TARTU ÜLIKOOL Gaythel Kukk PEREKRIIS Referaat Tartu 2016 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Perekriis – mis see on?.......................................................................................................4 2. Perekriisi põhjused ............................................................................................................5 3. Laps perekriisi ajal............................................................................................................6 4. Kuidas kriisiga toime tulla?..............................................................................................7 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................8 Sissejuhatus Sõna „kriis” tuleb kreekakeelsest sõnast (krisis), mis tähendab ootamatu
TARTU ÜLIKOOL Gaythel Kukk PEREKRIIS Referaat Tartu 2016 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Perekriis mis see on?.......................................................................................................4 2. Perekriisi põhjused ............................................................................................................5 3. Laps perekriisi ajal............................................................................................................6 4. Kuidas kriisiga toime tulla?..............................................................................................7 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................8 Sissejuhatus Sõna ,,kriis" tuleb kreekakeelsest sõnast (krisis), mis tähendab ootamatut mu
REFERAAT Perekriis Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................... ...........................3 1. Perekriis - mis see on ?............................................................................4 2. Perekriisi põhjused............................................................................... ...........5 3. Laps perekriisi ajal...................................................................................... .....6 4. Kuidas kriisiga toime tulla?......................................................................7 Kasutatud kirjandus....................................................................................... .............8 Sissejuhatus Sõna ,,kriis" tuleb kreekakeelsest sõnast (krisis), mis tähendab ootamatut muutust, otsustavat pöö
detailid hiljem. Polükroonilise ajakäsitluse korral tehakse mitut asja korraga. Suhted on olulisemad, kui ülesande õigeaegne täitmine, sellest tulevad viivitused ja hilinemised. Pole täpseid plaane ega kavasid. Isegi kohtumised võivad olla kokku lepitud ühele ajale, muudatusi tehakse viimasel hetkel, mis ei meeldi monokroomilise ajakäsitlusega inimestele. Ei räägita kaotatud ajast, sest inimesed ja suhted on tähtsamad. Vesteldakse mitme inimesega korraga + tehakse mitut asja korraga. Perekond on alati esikohal, siis sõbrad, ning nende mõlemate probleemid. Polükroon.töötajad hindavad kestvaid töökohti, kus edutamised on subjektiivsed ja põhinevad suhetel. Äris ajale rõhku ei panda, peaasi et panna alus tugevatele suhetele. Ärialane kokkuleppe peab olema hea ja hea välja nägema. 5) Puudutused Puudutused on kõige varajasem sotsiaalse kommunikatsiooni vorm, mida me kogeme. See varajane kogemus
Tartu Kutsehariduskeskus Toiduainete tehnoloogia osakond Kristina Tepper PEREKONNAÕPETUS Konspekt Juhendaja Helve Kooser Tartu 2011 1. PEREKOND, LEIBKOND, ABIELU VORMID 1.1. Perekond Perekond on lähedaste ja üksteisest sõltuvate isikute kooslus, kes jagavad teatud väärtusi, eesmärke, ressursse ja vastutust otsuste suhtes nagu ka kohustust üksteise suhtes. Funktsionalistlik käsitlus võtab omaks perekonna definitsiooni, mis rõhutab perekonna tegevusi ja nende mõju ühiskonna struktuuri säilitamiseks, millest perekond on omakorda üks osa. Perekond on abielul või veresugulusel põhinev väike grupp, mille
diktatuurid – ühiskonnal oli mingil hetkel sellist lahendust vaja). Tagasiside Igapäevakeeles tagasiside = ütle mulle, mida sa minust arvad Süsteemiteoorias: iga süsteem on nagu must kast (perekonnad ei saa ise aru, kuidas nad toimivad). Süsteemi toimimise väljundist sidestatakse tagasi infot, kuidas süsteem toimib (kas peab midagi muutma või mitte). Ümbritseva keskkonna tagasiside tajumine tagab, et perekond kohaneks mingis sotsiaalses kontekstis paremini. On raske tajuda, mis on mingis sotsiaalses kontekstis OK. On erinevad vahendid, saamaks aru, milline käitumine on OK ja milline mitte (teatud sorti ajakirjandus seab norme mingite sotsiaalsete gruppide kohanduva käitumise kirjeldamiseks). Kui toimimine vastab ettekirjutustele, on tagasiside OK olen kohandunud. Tagasiside alusel saab hinnata toimetulekut perena. Peegli valimine on oluline toimetulekuviis
Inimeseõpetuse kursus ,,Perekonnaõpetus" 2011 Õppekirjandus ,,Perekonnaõpetus. Inimeseõpetuse õpik gümnaasiumile." Margit Kagadze, Inger Kraav, Katrin Kullasepp Koolibri 2007 Perekonnaõpetuse teemad Perekond Püsisuhe Abielu Lapsevanemaks olemine Laps Kodu ja argielu Perekonna majanduselu ja õigus Küsimused Mis on perekond? Miks on perekonda vaja? Millised on perekonnatüübid? Perekonna funktsioonid. Perekonna areng muutuvas ühiskonnas. Miks on perekonda vaja? Perekonda kuulumist ja peretunde olemasolu on inimene tähtsustanud läbi sajandite. Perekonda on mõistetud erinevalt, aga just perekonnast, kuhu inimene sünnib, on olulisel määral sõltunud see, kelleks ta saab, kes teda elus toetab, millised on tema kohustused ning õigused. Ja seda mitte ainult lapsena, vaid ka täiseas.
SEKSUOLOOGIA JA SEKSUAALKASVATUS 08.09.2008 Seksuoloogia on teadus, mis käsitleb ja uurib inimese sugulisi suhteid, hõlmab soo jätkamisega seoses olevaid bioloogilisi, füsiolooglisi, psühholoogilisi, meditsiinilisi, sotsiaalseid, juriidilisi, pedagoogilisi ja filosoofilisi probleeme. Seksuoloog isik, kes uurib või praktiseerib seksuoloogia valdkonnaga seonduvat (60% paaridest esineb seksprobleeme). Seksuoloogia funktsiooniks on tagada inimese seksuaalne tervis, s.o võime - nautida seksuaalelu - saada soovitud lapsi - kontrollida seksuaalkäitumise vastavust ühiskondlikule ja isiklikule moraalile - mitte tunda põhjendamatut hirmu, häbi või süütunnet seksuaalsusega seonduvates küsimustes ja olla vabad eelarvamustest Seksuaalpatoloogia meditsiiniline seksuoloogia valdkond, käsitleb seksuaalfunktsioonide häireid Seksuaalpsühholoogia psühholoogia valdkond, uurib seksuaalkäitumise põhjusi psühholoogilisest aspektist lähtudes Multidistsi
Kõik kommentaarid