoliku kiriku) ja Liivi ordu konfliktid; Danzigi kongress ja Jungingeni armukiri aastast 1397; millal ja miks hakati Vana-Liivimaal kokku kutsima Maapäevi, kus need reeglina toimusid ja millised poliitilised jõud olid seal esindatud. Dietrich Damerow, vitaalivennad (kes nad olid ja kuidas on seotud Eesti ajalooga). 4. Vana-Liivimaa välispolitiline olukord XIV-XVI sajandil: miks see halvenes, miks oli Vana-Liivimaa naabermaadele kerge saak; Wolter von Plettenberg ja tema koht ajaloos; Ivan III ja tema tegevus Vana- Liivimaa suhtes (1492. a Ivangorodi ehk Jaanilnna kindluse rajamine Narva jõe idakaldale Hermanni kindluse vastu). 5. Kirikuelu: kloostrid keskajal, millised katoliku kiriku kloostrid olid keskajal Eestis (tsistertslased, dominiiklased ja frantsisklased ning augustiinlased /birgitiinid/); kirikueluga seonduvad mõisted kirikukatsumised ehk visitatsioonid, missa, sinod, toomkapiitel ja toomkirik. 6
Pildirüüste eestvedaja. 24. Pildirüüsted-märatsev rahvahulk tungis dominiiklaste kloostrikirikusse, pühavaimu ja oleviste kirikusse, purustades seal pühapilte ja kujusid, altareid reliikviaid jms. 25. Vastureformatsioon ehk katoliiklik reformatsioon oli katoliku kiriku aktsioon protestantliku reformatsiooni vastu, püüdes takistada kirikulõhe tekkimist. Vastureformatsioon hõlmas nii teoloogilisi kui organisatsioonilisi küsimusi. Eestvedajaks oli von Plettenberg. 26. Toom- ja kloostrikoolid (katolik, luter) Nad tegutsesid katoliku kiriku rüpes. Toomkoolide õppetööst Eestis otsesed andmed puuduvad, aga arvatavasti toimus see Tartus, Haapsalus ja Tallinnas juba 13 saj keskpaigast alates. Toomkoolid jagasid kasvatust tulevastele toomhärradele. Alates 15 saj pidid kõrgemate vaimulikukohtade taotlejad omandama ülikoolihariduse. 27. Johann Pulck - silmapaistvaim eestlane, kes õppis Rostockis, samuti kuulus ta Saare-
8. Vana-Liivimaa maapäevi hakati pidama 1421. a. Neil arutati ja otsustati tähtsamaid välispoliitilisi küsimusi, püüti lahendada omavahelisi tülisid, määrati makse, astuti samme talupoegade pagemise vastu jne. Esindatud olid: 1) Riia piiskop ja ülejäänud vaimulikud 2) ordumeister koos orduametnikega 3) vasalkondade esindajad 4) linnade (Riia, Tln, Trt) esindajad Maapäevade otsus ei olnud kellelegi kohustuseks. 9. Wolter von Plettenberg- Saksamaal sündinud Liivi ordumeister. Ta ühendas Vana- Liivimaa sõjajõudusid, samuti püüdis ületada sealseid sisemisi lahkhelisid. 1501.a. tungis arvuka väega Venemaale, pöördudes peagi tagasi. Järgmine aasta kordas ta sõjakäiku, saades võidu ning vaherahu lepingu. Plettenberg kindlustas Vana-Liivi piiridel mitmekümneks aastaks rahu. see soodustas Vana-Liivimaa kultuurilist ja maj. arengut. 10. Linnade õiguslik korraldus põhines linnaõigusel. Tln, Narva, Rakvere- Lüübeki
Valdemar II Taani kuningas 17. Modena Wilhelm - oli itaalia diplomaat ja vaimulik. 18. Simon Wanradt - oli Tallinna Niguliste kiriku õpetaja ning Wanradt- Koelli katekismuse koostaja 19. Johann Koell - oli tõenäoliselt eesti päritoluga vaimulik ning Wanradt- Koelli katekismuse koostaja. 20. Hans Susi oli eesti tõlkija 21. Henricus Carvel eestlasest kloostriülem 15.saj 22. Johann Pulck - oli eesti päritolu Saare-Lääne piiskopkonna toomhärra ja ametnik. 23. Wolter von Plettenberg - oli Liivi ordumaameister 14941535. 24. Frederik II - Taani kuningas ja Norra kuningas 15591588. 25. Hertsog Magnus Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop ning Liivimaa kuningas 15701577. 26. Ivan IV e. Ivan julm Moska suurvürst ja Moskva tsaar 27. Gotthard Kettler Liivi ordumeister ja Kuramaa hertsog. 28. Sigismund II August Poola kuninga poeg. Leedu suurvürst ja poola kuningas 29. Stefan Batory - Transilvaania vürst ja alates 1576 kuni surmani Poola kuningas. 30
munki. 14.sept ristiülendamispäev kus kantakse püha sakramenti baldahiinil läbi linna.Sellel päeval pühitseti Plettenbergi suurt võitu venelaste suure väe üle Simolino all. Mungad ei võtnud sellest osa ,kuna kartsid vaenu. Rahvas tungis Katariina kirikusse.Kirik rüüstati seest täielikult. Rüüstati ka teisi kirikuid. Mungad aeti linnast välja. Heinrich läks viljandisse Bernardi kloostrisse. Ordumeister Plettenberg oli Viljandi lossis saatjaskonnaga.Tema vasallid tahtisd,et et nende munkade kloostrid tagastataks neile. Plettenberg saabus Bernardi kirikusse.Üks vasall ütles,et nad peaksid kolm munka Tallinna kaasa võtma raekoosolekule tunnistajatena. Vend Heinrich oli üks nendest. Nad saabusid Revalisse.Seal oli olnud kehv lõikus ja sellepärast oli linnas suur nälg. Heinrich saabus koosolekule.Vennad said enda kloostri tagasi ja vana asja edasi ajada.Ta oli seal
Sisevõitlus kestab. XI sajandil jätkusid V-Liivimaal sisevõitlused 1410 Saksa ordu jäi Grünwaldi lahingus Poola ja Leedu vägedele alla. 1507 võeti vast seadus, millega loobuti talupoegade sõjalisest abist ja eestlastel keelati relvade kandmine. Välispoliitika. XIV sajandi lõpul hakkas killustunud Vana-Liivimaa välispoliitiline seisund halvenema. 1481 Moskvo, Novgorodi ja Pihkva ühendatud vägede korraldatud sõjaretk Liivimaale. Wolter von Plettenberg Liivi ordumeister 1494 1535 1501 tungiti arvuka väega Venemaale. (Väikse kokkupõrke järel Venelased põgenesid. Kuna eestlasre seal levisid rasked nakkushaigused, pöörduti tagasi. 1502 Venelaste rüüsteretk 1502 Plettenberg tungis uuesti Pihkvamaale Smolino järve lahing, kus venelased olid sunnitud taganema. 1503 sõlmiti vaherahu Linnad ja kaubandus Linnade õiguslik korraldus. Linna oluliseks tunnuseks oli õiguslik korraldus, mis põhines linnaõigusel.
