Ti (titanium)- kunstlik puusaliiges, tuumajaamade torustikud Cu (copper)- elektrikaablid, Lihtsad metallid (poor metals) Valentselektronid paiknevad p-allkihis. Lihtsate metallide sulamis- ja keemistemperatuur on madalam kui uleminekugrupi metallidel. Nende elektronegatiivsus on suurem, nad on pehmemad.Kuigi lihtsate metallide hulka kuuluvad ka germaanium, antimon ja poloonium, peetakse neid tihti metalloidideks ehk poolmetallideks. 4. Metallide kristallstruktuur. Kristallivõred. Polümorfism, isomorfism. Kristallivore tuubid: Primitiivsed ehk lihtsad (primitive, simple)- aatomid paiknevad ainult voreelemendi solmpunktides (tippudes) Ruumkesendatud (body-centered)- lisaks voreelemendi tippudes olevaile aatomeile paikneb uks aatom voreelemendi sees diagonaalide solmpunktides Tahkkesendatud (face-centered)- lisaks voreelemendi tippudes olevaile aatomeile paiknevad aatomid iga tahu keskel diagonaalide solmpunktides Põhitahkkesendatud (base-centered)- lisaks
Pb, Pt, Snα; kompaktne heksagonaalvõre (H12): Beα, Cd, Coα, Crβ, Mg, Tiα, Zn Kristallvõre tüübid Ruumkesendatud kuupvõre K8 (BCC) Nt. Fe, C-teras, W, Cr Kristallvõre tüübid Tahkkesendatud kuupvõre K12 (FCC) Nt. Al, Ni, Cu, Pb, Au, Ag, Pt, austeniitne roostevaba teras Kristallvõre tüübid Kompaktne heksagonaalvõre H12 (HCP) Nt. Zn, Mg, Ti, Co, Be POLÜMORFISM JA ISOMORFISM Polümorfism - metalli või mittemetalli erinevate kristallivõrede esinemine. Tuntumaks näiteks võib tuua raua ja titaani Isomorfism- erinevate metallide kristallivõrede samakujulisus. Isomorfsete ainete kristallivõredel on ligilähedased võreperioodid, aatomi raadiused. Näide: Ag ja Au- mõlema väärismetalli kristallivõre on K12 (tahkkesendatud kuupvõre), aatomi raadius R=0,144nm ja võreperiood a=0,408nm AG ja AU – mõlema väärismetalli kristallvõre
suunatud neile, kes sellest aru saavad. Märk on alati märgisüsteemi osa. Füüsiline märgi puudumine on samuti märk ja kannab mingit tähendust (nt. liiklusmärgi puudumine teel). Märgisüsteem on märkide komplekt koos nende kasutamise reeglitega. Märgisüsteeme kasutavad kõik organismid. Iga märgisüsteem on mingi suurema süsteemi osa. Kogu universum on tõlgendatav märkide kogum. Kõige levinum märgisüsteem on keel. 6. Keel ja kõne. Invariant ja variant. Isomorfism ja homomorfism. Saussure: Keel on märgisüsteem, aga kõne ei ole. Keel koosneb märkidest. Kõne on nende märkide definitsioon. Keel on kõige universaalsem märkide süsteem. Keel, erinevalt kõnest, on objekt, mida on võimalik uurida eraldi. Keeleteadus mitte ainult, et võib mööda minna teisi keeletegevuse elemente arvestamata, vaid ta on võimalik üksnes siis, kui teised elemendid on välistatud.
Sellel sajandil avastati ka klaas ning telliskivid. 1. sajandi alguses avastati raud, paber ning tsement.10 sajandit elati selle teadmisega, kuid siis hakati uusi asju proovima ning avastati ka tulekindlad materjalid. 20.ndal sajandil hakkas tehnika arenema ning tuli palju uut, avastati teras, alumiinium, magneesium, komposiitmaterjalid. 2. Metallide aatom- ja kristallehitus. Metalli aatomi ehitus. Kristallivõred. Allotroopia, polümorfism, isomorfism. Kristallvõred:primitiivsed(aatom asub võreelemendi sõlmpunktis),ruumkeskend(K8), tahkkesendatud(K12), põhitahkkesendatud.Allotroopia on nähtus, mis seisneb selles, et sama keemiline element võib esineda mitme erineva lihtainena. Neid elemendi erinevaid vorme nimetatakse allotroopideks. Polümorfism ehk mitmekujulisus on esinemine mitmel eri kujul. Isomorfism moodustavad koos homomorfismiga üldmõiste, mis iseloomustab vastavust objektide struktuuride vahel. 3
miks? 11. Metallide ja sulamite liigitus: - Koostise järgi - Tiheduse järgi Kergmetallid, keskmetallid, raskmetallid - Sulamistemperatuuri järgi Kergsulavad,rasksulavad ja kesksulavad 12. Loetlege kristallvõre tüübid Primitiivsed Tahkkesendatud Heksagonaal Kuupvõred Tetragonaalvõred 13. Mis on polümorfism? Kui ühel ainel võib olla rohkem kui 1 kristallvõre 14. Mis on isomorfism? iseloomustab vastavust objektide struktuuride vahel 15. Mis on kristalliseerumine Kristalliseerumine on sulamis, vedelas või gaasilises agregaatolekus oleva aine või ainete segu üleminek korrastatud sisestruktuuriga olekusse. 16. Kristalliseerumisprotsessi iseloomustatakse jahtumiskõvera abil. 17. Mis on sulam? Sulam on kahe või enama metalli või metalli ja mittemetalli kokkusulatamisel
Allotroopia-Sama keemiline element ersineb mitme erineva lihtainena, erinevad struktuuri poolest Näiteks süsinik(C) Tavatingimustes grafiit(Hariliku süsi) Kõrge rõhu all suurel temperatuuril saab sellest aga teemant. Teiseks tina, kui temp langel alla 13,9 kraadi, muutub see kasutuks tolmuks. polümorfism-Metalli või mittemetalli erinevate kristallivõrede esinemine erinevatel temperatuuridel (raud(Fe,)Titaanium(Ti)) isomorfism. Raud toa tep k8-910kraadi k12 kuni 1300 kraadi k8 kuni 1539-edasi on raud vedelas olekus. Ti- H12 kuni 882 kraadi, edasi kuni 1660 k8 kristallivõrega, peale seda titanium sulab. Isomorfism-Erinevate metallide kristallivõrede samakujulisus ehk isomorfsetel ainetel on sarnased kristallivõred ja aatomi raadiused (Au,Ag –Kuld ja hõbe) 4) Metallide ja sulamite füüsikalised omadused. ÜHIKUD
Süsteemi iseloomustab selle elementide ja seoste empiirilised omadused,funktsioon ja struktuur. Need on igasuguse süsteemi põhilised tunnused. Reeglina võib igat objekti (nähtust) käsitleda (uurida) kui süsteemi. Süsteem on paljuaspektiline, vastavalt eesmärgile võib selle elemente eristada erinevatestaspektidest, sellel võib olla erinevaid funktsioone jne. 6. Keel ja kõne. Invariant ja variant. Isomorfism ja homomorfism. Keelt (langue) ja kõnet (parole) hakkas eristama Saussure, kes oma teosega „Cours de linguistique générale“ mõjutas kogu 20-nda sajandi keeleteadust. Ta väitis, et langue on kogu keele märgilistest erinevustest koosnev süsteem ning parole on inimese kõne, üksikud lausungid, üksik kõneakt. Surnud keelt ei ole olemas, selles keeles puudub lihtsalt parole. Keeles on märgid, kõnes on nende märkide realisatsioonid.
