Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Metallide kristallstruktuur (0)

1 Hindamata
Punktid
METALLIDE 
KRISTALLSTRUKTUUR
Tallinn 2015
MATERJALIDE STRUKTUUR
Metallide kristalliline struktuur
 Siseehituse ehk aatomite ruumilise paiknevuse järgi jaotuvad kõik 
tahked  ained kristalseteks ja amorfseteks.
  Metalsed  materjalid on oma  struktuurilt  kristalsed.
 Metallis paiknevad  aatomid  kindla seadupärasuse kohaselt, 
moodustades korrapärase  kristallvõre
 Erinevaid kristallvõresid on väga palju, alates  lihtsatest  võredest 
metallide puhul, lõpetades äärmiselt  keeruliste  keraamiliste 
materjalide ja polümeeride kristallvõredega. 
 Materjalide omadused sõltuvadki just kristallvõre ehitusest.
Metallide kristalliline struktuur
Joonis1.  Amorfne   plasti  struktuur ja  kristalne  teemanti 
struktuur
Metallide ideaalstruktuur
 Metalli struktuuri võib vaadelda paljudest kristallidest (teradest) 
koosnevana  ehk polükristallilisena.
 Ideaalne monokristall koosneb aatomitest, mis on paigutatud 
kindla  seaduspärasuse  kohaselt ja mis korduvad perioodiliselt 
ruumis ( kolmes   mõõtmes ).
 Kristalli moodustavate aatomite vastastikuse paigutuse 
iseloomustamiseks kasutatakse mitmesuguseid viise ja  skeeme
Üheks neist on aatomite omavaheline  paigutus  ühes kristallvõre 
tasapinnas (joonis 2), kus aatomeid võib vaadelda asuvaina 
tasapinna  kindlates sõlmpunktides. Sellist tasapinda nimetatakse 
kristallograafiliseks tasandiks 
Metallide ideaalstruktuur
Joonis 2. Aatomite 
Joonis 3. Ruumiline 
paigutus 
kristallvõre 
kristallograafilises 
tasapinnas 
Mitmekordne paralleelselt asuvate 
kristallograafiliste tasandite kogum moodustab 
ruumilise kristallvõre ehk ruumvõre (joonis 3).
Metallide ideaalstruktuur
 Aatomite paigutus kristallis võib kujutada 
ruumiliste skeemida, nn võreelementide abil.
Joonis 4. Kristallvõret iseloomustavad 
suurused 
KRISTALLVÕRE TÜÜBID
 Primitiivsed ehk lihtsad - aatomid 
paiknevad ainult võreelemendi 
sõlmpunktides (tippudes)
 Ruumkesendatud – lisaks 
võreelemendi tippudes olevaile 
aatomeile paikneb üks aatom 
võreelemendi sees diagonaalide 
sõlmpunktides
KRISTALLVÕRE TÜÜBID
  Tahkkesendatud  – lisaks võreelemendi 
tippudes olevatele aatomitele paiknevad 
aatomid iga tahu keskel diagonaalide 
sõlmpunktides
 Põhitahkkesendatud – liskas 
võreelemendi tippudes olevatele 
aatomitele paiknevad aatomid põhitahkude 
keskel diagonaalide lõikepunktides 
Kristallvõre tüübid
 Enamikul kasutatavatel metallidel on kuubiline või 
heksagonaalne kristallvõre. Põhitahkkesendatud 
heksagonaalvõres võib paikneda veel 3 aatomit, moodustades 
kompaktse  heksagonaalvõre
Kristallvõre tüübid
 ruumkesendatud  kuupvõre  (K8): Ba, Crα, Feα, K, Mnα, Mo, Na, Uβ, 
V, Wβ;
 tahkkesendatud kuupvõre (K12): Ag, Al, Cu, Ca, Coβ, Cu, Feγ, Ni, 
Pb, Pt, Snα;
 kompaktne heksagonaalvõre (H12): Beα, Cd, Coα, Crβ, Mg, Tiα, Zn
Kristallvõre tüübid 
Ruumkesendatud kuupvõre K8 (BCC)
Nt. Fe, C-teras, W, Cr
Kristallvõre tüübid 
Tahkkesendatud kuupvõre K12 (FCC)
Nt. Al, Ni, Cu, Pb, Au, Ag, Pt, austeniitne roostevaba teras
Kristallvõre tüübid
Kompaktne heksagonaalvõre H12 (HCP)
Nt. Zn, Mg, Ti, Co, Be
POLÜMORFISM  JA ISOMORFISM
 Polümorfism - metalli või mittemetalli erinevate kristallivõrede 
esinemine.
 Tuntumaks näiteks võib tuua raua ja titaani
Isomorfism- erinevate metallide kristallivõrede 
samakujulisus.
Isomorfsete ainete  kristallivõredel  on ligilähedased 
võreperioodid, aatomi  raadiused .
Näide: Ag ja Au- mõlema väärismetalli  kristallivõre  on K12 
(tahkkesendatud kuupvõre), aatomi raadius R=0,144nm ja 
võreperiood a=0,408nm
AG ja AU – mõlema 
väärismetalli kristallvõre 
on K12 (tahkkesendatud 
kuupvõre)

AU kristallivõre
METALLIDE TEGELIK STRUKTUUR
 Mis tahes tüüpi kristallvõres paiknevad aatomid korrapäraselt, 
kuid aatomite arv – pakketihedus kristallvõre tasandites ja 
suundades on erinev 
Aatomite tasandpakketihedus tahkkesendatud 
kuupvõres 
METALLIDE TEGELIK STRUKTUUR 
 Sellest on tingitud ka monokristallide erinevad omadused 
erinevates suundades. Seda kristalsete ainete omaduste 
ebaühtlust erinevatest suundades nimetatakse 
anisotroopsuseks
Metallide tegelik struktuur
 Tehnilised metallid on polükristalsed, milles üksikud  terad  on 
orienteeritud üksteise suhtes erinevalt, mistõttu omadused 
erinevais suundades on enam-vähem ühesugused- tegemist on 
isotroopse ainega. Sellist omaduste isotroopsust ei 
tähendata, kui terad on üheselt orienteeritud teatud 
suundadesse (survetöötlemise- valtsimine , pressimine, 
tõmbamine - tagajärjel)
Metalli polükristalliline 
struktuur ja terasstruktuur 
KRISTALLVÕRE DEFEKTID
 Struktuuriuuringud on näidanud, et kristalli sisestruktuur ei ole täiesti 
korrapärane. Kristallis esinevad mitmesugused defektid, mis avaldavad 
olulist mõju metallide omadustele
Kristallides esinevaid  defekte liigitatakse:
Punktdefektid
Joondefektid ehk  dislokatsioonid
Pinnadefektid
Ruumdefektid- nende puhul on tegemist juba makroskoopiliste 
kõrvalekalletega metalli korrapärasest struktuurist. Nendeks on poorid, 
praod  jne.
AMORFSED  METALLID
 Kui sulametalli jahutada väga kiiresti (kiiremini kui 106 °C*s-1), 
siis ei jõua vedelas lahuses juhuslikult paiknevad aatomid 
paigutuda ümber korrapäraselt vastavalt kristalse struktuuri 
kohaselt. Saame nn klaasi või amorfse metalli või sulami
millel puudub metallile omane korrapärane aatomite paigutus.
 Amorfne olek on seda püsivam, mida keerulisem on metalli või 
sulami kristallivõre ja mida suurem on aatomide vastastikune 
mõju
AMORFSED METALLID
 Amorfsetest sulamitest võiks nimetada 
Pd82Si18 (82% pallaadiumi, 18 % ja 
räni). 
 Amorfsete metallide  tõmbetugevus  
1500...5000 MPa,  elastsus  on 
madalam
, võrreldes kristalse 
struktuuriga materjalidega. Nad on 
halvasti deformeeritavad.
Amorfne metall
 Amorfsetel metallidel on  suurepärane  
korrosioonikindlus, head elektri- ja 
magnetomadused
 (üldiselt suuremad 
kui vastavatel kristalsetel materjalidel
TÄNAN KUULAMAST!

Document Outline

  • Slide 1
  • MATERJALIDE STRUKTUUR Metallide kristalliline struktuur
  • Metallide kristalliline struktuur
  • Metallide ideaalstruktuur
  • Metallide ideaalstruktuur
  • Metallide ideaalstruktuur
  • KRISTALLVÕRE TÜÜBID
  • KRISTALLVÕRE TÜÜBID
  • Slide 9
  • Slide 10
  • Kristallvõre tüübid
  • Kristallvõre tüübid
  • Kristallvõre tüübid
  • Kristallvõre tüübid
  • Kristallvõre tüübid
  • POLÜMORFISM JA ISOMORFISM
  • Slide 17
  • Slide 18
  • METALLIDE TEGELIK STRUKTUUR
  • METALLIDE TEGELIK STRUKTUUR
  • Metallide tegelik struktuur
  • KRISTALLVÕRE DEFEKTID
  • AMORFSED METALLID
  • AMORFSED METALLID
  • Slide 25
Vasakule Paremale
Metallide kristallstruktuur #1 Metallide kristallstruktuur #2 Metallide kristallstruktuur #3 Metallide kristallstruktuur #4 Metallide kristallstruktuur #5 Metallide kristallstruktuur #6 Metallide kristallstruktuur #7 Metallide kristallstruktuur #8 Metallide kristallstruktuur #9 Metallide kristallstruktuur #10 Metallide kristallstruktuur #11 Metallide kristallstruktuur #12 Metallide kristallstruktuur #13 Metallide kristallstruktuur #14 Metallide kristallstruktuur #15 Metallide kristallstruktuur #16 Metallide kristallstruktuur #17 Metallide kristallstruktuur #18 Metallide kristallstruktuur #19 Metallide kristallstruktuur #20 Metallide kristallstruktuur #21 Metallide kristallstruktuur #22 Metallide kristallstruktuur #23 Metallide kristallstruktuur #24 Metallide kristallstruktuur #25
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 25 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-11-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 44 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor hendriktammi Õppematerjali autor
PowerPoint esitlus.
Kokku 25 slaidi.

Sarnased õppematerjalid

Materjalide struktuur ja omadused
2
docx

Materjalide struktuur ja omadused

Seda erinevate kristallivõrede esinemist ühe metalli korral nimetatakse polümorfismiks. Tuntumaks näiteks võib tuua raua ja titaani. Raua kristallivõre muutub temperatuuril 911 °C ruumkesendatud kuupvõrest tahkkesendatuks ja temperatuuril 1392 °C tagasi ruumkesendatuks. Metall ­ mittemetall Metallid on ained, millel on tahkes olekus iseloomulik läige, hea elektri ja soojusjuhtivus ning tavaliselt ka hea mehaaniline töödeldavus, suur plastsus ja elastsus. Metallide omadused on seletatavad aatomi tuumaga nõrgalt seotud vabade elektronide (valentselektronide) olemasoluga nende kristallivõre aatomite välimises elektronkihis. Metallid loovutavad kergesti väliskihi elektrone, mis on omakorda mõjutatavad välise elektriväljaga, andes korrapärase elektronide voolu ja hea elektrijuhtivuse. Metallide hulka kuulub keemilistest elementidest 80%, kusjuures kõik metallid peale

Kategoriseerimata
Materjal - konspekt
8
docx

Materjal - konspekt

kaugusel olevate aatomite arv [on aluseks ka kristallvõrede tähistamisel kuupvõre koordinatsiooniarvuga 8-K8 (12-K12) jne] d) Aatomiraadius (on vahemikus 0,05-3mm) e) Võre kompaktsusaste ­ võrdeelemendi kohta tulevate aatomite ruumala suhe võrdeelemendi ruumalasse Metall Metallid on ained, millel on tahkes olekus iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus ning tavaliselt ka hea mehaaniline töödeldavus, suur plastsus ja elsatsus. Metallide omadused on seletatavad aatomi tuumaga nõrgalt seotud vabade elektronide olemasoluga nende kristallvõre aatomite välimuses elektronkihis. Metallid loovutavad kergesti väliskihi elektrone, mis on omakorda mõjutatavad voolu ja hea elektrijuhtivuse. Metallide hulka kuulub keemilistest elementidest 80 % kusjuures kõik metallid peale elavhõbeda on tavalisel temperatuuril tahked ained. Metallid ja sulamid liigitatakse koostise järgi kahte suurde gruppi ­ raud ja rauasulamid

Kategoriseerimata
Materjaliõpetuse eksami kordamisküsimuste vastused
20
docx

Materjaliõpetuse eksami kordamisküsimuste vastused.

MATERJALIÕPETUS ( kordamiseks ) 1.Metallide ja sulamite struktuur ning omadused: - metallide struktuur: Metallide kristalliline struktuur Aatomkristallilise või lihtsalt kristallilise struktuuri all mõeldakse aatomite (ioonide) omavahelist paigutust reaalselt esinevas kristallis. Metallis paiknevad aatomid kindla seaduspärasuse kohaselt, moodustades korrapärase kristallivõre. Selline aatomite paigutus vastab aatomite omavahelise mõju minimaalsele energiale (aatomite ideaalsele paigutusele). - kristallvõre tüübid,

Materjaliõpetus
Tehnomaterjalid eksam
22
doc

Tehnomaterjalid eksam

Tehakse vahet madaltemperatuurilise ferriidi ning kõrgtemperatuurilise ferriidi vahel. Austeniit on samuti raua ja süsiniku tardlahus. Austeniidil on pindtsentreeritud kuupvõre, kus võib lahustuda 2,14% süsinikku. Austeniidi struktuur on pehme ning sitke ning seepärast viiakse sepistamine läbi nendel temperatuuridel. Tsementiit on raua ja süsiniku keemiline ühend, mis sisaldab 25 aatomprotsenti ehk 6,67 massiprotsenti süsinikku. Tsementiit on väga kõva ja väga habras. 21. Mis on metallide polümorfism (allotroopia)? Mõnedel metallidel on sõltuvalt temperatuurist enam kui üks kristallivõre tüüp. Seda erinevate kristallivõrede esinemist ühel metallil nimetatakse polümorfismiks. 22. Millised on amorfsed metallid, kuidas neid saadakse? Kui sulametalli jahutada väga kiiresti, siis ei jõua vedelas lahuses juhuslikult paiknevad aatomid paigutuda ümber korrapäraselt vastavalt kristallilisele struktuurile. Saadakse amorfne

tehnomaterjalid
TEHNOMATERJALIDE EKSAM
30
docx

TEHNOMATERJALIDE EKSAM

5 sajandi pärast võeti kasutusele vask ning peale seda ka tina ning nende sulatamisel saadi pronks. Sellel sajandil avastati ka klaas ning telliskivid. 1. sajandi alguses avastati raud, paber ning tsement.10 sajandit elati selle teadmisega, kuid siis hakati uusi asju proovima ning avastati ka tulekindlad materjalid. 20.ndal sajandil hakkas tehnika arenema ning tuli palju uut, avastati teras, alumiinium, magneesium, komposiitmaterjalid. 2. Metallide aatom- ja kristallehitus. K8 – ruum kesendatud kuupvõre, nt Fe, C-teras, W, Cr K12- Tahkkesendatud kuupvõre, nt Al, Ni, Cu, Pb, Au, Ag, Pt H12- Kompaktne heksagonaalvõre, nt Zn, Mg, Ti, Co, Be Metalli aatomi ehitus.- Metallilistel elementidel on reeglina välises kihis vähe elektrone (1-3) ja neid hoitakse võrdlemisi nõrgalt kinni. Metallidel on iseloomulik elektrone loovutada.

tehnomaterjalid
Metallide Tehnoloogia 1 Referaat
52
pdf

Metallide Tehnoloogia 1 Referaat

TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA Üld- ja alusõppe keskus MATERJALIÕPETUS Referaat õppeaines Metallide tehnoloogia, materjalid I Kadett: Andrei Lichman Õppejõud: Paul Treier Rühm: MM42 Tallinn 2015 SISUKORD 1. Metallide kristalliline struktuur ............................................................................. 3 2. Kristallvõre tüübid ....................................................................................................... 3 3. Kristalliseerumine .......................................

Metalliõpetus
Tehnomaterjalide eksami materjal
47
docx

Tehnomaterjalide eksami materjal

elektronühendeid, mida hoiavad koos metallisidemed. Aga metallis struktuuris võib esineda elektrokeemilisi ühendeid, ilma et sulamite metallilised omadused oleksid häiritud. Eelkõige võib siin märkida vase hapnikurikastes struktuurides oleviad oksiide (Cu20), automaaditeraste struktuuris hajutatud sulfiide (MnS), millel on oma kristallvõre. Intermetallid ehk intermetallsed ühendid - moodustuvad erinevate metallide vahel. Metallide aatomite mõõtmete märgatava erinevuse korral (aatomite raadiuste suhe 1,2) moodustuvad sisendusfaasidena tuntud keemilised ühendid ehk nn Lavesi faasid, mille koostis avaldub valemiga AB2, nt MgZn2, MgCu2 ja MgNi2. Elektronühendid ­ kui metallide aatomi raadiused erinevad vähe, on kalduvus elektronühendite tekkimisele. Elektronühendid moodustuvad sagedamini ühelt poolt ühevalentsete metallide (Cu, Ag, Au jt) ning üleminku gruppide metallide (Mn, Fe, Co jt) ja

Tehnomaterjalid
Stenogramm eksamiks kokkuvõttev konspekt
56
docx

Stenogramm eksamiks kokkuvõttev konspekt

Elastusmoodul määratakse tõmbediagrammi lineaarse osa tõusunurga tangensiga. Materjalide sitkusnäitajad, nende ühikud ja kasutamine. KV - sellega tähistatakse V-soonega teimiku purustamiseks kulutatud tööd - purustustööd. Ühikuks on J (džaul). KU - sellega tähistatakse U-soonega teimiku purustamiseks kuluatatud tööd - purustustööd. Ühikuks on J (džaul). Külmhapruslävi TKHL - üks tähtsamaid metallide töökindluse kriteeriume. Külmhaprusläve kasutatakse, kui materjalil on piiratud sitkus ehk purunemispildis esineb nii teralise kui ka kiulise purunemise tsoon. Ühikuks on kraadid Celsiuse järgi. Külmhapruslävi T90 - temperatuur, mille juures on purunemispildis vähemalt 90% kiulist pinda. T90 on temperatuuriks vastutusrikastel detailidel. Sel juhu on materjalil kõrge löögisitkusnäitaja.

Tehnomaterjalid




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun