üheselt - ühele või mitmele konkreetsele isikule adresseeritud pakkumine on ofert, kui see on piisavalt selge ning väljendab oferendi kavatsust pidada end aktsepti puhul seotuks. Pakkumine on piisavalt selge, kui selles on märgitud kaup ning otseselt või kaudselt määratud kogus ja hind või ette nähtud nende kindlaksmääramise kord (Viini konventsioon, artikkel 14). Ka aktsepti ehk nõusoleku pakkumusega defineerivad nii Viini konventsioon kui ka Võlaõigusseadus üpris üheselt - nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping(Võlaõigusseadus, §20). Samuti määravad mõlemad õigusaktid üheselt, et aktsept ehk nõusolek pakkumusega ei ole vaikimine või tegevusetus, vaid oferdile tuleb anda alati selle adressaadi poolt avalduse või muu käitumisega, mis avaldab nõusolekut, otseselt oferdi esitajale tagasiside ehk nõusolek või keeldumine.
b. [töö nimetus] [ühik] [kogus] [hind km-ta] [hind km-ga] c. [vajadusel täiendada] 3. Kõik käesolevas hinnapakkumises toodud hinnad on märgitud Eesti kroonides. 4. Pakkujal oleks võimalik hinnapakkumise punktis 2 toodud töödega alustada hiljemalt [kuupäev] ja lõpetada hiljemalt [kuupäev]. 5. Kui esitatud hinnapakkumine vastab Teie soovile, siis palun saatke oma nõustumus kirjalikult ülalmärgitud aadressile. 6. Hinnapakkumine on jõus kuni [kuupäev] Lugupidamisega [nimi ja allkiri]
b. [töö nimetus] [ühik] [kogus] [hind kmta] [hind kmga] c. [vajadusel täiendada] 3. Kõik käesolevas hinnapakkumises toodud hinnad on märgitud eurodes. 4. Pakkujal oleks võimalik hinnapakkumise punktis 2 toodud töödega alustada hiljemalt [kuupäev] ja lõpetada hiljemalt [kuupäev]. 5. Kui esitatud hinnapakkumine vastab Teie soovile, siis palun saatke oma nõustumus kirjalikult ülalmärgitud aadressile. 6. Hinnapakkumine on jõus kuni [kuupäev] Lugupidamisega [nimi ja allkiri]
üheselt - ühele või mitmele konkreetsele isikule adresseeritud pakkumine on ofert, kui see on piisavalt selge ning väljendab oferendi kavatsust pidada end aktsepti puhul seotuks. Pakkumine on piisavalt selge, kui selles on märgitud kaup ning otseselt või kaudselt määratud kogus ja hind või ette nähtud nende kindlaksmääramise kord. Ka aktsepti ehk nõusoleku pakkumusega defineerivad nii Viini konventsioon kui ka Võlaõigusseadus üpris üheselt - nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping nagu on kirjas ka Võlaõigusseaduses §20. Samuti määravad mõlemad õigusaktid üheselt, et aktsept ehk nõusolek pakkumisega ei ole vaikimine või tegevusetus, vaid oferdile tuleb anda alati selle adressaadi poolt avalduse või muu käitumisega, mis avaldab nõusolekut, otseselt oferdi esitajale tagasiside ehk nõusolek või keeldumine.
tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest. Kui isikuni, kelle majandus- või kutsetegevusse kuulub teatud tehingute tegemine või teenuste osutamine, jõuab pakkumus sellise tehingu tegemiseks või teenuse osutamiseks temaga püsivas ärisuhtes olevalt isikult, tuleb pakkumusele mõistliku aja jooksul vastata. Vaikimine loetakse sel juhul nõustumuseks. Muudatustega nõustumus Pakkumusega võrreldes olulisi muudatusi sisaldav vastus pakkumusele on pakkumuse tagasilükkamine ja samal ajal uus pakkumus. Pakkumusega võrreldes ebaolulisi muudatusi sisaldav vastus on nõustumus, kui pakkumuse esitaja ei teata viivitamata, et ta ei ole muudatustega nõus. Sel juhul on lepingu sisuks pakkumuse tingimused koos nõustumuses sisalduvate muudatustega, kui pakkumuses või nõustumuses ei ole väljendatud teistsugust tahet.
