Maailma areng 20. sajandil (0)

Maailma areng 20. sajandil
20. sajandi alguses oli maailm veel väga Euroopa-keskne ja nägi eelnimetatud sajandi hakul palju muutusi nii ühiskondlikus elukorralduses kui ka teaduses . See, et Euroopa riike peeti maailma arengu ja protsessi vundamendiks , lubas eurooplastel dikteerida maailmas sündivat ja andis põhjenduse paljudele tolleaegsetele avastustele. Sel ajal usuti , et inimene on saamas maailma peremeheks ning inimkonna saavutused tundusid igaveste ja pöördumatutena. Kas tegelikkuses on need uskumused ennast tõestanud? Kas tõesti baseeruvad ka tänapäeva teadused ja üldised väärtushinnangud just Euroopas 20. sajandi alguses tekkinud tõekspidamistel?
Darvinistliku evolutsiooniteooria kohaselt võis inimkond degenereeruda ning see tekitas osades inimestes pessimistlikke meeleolusid. See avaldus omakorda antisemitismi tugevnemises Euroopa eri paigus : Viinis, Pariisis, Peterburis ja ka mujal. Pandi alus geneetikale kui teooriale ja avastati organismis pärilike omaduste materiaalsed kandjad . Neid mõlemaid avastusi kasutasid hiljem suurjuhid, Hitler ja Stalin , et luua üliinimest, mis neil paraku ei õnnestunud. See kõik pani aga aluse tänapäevastele geenitehnoloogia katsetele ja pärilike haiguste ravi leidmisele.
Sigmund Freudi psühhoanalüüs oli jällegi teistmoodi avastus, mis samuti on mõjutanud maailma arengut alates selle väljatöötamisest. Freud väitis, et inimese tegusid määrab tegelikult tema alateadvus, mis koosneb peamiselt allasurutud seksuaalsetest fantaasiatest. See pani omakoda aluse kunsti muutumisele alateadlikuks. Tekkis sürrealism, mille üks mainekemaid esindajaid oli Salvador Dali. Freudi psühhoanalüüsi edasiarendatud variatsioone kasutatakse siiani kurjategijate motiivide selgitamiseks ja nende käitumisportreede loomiseks.
Isegi mood ja üldine linnapilt olid asjad, mida dikteeris Euroopa 20. sajandi alguses. Pariisis asendati gaasilaternad elektrivalgustusega ja igal pool üha enam leviv elektrivalgustus muutis linnades öö päevaks. Valgusreklaamid, mis on inspireerinud paljusid kunstnikke ja kirjanikke, sünnitasid erilise suurlinnamiljöö. Kuid selles valdkonnas oli ka erandeid . Esimsed pilvelõhkujad tulid nimelt Chicagost, mis asus küll Euroopast kaugel, kuid omas siiski suurt tähtsust linnapildi kujundamisel ka mujal maailmas.
Muutused toimusid ka ühiskondlikus valdkonnas. Üha enam hakkasid maailmas pead tõstma naisõiguslased ja seda just eriti esimese maailmasõja ajal ning sellele järgneval perioodil. Euroopas hakkas kasvama valimisõiguslike naiste hulk. Alguse sai see 1906. aastal Soomes ning 1913. aastal said ka Norras naised valimisõiguse. Peale I maailmasõda andsid ka paljud teised riigid naistele valimisõiguse. Saksamaal ja Poolas juba 1918. aastal, USA’s 1920. aastal. Selle kõik põhjustas arvatavasti naiste kasvav tähtsus ühiskonnas ja nende endi aktiivsus, mida nimetati sufražettide liikumisteks. Kindlasti oli oma osa ka I maailmasõjal, mille ajal olid naised need, kes pidid tegema ära kõik tööd, mis varem olid meeste õlul. Nad töötasid kaevandustes ja tehastes väiksema palga eest kui nende mehed seda teinud olid. See aitas kaasa võrdsete õiguste saavutamisele meestega ning tõi endaga kaasa traditsioonilise peremudeli drastilise muutumise.
Sõda tõi endaga kaasa kohutavaid mälestusi, mis süübisid rindel olnud inimeste mällu, põhjustades väärtushinnangute muutumist või nende eemaldumist ühiskonnast. Sõjas osalenud põlvkonda nimetati “kadunud sugupõlveks”. Nende seast kerkisid esile mitmed kirjanikud , kes kujutasid sõjaaegseid koledusi ja oma nägemust nendest . Kuni tänapäevani mõjutavad nende tööd lugejaid ja annavad edasi tolleaegset ühiskonna ängistust ning viha mõttetu sõja vastu. Paljud neist on isegi koolides kohustusliku kirjanduse nimekirjas, nagu näiteks E. M. Remarque ’i “Läänerindel muutuseta”.
Tõesti, 20. sajandi algus oli suurte muutuste ja konfliktide aeg. Ning just sellisest ajast on meil ka tänapäeval palju õppida. Enamus tolleaegseid teaduslikke saavutusi on jõudnud meieni , küll muudetud ja edasi arendatud kujul, kuid aluse on need siiski saanud just nimelt sellest ajast. Muutunud kunst ja kirjandus eksisteerivad tänapäevani mõjutades kunstitarbijaid. Elekter , mis läks 20. sajandi alguses laialt kasutusse on tänapäeval asi, ilma milleta ei kujutaks enamus maailma inimesi oma elu ettegi. Naised on jõudnud meeste varjus olemisest eneseteostamiseni ning tänapäeval on juba peaaegu saavutatud täielik võrdõiguslikkus. Kõik mälestused, mis on säilinud sellest ajast on hinnatud ning nendega arvestatakse ka tulevaste otsuste tegemisel. Kõige selle põhjal julgen väita, et euroopalikud väärtused ja teaduse edusammud on tõepoolest aluse pannud hilisemale maailma arengule ning eelkõige mõjutanud seda just positiivses suunas.