Vasallid ühinesid rüütelkondadeks. Liivimaa iga-aastased linnapäevad, kaubaküsimused. 1420 maapäevad maaisandate ja seisuste kokkusaamised. Vaimulikud, ordumeister, vasallkonnad, linnad. Välissuhted Aktiivseim jõud Saksa ordu Piiskopid kaitsepositsioonil 14. saj lõpp ordu positsiooni halvenemine Kalmari unioon Taani, Norra, Rootsi Krevo unioon Poola ja Leedu (1385 ristiusk) 1481 Vene ühendatud vägede rüüsteretk Liivimaa meister Wolter von Plettenberg jõudude koondamine venelaste vastu 1501 liit Leeduga, sõda Venemaa vastu 1502 Vene vägede löömine Smolina järve ääres 1503 vaherahu Maa-aadel ja talurahvas Eesti asustus ja rahvastik Agraarühiskond, enamuses talupojad; 6-7% aadlikud, vaimulikud, kaupmehed, käsitöölised. Rahvaarvu kasv ja asustuse tihenemine. 13. saj 150000 180000. 3 saj jooksul kasvas 2x. Kasvu pidurdasid näljahädad, taudid, sõjad. Talurahva sotsiaalne liigendus
Ordu hakkas nõrgenema. Jungingeni armukiri annab harju-viru vasallidele igavesest ajast igavese ajani lõpliku maa pärandamise õiguse nii nais-, kui ka meesliinil. Kodusõjad jätkuvad. 4. Liivimaa välissuhted Venemaa 1942 rajab suurvürst Ivangorodi linnuse(Jaanilinn), sõjaline valmisolek Poola-Leedu 14.sajandi lõpus ühtne riik, 1410.-Grünvaldi lahing Skandinaaviamaad Rootsi, Taani, Norra Kalmari unioon(1397). Tugevad naabrid tekivad samal ajal. Plettenberg 1502-1503 lõpetab kodusõjad, sõjaretk venemaa vastu pihkvasse(1502- 1504). Ei olnud otseselt võitu, kuid vaherahu oli sõlmitud 30.aastaks. 1558-1561a. Liivisõda 5. Maapäev 1420 ordu, kirik, vasallid, linnad käisid koos. Valga, Volmar. käidi koos. Arutati kõiki küsimusi: sisepoliitika, välispoliitika. Otsused ei olnud kohustuslikud. Maapäevad kestavad kuni 1918.aastani. 6. Mõisad ja põllumajandus
Tõsteti ka talurahva koormust. . Mõisinikud nõudsid rohkem raha. 16.sajandi alguses mindi üle loonusrendilt raharendile. talupojad esitasid kaebusi ja ei täitnud koormusi. asuti elama mujale. talupeogade lahkumine oli mõisale kahjulik. 5. 6.Kirikute ehitus oli maaisanda finantseerida, igasse kihelkonda ehitati kirik, vana pühapaiga lähedale, ametisse seati preester. 7. Väga paljud riigid tahtsid vallutada Liivimaa.Põhioht saabus Venemaalt.Aga Wolter von Plettenberg suutis Vana- Liivimaa sõjajõudusid.1501 suve lõpul tungis ta oma väega Venemaale.Seeoli suurim armee Vana-Liivimaa ajaloos.Venelased põgenesid.1502 aastal toimus lahing Smolino järve ääres.1503 sõlmiti rahu. Sise: sõjad, ordu püüdis Liivimiaad vallutada, piiskopid olid selle vastu. Välis:halvaks läheb 15, 16 saj. Naaberriigid tugevnevad ja ühinevad. Liivimaa jäi nõrgaks ja oli kergeks saagiks teiste riikidele. 9.Naaberriigid tegevnesid. 10.Liiviordu pidi maksama venemaale
saksakeelne tekst ja Pühavaimu kirikuõpetaja Johann Koelli eestikeelne tõlge) B. von Dreileben- ordumeister Vesse- Ilukirjanduslikud teosed E. Bornhöhe ,,Tasuja" ja A. Hindi ,,Vesse poeg" E. Bornhöhe-tasuja autor, oli eesti proosakirjanik. S. Vahtre- B. Hoeneke- Jüriöö ülestõusust on kirjutanud Bartholomäus Hoeneke oma Liivimaa nooremas riimkroonikas Ivan III- Martin Luther-usupuhastuse algataja M. Hoffmann-rüüstaja tartus W. von Plettenberg-ordumeister Wolter von Plettenbergi eestvõttel sõlmis Liivimaa liidu Leeduga ja lõi Vene vägesid Pihkvamaal 16.saj. algul Simon Wandadt-(Niguliste kirikuõpetaja saksakeelne tekst katekismusele Johann Koell-katekismuse autor Wanradt-Koelli, katekismus usulise sisuga käsiraamat ja Pühavaimu kirikuõpetaja Johann Koelli eestikeelne tõlge. Balthasar Russow- Hans Susi-Katsed piibli- ja lauluraamatu tõlkeks (1549 katku surnud Tln. linnakooli õpilane Hans Susi)
kroonikakirjutaja ja luterlik vaimulik. Wolter von Plettenberg - Saksa ordu Liivimaa haru maameister 1494–1535. Hindamissüsteem:
6) Miks ei kujunenud maapäevast Liivimaad ühendavat jõudu? Kuna maapäeva otsused ei muutunud kellelegi kohustuseks. 7) Kes olid Liivimaa ohtlikumad välivaenlased? Põhioht Venemaalt 8) Miks muutus välisoht 15. sajandil suuremaks? Venemaa tegi 1481. aastal suure sõjaretke Liivimaale ja Liivi Ordu ei suutnud sellele vastu panna ja lasi maad rüüstada. 9) Kes olid ja millega on ajalukku läinud Dietrich Damerow ja Wolter von Plettenberg? Plettenberg- tungis 1501. aastal arvuka väega Venemaale. Suurim armee kogu Vana-Liivimaa ajaloos (80 000meest). Damerow- · Pärisorjuse tunnused o Sunnismaisus o Keeld vabalt elukutset valida o Talupoegade müümine maast lahus o Ei võinud omada vallasvara o Relvakandmise keeld o Feodaalrendi piiramatus · Rendistruktuuri muutus o Valdavaks muutus teorent · Talupoegade kategooriad ja tunnused o Adratalupojad
· 14801481 - Liivimaa-Pihkva sõda 14801481. Liivimaalased tungisid kahel korral Pihkva alla, kuid ei suutnud seda vallutada. Pihkvalased koos Moskva suurvürsti abivägedega rüüstasid teisel sõja-aastal rängalt Liivimaad, põletades ka Viljandi linna. · 1481 - Vene ja Liivimaa vahel sõlmiti 10-aastane rahu · 1492 - Moskva ehitas Narva jõe idakaldale Ivangorodi linnuse. · 14941535 - Liivi ordumeistriks oli Wolter von Plettenberg, keda on peetud üheks võimekamaks sellel kohal. · 1494 - suurvürst sulges Hansa kaubakontori, Liivimaal kardeti sõda Moskvaga. · 1498 - Liivimaa seisused otsustasid hakata valmistuma ennetavaks sõjaks Vene (Pihkva ja Moskva) vastu. · 1500 - sõlmitakse liit Leeduga. · 15011502 - Liivimaa-Moskva sõda. Liivimaalased tegid kaks retke Pihkvamaale, kuid ei suutnud linna vallutada. Venelaste vasturetk 1501/1502 talvel oli taas ohvriterikas. · 1502, 13
piiskop Theoderich, piiskop Albert, liivlaste vanem Kaupo, Sakala vanem Lembitu, Taani kuningas Valdemar II, Modena piiskop Guillelmus(Wilhelm), Tartu piiskop Dietrich damerow Muu: Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu (mõõgavendade ordu), Danzigi kongress 1397, maapäevad 1420(vaimulikud, ordumeister, vasallkonnad, linnad), Kalmari unioonTaani, Rootsi, Norra); Krevo unioon 1385(Leedu, Poola), Liivimaa meister Wolter von Plettenberg, tsistertslased, kerjusmunaordud(dominiiklased, frantsisklased), naiskloostrid; Reformatsioon 1517 Wittenbergis, Liivimaal 1523(Martin Luther); 1524 pildirüüste; Wanradti ja Koelli luterlik katekismus 1535, Hansa Liidu kõrgaeg Aastaarvud: 1208 jõudsid ristisõdijad Eesti pinnale Sõjad: Ümera lahing 1210, Madisepäeva lahing 21.sept. 1217, Jüriöö ülestõus 1343 23.aprill (Liivimaa meister Burchard von Dreileben Haldusjaotus: Põhja-Eestis: Eestima Hertsogkond; Saaremaa ja Lääne-
keelne trükis, 1535 wanradt koelli luterlik katekistmus, 1523 usupuhastus jõudis liivimaale, 1517 usupuhastuse algatamine martin lutheri poolt, 1227 1558 / 1561 eesti keskaeg, 1242 sakslaste ja novgorodlaste vahel, kus vürst Aleksandri eestvedamisel peatati lääne rüütlite ittatung ja kindlustati ortodoksi kiriku positsiooni Loode-Venemaal, 1421 alustati Liivimaa maapäevade pidamisega, walter von plettenberg liivimaa meister, kes sõlmis 1503a vaherahu venelastega, balthasar russow tallinna pühavaimu kiriku õpetaja, kroonika autor, simon wanradt tallinna niguliste kiriku õpetaja, katekismuse koostaja, johann koell tallinna pühavaimu kiriku õpetaja, katekismuse tõlkija, hans susi tallinna linnakooli õpilane, vaimuliku kirjanduse tõlkija, hermen rode tuntud 15. saj teise poole lübecki maalija, kes on niguliste tiibaltari autor, bernt notke
theartstory.org/artist-dix-otto-artworks.htm ,,Neue frau" 20- . . ,, " , . , , . , , , . 3 , . , . , , , , , . 4 . . : ? ? ? ,,von".5 Von on enamasti saksakeelsetes maades perekonnanime ees kasutatav sõna, mis tavaliselt tähistab aadlipäritolu. Keskajal, kui perekonnanimed polnud veel kinnistunud, tähistas 'von' eelkõige päritolukohta (näiteks: von Plettenberg - Plettenbergist) ja ei pruukinud alati tähendada, et isik on aadlipäritolu. Kuid keskaja lõpuks muutus viimane valdavaks. Pärast Esimest maailmasõda, kui Saksamaal ja Austrias monarhiad kaotati, kadus ka seisusühiskond ning nõnda kaotasid ka aadlipartiklid oma tähenduse. Kuid Saksamaal on need siiski siiani jäänud nime osaks, samas kui Austrias on nende kasutamine keelatud. 6 3 Vt. https://www.khanacademy.org/humanities/art-1010/art-between-wars/neue-