16c1 + 4c2 = 1, mille lahendid on c1 = 81 , c2 = - 41 . Kõigi n-täheliste sõnade arv on seega 1 n 1 An = · 4 - · (-2)n . 8 4 Materjal õpikus. Lk 3640 (teist järku rekurrentsete võrrandite lahenda- mine). Ülesanne 3. Teha kindlaks, kas järgmiste naabrusmaatriksitega antud graa- fid on isomorfsed. Jaatava vastuse korral kirjutada välja isomorfism, eitava vastuse korral põhjendada. 0 1 1 0 1 0 0 0 1 1 1 0 1 0 0 1 1 0 0 0 1 1 0 1 1 0 0 1 0 1 1 1 0 0 1 0 G= 0 1 1 0 0 1 H= 1 1 0 0 0 1
Märk on alati märgisüsteemi osa. Füüsiline märgi puudumine on samuti märk ja kannab mingit tähendust (nt. liiklusmärgi puudumine teel). Märgisüsteem on märkide komplekt koos nende kasutamise reeglitega. Märgisüsteeme kasutavad kõik organismid. Iga märgisüsteem on mingi suurema süsteemi osa. Kogu universum on tõlgendatav märkide kogum. Kõige levinum märgisüsteem on keel. 6. Keel ja kõne. Invariant ja variant. Isomorfism ja homomorfism. Saussure: Keel on märgisüsteem, aga kõne ei ole. Keel – koosneb märkidest. Kõne – on nende märkide definitsioon. Keel on kõige universaalsem märkide süsteem. Keel, erinevalt kõnest, on objekt, mida on võimalik uurida eraldi. Keeleteadus mitte ainult, et võib mööda minna teisi keeletegevuse elemente arvestamata, vaid ta on võimalik üksnes siis, kui teised elemendid on välistatud.
Süsteem on kooslus elementidest (osistest) ja nendevahelistest seostest (suhetest). Süsteemi iseloomustab selle elementide ja seoste empiirilised omadused,funktsioon ja struktuur. Need on igasuguse süsteemi põhilised tunnused. Reeglina võib igat objekti (nähtust) käsitleda (uurida) kui süsteemi. Süsteem on paljuaspektiline, vastavalt eesmärgile võib selle elemente eristada erinevatestaspektidest, sellel võib olla erinevaid funktsioone jne. 6. Keel ja kõne. Invariant ja variant. Isomorfism ja homomorfism. Keel (langue) ja kõne (parole) – Saussure’i liigitus. Keele süsteem (langue) ja selle avaldumine kõnes (parole). Invariant on objekti omadus, näiteks suuruse väärtus, avaldise vorm jne, mis jääb vaadeldava(te) teisendus(t)e korral muutumatuks. Invariantsele struktuurile vastandatakse nn süsteemivälised elemendid, mille tunnusteks on ebastabiilsus ja irregulaarsus ning mis kirjeldamise käigus elimineeritakse (kõrvaldatakse).
heksagonaalvõre – H12 Küsimus 2 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Fe kristallivõre toatemperatuuril on: Vastus: ruumkesendatud kuupvõre Tagasiside Õige vastus on: K8 Küsimus 3 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Raua omadust kristallivõret temperatuuri tõusuga muuta, nimetatakse: Vali üks: 1. isomorfism 2. polümorfism Tagasiside Õige vastus on: polümorfism Küsimus 4 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Aatomi väliskihi elektrone nimetatakse: Vastus: valentselektronid Tagasiside Õige vastus on: valentselektronideks Küsimus 5 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline kristallivõre on pildil? Vali üks: 1. K8 2. H12 3. K12 Tagasiside Õige vastus on: K8
liiklusmärgi puudumine teel). Märgisüsteem on märkide komplekt koos nende kasutamise reeglitega (koodidega). Märgisüsteeme kasutavad kõik organismid. Iga märgisüsteem on mingi suurema süsteemi, millel on normid ja reeglid, osa. Kogu universum on tõlgendatav märkide kogum. Kõige levinum märgisüsteem on keel, veel on märgisüsteemid näiteks liiklusmärgid, noodikiri. 6. Keel ja kõne. Invariant ja variant. Isomorfism ja homomorfism. Keelt (langue) ja kõnet (parole) hakkas eristama Saussure, kes oma teosega ,,Cours de linguistique générale" mõjutas kogu 20-nda sajandi keeleteadust. Ta väitis, et langue on kogu keele märgilistest erinevustest koosnev süsteem ning parole on inimese kõne, üksikud lausungid, üksik kõneakt. Surnud keelt ei ole olemas, selles keeles puudub lihtsalt parole. Keeles on märgid, kõnes on nende märkide realisatsioonid.
