ressursse vähem raisataks ja tootmisprotsess oleks vähemkulukam suunatakse ressursse sinna, kus alternatiivkulu on väiksem Turumajanduses tasakaal- tarbija rahuldab oma soove kasulikumal ja parimal moel ning tootjad optimeerivad oma tootmisprotsessi, kasutades ressursse võimallikult efektiivselt 4. Majanduse koguprodukt ja majandusareng SKP (sisemajanduse koguprodukt)- näitab, kui palju kaupu ja teenuseid majanduses antud ajaperioodil toodeti Lõpptarbimine- kaubad ja teenused, mis on tarbijatel kasutusel ning mida ei kasutata enam ühegi teise toote või teenuse tootmiseks. Vahetarbimine- kaubad ja teenused, mida kasutatakse teiste toodete või teenuste tootmisel (SKP arvutamisel vahetarbimist ei arvestata) Lisandväärtus- igas tootmisetapis toimuv kauba turuhinna suurenemine 5. SKP SKP jooksvates hindades-toodetud kaupade ja teenuste maksumus antud aastal kehtinud hindades SKP püsivhindades- muutumatutes baasperioodi hindades 6
puidujäätmed ja biogaas; imporditavast kütusest kivisüsi, maagaas, vedelgaas, raske ja kerge kütteõli, diislikütus, autobensiin ja lennukipetrool. Primaarenergia ressursid on aasta alguse varu, toodangu ja impordi summa. Primaarenergiaga varustatus on võrdne kogutarbimisega, kaasa arvatud kadu hoidmisel ja vedamisel ning saadakse primaarenergia ressurssidest ekspordi ja aasta lõpu varu lahutamise teel. 2. Energia lõpptarbimine, sisemaine kogutarbimine, muundatud energia. Energia lõpptarbimine on energia, mis on saadud ja tarbitud pärast kõiki vahepealseid muundamisi teisteks energialiikideks (elektrienergia, soojus, kütus). Lõpptarbimisse ei kuulu energia kasutamine mitteenergeetilisteks vajadusteks, elektrijaamade omatarve ega kadu. Energia sisemaine kogutarbimine (i.k gross inland consumptiuon) kujutab endast muundatud energia, energiasektori omatarbe, mitteenergeetilisteks vajadusteks tarbitud energia ja energia lõpptarbimise summat.
sisemajanduse koguprodukt (in.k GDP) Riigis teatud aja jooksul (tavaliselt aasta lõikes) toodetud kaupade ja teenuste koguväärtus ( lõpptarbimisse läinud kaubad/tooted, vahe-tarbimist ei arvestata ) SKT Sisemajanduse kogutoodang, arvestab kõiki majandustehinguid, mis on toimunud, sh vahetoodangu müük RKP riigimajanduse koguprodukt, mõõdab riigi residentide (ka välismaal) poolt toodetud lõpphüviste väärtust · 16. SKP arvestamine Lõpptarbimine - kaubad ja teenused, mida ei kasutata enam ühegi teise toote või teenuse tootmiseks Vahetarbimine kaubad ja teenused, mida kasutatakse teiste toodete või teenuste tootmisel Lisandväärtus tootmisetappides toimuv kauba turuhinna suurenemine · 17. SKP per capita SKP inimese kohta Maailma riigid keskmise SKP võrdluses elaniku kohta (allikas - Wikipedia) sinine SKP üle maailma keskmise oranz SKP alla maailma keskmise · 18
Rahvamajanduse koguprodukt(RKP)- aasta jooksul riigi kodanike või riigis registeeritud ettevõtete toodetud ja lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenuste kogumaksumus turuhindades.Mõõdab riigi kodaike ja ettevõtete aktiivsust. Sisemajanduse koguprodukt(SKP)- aasta jooksul konkreetsel territooriumil(riigis) toodetud ja lõpptarbimisele läinud kaupade ning teenuste kogumaksumus turuhindades. Riigi majandusliku tegevuse tulemusi(mõõdab) Lõpptarbimine- mingi eseme/asja müügihind Vahetarbimine- väljaminekud, mis selle asja/eseme teostamiseks läks(kujundaja,paber) Lisandväärtus-kaupade,teenuste ja töö väärtus SKP per capita- SKP ühe elaniku kohta Must turg- kaupade ja teenuste ebaseaduslik ost-müük. Need ei kajastu SKP-s SKP jaguneb/kulub: Eratarbimine- kulutused kaupade/teenuste ostmisele Investeeringud- rahapaigutused ettevõtluse arendamiseks Avaliku sektori kulutused- valitsemiskulud
Netoeksport 904 miljonit eurot, mis on 3,5 protsenti SKP-st (2018) Eratarbimine kasvas 4,6 protsenti, sest olid muutused maksusüsteemis Investeeringud Aasta kokkuvõttes suurenesid investeeringud 3,3 protsenti Valdkonnad 1. mittefinantsettevõtete investeeringud hoonetesse ja rajatistesse 2. kodumajapidamiste investeeringud eluruumidesse Valitsussektori suurenesid 2018. aastal 0,3 protsenti lõpptarbimine Anna loetud artikli ja täidetud tabeli põhjal hinnang Eesti majandusele 2018. aastal: 1. Millised valdkonnad andsid kõige suurema panuse Eesti majanduskasvule? 2. Millised valdkonnad pidurdasid 2018. aastal kõige enam Eesti majanduslikku arengut? Mõtle eelmisele aastale ja hinda miks just need valdkonnad majanduskasvu pidurdasid? põllumajandus, metsandus ja kalandus, sest oli põud 3. Kuidas läks Eesti majandusel 2018. aastal? hästi, sest SKP oli tõusufaasis
Ühtekuuluvusfond loodud Maastrichi lepinguga, toetatakse mahajäänud liikmesriike, kelle SKP on alla 90% ELi keskmisest. Tootmisteguridmajanduslike ressursside kogum, mis on ühiskonnal küsutada kõikide majanduslike soovide rahuldamiseks. Jaguneb: maa (loodusressursid, kliima, Maa), inimkapital (tööjõud, ettevõtlikkus), kapital (reaalkapital, finantskapital). SKP peegeldab riigis teatud ajaperioodi, tavaliselt aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste maksumust. Lõpptarbimine need kaubad ja teenused, mida kasutavad tarbijad oma vajaduste rahuldamiseks ja mida ei kasutata enam ühegi teise toote/teenuse tootmiseks. Vahetarbimine kõik need kaubad ja teenused, mida kasutatakse teiste toodete või teenuste tootmisel. Lisandväärtus igas tooteetapis toimuv kauba turuhinna suurenemine. Nominaalne SKP e. SKP jooksvates hindades väljendab toodetud kaupade ja teenuste maksumust antud aastal kehtinud hindades, reaalne SKP e
loobuda teisest (Ei saa samal ajal õppida mate kt'ks ja minna kinno) Sisemajandusde kogutoodang peegeldab riigis teatud ajaperioodi, tavaliselt aasta jooksul toodetud lõpptarbimiseks läinud kaupade ja -teenuste maksumust. ÜHE RIIGI PIIRIDES Rahvamajanduse kogutoodang mõõdab antud riigi kõigi kodanike poolt toodetud lõpptarbimiseks suunatud kaupade ja teenuste väärtust nii kodu kui ka välismaal Puhaseksport= eksport-import Eksport- väljaviimine, import- sissetoomine Lõpptarbimine- kaubad, millest enam midagi edasi ei tehta Lisandväärtus - Igas tootmisetapis toimuv kauba turuhinna suurenemine Inflatsioon - raha väärtuse langus, palk tõuseb Deflatsioon - raha väärtuse suurenemine, palk langeb Raha devalveerimine - koduvaluuta kursi alandamine välisvaluutade suhtes. Raha on kaetud teatud varandusega Kui riigi rahandus on sattunud keerulisse olukorda, siis on võimalus, et riigi raha annulleeritakse. Seda saab teha riigi kesk pank. Kui raha on
maksumus. mõõdetakse:et hinnata majandussituatsiooni riigis. Normaalne SKP(jooksev)-väljendab toodetud kaupade maksumust antud aastal kehtinud hindades Reaalne SKP(püsiv)-muutumatutes baasperioodi hindades. RKP rahvamajanduse koguprodukt, mõõdab kõigi riigis antud residentide poolt toodetud lõpptarbimiseks suunatud kaupade ja teenuste väärtust. SKP koosneb : 1) eratabimine-igapäevane tarbimine 2) investeeringud 3) valitsuse lõpptarbimine 4) puhaseksport Indlatsioon-hinnataseme jätkuv kasv pikal perioodil. Kasvab keskmine hinnatase. deflatsioon-keskmise hinnataseme langus. Deflatsiooni ja Inflatsiooni vahepealne periood on hinnataseme stabiilsus. Inflatsiooni mõõdetakse inflatsioonimääraga-keskmine hinnataseme protsentuaalne muutus baasperioodiga võrreldes. Hinnataseme muutust mõõdetakse hinnaindeksiga : 1) tarbijahinnaindeks (THI)-iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste muutust
Vabaturumajanduse tingimustes otsustab turg valiku erinevate kombinatsioonide vahel. Turumajanduses kujuneb tasakaal, kus tarbijad maksimeerivad oma kasumlikkuse, rahuldades oma soove ja vajadusi parimal moel, arvestades oma võimalusi, ning tootjad optimeerivad oma tootmisprotsessi, kasutades ressursse võimalikult efektiivselt. · SKP (sisemajanduse koguprodukt) peegeldab riigis teatud ajaperioodi(aasta) jooksul toodetud kaupade ja teenuste maksumust. · Lõpptarbimine kaubad ja teenused , mida kasutavad tarbijad oma vajaduste rahuldamiseks. Ei kasutata ühegi teise toote/teenuse tootmiseks. · Vahetarbimine kaubad/teenused, mida kasutatakse teiste toodete/teenuste tootmiseks. · Lisandväärtus kauba töötlemisel lisanduv kauba väärtuse kasv. · Nominaalne SKP väljendab toodetud kaupade ja teenuste maksumust antud aastal kehtinud hindades · Reaalne SKP- väljendab toodetud kaupade/teenuste maksumust muutumatutes baasperioodi hindades
teenused - ärteenus tootmisprotsessis osutatud teenused, mille hind kajastub lõpp toodangu hinnas, (uurimus ja arendustegevus, ramatupidamine, turu uuring), isikuteenus lõpptarbimine, kus tarbija maksab teenuse eest (juuksur, maniküür, arstiab), avalikud teenused teenus, mida riik või omavalitsus korraldab kogutud maksude eest, riigieelarvest: politsei, haridus, riigikaitse, omavalitsusest: sotsiaalabi, tänava valgustus, teede korrashoid, teenuste globaliseerumine suurem kauplemine teenustega, infotehnoloogia areng, rahvusvaheliste firmade konkurentsi eelised, teenuste osatähtsuse suurenemine nõudluse
Statistikaamet, mille töö korraldamiseks on 2003 (F4 = 100·(1+0,1)4 =146,4). ehk nn aastamaksetega. Tasuvusaeg 2.Energia statistika põhimõisted. igal statistikaharul oma objektide hulk rahasissevoogude diskonteerimata väärtuste Lõpptarbimine majandussektorite kaupa (üldkogum), mille kohta andmeid kogutakse. korral ehk lihttasuvusaeg arvutatakse 2.Diskonteerimise mõiste. Eestis. valemiga:
toodangukombinatsioonide vahel. Turumajanduses kujuneb tasakaal, kus tarbijad maksimeerivad oma kasumlikkuse, rahuldades oma soove ja vajadusi parimal moel, arvestades oma võimalusi, ning tootjad optimeerivad oma tootmisprotsessi, kasutades ressursse võimalikult efektiivselt. Majanduse koguprodukt ja majandusareng Riigis toodetud kaupade ja teenuste kohta annab infot sisemajanduse koguprodukt (SKP). SKP peegeldab tavaliselt aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste maksumust. Lõpptarbimine kaubad, mida kasutavad tarbijad oma vajaduste rahuldamiseks ja mida ei kasutata enam ühegi teise toote tootmiseks. Vahetarbimine kaubad ja teenused, mida kasutatakse teise kauba või toote tootmisel. Lisandväärtus igas tootmisetapis toimuv kauba turuhinna suurenemine( kauba töötlemisel lisanduv kauba väärtuse kasv). Nominaalne SKP ehk SKP jooksvates hindades väljendab toodetud kaupade ja teenuste maksumust antud aastal kehtinud hindades.
SKP sisemajanduse koguprodukt, Riigis teatud aja jooksul toodetud kaupade ja teenuste koguväärtus, vahetarbimist (kaubad ja teenused, mida kasutatakse teiste toodete või teenuste tootmisel) ei arvestata. Lisandväärtus on tootmisetappides toimuv kauba turuhinna suurenemine. Jaguneb reaalne(püsivhinnad) ja nominaalne (jooksevhinnad) SKP. SKP osadeks on: eratarbimine (üle poole SKP mahust), investeeringud (erinevate tegevuste arenguks), valitsuse lõpptarbimine (nt haridus-, kaitsekulud, teedeehitus), puhaseksport (import-eksport). SKP ei arvesta varimajandust, vaba aega, haridust, kodumajandust jne. Inflatsioon keskmise hinnataseme pidev tõus pikal perioodil. Põhjused: Nõudlus kasvab kiiremini, kui tootmine, tootmiskulud suurenevad. Kuna raha väärtus langeb, siis sellega langeb ka ostujõud. 2. Rahapoliitika eesmärgid: raha väärtuse reguleerimine (raha hinna ja pakkumise
( arvesse võetakse lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenuste maksumus) (tooted, mida tarbija kasutab oma vajduste rahuldamiseks) SKP jaguneb : · Eratarbimine- (Eestis SKPst 56%) suunatud tarbekaupadele · Investeeringud-(Eestis SKPst 28%) kulutused tehastele, tootisliinidele ja seadmetele jne. Investeeringukulutusi tehakse enamasti tootmise arendamiseks( mida enam ressursse investeeritakse, seda suurem on riigi majanduse kasvupotensiaal · Valitsuse lõpptarbimine- (Eestis SKPst 20%) kulutused haridusele, teedeehitus, julgeolek · Puhaseksport= Eksport- Inport listakse SKP koosseisu Nominaalne SKP ehk jooksvate hindade SKP- väljendab toodetud kaupade ja teenuste maksumust antud aastal kehtinud hindades. (sisaldab ka kõiki turuhinna muutusi) Reaalne SKP ehk SKP püsiv hindades- muutumatutes baasperioodi hindades( keskendub kaupade ja teenuste reaalkasvule, jättes välja hinnamuutuse mõju kaupade ja teenuste turuhindadele
2. Mis vahe on SKP-l ja RKP-l? Selgitage. Kumba täna rohke kasutatakse, põhjendage. SKP võtab ühiskonnas loodud kaubad ja teenused kokku territoriaalsel printsiibil, RKP teeb seda omandi baasil, (kellele kuuluvate tootmisteguritega on loodud). Kasutatakse rohkem SKP-d sest omandisuhteid välja selgitada on globaalses maailmas järjest keerulisem 3. Kas järgmiste tehingute väärtust arvestatakse SKP-s? Põhjendage! a. klient maksab restoranis lõuna eest: JAH, lõpptarbimine b. ettevõte ostab Tartu kesklinnas ajaloolise väärtusega maja, et see bürooks ümber ehitada: EI, see on nn. second-hand müük (kajastunud varasema (oma valmimise) aasta SKP-s). Jooksvas SKP-s kajastuksid vana hoone renoveerimiskulud, aga seda siin ei küsitud. c. pakkuja müüb kompuutridetaile PC-sid tootvale firmale: EI, tegemist on vahetoodanguga. (SKP-s kajastub detailidest kokku pandud PC-de müük lõpptarbijale) d
energialiigiks (tavaliselt soojus- ja elektrienergiaks) ja edastatamisega inimestele ning tööstustele, mis seda kasutavad. Teisisõnu võib ka öelda, et energeetika on erinevate energialiikide (mitmekordsete) muundamiste protsess, mille lõpptulemusena saadakse elektrienergia, mis antakse tarbijale üle. Nagu kogu Eesti majandus, on ka energeetika viimasel ajal läbi teinud väga suuri muutusi. Nii primaarenergia vajadus kui ka energia lõpptarbimine on vähenenud 1990. aastaga võrreldes ligi kaks korda. Alates 1993. aastast on energiakulutus hakanud stabiliseeruma. Primaarenergia ressurssidest moodustasid 1997. aastal kodumaised energiaallikad 61%. Eesti energeetika eripära on põlevkivi tootmise ja kasutamise suur osatähtsus energiabilansis. Seda toodetakse kaevandustes ja karjäärides. Tootmismaht on muutunud vastavalt elektrijaamade ja põlevkivi töötleva tööstuse nõudlusele
tootmistegur-majanduslike resursside kogum, mis on ühiskonnal kasutada kõikide majanduslike soovide rahuldamiseks, jaguneb inimkapitaliks, kapitaliks ja loodusressurssideks inimkapital e tööjõud alternatiivkulu ühe hüvise tootmisel/tarbimisel mõne teise hüvise tootmisest/tarbimisest saamata jäänud tulu/kasu ressurss SKP sisemajanduse kogutoodang peegeldab riigis teatud ajaperioodi jooksul toodetud lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenuste maksumus. lõpptarbimine- kaubad ja teenused, mida ei kasutata enam ühegi toote või teenuse tootmiseks, vaid mida tarbija kasutab oma vajaduste rahuldamiseks. RKP- rahvuslik kogutoodang- mõõdab antud riigi kodanike poolt toodetud lõpptarbimiseks suunatud kaupade ja teenuste väärtust nii kodu- kui ka välismaal lisandväärtus- igas tootmisetapis toimuv kauba turuhinna suurenemine ehk kauba töötlemisel lisanduv kauba väärtuse kasv nominaalne SKP- väljendatud hetkel kehtivates ehk jooksvates hindades