tahteavalduse saaja elu- või asukohta jõudnud ja saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Et kaitsta pakkumuse esitajat, ei näe seadus ette pakkumuse igavesti kestmist. Kui nõustumuse andmise tähtaeg on pakkumuses määratud, kehtib pakkumus selle tähtaja lõpuni. Nõustumust ei ole õigeaegselt antud, kui see ei jõua pakkumuse esitajani nõustumuse andmise tähtaja jooksul (vt VÕS § 17 lg-d 1-3). 57. Mis on nõustumus? Nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. (VÕS §20 lg1) 58. Kuidas käsitletakse pakkumusega võrreldes olulisi muutusi sisaldavat nõustumust? Pakkumusega võrreldes olulisi muudatusi sisaldavat vastust pakkumusele loetakse pakkumuse tagasilükkamiseks ja samal ajal uueks pakkumuseks. Ebaolulisi muudatusi sisaldav vastus loetakse aga nõustumuseks, kui pakkumuse esitaja ei teata viivitamata, et ta ei ole muudatustega nõus
; 2)juriidilise isiku aktsionär või osanik, kellele kuulub rohkem kui 1/10 aktsiate või osadega määratud häältest. Leping on tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Pakkumus on piisavalt määratletud lepingu sõlmimise ettepanek, mis on tehtud konkreetsele isikule ja millega väljendatakse pakkumuse esitaja tahet olla lepinguliselt kohustatud, antakse lubadus midagi teha/mitte teha. Nõustumus on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Vaikimine või tegevusetus loetakse nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast. Eelleping on kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel. Töövõtulepinguga kohustub töövõtja valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega
samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. 1. Kas praegusel juhul on vaidlusalune teade pakkumuse esitamise ettepanek või pakkumus? Tegemist on pakkumuse ettepanekuga. 2. Kas aiale paigaldatud märk võib olla ettepanekuks teha ofert VÕS § 16 lg 3 tähenduses? Jah, võib. 3. Kas on võimalik kohaldada VÕS § 20 lg-te 1 ja 2, kui nõustumus (aktsept) on VÕS § 20 lg 1 järgi otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping, kui vaikimine või tegevusetus loetakse sama paragrahvi teise lõike kohaselt nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest? Ei ole lepingut sõlmitud, hind ebatavaliselt kõrge, praktikat pole. 4
alusel kaheks. 3.3 NÕUSTUMISPÜRAMIID - kommunikatsioonipüramiid on mitmetasandiline publiku mudel, kus tasandid pealduvad üksteisele nõustumise proportsionaalse kasvu või kahanemise astmete järjekorras ning iga tasand saab dissotsiatsiooni põhjustamata kommunitseerida üksnes lähima alumise ja lähima ülemise tasandiga. Dissotsiatsioon on seda suurem, mida kaugema tasandiga üritatakse kommunitseerida. Vaimustus- poolehoid- sallivus- taluvus -võõristus -vihkamine Aktiivne nõustumus (vaimustus) passiivne nõustumus(poolehoid) positiivne nõustumus/otsustamatus(sallivus) Negatiivne neutraliteet/otsustamatus(taluvus ) passiivne mittenõustumus(võõristus) aktiivne mittenõustumine (vihkamine) Aforism Äraspidine maksiim, mis näitab tõde ootamatu nurga alt. Propagandavõttena efektiivne. Ajend Väärtuspõhine käitumise motivaator 1) Negatiivsed 2) Positiivsed 3) Õilsad AllikasPropaganda subjekti poolt publikule vahendatud autori kujund. 1)Esmane
(oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. (2) Pakkumus ei ole lepingu sõlmimise ettepanek, milles ettepaneku tegija on otse väljendanud, et ta ei loe end ettepanekuga seotuks, samuti lepingu sõlmimise ettepanek, mille puhul lepingu olemusest, mille sõlmimiseks ettepanek tehti, või muudest asjaoludest tuleneb, et ettepaneku tegija ei ole oma ettepanekuga seotud. Sellist ettepanekut loetakse ettepanekuks esitada pakkumus. § 20. Nõustumus (1) Nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. (2) Vaikimine või tegevusetus loetakse nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest. 14. Mis on võlasuhe, selle õigussuhte subjektid (§2)
õiguslikult seotud. (2) Pakkumus ei ole lepingu sõlmimise ettepanek, milles ettepaneku tegija on otse väljendanud, et ta ei loe end ettepanekuga seotuks, samuti lepingu sõlmimise ettepanek, mille puhul lepingu olemusest, mille sõlmimiseks ettepanek tehti, või muudest asjaoludest tuleneb, et ettepaneku tegija ei ole oma ettepanekuga seotud. Sellist ettepanekut loetakse ettepanekuks esitada pakkumus. § 20. Nõustumus (1) Nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. (2) Vaikimine või tegevusetus loetakse nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest. 7. Mis on võlasuhe, selle õigussuhte subjektid (§2) Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik e võlgnik) kohustus teha teise isiku
lepinguga õiguslikult seotud. (2) Pakkumus ei ole lepingu sõlmimise ettepanek, milles ettepaneku tegija on otse väljendanud, et ta ei loe end ettepanekuga seotuks, samuti lepingu sõlmimise ettepanek, mille puhul lepingu olemusest, mille sõlmimiseks ettepanek tehti, või muudest asjaoludest tuleneb, et ettepaneku tegija ei ole oma ettepanekuga seotud. Sellist ettepanekut loetakse ettepanekuks esitada pakkumus. § 20. Nõustumus (1) Nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. (2) Vaikimine või tegevusetus loetakse nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest. Lepingu vormi nõuded (§11): (1) Lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi.
