Miks on Aafrikas nii palju kriisiolukordi ja konflikte (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

76

doc

Aafrika ajalugu

evolutsiooniteooria, progressiidee etc, mis mõjutasid ka Aafrika-Euroopa suhteid. Progressi all mõistetakse tihti peamiselt tehnoloogia, aga ka kultuuri arengut ja sellest tulenes koloniaalajastul müüt, et Troopilisel- ja Lõuna-Aafrikal puudub ajalugu – selle ütles lõplikult välja Hegel. Ta väitis, et aafriklased pole andnud mingid erilist panust inimühiskonna ajalukku. See seisukoht mõjutas pikka aega suhtumist teisesusse ja Aafrika ajaloo uurimisse. Sellest kujunes ka üldlevinud mõttekäik, et see on ideaalne paik eurooplastele, kuhu tuua tsivilisatsioonitõrvikut ja teha ajalugu. 19. saj Aafrika ajalugu eriti ei tuntud – need teadmised, mis olid olnud keskajal, olid moondunud. Kui varem oli tuntud Lääne-Aafrike suuri impeeriume nagu Ghanat ja Malid, siis 19. saj olid need teadmised suuresti unustatud. Levinud oli ka arvamus, et ajalugu pole, kui seda pole kirjalikult üles märgitud. Kiri ja suuline pärimus

Ajalugu

3

odt

AJALOO kt kordamine

tagakiusamine. Sajad tuhanded haritlased, Hiina Kommunistliku Partei tegelased ning tiigitöötajad kuulutati vaenlasteks. Osa neist tapeti, teised vangistati, tagandati töökohtadelt, saadeti maale ümberkasvatamisele või pandi koduaresti. Tagajärg: Kahe aasta jooksul suutis Mao kõrvaldada kõik võistlejad ning tema isiklik võim muutus erakordsedlt suureks. 4)Millised muudatused Hiina ellu tõi Deng Xiaopingi valitsemisaeg 1970ndail? Miks neid muutusi tehti? 1.Turumajanduslike põhimõtete rakendamine kommunistliku partei poliitilisel juhtimisel. 2.Maal saadeti rahvakommunistid laiali ja edendati üksikmajapidamisi. 3.Tööstuses tehti põhipanus olmetehnika tootmisele. Sellega seoses muudeti linnased ettevõtted iseseisvateks majandusüksusteks, mis tegutsesid turumajandus põhimõtete alusel. Neid muutusi tehti, et Hiina muuta mõne aastakümnega võimsaks suurriigiks. 5)Hiina valitsuse suhted demokraatiaga. (lk 64)

Ajalugu

5

doc

1949-2003

- Taastada demokraatia ning anda riigiohjad üle vabalt valitud riigivõimule. MILLISEID MEETODEID NAD OMA EESMÄRGI SAAVUTAMISEKS RAKENDASID?- Igasuguse poliitilise teisitimõtlemise mahasurumine, demokraatlike vabaduste piiramine ning seaduslikkuse eiramine. TABEL LAD-AMEERIKA RIIKIDE ARENGUTEEDE KOHTA- RIIK- 1)Argetiina, 2)Tsiili, 3)Nicaragua. AEG- 1)1946-1982a.2)1973-1980a.3)1970a. DIKTAATOR- 1)Juan D.Peron,2)A.Pinochet,3)D.Ortega. ÜMBERKORRALDUSED- 1)Kehtestas diktatuuri, mis viis ellu palju reforme.2)turumajanduslikud ümberkorraldused,3)kehtestati diktatuur, parlament saadeti laiali. DEMOKRAATLIKULE TEELE ASUMINE-1) 1982 kaotades Suurbr-le.2)1980 vabad valimised Pinochet. 3)1980 vabad valimised D.Ortega. SARNASUSED- Kõik riigid said diktatuuri võimu alt ära ja kõigis riikides tehti vabad valimised. ERINEVUSED- kõikides riikides toimusid eri ümberkorraldused. MIKS ON PALJUDE TÄNAPÄEVA LAD-AMEERIKA PROBLEEMIDE LAHENDAMINE KEERULINE?-

Ajalugu

3

docx

Kordamisküsimused ajalugu ptk 9, õp lk 10-36

1) Kes otsustasid pärast Napoleoni purustamist Euroopa saatuse üle? 1814-1815. aastal kogunesid Euroopa valitsejad Viingi kongressile, et taastada Euroopas ,,rahu ja kord" . Kongressil valitses üldine soov asjad panna paika nii nagu need varem olid olnud. Austriat esindanud diplomaadi Metternichi juhtimisel, lepiti kokku põhimõtetes, mis pidid taastana suurriikide üksmeele ja restauratsiooni ning tõkestama revolutsiooniliste vaadete levikut. Nii palju kui võimalik, anti võim tagasi endistele kuningatele ja nende troonipärijatele. Lepiti kokku, et edaspidi tagavad Euroopas rahu neli suurriiki: Suurbritannia, Venemaa, Austria ja Preisimaa. 2) Mida Viini kongressil otsustati? Kongressil anti endistele kuningatele ja nende troonipärijatele tagasi võim, mis ei pidanud arvestama rahva huvidega. Taastati Bourbonide dünastia võim Prantsusmaal, Hispaanias ja Napolis, Habsurgid said tagasi oma valdused Itaalias

Ajalugu

22

docx

Maailm kahe maailmasõja vahel

Rahvasteliit pidi haarama kõiki maailmariike ning pidi tegelema otseselt sõja ja rahu küsimustega, et riikidevahelisi tüliküsimusi mitte lasta sõjaks kasvada, eesmärgiga tagada maailmas riikidevaheline rahu, julgeolek ja territoriaalne puutumatus. Rahvasteliidu põhikirja peamine autor oli Ameerika president W. Wilson. Ometi Ameerika Ühendriigid ei astunud Rahvasteliidu liikmeks. Ladina-Ameerika riikidest liitusid Rahvasteliiduga vähesed, Aasias ja Aafrikas olid siis vaid mõned iseseisvad riigid. Rahvasteliit jäi peamiselt Euroopa riikide organisatsiooniks ja neistki polnud mitte kõik riigid kogu aeg selle liikmed. Saksamaa astus liikmeks 1926. a. ja lahkus sealt 1933. a. Samal aastal lahkus ka Jaapan. Itaalia astus liidust välja 1937. a. ja NSV Liit, kes oli vastu võetud 1934. a., heideti välja 1939. a. Rahvusvahelise elu üks sõlmprobleeme 1920. aastatel oli Saksamaa reparatsioonide küsimus,

Ajalugu

12

docx

Esimese maailmasõja lõpp - Teise maailmasõja algus

Rahvusvaheline olukord 1918-1920. 1918. lõppes I maailmasõda. Antandi riigid saavutasid võidu Keskriikide üle. Sõlmiti kokkuleppeid, et riikidevahelised tülid laabuksid. Sõjategevus lõppes Compiégne'i vaherahuga. Püsivate rahulepingute sõlmimiseks kutsuti kokku Pariisi rahukonverents. Sõjasüüdlaseks kuulutati Saksamaa, kes pidi loovutama maid ja tasuma reparatsiooni. Sakslastel keelati omada tugevat armeed. Saksamaa ei mõistnud, miks nemad sõjasüüdlaseks tembeldati ning nad soovisid kaotust tasa teha. Pariisi rahukonverentsil loodud poliitiline korraldus sai nimeks Versailles' süsteem. Peale rahulepingute sõlmimist selgus, et riikide vahel on veel erimeelsusi. Vältimaks riikide vahelisi sõdu, loodi Rahvasteliit, kuhu võisid kuuluda kõik maailma riigid. Täielikult jäi sealt välja vaid USA. Pariisi rahukonverents. 1918.aastal sõlmiti Compiegne vaherahu

Ajalugu

28

docx

I ja II maailmasõda

saj lõpul ja 20. saj algul - šovinism – inimesed pidasid enda rahvust paremaks kui teisipäev - imperialism – suurriigid püüdsid saavutada mõjuvõimu kogu maailmas - kolooniad – suurriigid hõivasid omale kolooniaid arengumaadeks odava tööjõu ja tooraine eesmärgil; asumaade rajamine, eesmärgiks saada toorainet (Prantsusmaa, Suurbritannia, Saksamaa) o 3 suurimat koloniaalriiki:  Suurbritannia – Aafrika, Aasia  Prantsusmaa – Aafrika, Aasia  Saksamaa – Aafrika - Euroopa kesksus – 20. saj alguseks olid pea terve maailm Euroopa mõjuvalduses; euroopalike ideede levik (demokraatia, eraomanduslik majandus, isikuvabadus) Tehnika Majandus Ühiskondlik elu Konveiertootm Transporditeenuste ja –liinide areng Töölisklassi kujunemine ja

Ajalugu

41

docx

Ajalugu: imperialism kuni külm sõda

Jaotus: ● Saksa: Leedu, Lääne-Poola ● Vene: Soome, Eesti, Läti, Ida-Poola, Bessaraabia Allkirjastasid: ● Molotov (NSVL välisasjade rahvakomissar) ● Ribbentrop (Saksa välisminister) NSVL ja Saksa sõpruse- ja piirileping 28.sept.1939 Jaotus: ● Saksa: Lääne- ja Kesk-Poola ● Vene: Soome, Läti, Eesti, Leedu. Bessaraabia Poola allveelaev Orzel Eestis -> venkud lasevad Metallisti põhja -> vastastiku abistamise leping (Baaside leping) Aasia, Aafrika, Ladina-Ameerika ● Ms vaid Lähis-Ida piirkonnas ● Tooraine ja toidukaupade tarnija, sõdurid ja tööjõud -> said jõukamaks ● Rahvasteliidu mandaatsüsteem - muu riik saab hallata ala, kuni ala on ise valmis end valitsema ● 1921 Washingtoni konverents - USA/UK/JAP/FRA saarevaldused Vaikses ookeanis, suurriikide tasakaal Jaapan ● Tänaseni keisririik ● Läks maailmasõtta, et saada rohkem mõjuvõimu, laiedada alasid

12. klassi ajalugu

Kommentaarid (0)