RESURSS inimene (tööjõud) kapital (raha) tooraine tehnika ettevõtlikkus (ettevõtlus suurim USAs, eestlased on samuti ettevõtlikud) Rikkust ühiskonnas luuakse läbi majanduse Kuidas hinnata kuidas majandusel läheb? Vastus: SKP- aasta jooksul konkreetsel territooriumil (riigis) toodetud ja lõpptarbimisse läinud kaupade ning teenuste kogumaksumus turuhindades. Nominaalne SKP-hinnatõus Reaalne SKP-näitab tootmise kasvu Käsumajandus-turumajandus Vahetarbimine(niit, nööbid) Lõpptarbimine(müügil poes valmis toode) RKP- aasta jooksul riigi kodanike või riigis registreeritud ettevõtete toodetud ja lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenuste kogumaksumus turuhindades MAJANDUSPOLIITIKA · sõltub võimu eesmärkidest · riigieelarve= valitsus · defitsiit= puudujääk · riik palub (tasuta) ühishuve (teed, pargid, tänavavalgustid, haridus(keskkool), politsei, kiirabi, päästeamet, esmaabi, rannad) Riigisektor- avalik sektor- 1. sektor Sotsiaalsüsteem
elanike tulud. Sisemajanduse koguprodukt (SKP) riigis teatud ajaperioodi jooksul toodetud lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenuste maksumus Rahvamajanduse koguprodukt (RKP) mõõdab kõigi antud riigi residentide poolt toodetud lõpptarbimiseks suunatud kaupade ja teenuste väärtust lisandväärtus - igas tootmisetapis toimuv kauba turuhinna suurenemine SKP koosneb: *eratarbimine *investeeringud *valitsuse lõpptarbimine *puhaseksport eksport import = puhaseksport Inflatsioon - riigi keskmise hinnataseme jätkuv kasv piisavalt pikal perioodil. *inflatsioon avatud sektoris- nende toodete ja teenuste osas, mis on avatud välismaisele konkurentsile *inflatsioon suletud sektoris-teenused, nt transporditeenus, bussipiletid, keskküte *inflatsiooni mõõtühikuks on inflatsioonimäär. See on keskmise hinnataseme protsentuaalset muutust baasperioodiga võrreldes
Neil on moodulsüsteem, mis on 1-lt või erinevatelt tootjatelt. Igalühel on oma formaat,nõudmised. Tarkvara protsess on keeruline, aeganõudev, kallis. Platvormid: Operatiivne: oltp, 1-5 aastat Arendus Andmeait: data warehouse, olap, data mining, 1-70 aastat, data marts MANAGEMENT DASHBOARD-jälgib ettevõtte sees toimivat protsessi. SAP-6 moodulis; Äriprotsessid Cross-functional process Crm süsteem-kliendisuhete haldamine;kliendile mõeldud;võib olla lõpptarbimine. Scm-tarneahela juhtimise infosüsteem; kiirustab tooteprotsessi; võimaldab integreerida mitme erineva infosüst. osa; automatiseerib töö ja aja kulu kiiremaks; kahesuunalised; tarnija-tootja-edasimüüja-kauplus-klient= tagasiside; võimaldab saada midagi uudset; tarnimisastmed; ERP-süsteem;unifitseeritud platvorm. Müük ja turundus Tööstus.tootmine Finants Makseviis: Inimressurss:pers
paigutada nii, et saaks veelgi odavamalt toota Turumajanduses kujuneb tasakaal, kus tarbijad maksimeerivad oma kasumlikkuse, rahuldades oma soove ja vajadusi parimal moel, arvestades oma võimalusi, ning tootjad optimeerivad oma tootmisprotsessi, kasutades ressursse võimalikult efektiivselt. SKP e sisemajanduse koguprodukt peegeldab riigis teatud ajaperioodi (tavaliselt aasta) jooksul toodetud kaupade ja teenuste maksumust Lõpptarbimine- need kaubad ja teenused, mida kasutavad tarbijad oma vajaduste rahuldamiseks ja mida ei kasutata enam üheti teise toote või teenuse tootmiseks Vahetarbimine- kõik need kaubad ja teenused, mida kasutatakse teiste toodete või teenuste tootmisel. Nt kui lisada SKP arvutustele ühe auto hind, peab arvestama, et see auto hind sisaldab ka kõikide auto tootmisel kasutatud autoosade hinda. RKP ehk rahvamajanduse koguprodukt mõõdab kõigi antud riigi residentide (st
Inflaktsioonimäär- keskmise hinnataseme protsentuaalne muutus baasperioodiga võrreldes. Inflatsioon- keskmise hinna-taseme pidev tõus pikal perioodil. Põhjused: 1)nõudlus kasvab kiiremini kui tootmine 2)tootmiskulud suurenevad. Probleem: raha väärtus langeb, sellega koos ostujõud. Käibemaks- kaupade ja teenuste müügihinna lisand , mis laekub riigi eelarvesse. 20% Lisanväärtus- tootmisetappides toimuv kauba turuhinna suurenemine. Lõpptarbimine- kaubad ja teenused, mida ei kasutata enam ühegi teise toote või teenuse tootmiseks. Nominaalne SKP- jooksevhinnad- kõik turuhinna muutused Rahapoliitika- raha väärtuse säilitamine e rahalise stabiilsuse tagamine ja soodustada riigi majanduskasvu. Reaalne SKP- püsivhinnad- keskendub kaupade ja teenuste reaalkasvule. Riigilõivud- kaudes riigimaksud. Teenustasud, mis lähevad riigile, et riik teeks inimesteke mingi teenuse. Registrist mahavõtmine ja lisamine.
kaupade ja teenuste väärtust. Mis on nende vahe? SKP võtab ühiskonnas loodud kaubad ja teenused kokku territoriaalsel printsiibil, RKP teeb seda omandi baasil, (kellele kuuluvate tootmisteguritega on loodud). Kasutatakse rohkem SKP-d sest omandisuhteid välja selgitada on globaalses maailmas järjest keerulisem. Kas järgmiste tehingute väärtusi arvestatakse SKP-s? Näide 1: Klient maksab restoranis lõuna eest. Jah. Lõpptarbimine. Lõpptarbimiseks nim kaubad ja teenused, mida kasutavad tarbijad oma vajaduste rahuldamiseks. Näide 2: Ettevõte ostab Tartu kesklinnas ajaloolise väärtusega maja, et see bürooks ümber ehitada. Ei, see on nn. second-hand müük (kuna on kajastunud varasema/oma valmimise aasta SKP-s). Näide 3: Pakkuja müüb arvutidetaili PC-sid tootvale firmale. Ei, tegemist on vahetoodanguga. SKP-s kajastub detailidest kokku pandud PC-de müük lõpptarbijale. Näide 4: Eraisik ostab maaletoojalt auto.
