Referaat Juhendaja: K. Altermann Mõdriku 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................10 2 SISSEJUHATUS Konfliktid on meie elu paratamatu osa. Olenemata sellest, kas tüli on suur või väike, mõjutab see osalisi igal juhul, tekitades ärritumist ning sageli ka verbaalset või isegi füüsilist vägivalda. Palju oleneb konfliktisituatsioonis osalevate inimeste iseloomust, kultuurilisest taustast ning kasvatusest, kuidas tüli laheneb. Oma töö otsustasin teha sellel teemal, kuna olles ise suhteliselt emotsionaalne
Konfliktid Igapävaelus tuleb meil kokku puutuda paljude erinevate inimestega ning oleks naiivne arvata, et meie suhted on alati pilvitud. Mõned konfliktid võivad olla piisavalt tõsised ohustamaks suhte püsimist vähemalt seni kuni neid pole lahendatud. Kahjuks ei ole mingeid võlunippe, mis probleemid olematuks muudaks. Küll on aga meil endil hea tahte puhul võimalik konfliktid tulemusrikkalt lahendada. MIS ON KONFLIKT? Väga üldiselt võiks konflikti defineerida kui lahkheli või arusaamatust, mille tulemusena tekib pinge, mis ajendab inimesed üksteise vastu tegutsema. Konfliktiks peab olema vähemalt kaks osapoolt ja valdkonnad, kus nende huvid kokku puutuvad. Mis on arusaamatuste taga? Lühidalt öeldes ressursid, millest kõigile ei piisa ning erinevused vajadustes, väärtustes, hoiakutes, huvides või eesmärkides. Mitte iga arusaamatus ei pruugi
TALLINNA MAJANDUSKOOL Täiskasvanute koolituskeskus Margit Eelmets, Maris Velström, Kristel Luide, Kristin Kutser, Anneli Kõrve, Kaidi Virroja, Maire Nilgo, Berit Palgi KONFLIKTID MEESKONNAS Referaat Juhendaja: Kersti Jakobi Tallinn 2009 Sissejuhatus Vastuolud, lahkhelid ja tülid esinevad inimeste igapäevases elus ja töös vaatamata jõupingutustele neid vältida. Heast meeskonnast võib olla kerge rääkida, kuid elus tuleb ikka aeg-ajalt konflikte ette
evakueerida. 2014. aastal oli kogu maailmas üle 40 relvastatud konflikti (neist 39 olid riigisisesed konfliktid) , mis puhkesid maakera 27 kohas. Relvakonfliktide ohvrite koguarv oli veidi üle 100 000 inimese. 2008. aasta alguses registreeriti maailmas kokku 21 relvastatud konflikti. Neist konfliktidest vaid üks, Iraagis, loeti rahvusvaheliseks, kõik teised olid oma loomult kodusõjad või ühe riigi territooriumil juhtuvad poliitilised konfliktid koos relvastatud kokkupõrgetega. Enamik mainitud konfliktidest leiab aset riikides, mida nimetatakse nõrkadeks riikideks (fragile state) või läbikukkunud riikideks (failed state). 2014.aastal allkirjastatud relvarahulepingute arv oli 10.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool R14KÕ1 KONFLIKTID MEESKONNAS Referaat Õppejõud: Mõdriku 2014 SISUKOR SISSEJUHATUS............................................................................................................4 1KONFLIKTI DEFINITSIOON....................................................................................5 2KONFLIKTIDE TEKKIMINE....................................................................................6 2
negatiivseid ja halvustavaid märkusi ning samas võib ka klient meeskonnale liigseid nõudmisi esitada. Kui olukorda koheselt ei lahendata võivad tagajärjena tekkida pingestatud suhted, raisatud aeg ja kehv töötulemus. Tihtipeale on inimestel teatud takistused suhteprobleemide lahendamise teel, milleks võivad olla hirm konflikti ees, suutmatus mõista, et sul on probleeme kolleegidega ja usk, et probleem laheneb ise. Inimesed peaksid tunnistama, et konfliktid on elu osa ja nendega tuleb tegeleda edaspidise heaolu tarvis. Sageli ei pruugita arugi saada, et on tekkinud konflikt, ei mõisteta miks kaastöötajatega suhted on pingestatud või teisena ei tunnistata enese süüd ja arvatakse, et pingsates suhetes on alati süüdi teine osapool. Probleemid suhtluses võivad tekkida ka sellest, et inimesed püüvad muuta teist osapoolt ja nad ei mõista, et peaks keskenduma selle asemel suhtluse muutmisele (Harvard 2010, 17).
Konfliktid Lahkhelid ja vastuolud on inimeste tööalases tegevuses tavaline nähtus. Konflikt on lahkheli, mille tulemusena tekkiv pinge ajendab osapooli üksteise vastu tegutsema. Töökonflikti tekkepõhjuseks võib olla rahuloematus organisatsiooni eesmärkide või nende saavutamise viisidega. Tulemus oleneb suurel määral vaidlevatest isiksustest ja nende oskusest argumenteerida oma seisukohti. Organisatsioonides on konfliktid vältimatud, sest seal põrkuvad kokku erinevad huvid. Mõnel juhul võib konflikt kasvada väga ulatuslikuks. Ühe uuringu põhjal kulutavad juhid keskmiselt 20% oma tööajast konfliktide lahendamisele. Konfliktidega paremaks toimetulekuks peab juht oskama neid analüüsida ja leida võimalike lahendusvariantide hulgast sobivama. Inimese sisekonflikt 1. Valiku tegemine kahe võrdselt meeldiva eesmärgi vahel (nt ahvatlevad töökohad). 2
“Põlvkondadevahelised konfliktid” Elis Aren Maailm on täis konflikte, mõned on suuremad ja mõned on väikemad. Kõige suuremaks saaks pidada põlvkondadevahelisi konfilkte. Seda võib jälle suureks probleemiks pidada, nt vanemad 200 aastat tagasi ja vanemad 20 aastat tagasi, täiesti erinev maailmavaade ja elu. Eelduseid on sellele palju, põhjuseid võib olla mitu, tagajärgi võib olla seega veel rohkem. Miks nad siis on nii igikestvad? Põhjus võib olla ka selles, et elu oli erinev. 200 aastat tagasi oli jälle sõda, aga 20 aastat tagasi ei olnud ja lapsed ja 20 aastased umbes, pole seda asja kogenud. Mõni on sellest saanud mingi trauma ja räägib sellest oma lastele ja siis nii edasi ja edasi. On inimesi, kes jääb seda lihtsalt uskuma ja on jällegi neid, kes reaalselt ei usugi siukest asja üldse. Mõni mõtleb kohe, et ah, elan oma elu ja kui juhtub siis juhtub. Vabalt v...