(2) Pakkumus ei ole lepingu sõlmimise ettepanek, milles ettepaneku tegija on otse väljendanud, et ta ei loe end ettepanekuga seotuks, samuti lepingu sõlmimise ettepanek, mille puhul lepingu olemusest, mille sõlmimiseks ettepanek tehti, või muudest asjaoludest tuleneb, et ettepaneku tegija ei ole oma ettepanekuga seotud. Sellist ettepanekut loetakse ettepanekuks esitada pakkumus. § 20. Nõustumus (1) Nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. (2) Vaikimine või tegevusetus loetakse nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest. 14. Mis on võlasuhe, selle õigussuhte subjektid (§2)
teatega, kus oli välja toodud parkimistingimused. Kas aiale paigaldatud märk võib olla ettepanekuks teha ofert VÕS § 16 lg 3 tähenduses? Võib, kuna tegemist on ettepanekuga, mis on suunatud kindlaks määramata isikutele ning tegemist on hinnatariifi väljapanekuga. Samuti ei ole ettepaneku tegija väljendanud selgesti, et tegemist on pakkumusega, kuna antud märk ei olnud nähtaval selgelt ja silmale eristatav. Kas on võimalik kohaldada VÕS § 20 lg-te 1 ja 2, kui nõustumus (aktsept) on VÕS § 20 lg 1 järgi otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping, kui vaikimine või tegevusetus loetakse sama paragrahvi teise lõike kohaselt nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest? Jah, sest enne hageja kinnistule sissesõitmist on teade tasulisest parkimisest ning kuna Kostja oma
1. Kas ostja saab nõuda lepingu täitmist? H: Ants saab nõuda OÜ-lt köögimööbli üleandmist VÕS § 108 lg 2 I lause järgi (Eeldused: võlasuhe (mitterahaline kohustus), rikkumine, vastutus/täitmise välistatus, nõue on esitatud mõistliku aja jooksul) 1. Võlasuhe Leping on sõlmitud? VÕS § 16 lg 1 järgi on Antsu tellimuse esitamine pakkumus ning VÕS § 20 lg 1 järgi on OÜ poolt tellimuse kinnituse saatmine Antsule nõustumus. Tegemist on sidevahendi abil sõlmitud lepinguga (VÕS § 57 jj). Leping on sõlmitud arvutivõrgus (VÕS § 621 jj). TsÜS § 75 järg pidi mõistlik inimene mõistma neid tegusid kui pakkumust ja nõustumust. Seega VÕS § 9 lg 1 I lause teise poole järgi on leping sõlmitud. See on müügileping VÕS § 208 lg 1 ja lg 2 ja töövõtuleping VÕS § 635 lg 1 mõttes. Tegemist võib olla töövõtulepinguga, kui ma
lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma (§ 8. Lepingu mõiste). Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, välja arvatud juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest (§ 9. Lepingu sõlmimine). Lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi (§ 11. Lepingu vorm).
tõeseid andmeid ning teavitama teineteist kõigist asjaoludest, mille vastu võiks teisel poolel olla lepingu eesmärki arvestades äratuntav huvi. Olenemata sellest, kas leping sõlmitakse või mitte, ei ole kummalgi poolel õigus avaldada elläbirääkimistel räägitu sisu kolmandatele isikutele. Leping sõlmitakse reeglina: pakkumuse (ofert) esitamise ja sellele nõustumuse (aktsept) saamisega. Pakkumus on lepingu sõlmimise ettepanek. Nõustumus on otsene tahteavaldus või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Oluline on, et pooled vahetaksid vastastikku tahteavaldusi ning oleks selge, et omavahel on saavutatud kokkulepe lepingutingimuste osas. Töölepingu sõlmimisel suurt tähendust omav tahteavaldus võib olla väljendatud: otseselt, millega väljendub sõnaselge tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg. Otsene tahteavaldus võib olla nii suuline kui ka kirjalik;
tähenduses? (3) Ettepanekut, mis on suunatud kindlaks määramata isikutele ja mis seisneb reklaami, hinnakirjade, tariifide, näidiste, kataloogide ja muu sellise saatmises või kaubaväljapanekus, samuti kauba või teenuse konkreetsele isikule mittesuunatud pakkumist avalikus arvutivõrgus, loetakse ettepanekuks esitada pakkumus, kui ettepaneku tegija ei ole selgesti väljendanud, et tegemist on pakkumusega. VASTUS: Jah Kas on võimalik kohaldada VÕS § 20 lg-te 1 ja 2, kui nõustumus (aktsept) on VÕS § 20 lg 1 järgi otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping, kui vaikimine või tegevusetus loetakse sama paragrahvi teise lõike kohaselt nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest? VASTUS: Ei ole lepingut sõlmitud, hind ebatavaliselt kõrge, praktikat pole.