- orientatsioon alltekstile - ei saada aru, mis mõttes tuleks ütlust mõista A. Schleiermacher - Arusaamine on lõputu protsess. Ajalugu on ennekõike arusaamise protsess. Paul Ricoeur - arusaamine ei ole täiel määral teadlik protsess. Kui interpreteerija vaatevälja satub objekt või sündmus, leiab aset äratundmine. Tüübid: jälj, jäljend (looma jalajälg), sümptom, juhtlõngad, 8. Keel ja kõne. Invariant ja variant. Isomorfism ja homomorfism. Keelt (langue) ja kõnet (parole) hakkas eristama Saussure, kes oma teosega mõjutas kogu 20-nda sajandi keeleteadust. Ta väitis, et langue on kogu keele märgilistest erinevustest koosnev süsteem ning parole on inimese kõne, üksikud lausungid, üksik kõneakt. Surnud keelt ei ole olemas, selles keeles puudub lihtsalt parole. Keeles on märgid, kõnes on nende märkide realisatsioonid. Isomorfism on struktuuri säilitav üks-ühene vastavus objektide vahel.
2. Kultuuri kontsept on nii suhteline kui universaalne. Kui enamikel juhtudel on kultuur seostatav autonoomse lingvistikaga, siis eksisteerivad ka lingvistilisi piire ületavad kultuurilised regioonid. Sama on terminiga inimkultuur, mis on iseloomustatud kindlate teaduslike ja tehnoloogiliste tavade ja osaliselt isegi levinud ideoloogiate poolt. Erinevus mikroühiskondade (arhailiste ühiskondade) ja makroühiskondade (arenenud ühiskondade) Homöomorfism ehk topoloogiline isomorfism on kahe topoloogilise ruumi (või nende abil modelleeritava kujundi) üksühene vastavus. (Tõlkija märkus) vahel tagab /78/ baasi kahele erinevale lähenemisele: etnosemiootilisele* ja sotsiosemiootilisele*. 3. Lévi-Strauss´i antopoloogias sisse viidud ja generaliseeritud looduse/kultuuri dihhotoomiat (mis jätab vähe ruumi näiliselt rohkem spetsiifilisele hiljuti NSVL-is Lotmani
1. Materjalide kasutamine inimajaloo vältel, selle muutumise põhjused.- a. 10000BC kasutati eelkõige klaasi,keraamikat ning puitu,nahka. Esmene metall oli kuld . See on pehme ja hea töödelda,samuti leidus seda looduses.Edasi suurenes ka hõbeda,pronksi ja raua kasutus. Metallide kasutamine on järjest suurema protsendi võtnud ning selle hiigelaeg oli 1940-1980, sellel ajal kastuati keraamikat ja plaste väga vähe. Alates 20.sajandi teisest poolest hakkas vähenema metalli kasutus ja väheneb tänapäevalgi.Metalle asendavad aina rohkem erinevad plastid ,komposiitmaterjalid ja keraamilised . 2. Metallide aatom- ja kristallehitus. a. Metalli aatomi ehitus- Metalli aatomid paiknevad kindla seaduspärasuse kohaselt, moodustades korrapärase kristallivõre b. Kristallivõred- Metallide kristallivõred on kuubi ja prisma kujulised, millede ti...
pinnakihid ja pindkarastatud terased, kõvasulamid, keraamika. Materjali pinda surutakse neljatahuline püramiid tahkudevahelise nurgaga 136 kraadi ja jõuga 1...100 kgf. Jälje diagonaal mõõdetakse optilise mikroskoobi abil ning seejärel kasutatakse Vickersi valemit, et arvutada kõvadust. Tähistuseks on HV. 2. Metallide ja sulamite struktuur Metallide põhilised kristallivõred, neid iseloomustavad parameetrid, polümorfism, isomorfism. Kõige levinuma kristallivõre tüübid: Primitiivsed ehk lihtsad- aatomid paiknevad ainut võreelemendi sõlmpunktides Ruumkeskendatud- lisaks võreelemendi tippudes olevaile aatomeile paikneb üks aatom võreelemendi sees diagonaalide sõlmpunktis. Tahkkeskendatud- lisaks võreelemendi tippudes olevaile aatomeile paiknevad aatomid iga tahu keskel diagonaalide sõlmpunktides. Põhitahkkeskendatud- lisaks võreelemendi tippudes olevaile aatomeile paiknevad aatomid
33 Lihttsükkel o Kui tsükkel ei läbi ühtegi tippu ega serva kaks korda, siis nimetatakse teda lihttsükliks. Teoreem lihtahela ja lihttsükli leidumisest o Teoreem. Kui graafi iga tipu aste on vähemalt l ≥ 2, siis leidub graafis lihtahel pikkusega l ja lihttsükkel pikkusega vähemalt l + 1. o Järeldus. Igas graafis, milles on servi vähemalt sama palju kui tippe, leidub tsükkel. 37. Graafide isomorfism. Isomorfsuse näitamine ja ümberlükkamine. [2] Graafide isomorfism o DEF: Graafe G = (V, E) ja G’ = (V’, E’) nimetatakse isomorfseteks, kui leidub bijektiivne funktsioon f: V → V’ nii, et graafis G on serv tippude u ja v vahel parajasti siis, kui graafis G’ on serv tippude f(u) ja f(v) vahel. o Isomorfseid graafe võib lugeda matemaatilises mõttes samadeks Isomorfsuse näitamine ja ümberlükkamine
I ALKEEMIA - EELNE PERIOOD IV saj. Keraamika, metallisulatus. Looduse teaduslik uurimine (eeldab eksperimentaalset lähenemisviisi) ei sobinud antiikkreeklase mentaliteediga; “universaalne tööriist” oli sõna. Egiptlased tundsid: kulla metallurgiat, hõbeda saamist, vaske, pronksi, rauda, pliid, elavhõbedat, keraamikakunsti, klaasi, rasv + taimetuhkseep, kangaste värvimist, nahaparkimist, toiduaine- tehnoloogiat, paljusid medikamente, kosmeetikat, lubi ehitusmater. II ALKEEMIA PERIOOD IV - XVI saj. Terviklik keskaegne kultuurinähtus, mitte vähe ja veidralt arenenud keemia. See, mis alkeemias ühtib keemiaga (ainete ja nende omaduste eristamine, reaktsioonide läbiviimine, keemialaborile sarnane sisseseade jne.) ei olnud alkeemias eesmärk omaette. Tähtis oli, et alkeemik elaks läbi jumaliku loomishetke, arendaks endas jumalikke jooni (täiustuks). III KEEMIAVALDKONDI ÜHENDAV PERIOOD XVI ...
Mineraal loodusliku tekkega koostiselt ja struktuurilt individuaalne tahke aine. Mineraali koostise individuaalsus seisneb koostisosade (aatomite, ioonide, ioonrühmade) seostumises kindlas vahekorras, mida väljendab mineraali keemiline valem. Mineraali struktuuri individuaalsus tuleneb nende samade koostisosade korrapärase, võrelise paiknemise viisist, mida iseloomustatakse mineraali kristallvõrena. 15. Isomorfismi ja polümorfismi mõisted? Isomorfism teatud piirides muutuv elementide üksteisega asendumise nähtus tema kristallvõres. Polümorfism mineraalide kristallvõre muutumine temperatuuri ja rõhu varieerudes. 16. Peamised kivimmoodustajad mineraalid? Peamised kivimimootustajad mineraalid on silikaadid: kvarts, vilgud(biotiit, muskoviit), dolomiit, kaltsiit, päevakivid, pürokseenid(augiit), oliviinid ja savimineraalid. 17. Mineraalide kõvadus ja Mohsi skaala
Juhtimise alused Individuaalsus organisatsioonis Vajaduste teooriad: Maslow hierarhia, Alderderi ERG, Herzbergi motivatsiooni-hügieeniteooria, McGregori X ja Y teooria, Võrdsusteooria, Töö karakteristikute mudel Maslow: Füsioloogilised vajadused, turvavajadus, kuulumisvajadus, tunnustusvajadus, eneseteostus. Erinevad versioonid sellest. Kriitika: Pole algselt mõeldud tööalase konteksti jaoks, inimene ei pruugi mõnele ajadusele keskenduda (keskenduvad hoopis kõrgematele vajadustele või ei püüdlegi kõrgema taseme vajaduste rahuldamise poole). Võidakse rahuldada mitut vajadust üheaegselt. Aldefer: Eksistentsivajadused Seotusvajadused Arengusvajadused Herzbergi motivatsiooni-hügieeniteooria Hügieenifaktorid: töötasu, töötingimused, inimsuhted ...
organisatsiooni eesmärkide ja keskkonnaga. Poliitiline ökonoomia-Efektiivsus kui finantsstiimulite ja sanktsioonide korraldamine, et isikliku kasu poole püüdlemine aitaks kaasa organisatsioonis eemärkide saavutamisele. Avalik haldus- Efektiivsus kui organisatsiooni kultuuri sobilikkus eesmärkide, vastutuse viisiga ning kui indiviidide sotsialiseerimine viisil, et nad aktsepteeriksid organisatsiooni normatiivset korda. Organisatsiooniline isomorfism: sunnitud; imiteeriv; normatiivne. Kontekstispetsiifika-ehk iga riigi unikaalsed karakteristikud määravad reformide sisu. Schick: Eelarve- poliitiline sõnum valijatele; valitsuse eesmärkide deklaratsioon; juhis majanduspoliitikaks; alus organiseerimaks riigiasutuste tööd ja tegevusi; protsess, mis ühendab mineviku otsused tulevikuga; vahend finantseerimaks riigi tegevusi. Eelarvestamise 3 funktsiooni: kontroll(peamine eesmärk; oluline et raha kulutatakse nii
tähistamisel) Aatomiraadius (R) – nt. lihtsa kuupvõre K6 korral pool aatomitevahelisest kaugusest e. võreperioodist a. Võre kompaktsusaste e. ruumpakketihedus - võreelemendi kohta tulevate aatomite ruumala suhe võreelemendi ruumalasse (kristallivõrel H6 on see 0,52; K8 – 0,68; kristallivõredel K12 ja H12 – 0,74). Mida suurem on kristallivõre koordinatsiooniarv, seda suurem on võre kompaktsusaste. Polü- ja isomorfism Mõnedel metallidel on sõltuvalt temperatuurist enam kui üks kristallivõre tüüp. Seda erinevate kristallivõrede esinemist ühel metallil nimetatakse polümorfismiks (nt. Fe ja Ti). Erinevate metallide kristallivõrede samakujulisust nimetatakse isomorfismiks. Isomorfsete ainete kristallivõredel on ligilähedased võreperioodid, aatomiraadiused, mistõttu aatomid võivad üksteist kristallivõres asendada (nt. Ag ja Au). Puhta metalli kristallisatsioon Kristallisatsiooniks nim
AINED 1. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine- mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemiline element- kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. 3. Keemiline ühend- moodustuvad keemiliste elementide ühinemisel, väikseim iseseisev osake on molekul. 4. Ainete klassifikatsioon- anorgaanilised, orgaanilised. Lihtaine- moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest. Näiteks: hapnik, raud, elavhõbe, väävel. Liitaine- koosneb erinevatest keemilistest elementidest. Näiteks: vesi, lubi, süsinikdioksiid. 5. Aine olekud. Tahke- aines on molekulid tihedalt koos ja nende liikumine pole võimalik. Vedel- molekulide vaheline kaugus on mõnevõrra suurem j...
1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemilise elemendi-, keemilise ühendi ja molekuli mõisted. Element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Keemilised ühendid moodustuvad keemiliste elementide ühinemisel, väikseim iseseisev osake on molekul. Molekul - aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida 3. Ainete klassifikatsioon, liht ja liitainete mõisted, näited. Lihtaine - moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest. Näiteks: hapnik, raud, elavhõbe, väävel Liitaine - koosneb erinevatest keemilistest elementidest. Näiteks: vesi, lubi, süsinikdioksiid Nii liht- kui liitained võivad e...
1. Mateeria ja aine mõisted. 11. Tahkete materjalide klassifikatsioon. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja n Tahked materjalid (aluseks keemiline koostis): asjade koguga. 1) metallid; Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. 2) keraamika; Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või 3) polümeerid; püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 4) komposiidid- 2 või enamat materjali koos; 5) kõrgtehnoloogilised nn. "advanced" materjalid-pooljuhid, biomaterjalid, targad ("smart") materjalid, nanotehnoloogilised materjal...
