Üks paljudest põhjustest mis võib tülli ajada. See on kindel näide sellest, kui erinevad on meie mõttemaailm. Kõige õudsam ongi see, kui te noored kasvavad oma vanevanematest praeguse ajastu harjumuste tõttu lahku. Enam ei tehta koos asju, ei käida kuskil ja ei veedeta üksteise seltsis aega. Kui ema tuleb sinuga õhtul rääkima, kuidas koolipäev läks ja sa oled nii internetti süvenenud, et ei tee sellest väga väljagi võib tekkida järjekordne konflikt, miks ei suuda olla internetist eemal ja minna õue jalgpalli mängima, sõpradega otse suhtlema, mitte läbi interneti. Õnneks olen mina üks nendest noortest, kes ei istu päevadläbi netis, vaid mul on elu ka väljaspool seda.
Põlvkondade vahelised suhted Mida aeg edasi, seda suuremaks muutuvad erinevused põlvkondade vahel. Olgu siis asi elukommetes, põhimõtetes või käitumises. Sellele on väga palju erinevaid põhjuseid, näiteks erinev kasvatus ja ühiskonna normid. See, mis tundub meile praegu elementaarne, võis vanavanematele täiesti ettekujutamatu olla. Sellepärast tekivad aina suuremad erinevused põlvkondade vahel ja see võib tuua endaga kaasa kaugenemist. Kuid millest siiski on põhjustatud nii suured erinevused? Tuleb tihti ette olukordi, kus vanemad põlvkonnad kritiseerivad nooremaid ja vastupidi. Küll ei meeldi vanematele noorte riietusstiil või noorematele vanemate põlvkondade kinnisus uutele asjadele. Kui näiteks meil, noorematel, on kombeks magada nädalavahetuseti nii kaua, kuni vähegi und on, siis neil, vanematel, oli tavaks ärgata koos päikesetõusuga ja hakata tööle. Harjumuste ja tavade muutmine on alati raske ja sellepä
Mida tähendab fingerprintimine. See on mikrosatelliitse kordus DNA määramine. Mikrosatelliidid on kiiresti muteeruvad mittekodeerivad DNA lõigud, mis koosnevad tandeemselt korduvatest nukleiididest. Kuna nad muteeruvad suhteliselt kiiresti, siis populatsioonid erinevad korduste arvu poolest. Esmalt koguti üle Aafrika eri elevantide fecest, eraldati sealt DNA ja määrati referents proovid. Seejärel eraldati spetsiaalse meetodiga salakaubana konfiskeeritud elevandiluust DNA ja võrreldi mikrosatellitide korduseid referntsiga. Genotüüp = organismi geenide (alleelide) kogum Fenotüüp = organismi tunnuste kogum Monohübriidne = kahe erineva homosügoodi ristamine (erinevad tunnused) Vastastikune ristamine (retsiprookne) = tunnused vahetatakse ristamiseks erinevatel sugupooltel (kui tulemus ei muutu, siis tunnus ei ole seotud sooga) Dihübriidne ristamine = ristatakse kahe tunnuse suhtes erinevaid homosügoote F1 x F1 ristamine: Mendel avastas, et tunnus, mis ei avaldunud I põlvko
KLASSIKALINE GENEETIKA 1. Kas tütarkromatiidid on geneetiliselt identsed vi ei ja miks? On, sest nad tekkisid replikatsiooni tulemusel (samad geenid, samad alleelid). 2. Kas homoloogilised kromosoomid on geneetiliselt identsed vi ei ja miks? Ei, sest üks on saadud isalt ja teine emalt. 3. Millisteks osadeks jaotub rakutsükkel? Interfaas (G1, S, G2), profaas, metafaas, anafaas, telofaas (meioosi puhul jagunemisi 2). 4. Mis on mitoosi bioloogiliseks funktsiooniks? Organismi kasv, mittesuguline paljunemine, hävitatud rakkude asendamine; geneetiliselt identsete tütarrakkude saamine. 5. Mis on meioosi bioloogiliseks funktsiooniks? Geneetilise materjali ümberkombineerimine suguliselt sigivatel organismidel. 6. Miksa on mehed geneetiliselt kaitstud, naised aga mitte? Geneetiline konsultatsioon. Naistel munarakkude eellasrakkude arv määratud juba sünnihetkel ja elu jooksul neid juurde ei moodustu, seega vib sinna kuhjuda kikvimalikke mutatsioone. Meestel uute spermatosoidide moo