eesotsas suurvürst IvanIII-ga. 1480. aastal ründas ordu Pihkvat, linna vallutada ei suudetud, 1481. aastal korraldasid venelased vasturetke Liivimaale, põletati maha Viljandi linn. Maa vallutamiseks puudus aga venelastel jõud ja 1481 sõlmiti 10 aastakse vaherahu. · 1492 rajas Ivan III Ivangorodi linnuse Narva jõe idakaldale, 1494 suleti Novgorodi kaubakontor ja sealsed saksa kaupmehed vangistati. · Wolter von Plettenberg 1494-1535 Liivi ordumeister soovis kaitsevõime tugevdamiseks ületada maa sisemisi lahkhelisid. 1501 tungis Plettenberg suure väega Venemaale, peale piiri ületamist kohtuti vene vägedega, kes peale väikest kokkupõrget põgenesid, meeste hulgas aga hakkasid levima nakkushaigused ja pöörduti kiiresti tagasi Eestisse. · Samal aastal teostasid venelased rüüsteretke Eestisse, maal tekitati kohutavat kahju.
vürstiriik eesotsas suurvürst IvanIIIga. 1480. aastal ründas ordu Pihkvat, linna vallutada ei suudetud, 1481. aastal korraldasid venelased vasturetke Liivimaale, põletati maha Viljandi linn. Maa vallutamiseks puudus aga venelastel jõud ja 1481 sõlmiti 10 aastakse vaherahu. · 1492 rajas Ivan III Ivangorodi linnuse Narva jõe idakaldale, 1494 suleti Novgorodi kaubakontor ja sealsed saksa kaupmehed vangistati. · Wolter von Plettenberg 14941535 Liivi ordumeister soovis kaitsevõime tugevdamiseks ületada maa sisemisi lahkhelisid. 1501 tungis Plettenberg suure väega Venemaale, peale piiri ületamist kohtuti vene vägedega, kes peale väikest kokkupõrget põgenesid, meeste hulgas aga hakkasid levima nakkushaigused ja pöörduti kiiresti tagasi Eestisse. · Samal aastal teostasid venelased rüüsteretke Eestisse, maal tekitati kohutavat kahju.
1. Variant - Liivi sõda: 22 jaanuar 1558 Wolter von plettenberg(1494-1535) liivi ordu ordumeister, tajus vene ohtu. 1502 tungis ta Oma vägedega pihkvasse, suurem lahing oli smolino järve ääres kus venelased sunniti taand Ivangorodi linnus 1492. sõlmiti vaherahu ja seda pikendati juhul kui kastakse tartu maks. Seda võib pidada sõja ettekäändeks. 1558 jaanuar algas sõda, tungiti tartu piiskopkonda. Seda võis pidada niisama hirmutusretkeks. 1558 kevadel alustasid vene väed pealetungi Liivimaa täielikuks hõivamiseks
Henricus Carvel: Tallinna dominiiklaste kloostriülem (eestlane). Johann Pulck: XVI saj. Kõrgharidusega eestlane, kuulus ta Saare-Lääne piiskopkonna toomkapiitlisse. Johannes Orgas ja Johannes Kyvel: XVI saj.Saare-Lääne piiskopid. Korraldasid visitatioone ja sinoideid. Johannes Blankenfeld: XVI saj. Kuulsaim Vana-Liivimaa vaimulik, kes taotles katoliku kirikuelu puhastamist. Melchior Hoffmann: 1525. Juhtimisel rüüstati Tartus toomkirikut, jm kirikuid, toomhärrade maju. Plettenberg: 1525. Ordumeister jätkas Liivi ordu juhtimist iseseisvana. Saksa ordu likvideeriti. Hans Susi: XVI saj. Teadaolevalt esimene, kes tegeles piiblitekstide tõlkimisega eesti keelde. Nimeta, dateeri, iseloomusta, kirjelda jmt: Vana-Liivimaa väikeriigid: 14. saj? Riia peapiiskopkond e. peapiiskop riik; Kuramaa piiskopkond; Tartu piiskopkond; Saare-Lääne piiskopkond; Saksa-Ordu riik; Taani hertsogiriik (1346 Taani loovutas oma P-Eesti ala Saksa ordule)
keeleoskuse vähesuse tõttu ei suuda praegused ajaloolased neid materjale piisava tõhususega kasutada. Seetõttu seisneb muistse vabadusvõitluse historiograafia peamiselt üheainsa allika hinnangulisel ("orjastamine" või "kultuuri ja kristluse toomine") ja tihti eelarvamuslikul ümberjutustamisel ja tõlgendamisel. Ilma Henriku kroonikata ei tuntaks muistset vabadusvõitlust tänapäeval teaduskäibes ja avalikus teadvuses tuntud kujul. Wolter von Plettenberg (ka Walter von Plettenberg; umbes 1450 Meyerichi linnuses Vestfaalis – 28. veebruar 1535 Võnnus) oli Liivi ordu maameister 1494–1535. Hans Susi (ka Hans Susy, Hansken Susi; surnud 1549) oli eesti tõlkija. Ta on teadaolevalt esimene, kes tegeles piiblitekstide tõlkimisega eesti keelde. Russowi Liivimaa kroonika on Tallinna Pühavaimu kiriku eesti koguduse õpetaja Balthasar Russowi poolt alamsaksakeeles kirjutatud kroonika, mis käsitleb Vana-Liivimaa ajalugu 12. sajandist kuni 1583. aastani, kirjeldades
Keskaja meediamees tänu temale me teame et see toimus kuna ta oli lahe päevikumees Vampire Diaries. Ta suutis ellu jääda seetõttu sai palju kirja. Ajaloomees. Liivima kroonika. Balthasar Russow Kroonik. Jätkas Liivima Kroonika, mille järgi me teame jälle. Taani päritolu, õppis siis tallinnas veidi ja sai pastoriks woop. Ivan IV Veriseim VENE VALITSEJa. Moskva tsaaririigi esimene TSAAR. Püüdis hõivata Liivimad kuid sai Liivi sõjas lüüa. Suri malet mängides lol. Wolter von Plettenberg Plettenbergi on peetud üheks võimekamaks ordumeistriks, sest ta suutis mitmes Liivimaa-Moskva sõja lahingus võita Moskva suurvürstiriiki ning hiljem, 1520. aastatelreformatsiooni ajal, ordu ja tema valdused Liivimaal säilitada. Kõige enam on talle tuntust toonud ilmselt Smolino lahingu võitmine 1502. aastal. Oli liivimaa ordus umbes 70 a.
- Piiskop Albert-Bremeni toomhärra, kes määrati Liivimaa piiskopiks ja kelle algatusel hakati rajama Riia linna ja kes asutas Mõõravendade ordu. - Läti Henrik-kroonika kirjutaja, kelle kroonikast saab infot Muistse vabadusvõtluse kohta. - Balthasar Russow- ,,Liivimaa provintsi kroonika" kirjutaja. Oma kroonikas kirjutas palju Liivi sõjast - B.Hoeneke- kroonika kirjutaja , kajastas Jüriöö ülestõusu - Wolter von Plettenberg- Liivimaa ordumeister, kes suutis ära hoida Venemaa agressiooni. - Simon Wanradt- Niguliste kiriku õpetaja, kes koostas 1535a. Luterliku katekismuse - Johann Koell- pühavaimu kirikupetaja, kes tõlkis Luterliku katekismuse eesti keelde - Hans Susi- noor mees, kes üritas Piiblit eesti keelde tõlkida, kuid suri enne kui valmis sai 8 muistset Eesti maakonda 1. Virumaa 5. Läänemaa 2
missa-jumalateenistus, visitatsioon-kirikukatsumine/piiskoplik ül, pildirüüste-katoliku kirikute rüüstamine ning pühapiltide hävitamine, sündik-jurist, kes tundis seadusi hästi, agul-eeslinn, kus elas vaesem rahvas, liturgia-muusikalis-sõnaline osa missal, jungingeni armukiri-vasall andis õiguse pärandada oma valdused kuni 5nda põlveni, k.a naisliinis. M. Wilhelm- paavsti legaat, kes moodustasViru-, Järve- ja Läänemaast otse Rooma paavtile allutatud vaheriigi. W. von Plettenberg- Liivi ordumeister, kes suutis ajutiselt Vana-Liivimaa sõjajõudusid ühendada ja venelasi lüüa. Nii õnnestus tal kindlustada mitmekümneaastane rahu Liivimaa piiridel. M. Hoffmann- pop. jutustaja, kes oli Saksast pärit kasuksepp, tema juhtulisel mingi Toomemäge kaitsva piiskopi valvemeeskonna vasu lahingusse, selle eest sunniti ta linnast lahkuma, usupuhastuse eestvedaja Liivimaal. H. Susi- Tallinna linnakooli õpilane, kes tegeles piibli tõlkimisega eesti keelde. Vanaema määras
ükshaaval ja osates ära kasutada nende omavahelisi tülisid. · Vallutajate taga seisis Rooma katoliku kirik. · Eestlastel oli puudu elavjõust. · Eestlased pidid taluma mitme riigi vallutusretki. · Sakslastel oli parem relvastus. · Sakslased võisid oma vägesid pidevalt uuendada. · Eestlastel puudusid kogemused. · Ordurüütlid olid elukutselised kogemustega sõjamehed. VanaLiivimaa · Wolter von Plettenberg Liivi ordumeister, kes suutis ajutiselt Vana Liivimaa sõjajõudusid ühendada ja venelasi lüüa. Nii õnnestus tal kindlustada mitmekümneaastane rahu Liivimaa piirdel. · Hans Susi Tallinna linnakooli õpilane, kes tegeles piibli tõlkimisega eesti keelde. · Balthasar Russow Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja ja kroonik. Rahvuselt oli ta eestlane. Kirjutas alamsaksakeelse " Liivimaa provintsi kroonika ", mis on Eesti keskaja üks tähtsamaid allikaid.