tahteavalduse saaja elu- või asukohta jõudnud ja saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Et kaitsta pakkumuse esitajat, ei näe seadus ette pakkumuse igavesti kestmist. Kui nõustumuse andmise tähtaeg on pakkumuses määratud, kehtib pakkumus selle tähtaja lõpuni. Nõustumust ei ole õigeaegselt antud, kui see ei jõua pakkumuse esitajani nõustumuse andmise tähtaja jooksul (vt VÕS § 17 lg-d 1-3). 57. Mis on nõustumus? Nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. (VÕS §20 lg1) 58. Kuidas käsitletakse pakkumusega võrreldes olulisi muutusi sisaldavat nõustumust? Pakkumusega võrreldes olulisi muudatusi sisaldavat vastust pakkumusele loetakse pakkumuse tagasilükkamiseks ja samal ajal uueks pakkumuseks. Ebaolulisi muudatusi sisaldav vastus loetakse aga nõustumuseks, kui pakkumuse esitaja ei teata viivitamata, et ta ei ole muudatustega nõus
see kaup vastu võtta ja tasuda selle eest. Kohus jättis tulundusühistu hagi rahuldamata. 19.1 Kas kohus tegi õige otsuse ja põhjendage kuidas vaidlus lahendada tegemist oli enampakkumisel sõlmitava lepinguga. Enampakkumisel loetakse leping sõlmituks parimale pakkumisele nõustumuse andmisega. OÜ andis ühistule kui parimale pakkujale nõusoleku. Pakkuja on oma pakkumisega seotud parema pakkumise tegemiseni. Kui pakkumisele aga ei järgne paremat pakkumist, tuleb anda nõustumus viimasele pakkumisele. Hetkel ei ole küll teada, kas AS tegi oma pakkumise hankes ettenähtud aja jooksul. Seega eeldame, et AS jõudis oma pakkumise ettenähtud aja jooksul teha. Seega oli OÜ-l õigus oma nõustumus ühistu pakkumise osas tagasi võtta ja anda nõustumus AS-le. 20. FIE Ojamaa ja OÜ Metsamaa sõlmisid müügilepingu 1000 kuusetaime hankimiseks. Müüjaks oli OÜ Metsamaa. 20.1. Selgitage , kes on selles kohustuses võlausaldaja, kes võlgnik.
sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. (2) Pakkumus ei ole lepingu sõlmimise ettepanek, milles ettepaneku tegija on otse väljendanud, et ta ei loe end ettepanekuga seotuks, samuti lepingu sõlmimise ettepanek, mille puhul lepingu olemusest, mille sõlmimiseks ettepanek tehti, või muudest asjaoludest tuleneb, et ettepaneku tegija ei ole oma ettepanekuga seotud. Sellist ettepanekut loetakse ettepanekuks esitada pakkumus. § 20. Nõustumus (1) Nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. (2) Vaikimine või tegevusetus loetakse nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest. Mis on võlasuhe, selle õigussuhte subjektid (§2): Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik e võlgnik) kohustus teha
kinnitamisest või tõestamisest alates. f. Lepingu sõlmimine - Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, välja arvatud juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest. Kui vastavalt lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb saavutada kokkulepe teatud tingimustes, siis ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui nendes
(nn normatiivne leping, nt rahvusvahelised lepingud [paktid, konventsioonid]). 13. Lepingu sõlmimine oferdi ja aktsepti kaudu (VÕS §16-20) Pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Pakkumuses võib olla ka antud nõustumuse (aktsepti) tähtaeg, sellisel juhul peab nõustumus olema jõudnud pakkumuse esitajani antud tähtajaks. Kui tegemist on määramata tähtajaga pakkumusega, peab nõustumuse andma viivitamata, vastasel korral pakkumus üldjuhul enam ei kehti (selline põhimõte kehtib ka nt telefoni teel) Pakkumus ei lõpe, kui pakkumuse esitaja enne nõustumuse kättesaamist muutub piiratult teovõimetuks või sureb või kuulutatakse välja tema pankrot, välja arvatud juhul, kui võib eeldada esitaja tahet selleks
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TALLINNA KOLLEDŽ Majandusarvestus Johanna-Anette Grünberg LEPINGUTE LIIGID Referaat Õppejõud: dots Uno Feldschmidt, Ph.D Tallinn 2014 SISUKORD SISUKORD.....................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..............................................................................................................................4 2.1. Võõrandamislepingud...........................................................................................................7 2.1.1. Müügileping...................................................................................................................7 2.1.2. Vahetusleping.................................................................................................................8 ...
I Kaasus Karlo (K) on hulgikaupmees ja varustab Tallinna gastronoome itaaliapäraste gastronoomiakaupadega. Igasugust liiki taignatooteid tellib ta Vitellilt (V). Selleks saadab K V-le igakord faksi, milles ta tellib soovitud nuudlisordid ning nimetab ka aja, millal ta nuudlite tarnimist vajab; müügihinna tasumine toimub tarnimisel. V tarnib kaupa pidevalt. K saadab ka 03.01.2009 V-le tellimuse: ta vajab 1. veebruariks 5 tonni penne rigate't, mille ta peab omakorda tarnima restoraniketile Alberto (A). Peale selle tellib ta 2 tonni spaghett'it restoran "Casa Leonardo" (C) jaoks. Kuna V-ni on jõudnud kuuldused, et K finantsiline olukord ei ole sugugi mitte hea, helistab ta 20. jaanuaril K-le ja teatab talle, et ta täidab tellimuse ainult sel juhul, kui K annab talle tagatise müügihinna tasumiseks. Ta nõuab panga käendust. K nõustub hambaid krigistades. Heade suhete tõttu itaalia sõpradega...
1. Õiguse mõiste, mille poolest erineb õigus tavast. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tagajärjel. Õigus on aga normide süsteem käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks. Õigus on riigi poolt kehtestatud, tava aga mitte. 2. Õigusnormi mõiste. Selgita õigusnormi olemust kui sotsiaalset normi. Õigusnorm reguleerib inimeste käitumist mõttelise käsu või keeluna, mis jõuab adressaadini tema teadvuse kaudu. 3. Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avalik õigus hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerib suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon. Eraõigus hõlmab õigusharusid, instituute ja norme, mis reguleerib suhteid võrdsete isikute vahel. 4. Õigusakt, m...
1. Õiguse mõiste, mille poolest erineb õigus tavast. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tagajärjel. Õigus on aga normide süsteem käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks. Õigus on riigi poolt kehtestatud, tava aga mitte. 2. Õigusnormi mõiste. Selgita õigusnormi olemust kui sotsiaalset normi. Õigusnorm reguleerib inimeste käitumist mõttelise käsu või keeluna, mis jõuab adressaadini tema teadvuse kaudu. 3. Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avalik õigus hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerib suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon. Näiteks haldus-, finants-, ja kriminaalõigus. Eraõigus hõlmab õigusharusid, instituute ja norme, mis reguleerib s...
KORDAMISKÜSIMUSED I kontrolltööks 1 Õiguse mõiste. Riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide süsteem käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks ja mille nõuete täitmist garanteerib riik oma sunnijõu kasutamise võimalusega. 2 Õigusnormi mõiste. Õigusnorm on üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras ning selleks pädeva institutsiooni poolt ja tagatakse riigi sunniga. 3 Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avaliku õiguse puhul on üheks pooleks riik, kes õigussuhtes osaleb jõupositsioonilt teostades oma võimu.Avaliku õiguse näited: haldusõigus, kriminaalõigus, rahvusvaheline õigus. Eraõiguses on mõlemaks pooleks üksikisikud. Eraõiguse näited: autoriõigu...
Lepinguõiguse oluline põhimõte on lepinguvabadus.Lepingu 2) tähtaja saabumine (nt kujundusõigused) sõlmimiseks üldjuhul vajalik kaks vastastikust ja sisult kattuvat tahteavaldust: pakkumus (ofert) ja nõustumus (aktsept). 3) asja hävimine (nt käsipant AÕS § 285 lg 1); Ofert (vt VÕS § 16-19). Ofert- lepingu sõlmimise ettepanek. Vajab õiguslike tagajärgede kaasatoomiseks vastuvõtmist (aktsepti). Peab 4) isiku surm (nt isiklik kasutusõigus AÕS § 226, ülalpidamiskohustus abielust); olema tahe, olla õiguslikult seotud
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Õiguse seos riigiga. Õiguse seos poliitikaga. Õiguse seos majandusega. Õiguses väljendub riigi tahe. Õiguse kaudu loob riik tingimused oma eesmärkide saavutamiseks. Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus, riigi poliitika teostamise vahend./// Õigus tekib poliitilise tegevuse protsessis ja leiab väljenduse riigi poolt aktsepteeritud kujul, üldjuhul seadusena./// Õigus on majanduse peegeldus, majandussuhete resultaat. Näiteks käsitööliste ühendused. Õigus reguleerib majandust, lähtudes riigi majanduspoliitilistest eesmärkidest, mõjutades ühe või teise majandussuhte arengut kas soodustavalt või takistavalt. Näit igasugused litsentsid, maksud. 2. Õiguse mõiste. Õigussüsteem. Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga./// ...