http://www.tymri.ut.ee Õppetöö Geneetika 1 1. Sissejuhatus geneetikasse. Klassikalise ja molekulaargeneetika kujunemine. Geneetika tänapäeval: rekombinantse DNA tehnoloogia; genoomide sekveneerimine; globaalne geeniekspressiooni uurimine, geenikiibid. Kaasaegse geneetika rakendusalad; geneetika ja meditsiin (haigust põhjustavad mutatsioonid geenides, geeniteraapia, molekulaarne diagnostika); geneetika kaasaegses põllumajanduses; organismide kloonimine. Geneetika väärkasutused: eugeenika; lõssenkism. 2. Reproduktsioon kui pärilikkuse alus. Rakk kui elusorganismi ehituskivi. Eukarüootne ja prokarüootne rakk Kromosoomid. Rakutsükkel, selle toimumist mõjutavad kontrollpunktid. Raku jagunemine mitoosi teel. Raku jagunemine meioosi teel. Meioosi häired. Meioosi evolutsiooniline tähtsus. Gameetide moodustumine erinevatel organismidel: oogenees; spermatogenees; sugurakkude moodustumine taimedel. 3. Mendelism: pärilikkuse Ã
Kordamisküsimused 1. Geneetika põhietapid 1.1. Eelteaduslik periood Geneetika eelteaduslikule perioodile on iseloomulikud üksikud õiged ja objektiivsed tähelepanekud, mida varjutavad aga tol ajal massiliselt levinud spekulatsioonid ja filosoofilised targused. · Hippokrates (V-IV saj. ema.) - lapsed arenevad algmetest, mis tekivad kogu kehas. Selle tõttu sarnanevad lapsed vanematele ja omandatud tunnused päritakse. Pärilikkust võivad mõjutada isegi mõtted. Seisukoht tuntud pangeneesi hüpoteesina. Darwin arendas seda omandatud tunnuste päritavuse põhjendamiseks (gemmulad). · Demokritos (V-IV saj. ema.) - inimeste võimed arenevad peamiselt harjutamise, mitte kaasasündinud eelduste tõttu. Koos Empedokelesega preformatsiooniprintsiibi pooldaja ja propageerija. · Pythagoras (V saj ema.)  isaslooma kehas (närvid, aju jne.) tekkiv fluidum koituse ajal kondenseerub emasloom
spermatogeneesi käigus toimub palju rohkem rakujagunemisi kui oogeneesis. Mutatsioonide absoluutarv sõltub lookuse pikkusest. Mutatsioonikiiruse määramiseks kasutatakse kogu genoomi sekveneerimist või sugupuu- uuringuid. Mutatsioonikiirust võib väljendada terve genoomi, ühe lookuse või ühe aluspaari kohta. ajaühikuks võib olla DNA replikatsioonitsükkel (mittesuguliselt paljunevad), põlvkond või aasta. Suguliselt paljunevatel eukarüootidel on tavaliselt mutatsioonikiirus avaldatud põlvkonna kohta. prokarüootidel või pärmil on mõtteks mutatsioonikiirust mõõta raku jagunemise kohta. 9. Milline on erineva kohastumusliku mõjuga mutatsioonide sageduste põhimõtteline jaotus kohastumusliku mõju skaalal letaalne-kahjulik-neutraalne-kasulik? Millise mõjuga mutatsioone on enim ja kuidas seda lühidalt seletada?
kogu hingest . Me kanname lühikesi seelikuid, avaraid toppe ja katkiseid teksaseid. Kuid kui me kanname seda vanavanemate juuresolekul, siis saame me kindlasti moraali osaliseks. Moraal on kindlasti sellest, kuidas enne riides käidi ja mis juhtub, kui sa nii riides käib ehk mis haiguse sa endale saad. Me kõik teame, et enne ei olnud palju riideid, mille vahel valida. Kanti seda, mida poodidest saadi. Seelikud olid põlvedeni, särgid polnud avarad ja teksased olid täiesti terved. Kuid meie põlvkond on rikastatud stiilidega. Iga inimene väljendab ennast kuidas tahab. Suurem osa inimesi väljendab oma tundeid ja läbielamisi riietega. Nagu näiteks goothi stiili kandvad inimesed. Need inimesed on ilmselgelt läbi elanud palju asju või tunnevad nad, et neile ei pöörata piisavalt tähelepanu. Me elame tehnikaajastus, meil on arenenud mobiiltelefonid, arvutid, telekad ja palju muud. Vanasti seda kõike ei olnud. Vanavanemad ei tee vahet nutitelefonil ja tahvelarvutil
annaabi.ee 
10 punkti
~ 1 leht
321 laadimist
11 arvamust 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid