Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"Olümpiavõitjad" - 67 õppematerjali

olümpiavõitjad on tänapäevalgi suure au sees, kaasmaalaste silmis on nad rahvuslik uhkus, nad on meie iidolid, kangelased ja eeskujud.
thumbnail
1
odt

Eesti Olümpiavõitjad läbi aegade.

Gerd Kanter (kettaheide) Peking 2008 Gerd Kanter (sündinud 6. mail 1979 Tallinnas) on eesti kettaheitja.Gerd Kanteri pikkus on 196 cm, kaal 121 kg (2006) ja käte siruulatus 207 cm. Maailmameister võttis Pekingi olümpial seisusekohase võidu - neljanda katse tulemus 68.82 andis kindla esikoha. 28-aastane vägilane Kanter saavutas oma pikima kettakaare kolmandas heitevoorus. Keegi talle ohtlikuks ei saanud, ka liimist lahti olnud valitsev maailmameister Virgilijus Alekna mitte. Erki Nool (kümnevõistlus) Sydney 2000 Erki Nool (sündinud 25. juunil 1970 Võrus). Eesti kergejõustiklane (kümnevõistleja) ja poliitik, XI Riigikogu liige, Isamaa ja Res Publica Liidu liige. 2000. aasta suveolümpiamängudel Sydneys tuli ta kümnevõistluses olümpiavõitjaks tulemusega 8641 punkti. Jaak Uudmäe (kolmikhüpe) Moskva 1980 Jaak Uudmäe (sündinud 3. septembril 1954 Tallinnas). Eesti kergejõustiklane...

Kehaline kasvatus
37 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Meeste murdmaasuusatamise 50km olümpiavõitjad

Meeste murdmaasuusatamise 50km olümpiavõitjad Chamonix 1924 kuld: Thorleif HAUG ­ Norra hõbe: Thoralf STRÖMSTAD ­ Norra pronks: Johan GROTTUMSBRAATEN ­ Norra St Moritz 1928 Kuld: Per Erik HEDLUND ­ Rootsi Hõbe: Gustav JONSSON ­ Rootsi Pronks: Volger ANDERSSON ­ Rootsi Lake Placid 1932 Kuld: Veli SAARINEN ­ Soome Hõbe: Väinö LIIKKANEN ­ Soome Pronks: Arne RUSTADSTUEN ­ Norra Garmisch-Partenkirchen 1936 Kuld: Elis WIKLUND ­ Rootsi Hõbe: Axel WIKSTRÖM ­ Rootsi Pronks: Nils-Joel ENGLUND ­ Rootsi St Moritz 1948 Kuld: Nils KARLSSON ­ Rootsi Hõbe: Harald ERIKSSON ­ Rootsi Pronks: Benjamin VANNINEN ­ Soome Oslo 1952 Kuld: Veikko HAKULINEN ­ Soome Hõbe: Eero KOLEHMAINEN ­ Soome Pronks: Magnar ESTENSTAD ­ Norra Cortina d'Ampezzo 1956 Kuld: Sixten JERNBERG ­ Rootsi Hõbe: Veikko HAKULINEN ­ Soome Pronks: Fyodor TERENTYEV ­ USSR Squaw Valley 1960 Kuld: Kalevi HÄMÄLÄINEN ­ Soome Hõbe: Veikko HAKULINEN ­ Soome Pronks: Rolf RÄMGARD ­ Rootsi In...