soovisid seda oma võimule allutada. Teisel juhul sooviti sügavaid kultuurialaseid muudatusi (eesotsas uuendusmeelsed vaimulikud) * Usupuhastuse algatas Martin Luther 1517.a. Saksamaal Wittenbergis, Tallinnasse jõudis see 1523 Riia kaudu. * Uus usutunnistus leidis linnades kodanike seas kiiresti poolehoidu. * Veel 1525, aastal astus Maa-aadel katoliikluse kaitseks välja, kõige visamaid kaitsjad olid ordumeister Plettenberg ja Riia peapiiskop. * 1524. aastal 14. septembril tungis 400-500 liikmeline märatsev rahvahulk Tallinnas dominiiklaste kloostri-kirikusse, Pühavaimu ja Oleviste kirikusse, purustades seal pühapilte ja -kujusid, altareid, reliikviaid jne. * Tartus läks mitmesajaliikmeline inimhulk 1525. a Melchior Hoffmanni juhtimisel Toomemäge kaitsva piiskopi valvemeeskonna vastu lahingusse, linnarahvast sai surma kaks
Kodukarjaõigus- ihunuhtlus 1242- Jäälahing toimus sakslaste ja venelaste vahel. Ristirüütlite tung itta peatati. Piirid pandi paika. Narva jõgi olipiiriks Venemaa ja Liivimaa vahel. 1236-Saule lahing, kus Leedu purustas Mõõgavendade ordu. 1238- Stensby Leping, Vana-Liivimaa algus. 1343 a 23.aprill Jüriöö Ülestõus 1346 Taani müüs oma alad Saksa ordule. 1248 Tallinn sai linnaõiguse 1492- Invangorodi kindlus ehitati 1525- I trükis, pole säilinud 1535-I katekismus W.von Plettenberg-odrumeister Burchard von Dreileben- ordumeister Johann von Üxkull- mõisnik
selleks oli vaja raha, siis koormised tõusid. Maapäev-otsustati tähtsamaid välispoliitilisi küsimusi, lahendati tülisid, määrati makse, tehti seadusi talupoegade pagemise eest. Oli esindatud 4 seisust: · Riia peapiiskop ja muud vaimulikud · Ordumeister ja muud orduametnikud · Vasalkondade esindajad · Linnade esindajad Meespäev- koguneti vasallide siseküsimuste lahendamiseks Linnadepäev- linnaametnikud kooskõlastasid oma huvisid Wolter von Plettenberg- tugevaim ordu juht ja hea diplomaat Linna ja kaubandus: Linnaõigused: 1. Lübecki õigus- Tallinn, Narva, Rakvere 2. Riia linnaõigus- Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu 3. Nn. Piiskopiõigus- Haapsalu, Vana-Pärnu Linna juhtis Raad Raekojas. Raes oli 24 liiget (12 istuvat liiget ja 12 puhkavat liiget). Rae liikmeteks valiti rikkaid ja kaupmehi. Rae koosseisu kuulus veel 4 bürgermeistrit ja sündik, kes tundis õigusteadust, maahärrat esindas linnafoogt. Rae ülesanded: · Puhtuse hoidmine
Naabrid tugevnesid: · 1385. sõlmisid Poola ja Leedu Krevo personaaluiniooni · Taani, Norra ja Rootsi sõlmisid Kalmari uniooni (ühine välispoliitika) · Venemaal kujunes ühtne tugev riik 1480 ordu ründas Pihkvat 1481 Moskva, Novgorodi ja Pihkva ühisretk Liivimaale, mille käigus kuu aega rüüstati ja põletati maha Viljandi. 1492 venelased rajasid Narva jõe idakaldale Ivangorodi linnuse. 1494 Liivi ordu juhiks sai Wolter von Plettenberg, kes suutis ajutiselt Liivimaa sõjaliselt ühendada.Soovis anda venelastele lõpliku hoobi 1501 - · koguti Liivimaa suurim armee, kokkupõrge toimus Pihkva juures, venelasid lahkusid · venelased vastasid rüüsteretkega läbi Liivimaa 1502 suur edukas lahing Smolino järve ääres, venelased olid sunnitud taanduma. 1503 sõlmiti vaherahu, mida pikendati korduvalt kuni 1558, mil hakkas Liivi sõda.