Põlvkondade vahelised konfliktid Kindlasti on igalühel tulnud ette konflitke oma vanemate või vanavanematega. Kas siis riietuse või käitumise tõttu. Kõik see võib tuleneda sellest kui erinevatel ajastutel oleme me elanud ja kui erinevad on meie vaated seetõttu praegu. Üheks suurimaks põhjuseks võibki olla suur vanusevahe. Nt. meie vanavanemad, nemad ei saa aru miks meie nii käitume, miks oleme koguaeg netis ja käime riides nii kohatult. Selle tõttu võib olla ka palju ütlemist. Kõik tuleneb aja vahest, kui nemad olid meie vanused ei suutnud nemad ettegi kujutada, et tulevikus võiks keegi kanda selliseid riideid, nemad on leppind lihtsa riietusega ja alati rahul olnud. Samuti on vanematel inimestel rohkem kogemusi. Nt. suhete poolest, tihti peale saavad noored haiget kuna on kiirustanud suhtega ja lõpptagajärjel võibolla sellest vanematega rääkides nad ütlevad tihti peale, "usu mind, mul on sellega kogemusi". ...
: 2017 2 . , , . , .. 40 . - , .. , (6 ). . , . , , . , , . , . . : , , , , . 3 ................................................................................................................................. 2 ............................................................................................................................... 3 ..................................................................................................................................... 5 1. .....................................................................................
5) ajalooline pärand, nt kolonialismi ja Külma sõja perioodil toetasid välised jõud teatud regioonides/riikides ühtesid gruppe teiste 6) identiteedi küsimused 2. Mis on relvastatud konfliktide tagajärjeks? Inimesi sureb tunduvalt rohkem. Halvimatel juhtudel kaotavad võimaluse haridusele terved põlvkonnad, sest negatiivne mõju jõuab riigi tasandile, misjärel väheneb riigi võime tervise- ja haridusteenuseid pakkuda. Relvastatud konfliktid piiravad toidu ja joogivee kättesaadavust. Peale selle koormavad konfliktid tervishoiusüsteemi: nõudlus tervishoiu järele suureneb, ent arstid kaovad (põgenevad, surevad), varustus ja rahastamisvõimalused kahanevad. Sotsiaalmajanduslik mõju on pikemaajalisem nii peredele kui kogukondadele. Resursside kaotus, raskendavad pere edasist toimetulekut ja süvendavad vaesust. Mõju tuntakse ka konfliktipiirkondade naabruses, eelkõige põgenike sissevoolu ja sellest tuleneva
Tavaliselt peetakse konflikti negatiivseks nähtuseks, mida iga hinna eest vältida üritatakse. Mis on konflikt? Konflikt - kui lahkheli või arusaamatus, mille tulemusena tekib pinge, mis ajendab osapooli üksteise vastu tegutsema Konfliktiks peab olema vähemalt kaks osapoolt Konfliktide tüübid Akuutsed konfliktid enamasti kordumatud,ootamatud, uued, puuduvad olemasolevad lahendused Kroonilised konfliktid pidevad, korduvad,enamasti peegeldavad struktuuri vigu Latentsed konfliktid konflikt võib pikka aega kulgeda varjatult enne kui muutub nähtavaks, kuid võivad jääda varjatuiks, neid suruvad alla sotsiaalsed struktuurid. Põhjust ja tagajärge on kerge segamini ajada Kuidas konfliktidega toime tulla? Konfliktide põhitõed: Ükski konflikt ei lahene iseenesest Iga lahendamata vana konflikt genereerib uusi konflikte Konfliktid võivad olla põhjustatud: Erinevast informeeritusest- Konflikti osapoolte erinevast
.7 7. KONFLIKTI LAHENDAMISEKS VAJALIKUD OSKUSED......................7 8. KONFLIKT ON LAHENDATUD........................................................7 KOKKUVÕTE....................................................................................8 KASUTATUD KIRJANDUS..................................................................9 SISSEJUHATUS Konfliktide eest ei ole me keegi kaitstud. Neid võib tekkida erinevates kohtades ja olukordades. Seetõttu valisin referaadi teemaks konfliktid ja nende lahendamine. Kuna ise tunnen, et endal võiks see omadus parem olla. Kirjutades sellel teemal ja püüdes aru saada miks konfliktid tekivad loodan, et saan ka paremini hakkama nende lahendamisega. Kuna ükski konflikt ei lahene iseenesest kirjutasin ka lühidalt konfliktide lahendamise viisidest. 1. MIS ON KONFLIKT? Inimeste vaheline suhtlemine ei kulge mitte alati ladusalt ja takistusteta, küllaltki sageli tuleb ette vastuolusid ja tülisid
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool JA12KÕ Maarja Kiisk KONFLIKTID, LAHENDAMISE VÕIMALUSED Õpimapp Õppejõud: Anu Leuska, MA Mõdriku 2014 SISUKOR Igapäeva elus tuleb meil kokku puutuda paljude erinevate inimestega ning oleks naiivne arvata, et meie suhted on alati pilvitud. Mõned konfliktid võivad olla piisavalt tõsised ohustamaks suhte püsimist vähemalt seni kuni neid pole lahendatud. Kahjuks ei ole
1 Konflikti eskalatsioon.........................................................................................21 4.2 Eskalatsiooni põhjused.......................................................................................23 4.3 Eskalatsiooniastmed........................................................................................... 23 4.4 Konfliktitsükkel..................................................................................................25 4.5 Lahendamatud konfliktid................................................................................... 26 5. KONFLIKTIDE LAHENDAMINE.....................................................................26 5.1 Konfliktidiagnostika ja konstruktiivne vastandumine........................................26 5.2 Konfliktikäitumise stiilid....................................................................................28 5.3 Lepitamine konfliktis...................................................................
Millest tekivad põlvkondadevahelised konfliktid? Iga põlvkond erineb kuidagi ja millegi poolest eelmises põlvkonnast ja ka järgnevast põlvkonnast. Vahel isegi läheb põlvkondade vahel nii sõjaks, et tekivad konfliktid. Aga millest siis tekivad põlvkondadevahelised konfliktid? Saab midagi ette võtta, et neid ei tekiks nii palju ? Vaadeldes tänapäeva noori inimesi läbi vanemate inimeste, siis kohe on näha ka erinevusi. Vanemad inimesed ikka mõtlevad, et nemad nii ei teinud nagu tänapäeval tehakse. Konfliktid tekivad juba varases eas. Nagu näitkes juba siis, kui nooruk jõuab puberteedini. Emad-isad on põhiliselt hädas, et noored, 13-15 aastased, on öö läbi kusagil väljas ja vanemad ei tea sellest midagi. Siis tekivad
.........................................3 Mis on konflikt? ....................................4 Maailmakonfliktid .................................5 Konfliktid sõprade vahel.........................6 Konfliktide tüübid ja põhjused................7 Konfliktide lahendamine..........................8 Kokkuvõte................................................9 Sissejuhatus 2 Antud referaadis käsitlen teemat ,, Konfliktid ja nende lahendamine ". Teema sai valitud seetõttu, et kuna ise olen suhteliselt vähe konflikte kogenud, siis see tundus huvitav teema ning eesmärgiks on ennast rohkem harida ning täna, mil maailmas on tohutult erinevaid konflikte nii riikide ja inimeste vahel, tundus see teema täiesti minu. Referaat lahkab erinevaid konflikte ja tülisi, nende algeid, kuidas nad kulgevad ning milline võiks olla/milline peaks olema lõpplahendus. Kasutatud on peamiselt oma pead ning ka internetiabi on
Konfliktid 1920 aastatel 1. Konflikt 1923 Prantsusmaa ja Saksamaa vahel. Põhjuseks oli see, et Prantsusmaa viis oma väed Ruhri tööstuspiirkonda. Ruhri kivisöebasseinid. 1922 oli selge, et Saksamaa ei suuda maksta reparatsioone. Metallurgias tekkisid rahutused. Sekkus Rahvasteliit. Prantsusmaa toob väed välja, tööstus vähenes. 2. Konflikt 1923 Soome ja Rootsi vahel, konflikt ei läinud sõjaliseks. Konflikti põhjuseks oli Ahvenamaa. Tahtsid ühineda Rootsi kuningriigiga. Hakati arutama seda Rahvasteliidus. Ahvenamaa sai autonoomia. Konflikt lahenes. 3. Konflikt 1924 Poola ja Leedu vahel, põhjuseks oli Vilniuse linn. Linn kuulus Poolale ja Leedukad tahtsid seda endale. Sõjaline konflikt. Vilniusest sai Kaunase asemel uus pealinn. Saksamaa 1920 aastatel Majandusolukord oli peale sõda väga kehv. Saksamaal oli kart...
ei ole sõdade algatamine vaid sõdade vältimine. Riigid on omavahel loonud mitmeid organisatsioone sõdade vältimseks nagu näiteks NATO ja ÜRO. Tänu sõdadele arenes meeletult ka sõjatehnika. Arvatavasti sooviksid kõik riigid oma relvi katsetada reaalses olukorras, et näha nende tõhusust. Kindlasit tekiks ka olukord, kus üks riik muretseb endale järjest tugevamat sõjatehnikat selleks, et teist riiki üle trumbata. Selline käitumine põhjustab pingeid ja võivad tekkida konfliktid. Eesti on kindlast olnud eeskujuks mitmetele Lääne-Euroopa riikidele sellega, et on oma sõdurid Iraagist välja toonud. Sõjad tulevikus ei lõppe enne kui ME ISE EI LÕPETA SÕDIMIST.
KONFLIKTID PEREKONNAS. ARMUKADEDUS, PETTUMUSED, KÕRVALSUHTED. LAHUTUS. K. Anissimova, O. Lihhatsova Konfliktid perekonnas. · Elus on sageli meeldi inimesed võitlevad ebakõlad omavahel ja nad ei jõua kokkuleppele. Ja siis on konfliktid. · Konflikt on huvide, vajaduste või vää rtushinnangute kokkupõrge. · Igas perekonnas on oma konfliktid. · Tavaliselt konflikt võib olla mitu põhjust: · ebakõlad · rahalisi vajadusi · kõrge enesehinnang abikaasa · kodused mured · Intiimsed mured · · Armukadedus. ·Üheks konflikti põhjuseks on armukadedus. ·Armukadedus on inimeste tundmus, ka seisund kellegi (ja või) millegi suhtes. ·Armukadedus võib olla normaalne ja ebanormaalne(sundmõtetega,psühholitiline ) · · Armukadeduse põhjused: · Hirm kaotada kallimale · Ebakindlus,et partner sulle meeldib
Taimed ja ehitised kooskõla ja konfliktid Allikad Liisa Sekavin TTÜ Tartu Kolledz 2011 1. Anu- Kristin Tara. 2008. Kuidas parandada õhukvaliteeti siseruumides? http://www.bioneer.ee/eluviis/tarbimine/aid-1570/Kuidas-parandada-%C3%B5hukvaliteeti- siseruumides- Artikkel põhineb Nasa läbiviidud uuringutel taimede õhufiltreerimise omadustest siseruumides. Kirjeldatakse põgusalt uurimust ning tuuakse välja tulemused. Tuuakse välja palju konkreetseid taimi. 2. Estella Taimekujundus OÜ. Taimed ja vesi muudavad kontori troopiliseks talveaiaks. http://www.taimekujundus.ee/Artiklid/a9.htm Lühike artikkel talveaedade kohta. Toob välja erinevaid võimalusi talveaedade kujundamisel nagu näiteks basseinid. Samuti sisaldab fakte taimede vajaduste kohta...
10.16 2. Arutlus Euroopa tulevikust+ "Euroopa Liit jaguneb tulevikus tõenäoliselt kaheks"/John Playle/Postimees/30.10.17 3. Arutlus Eesti alkoholi poliitikast+ "Aidake eelarve täis juua"/Olaf Suuder/Postimees/16.11.17 4. Isiklik tsitaadikogumik Koostas: Getlin Vain Klass: 12.a Juhendaja: Anu Kell Tallinn 2017 Konfliktid ja kohandumised. Nõukogude aja Eesti kunst (19401991) (Kumu näitusesaalid, kuraator: Anu Allas) Näitus kujutab 20. sajandi keskpaiga ja teise poole Eesti kunsti oma vaatenurgast, mis on tihti mõjutatud II maailmasõjast tulevnevatest konfliktidest. Nõukogude võim nägi kunsti ja kunstnike ühiskonnas teisiti kui oli seda teinud sõjajärgne Eesti Vabariik. 1940. aastate lõpus ja 1950
,,Seitse Venda" Aleksis Kivi 1. Konflikt toimus seitsme Venna Timo, Lauri, Juhani, Eero, Aapo, Tuomas ja Simeoni, ning Tuokola poiste vahel. Vennad hakkasid kirikukooli minema, et seal lugema õppida. Kui vennad kõndisid, lähenes neile Toukola poiste parv, kuid kaugeltki mitte nii viisakalt ja heatahtlikult, nagu jukolased ootasid. Nad olid võrdlemisi vintis ja neil tuli nüüd tuju vennakeste kulul pisut nalja heita ning laulsid neile laulu. Laulus pilkasid nad seitsme venna laiskusest, ning seda kui rumalad nad on. Seitse venda hoidsid end algul küll tagasi, aga nende ja Tuokolaste vahel plahvatas kaklus, kui üks tuokolane jooksis Juhanist mööda, ning rebis temalt aabitsa käest. Jukolased väljusid sellest võitjatena ja Tuokolased palusid armu. Selle tulemusena said nad koha kätte näidata Tuokolastele. Jukolased saavutasid sellest ainult head, kuna nüüd oli...
IISRAELI RIIK REFERAAT 1 IISRAELI RIIK heebrea Joonis Iisraeli lipp Joonis Iisraeli vapp Iisrael on riik Aasias Vahemere rannikul Lähis-Idas. Tema piirinaabriteks on Jordaania,Süüria, Liibanon ja Egiptus ning piiratud autonoomiaga Palestiina1. Ajaloolist Jeruusalemma nimetatakse ka Kolme Usu Linnaks. Õlimägi, Ketsemani aed mäe jalamil ja lummavad vaated linnale. Via Dolorosa- tee, mida mööda Jeesus kõndis Kolgata mäele, mis päädib Püha Haua Kirikuga. Vana-Jerusalemma peatänav cardo- juudi kvartal. Yad Vashem (Iisraeli põhimemoriaal juudi holokaustile Teise Maailmasõja ajal), Holokausti muuseum ja Iisraeli muuseum, kus lisaks ajaloolistele ja kultuurilistele eksponaatidele leidub Picasso, van Gogh'i ja Rodin'i töid. Olulisimad kohad kristlastele: Oliivide mägi, Via Dolorosa, Hauakirik. Templimägi, mis on püha paik nii kristlastele, moslemitele kui ka juutidele, Al Aqsa mosee, mis on ...
· Minategelase roll oli olla raamatu autor, st raamat koosnes tema enda mälestustest, kuuldud juttudest seoses marslaste sissetungiga. · Minategelane mõjutas teose sündmustikku halvemuse poole: Ta tappis kirikuõpetaja. Rääkis oma teadmistest silindrite arvu kohta, mis tekitas mõnes põgenikus paanikat. · Paremuse poole: Ta viis Leatherhead'i oma naise, kes pääses seetõttu surmast. Konfliktid · Tegelastevaheliste konfiliktide ja tegelaste siseheitluste põhjused: Marslaste eest põgenemisel tekkinud: teadmatus, hirm, nälg, tahtmine ellu jääda. Inimesed ei suutnud tekkinud pingest üle olla. Kõige ebasümpaatsem tegelane · Kahurväelane: Väga negatiivse mõtlemisega. Unistas enesele võimatutest tegudest. Oli endast liialt heal arvamusel, arvas, et on võimekam kui tegelikult. Ilmnesid vaimuhaiguse tunnusmärgid.
saavad, ei purune suhe, vaid areneb edasi. Kuid palju on elust enesest võimalik võtta näiteid, kui saavad kokku inimesed, kes on sarnaste iseloomujoontega, nt mõlemad väga aktiivsed, seltskondlikud ja jutukad, ei tule reeglina suhtest midagi välja, sest osapooled nö lämmatavad teinetest oma jutu ning tegudega. Sobivad pigem inimesed, kes üksteist tasakaalustavad. Kuid kui saavad kokku kaks ideaalselt sobivat inimest, võivad ka nende vahel tekkida konfliktid ja arusaamatused. Naise ja mehe abielulise rahulolematuse peamiseks põhjuseks on seksuaalsuhetes tekkinud probleemid, seda võib seletada selliselt, et intiimsuhete probleemidest on enamikel inimestel raske rääkida, või mingil põhjusel nad väldivad seda. Kõige rohkem ohustavad seksuaalsuhteid harjumus ja tüdimus. Paraku on lihtsamaks osutunud nende probleemide tõttu partneri vahetus kui tuua olemasolevasse suhtesse uut pööret.