Kehaline kasvatus
10 allalaadimist
thumbnail
37
odp

Olümpiavõitjad

oktoober 1895 Valga ­ 16. november 1966 Tallinn) oli Eesti tõstja, esimene eesti olümpiavõitja. Neuland võitis kulla kaaluklassis alla 67,5 kilo Antwerpenis 1920 tulemusega 257,5 kilo. Pariisi 1924. aasta olümpiamängudel sai Neuland hõbemedali kaaluklassis 75 kilo. Ta kaotas Itaalia Carlo Galimbertile 37,5 kiloga tulemusega 455 kilo.Neulandi tulemused viiel eri alal olid maailmarekord 82,5 kilo ühe käega rebimises, 90 kilo ühe käega tõukamises, 77,5 kilo kahe käega surumises, 90 kilo ühe käega rebimises ja 115 kilo kahe käega tõukamises. Neuland võitis maailmameistritiitli Tallinnas 1922. aastal. Karjääri jooksul püstitas ta 12 maailmarekordit. Voldemar Väli Voldemar Väli Voldemar Väli (10. jaanuar 1903 Kuressaare ­ 13. aprill 1997) oli eesti maadleja, olümpiavõitja 1928 ja -pronks 1936. Väli esindas...

Kehaline kasvatus
29 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Ristsõna Eesti olümpiavõitjad

P Tõmba ristsõnas kõigile Eesti olümpiavõitjatele ring ümber ja kirjuta töö taha olümpiavõidu toonud spordiala. Nimed asetsevad vasakult paremale, paremalt vasakule, ülevalt alla, alt üles ja diagonaalselt. I R EUU U T RO A V V K K M E R T E I UKL L V AA J K V O A V Ä D U N N P P L A O I R E KM I A J MN T A I J AN S P E L N A T P U N U A N G K J OK U G R E J R J J S G L L L J LAEHL S AE I AA K I A AU R Ü ONRR A D U I E A R M O K S E E RKTVL P N SUNV S L K N AN G I U S HK N MNT K A S O O A K D...

Kehaline Kasvatus
14 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Eesti olümpiavõitjad

Alfred Neuland 4. Voldemar Väli Tõstmine Kreeka-rooma maadlus Antverpen 1920 Amsterdam 1928 2.Eduard Pütsep Kreeka-rooma maadlus 5.Kristjan Palusalu Pariis 1924 Vabamaadlus Berliin 1936 3.Osvald Käpp 6.Kristjan Palusalu Vabamaadlus Kreeka-rooma maadlus Amsterdam 1928 Berliin 1936 7.Johannes Kotkas 10. Jüri Tarmak Kreeka-rooma maadlus Kergejõustik Helsingi 1952 München 1972 8. Ants Antson Kiiruisutamine 11.Svetlana Tsirkova Innsbruck 1964 Vehklemine München 1972 12. Jaan Talts Tõstmine 9. Svetlana Tsirkova München 1972 Vehklemine Mexico 1968 13. Aavo pikkuus 16. Viljar Loor Jalgrattasport Võrkpall Montreal 1976 Moskva 1980 14. Ivar Stukolkin 17. Mait Riismann...

Sport
8 allalaadimist
thumbnail
22
ppt

Eesti olümpiavõitjad

Eesti olümpiavõitjad Merilin Jürine KK11-PE Alfred Karl Neuland · Oli Eesti tõstja, esimene eestlasest olümipiavõitja · Spordiala ­ tõstmine (kergekaal) · Tulemus ­ 257,5 (72,5-75-110) · Võitis kulla Antwerpenises 1920 · Võitis hõbemedali Pariisis 1924 · Karjääri jooksul püstitas ta 12 maailmarekordit Eduard Pütsep · Oli Eesti maadleja, esimene olümpiavõitja maadluses · Spordiala ­ kreeka-rooma maadlus (kärbeskaal), võitis kulla 1924 · Võitis EM-hõbeda 1927 · 4-5 koht 1920 Anwerpenises Kreeka-Rooma maadlus · 6 koht 1928 Amsterdamis Kreeka-Rooma maadlus ja 9 koht vabamaadluses · Võitis hõbeda maailmameistrivõistlustel 1922 Stockholmis ja 1927 Budapestis, mõlemad Kreeka- Rooma maadlusega Voldemar Väli · Oli Eesti maadleja, esindas Eestit 34 korda · Spordiala ­ Kreeka-Rooma maadlus · Võitis kulla 1928 Amsterdamis · Pronksi 1936 Berliinis · Võitis kulla EM'il 1926 Riias, 1927...