Vabatalupojad tasusid koormisi rahas, olid teotööst vabad. Maavabad muistsete eesti ülikute järglased, omasid talu läänikirja alusel, sõja korral teenisid feodaali sõjaväes, muid koormisi ei olnud. Kerjusmungaordud- kelle ülesandeks oli jumalasõna levitamine kooskerjamisrännakutega, hariduselu edendamine Modena piiskop Guillelmus- määrati vahekohtunikuks maa jagamisel B. von Dreileben ordumeister, kellelt kohalikud saksalsed otsisid ülestõusnute vastu abi. W. von Plettenberg Ordumeister, kelle eest võttel sõlmis Liivimaa liidu Leeduga ja lõi Vene vägesid Pihkvamaal 16. saj. Algul. Simon Wanradt Niguliste kirikuõpetaja, kes kirjutas saksa keelselt katekismuse osaline koostaja. Johann Koell Pühavaimu kirikuõpetaja, kes tõlkis eesti keelde katekismuse. Martin Luther Reformatsiooni algataja, kes koostas 95 teesi. Hans Susi Tallinna linnakooli õpilanem jes üritas tõlkida piiblit ning lauluraamatut.
rikastel koduõpe. kloostrite piires olid koolid, talupojad kirjaoskamatud. Miks ei jõutud maal koolide rajamiseni? - maal ei olnud koole, sest raha ei olnud ja ei olnud õpetajaid. keegi ei olnud sellest huvitatud. haridust saadi kirikust, ei olnud eesti keelset haridust. Reformatsioon Vana-Liivimaa koolides. - saksakeelne õpetus, vähem usuaineid, toimus linnakoolides B.Russow. - pühavaimukirikuõpetaja, eestlane, liivimaa provintsi kroonika kirjutaja Vana-Liivimaa ajalukku läinud W.von Plettenberg. - Liivi ordumeister 16. saj alguses. 1501,1502,1503- sõjakäigud venemaale, edukad. Sõlmiti vaherahu pikendustega. Paar edukat sõjakäiku ja kindlustas liivimaa sõdadeta äraelamise. Usupuhastuses üritas kaitsta katoliku kirikut. Viimane asjalik ordumeister. Millega on ajalukku läinud B. Von Dreileben? - Surus maha Jüriöö ülestõusu. Oli sellel ajal ordumeister. Meelitas kuningaid ühte kohta, et nad ära tappa. Otsusekindel, tegutses kiiresti
aastal, mil Moskva suurvürst Ivan III oli seotud sõjaga tatarlastega, leiti olevat õige aeg Pihkvat rünnata. Vastuseks tungisid Moskva väed 1481. aastal Eestisse ja laastasid siin tõsisemat vastupanu leidmata. Hirmutavaid märke tuli aina juurde: 1492 rajasid venelased otse Narva vastu Ivangorodi kindluse, 1494 suleti suurvürsti käsul Novgorodis Hansa kaubakontor ja algas pikaajaline kaubandus-sõda. Samal 1494. aastal sai Liivimaa Ordu ordumeistriks Narvas sündinud Wolter von Plettenberg (valitses 1494-1535), keda on sageli peetud silmapaistvaimaks seda ametit pidanute seas. Plettenberg andis endale selgelt aru Venemaa poolt ähvardava hädaohu suurusest ja hakkas selle tõrjumiseks ette valmistama preventiivsõda. Aastal 1501 oli kõik valmis ja ordumeister tungis Vana-Liivimaa ajaloo suurima, väidetavalt 80 000-mehelise sõjaväega Pihkvamaale. Kaasa lüüa lubanud leedulased jäid aga tulemata, sõjaväes levisid taudid ning lõpuks oldi sunnitud
müntimine jms. Välispoliitika probleemina tekivad Liivimaale uued vaenlased: • Idas- Moskva suurvürstiriik, kes laiendas oma piire läänesuunas, annekteerides Novgorodi(1480) ja Pihkva(1510) vürstiriigid. • Lõunas- Poola-Leedu ühendkuningriik 1385 • Läänes sõlmiti Taani juhtimisel liitriik - Kalmari unioon, kuhu kuulusid ka Norra ja Rootsi 1397 Nõrgeneva Liivimaa hukku lükkab edasi viimane heade juhiomadustega ordumeister W. VON Plettenberg. Oli üks väheseid kes mõistsid ühtsema riigi tekkimise vajalikkusele Liivimaal ning Venemaa ohtu. Juhtis Liivimaad sõjas Venemaaga 1501-03. Ristiusk Eestis Keskaegne kultuurielu põhines katoliku usul ja ladina keelel, mis ühendas kogu Euroopat. Liivimaa oli katoliiklikult jaotatud piiskopkondadeks (Tallinna; Tartu ja Saare-Lääne), missuguste kõrgem juht oli Riia peapiiskop ja kes omakorda allus Rooma paavstile. Piiskopkondade keskustes, kus asusid toomkirikud, loodi nn. toomkoolid.