Essee Kuidas koolis konfliktidega toime tulla Tänapäeval ühiskonna tundub kõik pealtnäha täiuslik ja veatu, kuid nii see pole. Üha rohkem tekib arusaamatusi ja möödarääkimisi, mis toovad endaga kaasa suured ja keerukad konfliktid. On tööalaseid konflikte, perekonna ringis tekkivaid konflikte, sõprade ja sõbrannade vahel tekkivaid konflikte. Koolis võivad konfliktid tekkida nii õpilaste vahel, koolitöötajate ja õpilaste vahel kui ka koolitöötajate end vahel. Lihtsamalt öeldes konfliktid tekivad seetõttu, et tunneme kellegi vastu kadetust või viha, oleme masenduses või hirmul, tunneme end ahistatuna. Konfliktid on saanud meie ühiskonnas üheks vältimatuks osaks. Kui me ei suuda neid õieti lahendatud, võib see endaga kaasa tuua laastavaid tagajärgi. Nii ka koolis, meie õppeedukus
See võib tekkida teie ja töökaaslaste vahel ja võib ette tulla teie kui teenindaja ja mõne kunde vahel. Me ei taha mingil juhul konflikti sattuda ja väldime seda iga hinna eest. Meie käitumine on just niisugune, milles jaanalindu on koguaeg süüdistatud: pistame pea liiva alla, lootes niiviisi probleeme vältida. Sageli läheb probleem sellest aina hullemaks ja mis kohe algul oleks lahendatav, muutub tõesti pööraseks, võib-olla lausa lahendamatuks. Konfliktid peab ju miskit moodi lahendama. Mida kiiremini need lahendatakse, seda kergem kõigile asjaosalistele. Lihtsus ja isikupära Kõik abivahendid ei sobi sugugi igaühele. Me oleme üpris erinevad- muuhulgas on meil erisugused ajuprofiilid- ning seetõttu teeme tööd ja koostame tegevuskava erinevalt. Seepärast kasutab igaüks just talle sobivaid, isikupäraseid abivahendeid. Tähtsaid lähtekohti oma töö organiseerimisel ja abivahendite leidmisel on teha seda
teada konflikti lahendamise põhimõtteid. Inimesed peavad teadma, millal ja kuidas kuidagi käituda. Tavaliselt peetakse konflikti negatiivseks nähtuseks, mida iga hinna eest vältida üritatakse. Tegelikult aga võib konflikt viia uute paremate lahenduste juurde. Konflikti vältimine, enda tunnete pidev allasurumine- tavaliselt mingit lahendust kaasa ei too ja võib hoopiski põhjustada suuremaid vihapurskeid. Seetõttu tuleks meelespidada, et ka konfliktis on kaks poolt- hea ja halb. Kuna konfliktid on paratamatud, siis tuleks meil õppida nendega võimalikult hästi toime tulema. Mis on konflikt? Tänapäeva närvilises ja stressirohkes ühiskonnas kohtame kõikjal pidevalt erinevaid konfliktsituatsioone, olgu need siis kliendi ja teenindaja, vanema ja lapse, kolleegide või sõprade-tuttavate vahel tekkinud. Mis on üldse konflikt? Seda võib defineerida kui verbaalset või füüsilist kokkupõrget kahe üksiku indiviidi või inimgrupi vahel. Tavaliselt peetakse
Maailma rahvaarv kasvab ohtlikult suureks Rahvastiku arv hakkas kiirelt kasvama 18. sajandil tänu meditsiini arengule ning elutingimuste paranemisele. Esimene miljard inimesi täitus maakeral 1804. aastal, teise miljardi täitumiseks kulus pärast seda 123. aastat, kolmanda miljardi täitumiseks vaid 33. aastat. Kuue miljardi piiri ületas maailma rahvaarv 1999. aastal. Peale seda on rahvaarv iga aasta plahvatuslikult kasvanud. Maailma rahvaarvu suurenemine toob kaasa palju probleeme, mis seab ohtu terve inimkonna elu ja arengu. Rahvaarvu kasv on põhjustanud suuri sotsiaalseid ja majanduslikke probleeme - toidu puudus (arengumaades), ülerahvastumine ja -linnastumine, tööpuudus, suurenev majanduslik ebavõrdsus, suurenev nõudlus loodusvaradele, jäätmete ladestamise probleem jne. Rahvaarv tõuseb eriti kiirelt arengumaades. Sellel on mitmeid põhjuseid, nagu näiteks arengumaades on naised põhiliselt kodus ...
Sisukord Tutvustus Tegelased Sündmustik Sisukokkuvõte Mõtlemapanev näide tekstist Lemmiktegelane Tegelastevahelised konfliktid Kõige ebasümpaatsem tegelane Hinnang Soovitus Teiste lugejate arvamus Tutvustus Pealkiri Elu algab täna Autor Sass Henno Ilmumisaasta 2006 Trükitud Tallinna raamatutrükikojas Toimetaja Andres Sule Korrektor Maris Makko Kujundaja Villu Koskaru Tegelased Peategelane minategelane, kes räägib oma elu pöördepunktist (asjalik, sõbralik, kohati naiivne, jutukas, abivalmis) Elina minategelase tüdruksõber (kena, sõbralik, julge, jutukas)
Õppejõud: Mõdriku 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................3 1MIS ON KONFLIKT?..........................................................4 1.1Konflikti tüübid..................................................................4 1.2Konflikti tunnused..............................................................5 2MILLEST TEKIVAD KONFLIKTID?........................................7 3KUIDAS LAHENDADA KONFLIKTE?.....................................8 KOKKUVÕTE....................................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................11 SISSEJUHATUS Konfliktid on meie elust üks paratamatu osa. Konflikt on olukord, mida inimesed enda ellu hea meelega ei oota, kuid juba konflikti keerises olles üritatakse väljuda sellest võimalikult valutult
Maailma areng 20. sajandil 20. sajandi alguses oli maailm veel väga Euroopa-keskne ja nägi eelnimetatud sajandi hakul palju muutusi nii ühiskondlikus elukorralduses kui ka teaduses. See, et Euroopa riike peeti maailma arengu ja protsessi vundamendiks, lubas eurooplastel dikteerida maailmas sündivat ja andis põhjenduse paljudele tolleaegsetele avastustele. Sel ajal usuti, et inimene on saamas maailma peremeheks ning inimkonna saavutused tundusid igaveste ja pöördumatutena. Kas tegelikkuses on need uskumused ennast tõestanud? Kas tõesti baseeruvad ka tänapäeva teadused ja üldised väärtushinnangud just Euroopas 20. sajandi alguses tekkinud tõekspidamistel? Darvinistliku evolutsiooniteooria kohaselt võis inimkond degenereeruda ning see tekitas osades inimestes pessimistlikke meeleolusid. See avaldus omakorda antisemitismi tugevnemises Euroopa eri paigus: Viinis, Pariisis, Peterburis ja ka mujal. Pa...
Paarisuhte mittetoimimise võib põhjustada ka armukadedus. Armukadedus on emotsionaalne reaktsioon, mis tekib, kui suhet tuntakse ohustatuna. Kui inimene usub, et partner on pühendunud ainult temale ning pole huvitatud kellestki teisest peale tema, siis armukadedust ei teki. Armukadedaks võib muutuda ka ainuüksi niimoodi mõtlemisest. Armukadeduse kogemist mõjutab suhte kvaliteet. Seda võivad põhjustada näiteks sagedased konfliktid või emotsionaalne kaugenemine. Armukadeduse tundmisele aitab kaasa ka madal enesehinnang. Armukadeduse tunnet on raske alla suruda. Partneriga tuleks rääkida sellest, mis tema käitumise juures häirib ja miks. Tõsine konfliktiallikas ja väljakutse on abikaasa truudusetus. (Ülaltoodud materjal on õpikumaterjal) Isikutevaheliste konfliktide tekkepõhjusteks on näiteks olukorra erinev tajumine: kui inimene on millegi
Miks on Aafrikas nii palju kriisiolukordi ja konflikte ning kuidas neid ületada? Enne esimest maailmasõda oli Aafrika aladel vaid kolm sisuliselt iseseisvat riiki: Etioopia, Liibüa ja LAV. 1922. aastal kuulutati sõltumatuks kuningriigiks Egiptus, mis oli enne Suurbritannia võimu all. Teised Musta Mandri alad olid jagatud põhiliselt Suurbritannia, Prantsusmaa, Belgia ja Portugali vahel. 1951. aastal algasid Aafrika maad iseseisvuma, mis lõi kohe üles palju kriisiolukordi ja konflikte. Vaatamata emamaade vastuseisule, sai koloniaalimpeeriumide lagunemisest ja uute sõltumatute riikide tekkimisest Mustal Mandril pöördumatu protsess. Kuna Eesti ka on olnud võõravõimu all siis nõustun sellega mida Musta Mandri riigid üritasid. Kõigil on õigus olla vaba ja seda nad ainult soovisid, kuid need tõid kaasa ka suuri konflikte. Samuti on halb süüdistada lääneriike, kes olid nad okupeerinud või siis vallutanud, kuna se...
KONFLIKTIDEGA TOIMETULEK KOOLIS Aine konspekt Konflikt on lahkheli, kokkupõrge, vastuolu. Indiviidide, gruppide vastandlike, kokkusobimatute tegevuste ,,põrkumine" erinevate huvide tõttu. On olemas sisemised ja välised konfliktid. See, kui tähtis on eesmärk ning kui tähtsad on suhted teistega, määrab ära käitumise konfliktis. Sisemised konfliktid vastuolu on inimese väärtuste, vajaduste, arvamuste ning tema reaalse või kujutletava käitumise vahel. Sisemine konflikt tekib siis, kui inimene peab tegema ebasoodsaid valikuid, kui ta tunneb, et ei saa oma vajadusi rahuldada või eesmärke saavutada. Sisemiste konfliktidega kaasnevad negatiivsed emotsioonid ning emotsionaalsed seisundid nagu hirm, ärevus, kurbus, kõhklemine või viha. Sisekonfliktist vabanetakse sageli kas läbi projektsiooni või ratsionaliseerimise.
Kuna usk on nende jaoks kõige tähtsam, teevad nad selleks kõik, et seda kaitsta. Selline vastastikune tegevus põhjustab konflikti pikaajalise kestvuse. Kuid see vaenulikkus ei piirdu riigitasandiga. Näiteks hiljuti ründas muslim sõjaväe vormiriietses noormeest ja tappis ta. Muslimiusku meest motiveeris see, et poiss kandis sõjaväe riietust ja tema arust võis ta muslimeid varasemalt tappa. Seega võib seda pidada kättemaksu olukorraks. Ma arvan, et konfliktid mida põhjustab religioon on vanamoodsed ja põhjustatud vanadel uskumustel. Need ei lähe ajaga kaasa, võid dikteerivad reegleid, mis kunagi võisidki kehtida, kuid mitte tänapäeval. Kõik me näeme progressi 21-ses sajandis, mil tehnoloogia muutub päevast päeva vaid paremaks ja keerulisemaks. Kahjuks arengut inimeste käitumismudelis näha ei ole. Me ei ole arengus jõudnud oma esivanematest kaugele- lahkarvamused siiamaani viivad konfliktideni
USA VÄLISPOLIITIKA 1970.AASTATEL Majandusprobleemid: *Nafta hind tõusis 4x, vähenes ettevõtete tulu ning osad suleti. Riigile ei laekunud makse *Riigitulu vähenes, algas dollarite juurde trükkimine, mis põhjustas inflatsiooni *Tööstuses vähenes tootmine *Elanike seas süvenes pessimism Poliitilised skandaalid: *1971-tuli ilmsiks, et USA valitsus ja sõjavägi olid parlamendile valetanud VIETNAMI sõda õigustades *1974-Watergate- Tuli ilmsiks valimiskampaania ajal kui vabariiklaste kandidaat R.Nixon pealtkuulata demokraate; Nixon kartis tagandamist ning astus tagasi KUUBA RAKETIKRIIS(1961-1962) Põhjused: *1959- Castro diktatuur; koostöö NSVL-iga *USA vastumeelsus NSVL liitlase tekkimisel enda lähinaabruses Kulg: *Castro riigistas USA ettevõtted *USA ei ostnud Kuubalt enam suhkurt *Aprill 1961- Saatis USA väljaõpetatud pagulased Kuubale aga said võitluses haledalt lüüa *NSVL paigutas Kuubale KESKMAARAKETID *USA avastas raketid ning teav...
................................................................................................ 2 1.Emily Jane Bronte................................................................................................................ 3 2. Loomingu üldiseloomustus.................................................................................................. 5 3. Lühiülevaade teose sisust................................................................................................... 6 5. Konfliktid ja teose peaidee.................................................................................................. 8 6. Peamised tegelased.......................................................................................................... 10 7. Stiil.................................................................................................................................... 13 8. Minu arvamus teosest..................................................................................
Tallinn 2013 Teooria Inimeste koondumise organisatsioonidesse tingivad sotsiaalsed ja materiaalsed põhjused. Kuna ühe inimese vaimsetest ja füüsilistest võimetest alati eesmärgi saavutamiseks ning Väliskeskkonnast tingitud takistuste ületamiseks ei piisa, vajatakse sageli paljude inimeste koostööd. Konfliktid organisatsioonis Konflikti tekkimise paratamatus suhetes on see, et inimesed arenevad erinevalt ja tajuvad maailma asju erinevalt. Sageli inimesed arvavad, et väiksed konfliktid lahenevad iseenesest või unustatakse. Tegelikkuses jääb lahendamata konflikt inimese teadvusse kui oluline informatsioon ja alateadlikult tekitab suhetes järgselt uusi konflikti. Konfliktide lahendamine Konflikti lahendamisel tuleb meeles pidada, et ükski konflikt ei lahene iseenest, iga lahendamata konflikt genereerib uusi konflikte ja iga lahendamata konflikt kerkib esile konfliktide taustal. Lahendamisel on neli võimalust: 1 Suhted jäävad heaks ja probleem laheneb
· organisatsiooni paindlikkuse suurenemine; · motivatsioon; · konflikti minimeerimise otsekontaktide tõttu; · koordineerimiseelised; · ettevõtte hea sisekliima. Meeskonnaorganisatsiooni puudused: · ajakulu, kulud; · kompromisside oht, pikad diskussioonid; · kompetentsi ja vastutuse piiritlematus; · vähemuse (kelle ettepanekuid ei võeta arvesse) pingeseisund; · üksikute kaastöötajate domineerivus; · konfliktid grupis; · meeskonnaliikmete suurem koormatus meeskonnaistungite tõttu. 12) Milline erinevus on juhil ja liidril? Eestvedamine on midagi enamat kui korralduste jagamine. See on protsess, mille käigus juht mõjutab töötajaid töötama ühiste eesmärkide nimel. Kuigi juhi ametist tulenev võim peaks alluva tööle rakendama, on sellele lisaks vajalik ka soov juhile järgneda. Peale juhi mõiste on kasutusel ka liidri mõiste
1948-52 Marshali plaan - USA andis majandusliku ja tehnilist abi. Külm sõda oli kommunistide ja demokraatia (lääne) vastasseis (kõik elu valdkonnad). Polnud otsest sõjategevust aga võideldi ja võisteldi majanduslikult, poliitikas jne. Võidurelvastumine. Mõjuvõimu suurendamine III-maailma riikides. 1949 - NATO (vastastikune abi sõja korral). 1952 - Euroopa Söe- ja Terasühendus (majanduslikkoostöö). VLO (NSVL'i versioon). Hiinas juurutati kommunism. Raudne eesriie. 3. Külmasõja konfliktid: - Uued piirid (inimesed pidid ümber asuma) - Raudne eesriie (NSVL eraldas rigid muust maailmast) - Stalin üritas kehtestada Euroopas kontrolli - Järelandmised lääne poolt (ei tahtnud uut konflikti, see tekitas Stalinis julgust) - Trumani doktoriin (USA pidi toetama vabu rahvaid, kes olid surve all) - Marshalli plaan (majanduslik ja tehniline abi Euroopa USA'lt) - Võidurelvastumine (toodeti järjest rohkem relvi)
Raamatututvustus Liivika Koobakene Võru Gümnaasium 12.d 2017 “Stepihunt” ➔ Autor: Hermann Hesse ➔ Ilmumisaasta eesti keeles: 1993. Tõlkinud Mati Sirkel. ➔ Kirjastus: Kupar ➔ Originaali esmane väljalase: 1927. Eesti keeles 1973. ➔ Seosed autori elu ja isiksusega, eneseotsingud. ➔ Hesse üks tuntumaid teoseid. Inspiratsioon romaani kirjutamiseks ➔Elus läbielatu- abielulahutused ➔Meeleheide ➔Üksildus ➔Enesetapumõtted ➔Eneseleidmine ➔Kunstihuvi ➔Teised kirjanikud,muusikud, nt Goethe, Novalis, Mozart- ka raamatutegelase lemmikud. ➔Tundelised, sügavad, kogenud kirjeldused. Sündmustik ➔1920ndad, maailmasõjajärgne aeg, linnakeses Saksamaal. ➔Eessõna korteriomaniku vennapojalt- nägemus Harryst. ➔Üürib korterit pööningul. ➔Harry hingeseisundi kirjeldus, eluviisid. ➔Miks Stepihunt? ➔Maagiline teater. Sissepääs mitte igaühele. ➔Raamat tänavalt “Traktaat Stepihundist. Mitte ihaühele.” ➔Lubadus 50selt enesetapp teha. ➔Kohtub...
Külm sõda Kolmandas Maailmas Külm sõda oli 5. märtsil 1946 Churchilli kõnega alanud konfliktide ja võidukatsumuste jada kahe üliriigi, Ameerika Ühendriikide ja Nõukogude Liidu ning tema liitlaste ja satelliit-riikide vahel, mis vältas ligi 45 aastat ning lõppes Nõukogude Liidu lagunemisega. Võib öelda, et kõige enam said seda vastuolu tunda Kolmanda Maailma vähearenenud riigid, mis tihti ei olnud otseselt asjasse segatud, kuid mille abil mõlemad üliriigid üritasid pidevalt oma ülimust vastase suhtes näidata. Kui jaapanlased 1945. aastal Koreast lahkusid, läks põhjaosa Nõukogude Liidu ja lõunaosa USA alla. 1948. aastaks oli tekkinud kaks vastandlikku riiki, mida toetas 1950. aastal puhkenud sõjas kumbki üliriik oma sõjalise jõuga. Kolm aastat kestnud pideva verevalamise tulemusena stabiliseeriti rinne, mis kulges mööda 38. laiuskraadi. Selle konflikti mõjusid on tunda ka tänapäeval, sest 19...