püsiväärtust, vaid nad rahuldavad meie igapäevaseid vajadusi. · Investeeringud Investeeringutena käsitletakse kulutusi tehastele, tootmisliinidele, seadmetele ja muule sarnasele. Investeeringukulutusi tehakse enamasti tootmise arendamiseks. 6 Mida enam ressursse investeeritakse, seda suurem on riigi majanduse kasvupotentsiaal. · Valitsuse lõpptarbimine (1). 2.2 Puhaseksport Puhaseksport- suur osa riigi toodetest suunatakse riigist välja, samas ostetakse kaupu ka välismaalt sisse. Välismajandustegevust arvesse võttes lahutatakse ekspordist import ja saadakse puhaseksport (3). 7 3. INFLATSIOON Inflatsioon on üks vanemaid majandusprobleeme. Inflatsioon on üldise hinnataseme tõus, millega kaasneb raha väärtuse vähenemine
Teenindusmajandus Teenindus Teenuste osutamisel ei teki uut toodet. Teenused on millegi müümine, vedu, triikimine, parandamine, õpetamine, ravimine jne. 20. Sajandini teenindaja ja tarbija asukoht sama. Teenuste alaliigid Tootja- ehk äriteenused hind kajastub lõpptoodete hinnas (uurimis-arendustöö, turustamine, transport) Isikuteenused lõpptarbimine (tarbija maksab vahetult teenuse tarbimise eest) Avaliku sektori teenused teenused, mida osutavad riigiasutused otse või vastav teenus ostetakse eraettevõttelt või riiri (omavalitsuse) poolt asustatud ettevõttelt allhanke korras. (nt. Haridus, politsei jms, mida korraldab ja osutab riik elanikkonnalt ja ettevõtetelt kogutud maksude eest) Teenuste alaliigid (kasutamise sageduse järgi) Argiteenused Perioodilised teenused (trennid, muusikakoolid)
süsteem. Põhiprobleemiks on valitsuse ja erasektori tegevuse piiritlemine. Eesti on valinud segamajanduse arengumudeli. 4. SKP (SKT), RKP (RKT); RT (jagunemised, seletused). SKP- sisemajandus koguprodukt (T-toodang)- maksumus oma riigi siseselt. annab infot ka toodetud kaupade ja teenuste kohta riigis. nominaalne SKP jooksvates hindades. Reaalne SKP püsihindades. SKPkoosneb: eratarbimine, ivesteeringud, vaöitsuse lõpptarbimine, puhaseksport. ei kajasta varimajandust, ei kajasta vabaaega kui indiviidide heaolu tegurit, haridus jm näitajad jäetakse välja. RKP- rahvamajanduse koguprodukt (T-toodang)- kauba maksumus, tootmine ei pea olema toimunud riigi siseselt. enam ei ole määravaks tootmise koht vaid rahvus. RT- rahvatulu. kogu rahvatulu kokku. 5. Maksustamise põhimõtted ja maksumäärad. - progressiivne - keskmine maksumäär tõuseb koos sissetulekute suurenemisega.
Kyoto sihtarv 1997.a. Kyotos riikide vabatahtlikult võetud kohustused kasvuhoonegaasiheite vähendamiseks leibkond ühise eelarvega ühist majapidamist omavad koos elavad inimesed, kes ei tarvitse olla sugulased lihthäälteenamus olukord hääletamisel, mil poolthääli on rohkem kui vastuhääli lobby kuluaaripoliitika, mille käigus püütakse mõjutada poliitikuid isiklike kontaktide ja vastastikku kasulike tehingute kaudu lõpptarbimine kaubad ja teenused, mida ei kasutata enam ühegi teise toote või teenuse tootmiseks, vaid üksnes tarbimiseks Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) rahvusvaheline organisatsioon, mille ülesandeks on liikmesriikide kauplemisvabaduse tagamine Maastrichti leping 1993.a. jõustunud leping, mille alusel kujundati Euroopa Ühendusest Euroopa Liit majanduse ülekuumenemine ülemäärase nõudluse ja inflatsioonitaseme kasuga esile kutsutud majanduse kiire kasv
Tulumaks-fi Maa(loodusressursid,kliima,maa), maksavad tulumaksu kogu tulult.maksuperiood aasta.Maksuvaba tulu on 2012.a Kapital(reaalkapital,finantskapital),Inimkapital(tööjõud,ettevõttlikus). SKP 14.4kuus.tulumaksumäär 21%. Äriühingud maksavad kasumi jaotamisel. Kui kasumit ei jaotata, koosneb:eratarbimine,investeeringud,valitsuse lõpptarbimine,puhaseksport(eksport-import, kui on maksukohustust ei teki.Äriühingul tuleb hakata tulumaksu maksma ka aktsia- või osakapitali neg, siis->osa SKP-st kasutatakse väljaspool koduriiki loodud väärtuste vähendamisel ja aktsiate osade tagasiostmisel. Eestis kehtib proportsionaalne tulumaksusüsteem, tarbimiseks)
kaudu Maagaasist toodetud elektrienergia moodustab 5% elektrienerga kogutoodangust. 11. Millistest energiaallikatest Eestis peamiselt elektrit toodetakse (ligikaudne võimsus) ning kus? Millistel kütustel ning tehnoloogiatel võiks sinu meelest tulevikus Eestis elektri tootmine põhineda ning miks? Narvas, põlevkivist. 12.Ligikaudu kui palju elektrienergiat aastas Eestis toodetakse ning kui palju protsentuaalselt sellest moodustab lõpptarbimine, elektrijaamade omatarve, eksport ning võrgukaod. 10000GWh. 10 % omatarve. 20% eksport. 10% kadu. 70 % lõpptarbimine. (10% import) 13.Kui suur osakaal elektrienergia tootmises on taastuvatel energiaallikatel ning millest see elekter toodetakse? Milliseks kujunev taastuvelektri toodang lähimatel aastatel. Kui suur võiks sinu meelest taastuvate osakaal tulevikus olla ning miks? 2,3% (2008 aasta seisuga).Toodetakse: puit, biogaas, hüdroenergia,