Pöördosmoos rakendades soola lahusele suuremat rõhku kui osmootne Näiteks: C teemant, grafiit, fullereenid; S monokliinne, rombiline rõhk, saab sundida lahusti molekule minema läbi poolläbilaskva membraani puhtasse lahustisse. 79. Isomorfism- mõiste, näited. Isomorfism erinevad ühendid, sarnase kristallvõrega. Ainult lähedaste ioonide mõõtmetega ained. MgSO4.7H2O, NiSO4.7H2O, 88. Malmid: liigitus, omadused. ZnSO4.7H2O KCl, KBr hallmalm kogu süsinik või suurem osa sellest on vabas olekus liblelise (helbelise) grafiidina (head valuomadused, hästi 80
Se, Ge, Si, As, pooljuhid); Molekulvõre- sõlmpunktides elektriliselt neutraalsed molekulid, seotud nõrkade van der Waalsi jõududega (jää, tahke He, CH4, O2, CO2, P4, S8); Ioonvõre- sõlmpunktides vahelduvad katioonid ja anioonid, seotud elektrostaatiliste jõududega (NaCl, CaBr2, K2SO4, soolad); Metallvõre- võre sõlmpunktides positiivselt laetud ioonid, nende vahel elektronid (Fe, Ni, Li, K, Ca, Cu,) 1. Isomorfism ja polümorfism. Näited. Isomorfism nähtus kus lähedase keemilise koostisega ained moodustavad ühesuguse kristallvõrega kristalle (segakristalle), erinevad ühendid, sarnase kristallvõrega. Ainult lähedaste mõõtmetega aatomid, samade mõõtmete ja sama laenguga ioonid võivad kristallvõres üksteist vahetada. Näiteks: · KCl, KBr · MgSO4*7H2O, NiSO4*7H2O, ZnSO4*7H2O Ca5(PO4)3F, Sr5(PO4)3OH, · MgCO3 ja ZnCO3
kreekakeelsest sõnast µ (khemeia): kunst muuta `tavalisi' metalle väärismetallideks või nende sulamiteks Tõenäoliselt tulenes kreeka khemeia omakorda egiptusekeelsest sõnast ham (algselt kham) või hemi: "Egiptus" või "must".Keemia - teadus ainetest ja nende muundumise seaduspärasustest. Ümbritseva maailma aineline aspekt. Keemilised reaktsioonid on ainete sellist laadi muundumised, kus tekivad või lagunevad aatomitevahelised keemilised sidemed, kusjuures aatomite liik (keemiline element) ei muutu; aatomites toimuvad muutused välistes elektronkihtides.mittemeteoriitne raud vähemalt 2100 a. e.m.a..esimesed vaskesemed enne 9 tuh. a. e.m.a Egiptuses kasutati paljusid keemil. muundumisi: keraamika, kääritamine (2500.a. paiku e. Kr. valmistati nelja õllesorti), värvid, kulla eraldamine jm. Egiptlased tundsid kulla metallurgiat (Nuubia kullapahtlad), hõbeda saamist (sulamist pliiga), vaske ja pronksi (sulam Sn-ga), rauda (ja karastamisprotsess...
elektrone (1-3) ja neid hoitakse võrdlemisi nõrgalt kinni. Metallidel on iseloomulik elektrone loovutada. Kristallvõred – iseloomustab aatomite paiknemist kindla seaduspärasuse kohaselt. Allotroopia – sama keemiline element esineb mitme erineva lihtainena. Allotroobid erinevad üksteisest struktuuri ja omaduste poolest. Polümorfism – metalli või mittemetalli erinevate kristallivõrede esinemine. Isomorfism – erinevate metallide kristallivõrede samakujulisus. Isomorfsete ainete kristallivõredel on ligilähedased võreperioodid, aatomi raadiused. 3. Metallide ja sulamite füüsikalised omadused. Tihedus - on homogeense aine mass ruumalaühiku kohta. Ühik: kg/m³. ●Kergmetallid ρ<5000 kg/m³ ●Raskmetallid ρ>10 000 kg/m³ ●Keskmetallid ρ=5000...10 000 kg/m³ Sulamistemperatuur - temperatuur, mil materjal läheb üle tardunud olekust
Kordamisküsimused 2016/2017 õppeaastal YKI 3030 Keemia ja materjaliõpetus 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemilise elemendi-, keemilise ühendi ja molekuli mõisted. Element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. (109 elementi, 83 looduses) Keemilised ühendid on keemiliste elementide kogumid, väikseim iseseisev osake on molekul. Molekul - aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida (O2, CO2, H2O) 3. Ainete klassifikatsioon, liht ja liitainete mõisted, näited. *Ano...
YKI 3030 Keemia ja materjaliõpetus Dots. Viia Lepane rühmad 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemilise elemendi mõiste. Element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. (109 elementi, 83 looduses) 3. Keemiline ühend. Keemilised ühendid on keemiliste elementide kogumid, väikseim iseseisev osake on molekul. 4. Ainete klassifikatsioon, liht ja liitained. *Anorgaanilised *Orgaanilised lihtaine- moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest...