Üht-teist konfliktidest Igapäevaelus tuleb meil kokku puutuda paljude erinevate inimestega ning oleks naiivne arvata, et meie suhted on alati pilvitud. Mõned konfliktid võivad olla piisavalt tõsised ohustamaks suhte püsimist vähemalt seni kuni neid pole lahendatud. Kahjuks ei ole mingeid võlunippe, mis probleemid olematuks muudaks. Küll on aga meil endil hea tahte puhul võimalik konfliktid tulemusrikkalt lahendada. Mida kujutab endast üldse konflikt? Väga üldiselt võiks konflikti defineerida kui lahkarvamust või arusaamatust, mille tulemusena tekib pinge, mis ajendab partnereid üksteise vastu tegutsema. Konfliktiks peab olema vähemalt kaks osapoolt ja valdkonnad, kus nende huvid kokku puutuvad. Mis on arusaamatuste taga? Lühidalt öeldes ressursid, millest kõigile ei piisa ning erinevused vajadustes, väärtustes, hoiakutes, huvides või eesmärkides
Televisioon on näts silmadele Televisioon on muutunud lahutamatuks osaks meie elus. See ei ole ainult meelelahutus, vaid see on muutunud ka hobiks. Telekat vaadates saab erinevaid emotsioone, need võivad olla head, aga samas ka halvad. Sellepärast on ka filmidel ja saadetel erinev roll televisioonis komöödia naerutamiseks ja draamad tõsistele küsimustele ja tähelepanu juhtimiseks. Telerit võib pidada segavaks faktoriks, milleta paljud end päriselus lõbustada ei oska. Televisioon tekitavab sõltuvust. Telerivaatamine saab alguse varases lapsepõlves. Vanemad ei leia aega lastega mängimiseks, selle asemel pannakse nad televiisori või arvuti ette. Mida aeg edasi, seda rohkem sellesse kiindutakse. Televisioonil on ka häid külgi. Vaadates võõrkeelseid saateid, õpitakse mingil määral neid keeli. Kindlasti on sellest tulevikus kasu, sest võõrkeel on omakorda tuttav. Televisoon on meie elu mugavamaks ...
Kuna maailm muutub üha enam interneti sõbralikumaks, meedia domineerib ja ajakirjadus manipuleerib, siis info levib see läbi kiiremini, kuid samuti on väga palju väärat informatsiooni, mida inimesed tõlgendavad iga üks isemoodi. Internet on koht, kus inimene saab avaldada oma arvamust läbi virtuaalse müüri, mis tähenab, et isikul on võimalus jääda anonüümseks ja kajastada täpselt seda mida pähe tuleb ja sageli tekivad ühiskonna ja inimeste vahel konfliktid. Ühiskond ei suuda tagada ja pakkuda kõigile ühiskonna gruppidele vajaminevat informatsiooni, kas siis läbi interneti, läbi meedia vahenduse või läbi ajakirjanduse, kuna ühiskond ei ole tasakaalus (arengumaad, arenenudmaad). Palju on vaesust, töötust, mis mõjutab inimese rolli ühiskonnas. Tänapäeva maailmas sõltub, aga väga paljustki internetist, meediast ja ajakirjandusest, kui informeeritud ja teadlik oled oma õigustest, kohustustest ja muutustest
veelgi. Ettekujutustest õest ja vennast võib saada reaalsus. Suurt rolli mängib vanusevahe kahe lapse vahel, sest kui vahe on kuus aastat, siis võib neid lapsi võrrelda kui erinevaid indiviide, need lapsed ei võistle üksteisega tähelepanu pärast kuigi palju ega pea mänguasju jagama. See, milliseks kujuneb side õdede-vendade vahel, sõltub enamasti sellest, kuidas vanemad oma lapsi kohtlevad. Mõnikord ei kujune õdede-vendade vahel kunagi head suhet, selle asemel tulevad konfliktid armukadeduse pärast. Kui õed ja vennad on täiskasvanueas pidevalt vaenujalal, on selle põhjuseks tavaliselt see, et vanemad on neile lapseeas erineval määral tähelepanu pööranud. Laps, kes tunneb, et teda on vanemate poolt tähelepanu ja armastuse osas ebaõiglaselt koheldud, käitub ta ka vastumeelselt õe või vennaga. Lapsepõlv jääb ning sellest ei saa üle ega ümber. Erinevad tunded võivad seostuda lapsepõlvega, näiteks solvumine
Kongo DV pagulased Marie Truus, Katre Kahu, Laura Anett Leonidov 11.klass Kongo Kongo Demokraatlik Vabariik on riik Kesk-Aafrikas. 1908–1960 kandis nime Belgia Kongo, 1971–1997 Zaire (eesti keeles ka Sair). Kongo DV piirneb Kongo Vabariigi, Kesk-Aafrika Vabariigi, Lõuna-Sudaani, Uganda, Rwanda, Burundi, Tansaania, Sambia ja Angolaga. Miks on kongolased muutunud pagulasteks? Nad on saanud piinamis- ja vägivallaohvriks. Neil on raskelt haigeid inimesi, kellel pole koduriigis ravivõimalusi. Naised ja lapsed on jäänud ilma kaitseta. Pagulased ei saa oma seniselt varjupaigariigilt kaitset. Neil ei ole ühtegi muud valikut turvaliseks eluks. Konfliktid M23- mässajad moodustasid oma sõjaväe, hakkasid riigi vastu tegutsema, kuna polnud riigi rahulepinguga rahul. Tapsid inimesi, naiste vägivald, tagajärjeks oli inimeste põgenemine. Vallutasid Goma (2012), kus elas üle mi...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