Sport
6 allalaadimist
thumbnail
21
pptx

EESTI OLÜMPIAVÕITJAD

oktoober 1895 Valga ­ 16. november1966 Tallinn) oli Eesti tõstja, esimene eestlasest olümpiavõitja. Aasta : 1920 Spordiala : tõstmine(kergekaal) Tulemus : 257,5 Eduard Pütsep Eduard Pütsep (21. oktoober 1898 Vastseliina vald ­ 22. august 1960Kuusamo, Soome) oli eesti maadleja, olümpiavõitja 1924kärbeskaalus ja EM-hõbe 1927, Eesti esimene olümpiavõitja maadluses. Aasta : 1924 Spordiala : kreeka-rooma maadlus (kärbeskaal) Voldemar Väli Voldemar Väli (10. jaanuar 1903 Kuressaare ­ 13. aprill 1997) oli eesti maadleja, olümpiavõitja 1928 ja pronks 1936. Väli esindas Eesti Vabariiki 34 korda, mis on Eesti rekord raskejõustikus. Eesti meistriks tuli 13 aastat järjest. Aasta : 1928 Spordiala : kreek...

Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
26
pptx

Eesti olümpiavõitjad

Eesti olümpiavõitjad Gerli Sulg KK11-PE Click to edit Master text styles Alfred Neuland Second level Third level Fourth level Fifth level oli Eesti tõstja,1eestlasest olümpiavõitja. Karjääri jooksul püstitas ta 12 maailmarekordit. Click to edit Master text styles Second level Eduard Pütsep Third level Fourth level Fifth level oli eesti maadleja, olümpiavõitja 1924 kärbeskaalus ja EM-hõbe 1927. Eesti esimene olümpiavõitja maa- dluses. Voldemar Väli Click to edit Ma...

Sport
9 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Eesti olümpiavõitjad

Kristjan Palusalu Kristjan Palusalu (aastani 1935 Kristjan Trossmann; 10. märts 1908 Varemurru, Saulepi vald – 17. juuli 1987 Tallinn) oli eesti maadleja, olümpiavõitja Berliinis aastal 1936 nii Kreeka- Rooma kui ka vabamaadluse raskekaalus, 1937. aasta Euroopa meister Kreeka-Rooma maadluse raskekaalus, 12-kordne Eesti meister. Sportlaskarjääri algul oli Palusalu 184 cm pikk ja 100 kg raske (jalanumber 47); olümpiavõitude aegu kaalus ta 114–115 kg. Ta võitis 1936. aastal Berliini Olümpiamängudel kulla Kreeka-Rooma maadluses ja vabamaadluses. 1937. aastal Euroopa meistrivõistlustel Pariisis võitis ta samuti kulla. 7. jaanuaril 1938 juhtus õnnetus. Palusalu heitis Voldemar Roolaant, proovis vältida raskemana vastasele peale kukkumist ja sealjuures tuli Palusalu õlg liigesest välja. Kui sama vigastus kordus maavõistlusel Soomega, tähendas see...

Sport/kehaline kasvatus
3 allalaadimist
thumbnail
44
pptx

Eesti olümpiavõitjad

novembril Tallinnas ● Endine kiiruisutaja ● Võitis IX taliolümpiamängudel 1500 meetri kiiruisutamises kuldmedali ● 11. veebruaril 1964 Oslos püsitas ta maailmarekordi ● 1964 Eesti Aasta sportlane ● 2001 Eesti Punase Risti 2. astme teenetemärk Gerd Kanter ● Sündinud 6. mail 1979 Tallinnas ● Kettaheitja ● 2008 Olümpiavõitja, 2012 pronksmedali võitja ● Maailmameistrivõistlustel on võitnud nii kuld-, hõbe- ja pronksmedaleid ● Universiaadil võitis kuldmedali ● 2006 Valgetähe 4. klassi teenetemärk ● 2007, 2008 ja 2011 aasta meessportlane ● 8. detsember 2008 anti talle Eesti Olümpiakomitee teenetemärk ● 2009 Valgetähe 1. klassi teenetemärk ● 2010 Aasta Kergejõustiklane Johannes Kotkas ● 3. veebruar 1915 - 8. mai 1998 ● Maadleja ● 1952 Olümpiavõitja Kreeka-Rooma maadlus, raskekaal • 1953 hõbemedal Maailmameistrivõistlustel ● 1938, 193...

Sport
3 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Eestlased olümpiamängudel

Aasta Sportlane Spordiala Toimumiskoht 1920 Alfred Neuland Tõstmine Antverpen 1924 Eduard Pütsep Kreeka-rooma maadlus Pariis (käbeskaal) 1928 Voldemar Väli Kreeka-rooma maadlus Amsterdam (sulgkaal) 1928 Osvald Käpp Vabamaadlus Amsterdam (kergekaal) 1936 Kristjan Palusalu Kreeka-rooma maadlus Berliin (raskekaal) 1936 Kristjan Palusalu Vabamaadlus Berliin (raskekaal) 1952 Johannes Kotkas Kreeka-rooma maadlus Helsingi (raskekaal) 1964 Ants Antson Kiiruisutamine Innsbruck (1500m) 1968 Svetlana Tsirkova Naiskondlik florett Mexico (vehklemine) 1972 Jaan Talts Tõstmine...

Kehaline kasvatus
34 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Eesti olümpiavõitjate saavutused.

Neulandi eri tõsteviiside tulemused olid 72,5 kilo ühe käega surumises, 75 kilo ühe käega tõukamises ja 110 kilo kahe käega tõukamises. Pariisi 1924. aasta olümpiamängudel sai Neuland hõbemedali kaaluklassis 75 kilo. Neulandi tulemused viiel eri alal olid maailmarekord 82,5 kilo ühe käega rebimises, 90 kilo ühe käega tõukamises, 77,5 kilo kahe käega surumises, 90 kilo ühe käega rebimises ja 115 kilo kahe käega tõukamises. Neuland võitis maailmameistritiitli Tallinnas 1922. aastal. Karjääri jooksul püstitas ta 12 maailmarekordit. Eduard Pütsep Olümpiavõitja 1924 kärbeskaalus ja EM-hõbe 1927, Eesti esimene olümpiavõitja maadluses, MM-võistluste hõbe kreeka-rooma maadluses 1922, MM-võistluste 4. koht kreeka-rooma maadluses 1921, kolmekordne Eesti meister (1921 -- 1925) Osvald Käpp Olümpiav...

Kehaline kasvatus
38 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Kuidas aitab sport tunnetada Eesti kodanikuks olemist

Kuidas aitab sport tunnetada Eesti kodanikuks olemist? Eesti riik on teiste suurte riikide kõrval väga väike ja inimesi on ainult natuke üle miljoni ja kuna meid nii vähe on siis me peame kokku hoidma. Kui nii väikese rahvaarvuga riigis kodanike hulgast on kasvanud silmapaistvad sportlased, kes löövad maailmas läbi ja saavad tähtsatelt võistlustelt medaleid, siis on põhjust, mille üle uhke olla. Eestlastel on üldiselt väga raske jõuda spordis tippu kuna spordi tegemiseks ei ole riigil piisavalt raha, et toetada erinevaid spordialasid. Riik hakkab sportlast toetama alles siis, kui ta on juba midagi saavutanud, aga midagi suurt saavutada on Eesti riigis väga raske. Sellepärast me oleme nende väheste tipus olevate sportlaste üle väga uhked ja elame neile alati kaasa kui nad jälle kuskil võistlemas on. Ja kui meie sportlane saab olümpiamängudel või kuskil teistel tähtsatel võistlustel kulla siis on kõik eesti inimesed väga õnnelikud selle...