• uuenduslik tähendusmuutus • reduktiivne tähendusmuutus • tähenduse teisenemine Sõna kui grammatikaüksus: strukturaalne lähenemine sõnale • alates Saussure’ist eristavad strukturalistid keeles kaht tasandit: häälikkuju e. tähistuse (formatiivi) ja tähenduse (semeemi) poolt • nt. väljend Aias kasvab puu – lause iga osa on keelemärk, millel on oma tähendus (signifikaat) ja tähistajad (signifikandid) • keeles puudub isomorfism Sõnale lähenemise võimalused • sõnale võib läheneda eri tasanditelt ning kõnelda lingvistilises plaanis kuut tüüpi sõnadest: semantiline morfoloogiline süntaktiline foneetiline graafiline pragmaatiline • iga leksikaalne üksus ei vasta kõigile kuuele definitsioonile ega saa seetõttu olla nn. prototüüpsõna Foneetilis-fonoloogiline sõna • Arenenud keeltel on olemas nii kirjalik kui ka suuline väljendusvorm. Kõneldud sõna võib
koostisosade (aatomite, ioonide, ioonrühmade) seostumises kindlas vahekorras, mida väljendab mineraali keemiline valem. Mineraali struktuuri individuaalsus tuleneb nende samade koostisosade korrapärase, võrelise paiknemise viisist, mida iseloomustatakse mineraali kristallvõrena. Mineraali iseloomustab füüsikaliselt veel läige, lõhenevus, kriipsu värv, kristallide kuju, murdepinna iseloom, kõvadus ja tihedus. 11. Isomorfismi ja polümorfismi mõisted? Katioonide isomorfism võrdsete laengutega ning suurustega katioonid kipuvad üksteist mineraalide kristallvõres asendama nind moodustama sama kristallstruktuuriga, kuid erineva keemilise koostisega mineraale. Nt Na ja Ca. Ehk teatud piirides muutuv elementide üksteisega asendumise nähtus tema kristallvõres. Polümorfism samade keemiliste elementide kombinatsioon samades proportsioonides võib realiseeruda erinevates kristallvõre struktuurides ja seega ka erinevates mineraalides
2, P 4S 8); Ioonvõre - sõlmpunktides vahelduvad katioonid ja anioonid, seotud elektrostaatiliste jõududega (NaCl, CaBr2, K2SO4, soolad); Metallvõre- võre sõlmpunktides positiivselt laetud ioonid, nende vahel elektronid (Fe, Ni, Li, K, Ca, Cu, Cr jt.) 69. Isomorfism ja polümorfism. Näited. 70. Süsiniku allotroobid: teemant, grafiit, fullereenid. 71. Metallilised tahkised: üldiseloomustus ja omadused. Aatomid metallivõres püüavad täita ruumi võimalikult tihedalt. Ühesuuruste aatomite puhul koosneb kristall kuusnurkse aatomite paigutusega kihtidest. ➢ Teine kiht paigutub esimese suhtes selliselt, et aatomid jäävad esimese kihi aatomite vahekohtadesse. ➢ Kolmanda kihi paigutumiseks on kaks võimalust.
/ Maateaduste Alused I (6.sept) Isomorfism-nähtus kus mineraali kristallstruktuuris teatud aine on teise poolt asendatud (Na-Ca, Fe-Mg). Erineva ainete vahekorraga mineraale nimetatakse kokkuleppeliste piiride(protsentides) järgi erinevalt. Ametlikult kinnitatud ~3600 mineraali liiki(anorg.). Kivimid esinevad kivimkehadena(kiht, soon, laavavool..). Aktiivselt kasutuses mõnisada eri nimetust. Kindlat klassifikatsiooni otseselt pole. Settekivimid - kihilised, sisaldavad fossiile. Moondekivimid - plaatjad (kildad) (300-400'C moodustunud) või vöödilised (gneisid) (suurem temp), kus võib esineb koldelise sulamise jälgi (migmatiseerumine), osaliselt juba tard- e magmakivim Magmakivimid - massiivne, ühes tükis ja hästi nähtavate kristallidega (maapinnas rahulikult tardunud). Vulkaanilised kivimid võivad olla ka klaasjad või räbulised, ning halvasti nähtavate kristallidega. Geostruktuur kindla tekkeviisiga kivimkehade kooslus (kilpvulk...
(kapslikujulised). Nanotorud liigitatakse üheseinalisteks ja mitmeseinalisteks nanotorudeks. Üksikud nanotorud moodustavad köiesarnaseid struktuure, mida hoiavad koos van der Waalsi jõud. 80. Polümorfism-mõiste, näited. Polümorfism - ühe aine esinemine erinevates kristallmodifikatsioonides. Näiteks: C - teemant, grafiit, fullereenid; S – monokliinne, rombiline 81. Isomorfism- mõiste, näited. Isomorfism - erinevad ühendid, sarnase kristallvõrega. Ainult lähedaste ioonide mõõtmetega ained. MgSO4.7H2O, 82. Röntgenstruktuuranalüüs- kasutamine materjaliteaduses. määratakse millised kristalsed ained on tahkes materjalis; } kontrollitakse materjalide keevisliiteid; } uuritakse materjalides varjatud pragusid; } määratakse metallide sulamite elementkoostist (röntgenspektraalanalüüs)
sidemega; Molekulvõre- sõlmpunktides elektriliselt neutraalsed molekulid, seotud nõrkade van der Waalsi jõududega; Ioonvõre- sõlmpunktides vahelduvad katioonid ja anioonid, seotud elektrostaatiliste jõududega. 70. Polümorfism - ühe aine esinemine erinevates kristallmodifikatsioonides. Näited: -HgI2-127oC -HgI2 punane(Tetragonaalne)hõõrumiselkollane(rombiline). Fosfor: punane(ilma kindla struktuurita), valge(vahataoline), ka must. 71. Isomorfism - erinevad ühendid, sarnase kristallvõrega. Ca5(PO4)6F, Sr5(PO4)6OH 72.Röntgenstruktuuranalüüs: määratakse millised kristalsed ained on tahkes materjalis; kontrollitakse materjalide keevisliiteid; uuritakse materjalides varjatud pragusid; määratakse metallide sulamite elementkoostist (röntgenspektraalanalüüs). Kallis! 73. Pulber on üks tahke aine ja materjali eksisteerimise vorm kus osakeste suurus on 100-500 m näited: kips, kriit, jahud, tärklis peenestatud lubjakivi,
1. Päikesesüsteemi teke ja Maa oletatav vanus? Nebulaarhüpotees: (Immanuel Kant) Päikesesüsteem tekkis esialgsest külmast ning hõredast gaasipilvest mis iseenda raskusjõu mõjul kokku tõmbudes muutus üha lapikumaks ning kiiremini pöörlevaks kettaks. Keerleva ketta keskele tekkis päike, kuid gravitatsioonijõul aheneva ketta pöörlemiskiirus suurenes ning suurenev tsentrifugaaljõud rebis välja ainese pilve (protsess kordus 9 korda) millest moodustusid planeedid. Maa vanus: ~4,6 miljardit aastat. 2. Maa gravitatsioonijõud, selle sisu ja sõltuvus Maa geoloogilisest ehitusest. Kõikide kehade (ka Maa) vahel mõjub vastastikune külgetõmbejõud mis on võrdeline nende masside ja pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. Maa iga osake tõmbab mistahes keha igat osakest enese poole jõuga ja selle külgetõmbejõu füüsikalist välja nimetatakse gravitatsiooniväljaks. Lisaks Maa külgetõmbejõule mõjub igale Maal asetsevale kehale Maa pöörlemisest ...
Keemia ja materjaliõpetus Kordamisküsimused 2014/2015 õppeaastal 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria – kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Aine – mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (kuld, hapnik). Keemia uurib ainete omadusi, nende koostist ja ehitust ning reaktsioone ainete vahel. 2. Keemilise elemendi mõiste. Keemiline element – Ühesuguse aatominumbriga aatomite kogum, kuulub kas liht- või liitainete koostisse. Perioodilisussüsteemis on 118 elementi. 3. Keemiline ühend. Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast erinevast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega. Keemilist ühendit iseloomustab alljärgnev: homogeenne molekulis olevate koostiselementide suhteline sisaldus on muutumatu molekulis on aatomid seotud kindlas järjestuses ja kindlate keemiliste sidemete kaudu, ...
tööd Teooriast: Patterns of Culture iga kultuur valib tohutust inimpotentsiaalist vaid mõned karakteristikud, mis selles kultuuris muutuvad indiviidi põhilisteks, juhtivateks iseloomujoonteks; tundis ka huvi, kuidas erinevad kultuurid reageerivad surmale, leinale Välitöö uuris erinevusi Pueblode ja tasandiku indiaanlaste temperamendis ja kultuuris Isomorfism mingi kahe asja struktuurid on samasugused; üksühene struktuurne vastavus The Races of Mankind rassistlike uskumuste vastane teos Ameerika sõjaväelastele The Crysanthemum and the Sword uurimus distantsilt Jaapani ühiskonnast ja kultuurist saanud ka kriitikat (ameerikalik vaade) Kriitika: Idee kultuuri ja indiviidi isomorfismist liiga abstraktne ja üldistav Margaret Mead (1901-1978):
KEEMIA Mateeria kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi. Keemia teadus ainete muundumisest ning nendega kaasnevatest nähtustest, uurib ainete omadusi, nende koostist ja ehitust ning reaktsioone ainete vahel, mille tulemusena moodustuvad uued ained. Element kogum ühesuguse tuumalaenguga aatomeid. (Aine, mida ei saa keemiliselt enam lihtsamateks aineteks jagada) Keemiline ühend keemiliste elementite ühinemisel moodustuv ühend. Keemiliseks aineks ei loeta sulameid ja muid segusid (nt. õhk). Molekul aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida. Lihtaine moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest (O; Fe, Hg, S). Liitaine koosneb eri...
1 EHITUSKORRALDUS EPJ 0060 EESSÕNA JÄRGNEV KUJUTAB ENDAST LOENGUT TOETAVAT ÕPPEMATERJALI, MIDA KASUTATAKSE LOENGU ETTEKANDMISEL SLAIDIDE KUJUL. SLAIDIDEL ON ESITATUD MÄRKSÕNAD JA OLULISEMATE MÄRKSÕNADE SELETUSED. KÄESOLEV MATERJAL EELDAB SELLE KASUTAMIST KOOS ÕPIKUGA JÜRI SUTT. EHITUSKORRALDUS. TTÜ.120 lk. VIIDATUD JOONISTE NUMBRID VASTAVAD ÕPIKUS TOODUD JOONISTELE. SAMAS ON KÄESOLEVAS TEKSTIS NELJANDA, VIIENDA JA KUUENDA PEATÜKI MATERJALID LAIENDATUD VÕRRELDES ÕPIKUGA JA KAHEKSANDAS PEATÜKIS KÄSITLETAVAD EHITUSE JÄRELEVALVE KÜSIMUSED PUUDUVAD ÕPIKUS HOOPISKI. VIIDATUD TÄIENDAVAD MATERJALID KUULUVAD AGA ÜLÕPILASE POOLT KOHUSTUSLIKULT ÕPITAVA ÕPPEMATERJALI HULKA SISALDUDES KA KONTROLLTÖÖDE JA EKSAMI MATERJALIDES. SIINJUURES OLEVAD JOONISED PUUDUVAD ÕPIKUS. ...
MATERJALIÕPETUS ( kordamiseks ) 1.Metallide ja sulamite struktuur ning omadused: - metallide struktuur: Metallide kristalliline struktuur Aatomkristallilise või lihtsalt kristallilise struktuuri all mõeldakse aatomite (ioonide) omavahelist paigutust reaalselt esinevas kristallis. Metallis paiknevad aatomid kindla seaduspärasuse kohaselt, moodustades korrapärase kristallivõre. Selline aatomite paigutus vastab aatomite omavahelise mõju minimaalsele energiale (aatomite ideaalsele paigutusele). - kristallvõre tüübid, Erinevatest võreelementidest ja paigutuse motiividest lähtudes võivad aatomid paigutuda regulaarselt teatud korra kohaselt, mille tulemusena tekib kristalliline struktuur. On ka võimalik, et tavaline aatomite või aatomite rühmade korduvus kristallis on piiratud. Kristallivõre elemendid (võreelemendid) võivad olla a) primitiivsed e. lihtsa...