õiguslikud tagajärjed. Lepingu sisuks on kokkulepitud tingimused, millest tulenevad lepingupoolte õigused ja kohustused. 17 Lepingu sõlmimine oferdi ja aktsepti kaudu (VÕS §16-20) Pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. 18 Lepingu vormi nõuded (VÕS §11) Lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. (2) Kui vastavalt seadusele, lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb leping sõlmida teatud vormis, ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui lepingule on antud ettenähtud vorm.
10 ettepanekuks esitada pakkumus, kui ettepaneku tegija ei ole selgesti väljendanud, et tegemist on pakkumusega. Määratud nõustumuse andmise tähtajaga pakkumus ( § 17) Kui pakkumuses on nõustumuse andmise tähtaeg määratud, kehtib pakkumus ja sellele võib nõustumust anda selle tähtaja lõpuni. Pakkumusele ei ole õigeaegselt nõustumust antud, kui nõustumus ei jõua pakkumuse esitajani nõustumuse andmise tähtaja jooksul. Pakkumuse esitaja poolt kirjas määratud nõustumuse andmise tähtaeg algab kirjas märgitud päevast. Kui kirjas ei ole nõustumuse andmise tähtaja algust märgitud, algab nõustumuse andmise tähtaeg kirja postitamisest. Kui pakkumus on esitatud kohalviibijale või edastatud telefonitsi või muud hetkesidevahendit kasutades, algab nõustumuse andmise tähtaeg
kaudne - esindaja tegutseb enda nimel, aga teise isiku eest 14. Lepingu sõlmimine oferdi ja aktsepti kaudu (VÕS §16-20) ja millises vormis võib lepingut sõlmida (VÕS §11) . Pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. 15. Kuidas tuleb kohustust täita (VÕS 4.pt). Kohustust tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, lähtudes hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat.
1.Õiguse mõiste. Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. 2. Õigusnormi mõiste. ÕN on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. 3. Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avalik õigus: Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerivad suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon. ( riigiõigus, haldus-, finants-, kriminaal- ja protsessiõigus ning ka rahvusvaheline õigus ) Eraõigus: Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel. ( tsiviilõigus...
Vabadus valida, millist lepingut sõlmida; Vabadus valida lepingu sisu; Vabadus valida, millises vormis leping sõlmida, kui seaduses ei ole ette nähtud kindlat vormi. Lepingu sõlmimise viisiks on pakkumuse (ehk oferdi) tegemine ühe poole poolt ja sellele nõustumuse (ehk aktsepti) andmine teise poole poolt, seega kahe vastastikuse tahteavalduse tegemine. Pakkumuse mõiste. Pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek. Nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping (VÕS § 20 lg 1). Leping on sõlmitud, kui teine pool annab pakkumusele nõustumuse (ehk oferdi aktseptib). Lepingu poolte kohustused võivad olla kindlaks määratud lepingus või sätestatud seaduses. Lepingupoolte kohustused võivad tuleneda ka: 1) lepingu olemusest ja eesmärgist; 2) lepingupoolte vahel väljakujunenud praktikast;
Tehinguõiguse üldküsimused. Lepingu sõlmimine. (Slaid 9) Leping sõlmitakse pakkumuse (offert) esitamise ja sellele nõustumuse (aktsept) andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, välja arvatud juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest. Kui vastavalt lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb saavutada kokkulepe teatud tingimustes, siis ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui nendes tingimustes on
Leping on tehing lepingupoolte vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, välja arvatud juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest. Kui vastavalt lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb saavutada kokkulepe teatud tingimustes, siis ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui nendes tingimustes on kokkulepe saavutatud, kui seadusest ei tulene teisiti
Õigusõpetus Arvestus II 1. Mis on leping Leping on tehing kahe v enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub v lepingupooled kohustuvad midagi tegema v tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. 2. Lepingu sõlmimine oferdi ja aktsepti kaudu VÕS 16-20 Lepingu sõlmimiseks on vaja vahetada vastastikuseid tahteavaldusi. Leping loetakse sõlmituks, kui on jõutud kokkuleppele lepingu oluliste tingimuste suhtes. Juriidilises keeles loetakse tahteavaldusteks vastavalt oferti (pakkumus) ning selle aktsepti (nõustumus). Ofert on ettepanek leping sõlmida. Oferdi sisu ning olulised tingimused peavad olema piisavalt määratletud, ta peab olema esitatud kindlaks määratud isikute arvule. Oferdiks on näiteks kindla inimese nimele koju saadetud kaabeltelevisiooni lepingu allakirjutatud projekt. Kui klient omalt poolt sellisele dokumendi...