MAJANDUSARENG SKP=SKT- peegeldab riigis nt aasta jooksul toodetud kaupade ja – teenuste maksumust – kui palju kaupu ja teenuseid majanduses antud ajaperioodil toodeti ja lõpptarbimisse läks (nende maksumus) RKP (rahvamajanduse koguprodukt)- mõõdab kõigi antud riigi residentide poolt toodetud lõpptarbimiseks suunatud kaupade ja teenuste väärtust SKP arvestamine: vahetarbimine- kaubad ja teenused, mida kasutatakse teiste toodete või teenuste tootmisel lõpptarbimine- kaubad ja teenused, mida tarbija kasutab vaid oma vajaduste rahuldamiseks (ei kasutata enam ühegi teise toote või teenuse tootmiseks) lisandväärtus- igas tootmisetapis toimuv kauba turuhinna suurenemine Nominaalne SKP- SKP jooksvates hindades, näitab turuhinna muutusi Reaalne SKP- SKP püsivhindades, näitab reaalset kasvu NB- KVARTAL AASTAS ON 3 KUUD , I kvartal-jaanuar veebruar märts II- aprill mai juuni III-juuli august september IV-oktoober november detsemeber
1. Tootmise 1 T t i meetodil, t dil mille ill aluseks l k on kogutoodangust k t d t vahetarbimise mahaarvamine. 2. Tarbimise meetodil, kus aluseks on lõpptarbimine, k.a. investeeringud ja ekspordi impordi saldo. 3. Sissetulekute meetodil, mille puhul leitakse SKP lisandväärtuse komponentide summeerimisel. Märkus! Eesti Statistikaamet arvestab ka varjatud majandustegevust. Hindamisel kasutatakse otseseid ja kaudseid infoallikaid ning sensitiivanalüüsi. Kooskõlas rahvusvaheliste reeglitega on ·ehituses SKP arvutamisel arvestatud varimajandust:
saavutamine majandusliku efektiivsuse kasvu ja loodusvarade säästliku kasutamise vahel. Me kõik elame piiratud ressursside maailmas ja tegelikult saab igaüks meist oma igapäevaseid tegemisi sättida nii, et peetakse silmas keskkonna taluvuspiire ning ressursside säilitamise vajadust.Energiasääst on olulisel kohal nii Eesti Vabariigi kui ka Euroopa Liidu energiapoliitiliste eesmärkide saavutamisel. Paraku arvestatuna elaniku kohta on elektrienergia lõpptarbimine viimastel aastatel suurenenud, sh eriti tarbimine kodumajapidamistes. Elektrienergia tarbimise kasvu kodumajapidamistes põhjustab ilmselt elektriliste majapidamismasinate kiire lisandumine, mille kõrval avaldab mõju ka adekvaatse teabe puudumine energiasäästumeetmetest. Pikas perspektiivis raskendab elektritarbimise kasv varustuskindluse tagamist ja suurendab elektritootmise negatiivset mõju keskkonnale. MIKS ON OLULINE SÄÄSTA ELEKTRIT?
13. Investeerimine, investments (I)ettevõtted ostavad 12. seadmeid, masinaid, hooneid, mida nad edasi ei müü, vaid kasutavad oma toodete tootmiseks 13. 14. Valitsuse kulutused, government expenses (G) valitsuse , , , teenuste ja kaupade (haridus, tervishoid, taristu, , lõpptarbimine 14. , 15. Puhaseksport, netexport (NX) riigis toodetudkaupade ja ( , teenuste riigist väljaveo ja välismaal toodetu riiki sisseveo , , ) (ekspordi ja impordi) vahe 15. 16. SKP kasv kui majanduse kasvu indikaator
peegaldab pakutud kaupade ja teenuste hulga,mitte maksumuse kasvu.Lisaks toodetud kaupade ja teenuste väärtusele peegeldab SKP ka loodud väärtuste kasutamist.SKP võib jagada 4osaks:ERATARBIMINE- Suurim osa SKPst suunatakse meie igapäevastele ostudele e kulutatakse tarbekaupadele.INVESTEERINGUD-käsitletakse kulutusi tehastele,tootmisliinidele,seadmetele ja muule sarnasele.Tehakse enamasti tootmise arendamiseks.Valitsuse lõpptarbimine-valitsuse kulutused annavad ülevaate sellest,kui suur osa on riigil majanduses.Mida kõrgem on valitsuse kulutuste osakaal,seda rohkem sekkub riik majandusellu.PUHASEKSPORT-ekspordist lahutatakse import ja saadakse puhaseksport,mis lülitatakse SKP koosseisu.Kui puhaseksport on negatiivne,siis näitab see,et osa SKPst kasut väljaspool koduriiki loodud väärtuste tarbimiseks 5.3 Inflatsioon on riigi keskmise hinnataseme jätkuv kasv piisavalt pikal perioodil
(näiteks miinimumpalk). Turu tasakaal - olukord, kus nõutava ja pakutava kauba kogused on mingi hinna juures võrdsed. Tasakaaluhind - näitab, millise hinna juures on tarbija valmis ostma ning tootja valmis pakkuma ühesugust kogust toodet või teenust. Tarbijahinnaindeks - iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust turul ja majanduses. THI mõõdab keskmise tarbija ostukorvi hinna muutust mingil kindlal perioodil. Seda kasutatakse ka inflatsiooni arvutamisel. Lõpptarbimine - toimib siis, kui kaup või teenus on ostetud ning see läheb lõpptarbimiseks mingi vajaduse rahuldamiseks. Lõpptarbimisel olevat toodet ei kasutata enam ühegi teise toote või teenuse valmistamiseks. Leibkond – majapidamisüksus, mille moodustavad ühise eelarvega majapidamisotsuseid langetavad inimesed. Pere – inimesed või nende hulk, kes kuuluvad leibkonda. Mikroökonoomika - lähtutakse üksikust majandussubjektist, kes teeb eeldatavasti
vabaneda tuumaelektrijaamadest. Ka on kehtestatud mitmetes Euroopa riikides süsihappegaasisisalduse piirnormid. Eesti on alustanud säästvat arenguteed ning otsib uusi lahendusi energeetikas: kuidas toota keskkonnasõbralikumalt elektrit ja sooja. (Loodmaa, V. 1980) 4.1. Energia sääst kodus Elektrienergia kokkuhoius on saavutatud teatud tulemusi, aga koduses majapidamises leidub veel küllaldaselt võimalusi energia kokkuhoiuks. Kodumajapidamise energia lõpptarbimine moodustas 2002.a. erinevate majandusharude hulgas 46%. Nii moodustab energia sääst kodus väga suure osa riiklikust energiamajandusest. Inimesed jätavad mõtlematult põlema elektrilampe, toast lahkudes jäetakse raadiod ja telerid mängima. Tarbetult lastakse soeneda toiduvalmistus- ja soojendusriistadel. Tihti põlevad päev läbi koridori, välisuste ja abiruumide tuled. Näiteks võrku unustatud kütteradiaator võimsusega 1,3 kW tarbib tunnis 1,3 kilovatt-
vabaneda tuumaelektrijaamadest. Ka on kehtestatud mitmetes Euroopa riikides süsihappegaasisisalduse piirnormid. Eesti on alustanud säästvat arenguteed ning otsib uusi lahendusi energeetikas: kuidas toota keskkonnasõbralikumalt elektrit ja sooja. (Loodmaa, V. 1980) 4.1. Energia sääst kodus Elektrienergia kokkuhoius on saavutatud teatud tulemusi, aga koduses majapidamises leidub veel küllaldaselt võimalusi energia kokkuhoiuks. Kodumajapidamise energia lõpptarbimine moodustas 2002.a. erinevate majandusharude hulgas 46%. Nii moodustab energia sääst kodus väga suure osa riiklikust energiamajandusest. Inimesed jätavad mõtlematult põlema elektrilampe, toast lahkudes jäetakse raadiod ja telerid mängima. Tarbetult lastakse soeneda toiduvalmistus- ja soojendusriistadel. Tihti põlevad päev läbi koridori, välisuste ja abiruumide 9 tuled
способности Elaniku kohta Per capita (ladina) На жителя Lisandväärtus Value added, VA Добавленная стоимость Jooksev turuhind Current market price Текущая рыночная цена Lõpptarbimine Ultimate use, final consumption Конечное потребление Tootmise e. lisanväärtuse Production, value added approach Производственный метод meetod Primaar, e- esmassektor Primary sector Первичный сектор Sekundaarne e. teisene Secondary sector Вторичный сектор sektor Tertsiaal, e
EKP Põhiül hoida inflatsioon madal. Rahapoliitika üle otsustab EKP nõukogu (EKP juhatus + eurotsooni keskpanga juhid) RKP- Kõigi antud riigi residentide poolt toodetud lõpptarbimiseks suunatud kaupade ja teenuste väärtus SKP- Riigis teatud ajaperioodi jooksul toodetud ja lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenuste kogumaksumus. Koosneb: eratarbimine (üle poole), investeeringud (kulutused tehastele, tootmisliinidele jms; üle 25%), valitsuse lõpptarbimine (kulutused haridusele, kaitsekulutused, teedeehitus, ministeeriumide halduskulud; u 20%), puhasekport (ekspordist lahutatakse import) NOMINAALNE e JOOKSVATES HINDADES- antud aastal kehtinud hindades, sisaldab kõiki turuhinnamuutusi REAALNE e PÜSIVHINDADES- muutumatutes baasperioodi hindades, keskendub reaalkasvule LISANDVÄÄRTUS- kauba töötlemisel lisanduv kauba väärtuse kasv INFLATSIOON- Mõõtühikuks olev inflatisoonimäär on keskmise hinnataseme % muutus
d. siis erasektori nõudlus on väiksem kui valitsemissektori nõudlus Väär Lisaks toodetud kaupade ja teenuste väärtusele peegeldab SKP ka loodud väärtuste kasutamist. SKP jaguneb neljaks osaks: • Eratarbimine (Eestis ~56%) - igapäevased ostud ehk tarbekaubad. •Investeeringud (Eestis ~28%) - kulutused tehastele, tootmisliinidele, seadmetele jms. •Valitsuse lõpptarbimine (Eestis ~20%) - valitsuse kulutused haridusele, kaitsekulutused, teedeehitus jms. •Puhaseksport - ekspordist lahutatakse import ja saadakse puhaseksport, mis lülitatakse SKP kooseisu. Näitaja võib olla ka negtiivne. 2000+1000+1000=4000 500-1000=-500 (puhaseksport) 4000?(-500)=3500 3500=100% 3200=x% X=3200*100/3500=91,4 100-91,4=8,6%???? 4. c Question 4 Kui kaks kaupa (X ja Y) on asenduskaubad, siis kauba X hinnatõus:
moel, arvestades oma võimalusi, ning tootjad optimeerivad oma tootmisprotsessi, kasutades ressursse võimalikult efektiivselt. 5.2 Majanduse koguprodukt ja majandusareng Sisemajanduse koguprodukt(SKP) Näitab riigis teatud ajaperioodi, tavaliselt aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste maksumust. Võetakse arvesse vaid lõpptarbimisse läind kaupade ja teenuste maksumus. Lõpptarbimine Kaubad ja teenused, mida kasutavad tarbijad oma vajaduste rahuldamiseks ja mida ei kasutata enam ühegi teise toote või teenuse tootmiseks. Vahetarbimine Kaubad ja teenused, mida kasutatakse teiste toodete või teenuste tootmisel. Näiteks võib autotehas osta teiselt tehaselt turvavööd, mis sisaldub ka auto hinnas. Seega kajastub turvavööde tootmine vahetarbimisena juba auto hinnas.
lisanduv kauba väärtuse kasv 4 lobism ehk kuluaaripoliitika katsed mõjutada poliitikuid, eriti parlamendisaadikuid, isiklike kontaktide ja vastastikku kasulike tehingute kaudu luksuskaup kaup, mis inimene kasutab ja mis muudab tema elu mugavamaks, kuid ei ole hädavajalik minimaalse elatustaseme tagamiseks (nt auto, televiisor, pesumasin) lõpptarbimine kaubad ja teenused, mida ei kasutata enam ühegi teise toote või teenuse tootmiseks, vaid mida tarbija kasutab oma vajaduste rahuldamiseks majanduse põhisektorid (valdkonnad) primaarsektor ehk hankiv tööstus (põllumajandus, jahindus, metsamajandus, kalandus, mäetööstus); sekundaarsektor ehk töötlev tööstus, energeetika, gaasi- ja veevarustus, ehitus; tertsiaarsektor ehk teenindus majanduslangus ehk depressioon olukord majanduses, kus toodangu maht kahaneb, tööpuudus
Varimajanduse tagajärjel a. On SKP avestuslik suurus tegelikust väiksem b. Valisussektori kulutused suurenevad c. Varimajandus ei mõjuta SKP suurust d. Muutub ühiskonna ressursside kasutamine efektiivsemaks SKP arvestus elaniku kohta ei arvesta a. Töötasu b. Rendikulud, mis on deklareeritud c. Tulud ettevõttete poolt makstud dividendidest d. Pension Valitsussektori tegevus loob lisanväärtust sarnaselt erasektoriga. Poes müüdav joogipiim on SKP arvestuses käsitletav kui lõpptarbimine. Kui omandame kasutatud auto siis selle väärtus ei lähe SKP arvestusse. SKP arvestuse üldine valem on SKP= C+I+G+NX, kus a. I tähendab intressitulude suurust b. C on tavaliselt kõige suurem komponent c. NX on alati positiivne suurus d. G on võrdne valitsussektori poolt kogutud maksudega Põhivara kulumi ehk amortisatsiooni puhul on SKP arvestuses tegemist tuluga. SKP deflaator on sama, mis inflatsioon. - Vale Kogunõudluse (AD) kõver on a. Langev b. Horisontaalne joon c
05.2004 tuleb lisaks kvartaalselt esitada kauba ühendusesisese käibe aruanne ning juhul kui ettevõtte eksport või import ületas eelmise või käesoleva aruandeperioodil miljoni krooni, tuleb statistikaametile iga kuu esitada statistilise iseloomuga Intrastati aruandeid (Sealsamas : 14). 11 6) Sihtkohamaa põhimõte. Käibemaksu üheks kavandavaks ideeks on maksukoormuse suunamine riiki, kus toimub kauba või teenuse lõpptarbimine. Sihtkohamaa põhimõte näitab ilmekalt, et käibemaksuga koormatakse tarbimist, mitte kauba või teenuse tootmist. Maksukoormus kandub riiki, kus toimub toote sisuline tarbimine. Sellest printsiibist lähtuvalt tuleb ekspordil rakendada nullmäära, st eksportijale tuleb kauba soetamisel tasutud sisendkäibemaks tagastada. Kaupade ja teenuste import tuleb aga maksustada. Eespool toodud neutraalse maksustamise põhimõttest lähtuvalt tuleb impordil maksustada kaupu
töötuskindlustusmaksust 9.7 Maksumäärad 2012 1) Töötuskindlustus (tööandja 1,4%, töötaja 2,8%) 2) Tulumaks 21% 3) Sotsiaalmaks 33% 4) Tulumaksuvaba miinimum 144 ( 5) Pensionisambad: I-riiklik, II-kohustuslik kogumispension 1983a, III-vabatahtlik) 9.8 Majandusmõõdikud 1) SKP/T sisemajanduse kogu produkt kindla aja vältel toodetud kaupade teenuste ja toodete väärtus. Arvesse läheb lõpptarbimise hind + valitsuse lõpptarbimine + puhaseksport + investeeringud + eratarbimine. *Selleks, et lülitada välja hinnatõus või langus, arvestatakse pikema aja keskmist lõpptarbija hinda 2) Nominaalne SKP (jooksvates hindades) väljendab toodetud kaupade ja teenuste hinda antud aastal. 3) Reaalne SKP (püsivhindades) väljendab toodetud kaupade ja teenuste hinda muutumatuteks baasiperioodi hindades. Reaalset SKP kasvu kasutatakse ka majanduskasvu hinnanguna kaupade reaalkasv.
· Nominaalne SKP ehk SKP jooksvates hindades. Kajastab turuhinna muutusi · Reaalne SKP ehk SKP püsivhindades. Keskendub kaupade ja teenuste reaalkasvule. SKP kui mõõdupuu · reaalse SKP kasv on elatustaseme paranemise indikaator · SKP per capita · ostujõu standard 23 SKP koosneb: · eratarbimine · investeeringud · valitsuse lõpptarbimine · puhaseksport Puhaseksport · eksport import = puhaseksport · negatiivne puhaseksport näitab SKP kasutamist väljaspool koduriiki loodud väärtuste tarbimiseks SKP miinused · ei kajasta varimajandust · ei kajasta vaba aega kui indiviidi heaolu tegurit · haridus, jm näitajad jäävad välja Alternatiive · Inimarengu indeks Inimarengu indeks I · 2008 Eesti 42. · oodatav keskmine eluiga sünnil, mis näitab rahvastiku tervist ja pikaealisust;
Nt likvideerivad ettevõtte (müüvad maha kõik olemasolevad varad). Või nähakse, et ettevõtet on võimalik veel saneerida (majanduslik tervendamine). See otsus on hea töökohtade säilitamise eesmärgil. Põhimõisted: 1. SKP v SKT Sisemajanduse Koguprodukt teatud aja jooksul (1a nt) antud riigi territooriumil tegutsevate majandussubjektide poolt toodetud kaupade ja pakutud teenuste kogusumma rahalises väljenduses. SKP arvutamise võetakse arvesse lõpptarbimine (antud teenust v kaupa ei kasutata mõne teise toote tootmiseks). 2. nominaalne SKP SKP jooksvates hindades (suhteliselt subjektiivne) /sees ka inflatsioon. 3. reaalne SKP SKP püsihindades. Teatud baas perioodi hindades 4. SKP per capita SKP ühe isiku kohta /nii võrreldakse riike 5. SKP ostujõu standart võetakse aluseks ka veel antud riigi hinnatase 6. RKP rahvamajanduse koguprodukt. riigile kuuluvate majandussubjektide poolt
ka kodutarbimise prognoosimiseks. Meetodid nõuavad samuti ulatusliku ELEKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE © TTÜ elektroenergeetika instituut, Peeter Raesaar, Eeli Tiigimägi SISSEJUHATUS 11 statistilise materjali olemasolu ja seetõttu pole tavaliselt kasutatav jaotus- võrkudele. Küll on aga jaotusvõrkude (aga ka ülekandavõrkude) prognoosimiseks kasutatav lihtsustatud meetod, mille puhul lõpptarbimine ei jaotata üksi- kute protsesside vahel, vaid prognoosimise aluseks on kogutarbimise eri- näitajad – tarbimine põrandapinna või ruumala ühiku, toodanguühiku, korteri, eramaja, talu jms kohta. Näide sellise meetodi rakendamisest piirkonna elektritarbimise prognoosimiseks on toodud järgnevas tabelis. Näide. Piirkonna elektritarbimise prognoosimise Aasta 1999 2005 2010
metsatööstusest ja sellega seotud tootmisest pärit toodete, jäätmete ja jääkide bioloogiliselt lagunev fraktsioon ning tööstus- ja olmejäätmete bioloogiliselt lagunev fraktsioon (Euroopa Parlamendi direktiiv 2003/30/EC). Endale tootev elektrijaam -- ettevõte, mis toodab elektrienergiat kõrvaltegevusena kas täielikult või osaliselt oma vajadusteks, et tagada sellega põhitegevuse toimimine. Energia lõpptarbimine -- energia, mis on saadud ja tarbitud pärast kõiki vahepealseid muundamisi teisteks energialiikideks (elektrienergia, soojus, kütus). Lõpptarbimisse ei kuulu kütuse kasutamine mitteenergeetilisteks vajadusteks, elektrijaamade omatarve ega kadu. 109(113) Villu Vares Energia ja keskkond Energiamahukus -- sisemajanduse koguprodukti (SKP) tootmiseks vajalik
annaabi.ee 