(K5 ja K3,3 on meile niivõrd tähtsad seetõttu, et IGA mittetasandiline graaf sisaldab ÜHTE neist alamgraafina). Euleri valem on väga tähtis, kuna ta võimaldab meil mistahes graafi G kohta välja selgitada, kas viimane on tasandiline (e. kas ta on tasandil esitatav selliselt, et mistahes 2 serva ei lõikuks). [41]. Graafi tasandilisuse kriteeriumid. Kuratowski teoreem. Graafi tasandilisuse kriteeriumid panevad kõige täpsemini paika Kuratowski ja Wagner: Homöomorfism e. topoloogiline isomorfism on kahe topoloogilise ruumi üksühene vastavus, teisendades säilitatakse objekti topoloogilised omadused. Kaks graafi G1 ja G2 on homöomorfsed, kui nad on mõlemad saadavad mingi graafi G' servasid poolitades. Näiteid homöomorfismidest: tass => kohver => sõõrik; Väga tuntud homöomorfism on ka nö. trefoil'i sõlm, mis on iseenesest samuti homöomorfne sõõrikuga. Kuratowski' teoreem: Graaf on tasandiline parajasti siis ja ainult siis, kui ta ei sisalda
motiveerimatu. Jutt ei ole mitte objekti omaduste taasesitus, vaid vastuvõtu spetsiifikast, st mõttelisest representatsioonist. Me tunneme kujutise ära, kasutades äratundmise koodi. Ikoonilisi koode on palju, erinevalt sõnalistest koodidest on nad nõrgad ja ebastabiilsed. Vastavad väljendile (hobuse kujutis). Tähtis on kogemus. Kõige hüperrealistlikum portree ei ole oma referendiga sarnane ei faktuuri, liikuvuse, mahu jne järgi. Isomorfism ei ole ka lahendus, kuna sõltub kultuurilistest eelistustest. Kui ikoonilisel märgil ka on referent, siis see referent ei ole "objekt, mis on võetud reaalsusest, vaid alati kultuuri sünnitis" (grupp ). Eco toob välja visuaalsete kujutiste kodeerimise mitmetasandilise struktuuri: vastuvõtu äratundmise edasiandmise tonaalsed ikoonilised (figuurid, märgid, seemid) ikonograafilised maitse retoorilised stilistilised alateadvuse koodid Interpretatsiooni probleem
•Olemuselt on ratsionalistlik, st leiab, et inimmõtlemine on kõige alus ja on sõltumatu nii keelest kui kogemusest. Mõtte struktuur määrab keelelise väljendi struktuuri. •Keel on seega universaalne, kuna baseerub inimmõtlemisel ja suhtlusvajadustel. Nt võrdlevad erinevaid keeli rõivastega, mis sõltumata materjalist omavad sarnaseid omadusi (käised, kinnitused jms). •Inimmõtlemises on kaks põhikategooriat: ideed ja operatsioonid. Mõtte ja lause vahel valitseb isomorfism: kaks ideed ühendatakse koopulaga (mis on ainuke tõeline verb). •Hoolimata põhimõttelisest ratsionalismist, näitab P-R grammatika ka paljut, mis ei ole ratsionaalne ja jätab seega ka võimaluse näha, et keeles on ka mitte-mõistuslikku. Siin on mõned autorid näinud keele modulaarsuse (iseseisvuse) idee eelkäijat. •Ladina keele 6 käänet olid universaalsed; need eeldati ka nende keelte puhul, kus tegelikult oli vähem või rohkem käändeid. 9
paigutunud aatomeist koosnev tahke homogeenne ja regulaarselt korduva ühikrakuga struktuur.Korrastamata ehk kristallistruktuurita ainet nimetatakse amorfseks. Kristalliline olek- Kristall - lõpmatu perioodiliselt paigutatud ioonide, molekulide või aatomite hulk. Kristallis võivad sisalduda solvendi molekulid (nt kristallhüdraadid). Polümorfism - keemilise aine omadus kristalliseeruda mitmel eri kujul. Ühe elemendi jaoks polümorfismi nimetatakse allotroopiaks. Isomorfism erinevate ainete omadus kristalliseeruda samal kujul. Kristallide kasvatamine - kristall võib kasvada lahuses, sulamis või aurus või nende kombinatsioonis. Osakesed paigutavad nii, et vabaenergia oleks minimaalne. Tahkises tekib kaugkord. Kui kristallide kasvukiirus on suur, siis osakesed paigutavad lähinaabrite suhtes korrapäraselt (lähikord), kaugkord puudub. Kristallide tekkel võib eristada kaht etappi: nukleatsioon (kasvutsentrite tekkimine) ja kristallide kasv
Põhimõisted Mateeria on kõik, mis täidab ruumi ja omab massi. Aine on mateeria vorm, millel on väga erinev koostis ja struktuur. Keemia on teadus, mis uurib aineid ja nendega toimuvaid muundumisi ja muudatustele kaasnevaid nähtusi. Aatom koosneb aatomituumast ja elektronidest, elektriliselt neutraalne. Keemiline element on aatomite liik, millel on ühesugune tuumalaeng (111 elementi, 83 looduses). Molekul koosneb mitmest ühe või mitme elemendi aatomitest (samasugustest või erinevatest). Molekul on lihtvõi liitaine väikseim osake, millel on sellele ainele iseloomulikud keemilised omadused. Ioon on aatom või omavahel seotud aatomite grupp, mis on kas andnud ära või liitnud ühe või enam elektroni, omades seetõttu kas positiivse (katioon) või negatiivse laengu (anioon). Aatom, molekul Aatom koosneb aatomituumast ja elektronidest. Aatomituum koosneb prootonitest ja neutronitest. Prootonid ja neutronid ei ole jagamatud, vaid koosnevad kvarkid...
organisatsioonil (ülesehitusel): kahel funktsionaalselt samaväärsel süsteemil on sama liiki kogemused. Puuduvate kvaalide stsenaariumid on küll loogiliselt võimalikud, kuid empiiriliselt ja nomoloogiliselt võimatud. Informatsiooni kahe aspekti teooria - Informatsiooni saab väljendada informatsiooniruumi kaudu (selle elementide erinevusseosed). Füüsiliste ja fenomeniliste inforuumide vahel on isomorfism, st füüsiline töötlus ja kogemus hõlmavad struktuurilt sama infot. “Fenomenilised omadused on informatsiooni sisemine aspekt.” Armsus. Dennett: fundamentaalse kategooria saab vaid siis füüsikale lisada, kui selleks leidub sõltumatu alus – sõltumatud tõendid vastava nähtuse olemasolu kohta. Armsus: seda, et mõned asjad on armsad, me lihtsalt näeme seda. Kuna seda on väga raske seletada, tuleb eeldada, et armsus on üks füüsika fundamentaalsetest kategooriatest. Panpsühhism
Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused 1. PSÜHHOLOOGIA.....................................................................................................1 2. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA.........................................................................2 BIOLOOGILINE PSÜHHOLOOGIA...........................................................................3 ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID................................................................4 NARKOOTIKUMIDEST...............................................................................................5 MOTIVATSIOON..........................................................................................................6 TEADVUSE SEISUNDITEST......................................................................................9 TAJU...........................................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