Viini konventsiooni põhimõtete järgi tekib juriidiliselt siduv lepinguline suhe momendil, kui formaalset kirjalikku mõlema poole poolt signeeritud lepingut pole olemas. 47. Mis on pakkumus (ofert)? Pakkumus ehk ofert, mille ekspedeerija X teeb klient Y-le vastuseks viimase hinnapäringule. Ofert ehk pakkumus on ühele või mitmele isikule adresseeritud pakkumine, kui see on piisavalt selge ning väljendab pakkuja kavatsust pidada end aktsepti puhul seotuks. 48. Mis on nõustumus (aktsept)? Aktsept on pakkumuse adressaadi avaldus või muu käitumine, mis väljendab nõusolekut pakkumusega. 49. Milleks on TIR konventsioon? Et plommida eksporttolli läbinud koorem lähteriiki nii, et see võiks takistuseta ja vahepealse koorma avamiste ja kontrollimisteta läbida teel olevaid trantsiitriike sihtriigis asuva mahalaadimiskohani. 50. Mida nimetatakse suuremõõtmeliseks veoseks e. Suurveoseks?
Leping on täitmiseks kohustuslik (pacta sunt servanda). Leping sõlmitakse pakkumuse (ofert) esitamise ja sellele nõustumuse (aksept) andmisega, kuid ka muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et pooled on saavutanud kokkuleppe. Leping on sõlmitud ajast, mil: a) Pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai 2 b) Pakkumuse esitaja teost teada sai, kui nõustumus on kaudne tahteavaldus ehk tegu (v.a kui praktikast või kokkuleppest tulenevalt alates teo tegemisest) c) Olulistes lepingutingimustes kokkuleppe saavutamisest (kui poolte kokkuleppe või taotluse alusel tuleb teatud olulistes tingimustes kokkuleppele jõuda) Kohustuse rikkumine Kohustuse täitmata jätmine, mittekohane täitmine ja täimtisega viivitamine st nii lepinguliste kui muude kohustuste rikkumine.
• Lepinguid saab sõlmida isiklikult ja esindaja kaudu, va lepingud, mida tuleb sõlmida isiklikult. Lepingute sõlmimine • Tulenevalt VÕS § 9 lg 1 loetakse leping sõlmituks, kui pakkumus on saanud nõustumuse. • Pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. • Nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Lepingute sõlmimine • Lepingute suhtes kehtib vormivabaduse põhimõte, tulenevalt TsÜS § 77 lg 1. • Kuid lepingu sõlmimisel tuleb tähelepanu pöörata seadusest tulenevale kohustuslikule vormile, nt VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbija-krediidileping olema sõlmitud kirjalikus vormis. • Vormi valikul tuleks arvestada ka tõendamist. Lepingute sõlmimine
Esindaja võib olla: teovõimeline füüsiline isik või juriidiline isik kui see ei ole vastuolus tema õigusvõimega. 14. Lepingu sõlmimine oferdi ja aktsepti kaudu (VÕS §16-20) ja millises vormis võib lepingut sõlmida (VÕS §11) . Pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. 15. Kuidas tuleb kohustust täita (VÕS 4.pt). Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. (1) Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
Lepingu vormi nõuded Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Suuline ja kirjalik 12. Lepingu sõlmimine oferdi ja aktsepti kaudu Pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. 13. Mis on võlasuhe, selle õigussuhte subjektid (§2) Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. 14. Kuidas tuleb kohustust täita 1
Eelleping. Läbirääkimistest tekivad kohustused: üldine kohustus käituda heas usus, teatamiskohustus, tõeste andmete esitamise kohustus, konfidentsiaalsuskohustus. Läbirääkimistest tekkivate kohustuste rikkumisest tuleneb lepingueelne vastutus (nn usaldusvastutus). Eelleping: sisaldab kohustust sõlmida leping tulevikus, sisaldab tulevikus sõlmitava lepingu tingimusi, on sõlmitud põhilepingule ettenähtud vormis. 4. Lepingu mõiste. Pakkumus (ofert) ja nõustumus (aktsept). Ettepanek esitada pakkumus (ofert). Lepingu mõiste (1) Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Lepingu sõlmimine: Pakkumus - lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud
1. Kõrgeimat võimu Eestis teostab rahvas, hääleõiguslike kodanike kaudu, Riigikogu valimisega rahva hääletuse e referendumi teel. 2. Seaduste algatamise õigus on: *Riigikogu liikmel *Eesti Vabariigi presidendil põhiseaduse *Riigikogu fraktsioonil muutmiseks *Vabariigi Valitsusel *Riigikogu komisjonil 3. Riigikogu võtab vastu üldaktidena seadusi ja üksikaktidena otsuseid. Vabariigi Valitsus annab üldaktidena määrusi ja üksikaktidena korraldusi. Valla- ja linnavolikogu annab üldaktidena määrusi ja üksikaktidena otsuseid. Valla- ja linnavalitsus annab üldaktidena määrusi ja üksikaktidena korraldusi. 4. Sotsiaalsed normid. Norme, mis mingil kindlal viisil korraldavad ühiseksistentsi sotsiaalsetes gruppides, nim. sotsiaalseteks normideks. Sots normid on ajalooliselt kujunenud kokkuleppeliselt või sunni kaudu kehtestatud nõuded, mis allutavad i...