Ühiskonnaõpetus
15 allalaadimist
thumbnail
6
rtf

Mida tähendab olla eurooplane?

10.2006 16:58 Tänapäeva maailmas on Euroopa mõnevõrra veidras olukorras ­ vaevalt, et muidu sellelaadseid küsimusi esitataks. Probleemi paremaks avamiseks võtab autor enesele vabaduse täiendada küsimust ühe komaga ja proovib esiti jalgealust veidi eemal: mida tähendab olla, eurooplane? Essee autor: Julius Juurmaa «Diplomaatidest on kasu vaid ilusa ilmaga, alates hetkest, kui sadama hakkab, tilguvad nad üleni. » Charles de Gaulle Tänapäeva maailmas on Euroopa mõnevõrra veidras olukorras ­ vaevalt, et muidu sellelaadseid küsimusi esitataks. Probleemi paremaks avamiseks võtab autor enesele vabaduse täiendada küsimust ühe komaga ja proovib esiti jalgealust veidi eemal: mida tähendab olla, eurooplane? Enamik probleeme tänase päeva Euroopas on, näib, põhjustatud sellest, et ei teata, kuhu ollakse teel. Veelgi enam, teerada on endiselt valimata. Kunagine vaieldamatu juhtroll maailmas on endiste kolooni...

Eesti keel
99 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Olümpiamängud

Ent olümpiamängudel on väga huvitav ajalugu. Alustaksin olümpiarõngastest, siis olümpiatuli, seejärel antiikolümpia ja siis kaasaegsed olümpiamängud. Olümpiarõngad ehk olümpiasümbol Koosneb viiest omavahel põimunud olümpiarõngast. Kõik rõngad on erinevat värvi. Alates ülalt vasakult on rõngaste värvid sinine, must ja punane. Alt vasakult kollane ja roheline. Kollane rõngas ühendab sinist ja musta rõngast, roheline rõngas aga musta ja punast. Kogu see kujund, mille rõngad moodustavad on korrapärane trapets, mis sümboliseerib viie maailmajao liitu ja kogu maailma sportlaste kohtumist olümpiamängudel, sealjuures ausas ja sõbralikus võistluses. Pierre de Coubertin oli mees, kes mõtles välja need olümpiarõngad, see mõte tuli talle 1913. aastal. Kuuest värvusest , kaasaarvatud ka olümpialipu valge põhi, kuulub iga riigi lipuvärv...

Kehaline kasvatus
97 allalaadimist
thumbnail
11
doc

100 meetri jooks ja kaugushüpe

... 3 1.1 ERINEVAD TREENINGVIISID ............................................................................................ 3 1.2 TERVISLIK TOITUMINE .................................................................................................. 4 100M JOOKS ...................................................................................................... . 5 1.1 VÕISTLUSKORRALDUS ................................................................................................. 5 1.2 TEHNIKA ................................................................................................................. 6 1.3 SPORTLASE ERIPÄRA...

Kehaline kasvatus
116 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Antiik-Kreeka - väljapaistev ühiskond ja kultuur

See traditsioon kasvas välja usupidustustest Zeusi auks, toimudes iga nelja aasta järel. Võistlusprogrammis olid alad nagu kettaheide, maadlus, odavise, jooks, kaarikute võidusõit jm. Lisaks olid antiiksed olümpiamängud seotud jumalatele ohverdamisega. See oli nii tähtsaks sündmuseks, et selle järgi hakati arvestama aega. Kreeklased püüdlesid täiuslikkusele igas vallas, sellepärast pidi füüsiline võimekus olema tasakaalus vaimse poolega. Olümpiavõitjad olid aga ühiskonnas suure au sees - neid hinnati kõrgelt ja neile püstitati ausambaid. Antiik-Kreeka rikkalik kultuur ja väljapaistev ühiskond on olnud eeskujuks paljudele hilisemate rahvaste kultuuridele ja ühiskondadele. Arvan, et selle roll ajaloos on väga suur....