Fransisklased hallid vennad, kerjusmungaordu (Tallinn, Tartu) Birgitiinid Pirita klooster Kloostrid andsid eestlastele: raamatukunsti, arhitektuur, aiandus, kroonika, üldkultuurilised teadmised. Reformatsioon Vana-Liivimaale jõuab reformatsioon 1523. Usupuhastuse algatas Martin Luther 1517. aastal Saksamaal. Melchior Hofmann - reformatsiooniliikumine Eestis. (poolt) H. Marsow reformatsiooni poolt. Vastu: Johannes Blanckenfielt, W. von Plettenberg Poolt: linnad (linnal oli võimalus raha saada juurde, Vastu: maahärrad 1524, 14. september pildirüüsteliikumine Kaubandus eksporditi peamiselt teravilja, lina, puitu. Imporditi soola Jüriöö ülestõus 1343 1345 Harjulased alustasid 1343. aasta jüriööl relvastatud mässu, põletasid mõisaid ja kirikuid, tapsid kõik kättesattunud sakslased ja valisid seejärel endi hulgast neli kuningat. Ülestõusnud
Danzigi kongres, kus otsustati, et Riia peapiiskop peab olema valitud ordulaste seast ja vasallid ei pidanud ennam sõjakäikudes osalema Välispoliitika Välispoliitiline seisund halvenes 14saj. Riik oli killustatud, naabrid tugevad. 1480 Ordu üritas vallutada Pihkvat 1481 rüüstas Venemaa Liimaad, tehti 10 aastane rahulepping, sest Moskval veel polnud jõudu Liivimaa täelikuks vallutamiseks. 1501 tungis Plettenberg suure väega Venemaale. 1502 ründasid jälle ja tungisid Pihkva. Peale seda tehti rahulepping pikkemaks ajaks. 8. Kes olid keskajal Vana-Liivimaa ohtlikumad välisvaenlased? Poola-Leedu liit Venemaa Taani 9. Miks muutus välisoht 15.saj suuremaks? Sest Liivimaa oli killustatud ja ebakindel ning naaberriigid tugevad ja moodustasid omavahel liite. 10. Selgita, kuidas sai Tartu maksu küsimus Liivi sõja ajendiks? Venemaa tahtis Tartu maksu
V-L'd on nim konföderatsiooniks (riikide ühendus, milles on iseseisvad riigid ja ühtset riigipead pole). Suurimale võimule pretendeeris peapiiskop.Kuulsaks on saanud Tartu piiskop Damerow. V-L poliitilisest ühtlusest ei saa rääkida, sest seisused olid sageli ma territ. huvide eest väljas. Poliitiliselt oli V-L feodaalselt killustunud ala, mille ühendamise katsed sageli ebaõnnestusid. Rahuaeg kestis pikalt (1494-1535.a), kui Liivi ordu ordumeister oli W. Von Plettenberg. Liivisõjast al. algab Eesti ajaloos üleminek uusajale. Üleminek lõppes 1645. a Rootsi võimu all. Maa, mida harisid talupojad, jagunes maaisanda domeeniks, mille tuludest kattis maaisand riigivalitsemise kulud ja oma isiklikud väljaminekud, ning vasallidele sõjateenistuse eest jagatud läänivaldusteks. V-L sise- ja välissuhted: 1) Sisepoliitikas oli palju võimuvõitlust: a) ilmalik vs. vaimulik võim ; b) maahärrad vs. linnad See viis sagedaste kodusõdadeni
hakkas eesti kirjakeel, hakati tähelepanu pöörama haridusele (lugemisoskus) Hävitati pildirüüste käigus palju kultuurivarasid Liivimaal jäi reformatsioon poliitiliselt lõpetamata, kuna säilisid ordu ja piiskopkonnad, toomkapiitlid (katoliku kiriku alluvus), säilis enamik kloostreid 1525 iseseisvus Liivi ordu, sest Saksa ordu lakkas reformatsiooni tulemusel olemast (varad sekulariseeriti) Kõige visamad katoliku kiriku kaitsjad olid Riia peapiiskop Blankenfeldt ja ordumeister von Plettenberg Leppimine reformatsiooniga · 1554 jõuti Volmari maapäeval usuvabaduse tunnustamiseni selles mõttes, et maaisand sai vabalt usku valida ja alamad pidid seda otsust järgima. · Suuremaid ümberkorraldusi see siiski ei jõudnud kaasa tuua, kuna enne algas suurte sõdade ajajärk. Leppimine reformatsiooniga · Kloostrid ja toomkirikud said edasi tegutseda. Naistsistertslaste kloostrid Tallinnas ja Tartus muudeti sajandi keskel kasvatus- ja
1478 liidendati Novgorodi Vabariik, 1485 4 5 Tveri Vürstiriik, 1510 Pihkva Vürstiriik, 1514 Smolenski Vürstiriik ning arvatavasti 1521 Rjazani Vürstiriik. Ivan III ja Ivan IV ajal tsentraliseeriti riigi haldus, loodi prikaasid. 15. sajandi lõpus hakkas Moskva Suurvürstiriik huvi tundma Vana-Liivimaa alade vastu. Ordumeister Wolter von Plettenberg otsustas koguda suure väe ning moskoviitide huvi jahutada. 1501. aastal tegi umbes 80 000 mehest koosnev vägi sõjaretke Moskooviasse, millele moskoviidid vastasid julma rüüstamisega. Aasta hiljem oli ordumeister oma väega taas Moskoovias, kus õnnestus saavutada võit ülekaaluka vaenlase üle. Ivan IV Julm surus Opritsnina abil karmilt maha bojaaride ja osastisvürstide vastuseisu keskvõimule. 15. sajandil
hakkas eesti kirjakeel, hakati tähelepanu pöörama haridusele (lugemisoskus) Hävitati pildirüüste käigus palju kultuurivarasid Liivimaal jäi reformatsioon poliitiliselt lõpetamata, kuna säilisid ordu ja piiskopkonnad, toomkapiitlid (katoliku kiriku alluvus), säilis enamik kloostreid 1525 iseseisvus Liivi ordu, sest Saksa ordu lakkas reformatsiooni tulemusel olemast (varad sekulariseeriti) Kõige visamad katoliku kiriku kaitsjad olid Riia peapiiskop Blankenfeldt ja ordumeister von Plettenberg Leppimine reformatsiooniga · 1554 jõuti Volmari maapäeval usuvabaduse tunnustamiseni selles mõttes, et maaisand sai vabalt usku valida ja alamad pidid seda otsust järgima. · Suuremaid ümberkorraldusi see siiski ei jõudnud kaasa tuua, kuna enne algas suurte sõdade ajajärk. Leppimine reformatsiooniga · Kloostrid ja toomkirikud said edasi tegutseda. Naistsistertslaste kloostrid Tallinnas ja Tartus muudeti sajandi keskel kasvatus- ja
annaabi.ee 