tariifide, näidiste, kataloogide ja muu sellise saatmises või kaubaväljapanekus, samuti kauba või teenuse konkreetsele isikule mittesuunatud pakkumist avalikus arvutivõrgus, loetakse ettepanekuks esitada pakkumus, kui ettepaneku tegija ei ole selgesti väljendanud, et tegemist on pakkumusega. 10. Aktsept. Mõiste, liigid, kehtivusaeg. Kas ja millisel juhul võib aktsept muutuda oferdiks? Kokkulepe. Lepingu tõlgendamise viisid. Mõiste- Nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Liigid - Tahteavalduste liigid 1) otsene tahteavaldus(aktsept) 2) kaudne tahteavaldus 3) vaikimine või tegevusetus kehtivusaeg. Määramata tähtajaga :*Kui kohalviibijale nõustumuse andmise tähtaega määramata esitatud pakkumusele ei anta nõustumust viivitamata, siis pakkumus lõpeb, kui asjaoludest ei tulene teisiti
c. Roos 6 20 120 144 d. Pärn 9 15 141 169,2 3. Kõik käesolevas hinnapakkumises toodud hinnad on märgitud eurodes (). 4. Pakkujal on võimalik hinnapakkumise punktis 2 toodud tooted tarnida 2 nädala jooksul alates nõustumise saamise kuupäevast. 5. Kui esitatud hinnapakkumine vastab Teie soovile, siis palun saatke oma nõustumus kirjalikult ülalmärgitud aadressile. 6. Hinnapakkumine on jõus kuni 22. 06. 2011 Lugupidamisega Reelika Truu Kokkuvõtte Õpimapi koostamine andis mulle parema ülevaate turundusest. Esmapilgul võib tunduda, et turundus on lihtsalt kaupade teenuste reklaaminine ja erinevatel viisidel müümine tarbijale. Tegelikult peidab turundus endas palju rohkem. Töö koostamine aitas mõista kui paljudele, esmapilgul väikestele, asjadele ettevõtja peab tähelepanu
1. Õiguse tekkimine- Koos riigi tekkimisega toimusid muutused ka ühiskondlikes käitumisreeglites. Ühiskonnas tekkisid uued juhtimissuhted, mis vajasid reguleerimiseks uusi norme. Kogu riigivõimu organisatsioon oli rajatud sugukondliku võimuga võrreldes põhimõtteliselt erinevatele alustele, seetõttu ei saanud seni kehtinud tavad riigi vajadusi rahuldada. Uued riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid kujunesid kahte moodi: 1) Riik aksepteeris tavasid , mis talle sobisid, ja hakkas nõudma nende täitmist, luues nii tavaõiguse 2) Riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist ( riigi õigusloome) Õigusnormide täitmist asus riik tagama tema käsutuses oleva sunnijõuga. Oli tekkinud uus sotsiaalsete normide liik, mida nende kogumis on hakkatud nimetama õiguseks. Riigi mõiste- Riigi tekkimist iseloomustab1)ühiskonnast eraldunud ja tema üle võimu teostav avalik võim. 2) selle võimu teostamine territoriaalsel põhimõttel, mit...
Tudengi enda senist agarust või laiskust tähtaja hindamisel arvesse ei võeta. Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse alati võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid. 3. Põhimõtteliselt loetakse leping sõlmituks, kui on saavutatud kokkulepe kõigis olulistes tingimustes.Lepingu sõlmimiseks on vaja vähemalt kahe isiku tahteavaldust üks isik esitab pakkumuse ja teine nõustub sellega. Pakkumus ja nõustumus võivad seisneda ka mingis teos, näiteks tramm teeb peatuses uksed lahti ja reisija annab sisse astudes nõusoleku reisijaveolepingu sõlmimiseks. Lepingu saab sõlmida ka muul viisil vastastikuseid tahteavaldusi vahetades, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Sageli pole aga lepingu sõlmimine nii lihtne ning enne tehingut peetakse pikki läbirääkimisi. Põhireegel on, et lepingu sõlmimist ette valmistavad isikud peavad arvestama üksteise
Evelin Jürgenson Kinnisvaraõigus I Lk 3/ 9 Lepingu sõlmimine Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe (VÕS § 9 lg 1). Pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Kui nõustumus väljendub teos (nt lepingu täitmisele asumine), mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, välja arvatud juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest. (VÕS § 9 lg 2) Kui vastavalt lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb saavutada kokkulepe teatud tingimustes, siis ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui nendes
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