Ajalugu
138 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Olümpiamängude ajalugu

Neljandal päeval korraldati hipodroomil võiduajamine, peale selle olid kavas kilbijooks ja viievõistlus. Viimasel päeval autasustati võitjaid Zeusi templis õlipuuokstest pärjaga. Olümpiavõitjaid ülistati nagu rahvuskangelasi, kodukohas anti neile suuri eesõigusi. Esimene olümpiavõitja oli Elisest pärit kokk Koribos. Antiikaja kuulsaimad olümpiavõitjad olid Philombrotos Spartast, Chionis Spartast, Hipposthenes Spartast, tema poeg Hetoimokles, Milon Krotonist, Astylos Krotonist ja Leonidas Rhodoselt. Antiikolümpiamängude hiigelaegolo 6. ka 5. sajand e.m.a. Kreeklaste alistumisega roomlaste ülemvõimlue kaasnes olümpiamängude kordkorraline langus. Kristlik kirik pidas mänge paganlikeks ja eise Theodosius I keelas need aastal 394 e.m.a. Antiikolümpiamänge oli peetud 293 korral. Ajapikku hävis ka Olümpia (408...

Sport/kehaline kasvatus
117 allalaadimist
thumbnail
28
doc

Sport ja tervislikud eluviisid

Referaat Sport ja tervislikud eluviisid Erik Alviste EMA Merekool I kursus 29. detsember 2008. a. Sport & Tervislikud eluviisid Tervislik eluviis tähendab seda, et toitud ja elad tervislikult. Näiteks ei tasu süüa liiga palju rasvaineid. Kindlasti tuleb kasuks sport ja võimlemine. Aeroobika on hea rühile ja jooga rahustab. Enne jooksmist või mistahes spordiala alustamist tuleks teha alati 5-10 minutit eelsoojendust. Näiteks jalutada pisut kiiremas tempos 5-10 minutit enne tõsisemat treeningut. Soojenduse tegemata jätmine suurendab lihasrebestuse võimalust. Ülekaal suurendab oluliselt paljude tervisehäirete tekkimise riski, kuid sellest vabanemine nõuab vaeva. Kaaluiibe vältimiseks või kaalu vähendamiseks on kaks võimalust: piirata toiduenergia tarbimist, s.t. söödava toidu kalorsust või suurend...

Kehaline kasvatus
239 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Antiikaja pärand Euroopa kultuuritraditsioonis

See mõjutas ilmselt ka mängude kestvusaja pikenemist ­ mitu päeva pingelisi võistlusi, millele lisandusid esimese päeva avatseremoonia ning olümpiamängude lõpetamise pidustused viimasel päeval, mis olid niikuinii emotsionaalselt üles kruvitud. Sel päeval autasustati võitjaid Zeusi templis oliivipärgadega, neisse suhtuti kodukohas kui rahvuskangelastesse, neid ülistati piiritult ning anti neile suuri privileege. Tegelikult pole siingi aastasadade jooksul midagi muutunud. Olümpiavõitjad on tänapäevalgi suure au sees, kaasmaalaste silmis on nad rahvuslik uhkus, nad on meie iidolid, kangelased ja eeskujud. Hea näide on võtta kasvõi meie kodusest Eestist ­ Erki Nool valiti ju Riigikokku eeskätt tänu tema spordialastele teenetele ja olümpiakullale. Samuti on tavapärane vastupidine suhtumine ­ kes kunagi esimese kümne hulka ei jõua, polegi nagu sportlase nime väärt. Ka Vana-Kreekas ei peetud kellekski meest, kes ühelgi alal võita ei suutnud....

Ajalugu
115 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun