Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

MATERJALIOPETUSE kt1 (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on tõmbetugevus kuidas seda määratakse?
  • Milline on seos materjali tõmbetugevuse ja kõvaduse vahel?
  • Mis on voolepiir tinglik voolepiir ja kuidas neid määratakse?
  • Mis on katkevenivus katkeahenemine ?
  • Millised on materjali plastsusnäitajad?
  • Mis on löökpaindeteim ?
  • Mis on selle katse eesmärk?
  • Mis on polümorfism ?
  • Mis on isomorfism ?
  • Mis on sulam ?
  • Mis on sulami mehaaniline segu?
  • Mis on tardlahus ?
  • Mis on keemiline ühend?
  • Mis on kalestumine ?
MATERJALITEHNIKA
Kontrolltöö nr.1
  • Mis on tõmbetugevus , kuidas seda määratakse?
    Tõmbetugevuseks nimetatakse tugevusõpetuses tõmbekatsel esinevat suurt pinget, mille korral katsekeha veel ei purune. Rm=Fm/S0, kus Fm – maksimaaljõud ja S0 – teimiku algristlõikepindala.
  • Milline on seos materjali tõmbetugevuse ja kõvaduse vahel?
    Mõlema puhul on materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformeerumisele. Vastupanuvõime tugevale koormusele.
  • Selgita tähised HBW, HV, HBS
    HBW – Brinelli kõvadusaste tähistus (kõvasulamkuul)
    HV – Vickersi meetodi kõvadusarvu tähistus
    HBS – sama mis essa aga (teraskuul)
  • Mis on voolepiir , tinglik voolepiir ja kuidas neid määratakse?
    Voolepiir on piir, millest all poolt on detailil elastne deformatsioon ehk taastab peale jõu kaudumist oma orginaal mõõtmed...ning voolepiir punktist üleval pool on plastne deformatsioon ehk peale jõudude eemaldumist säilitab detail oma kuju ja mõõtmed.
    Tinglik voolepiir on märgitakse kokkulepitult pingele kus keha on pikenenud oma alg mõõtmetest 0,2% võrra. Määratakse tõmbediagrammi abil, mõjuv jõud jagatud keha alg ristlõikepindalaga.
  • Missugust materjali omadust iseloomustab tõmbetugevus, voolepiir ja tinglik voolepiir? 1)Tugevust ja plastsust .
    Tugevus- materjali võime purunemata taluda koormust.
    Plastsus on materjali võime muuta purunemata talle rakendatud koormuse mõjul keha kuju ja mõõtmeid. Peale jõu kadumist säilitada oma deformatsioon.
  • Mis on katkevenivus , katkeahenemine?
    katkevenivus on suhteline detaili pikenemine protsentides , ja ahenemine detaili suhteline ristlõike pindala muutus protsentides.
  • Missugust materjali omadust iseloomustab katkevenivus, katkeahenemine?
    Plastsust
  • Millised on materjali plastsusnäitajad?
    Katkevenivus ja katkeahenemine
  • Mis on löökpaindeteim ? Mis on selle katse eesmärk?
    Löökpaindeteim seisneb sisselõikega proovikeha purustamises pendellöömikuga ja purustustöö või löögisitkuse määramises
  • Missuguseid materjale katsetatakse tavaliselt survele ja miks?
  • Metallide ja sulamite liigitus:
    • Koostise järgi

    • Tiheduse järgi

    Kergmetallid , keskmetallid, raskmetallid
    • Sulamistemperatuuri järgi
    Kergsulavad, rasksulavad ja kesksulavad
  • Loetlege kristallvõre tüübid
    Primitiivsed
    Tahkkesendatud
    Heksagonaal
    Kuupvõred
    Tetragonaalvõred
  • Mis on polümorfism ?
    Kui ühel ainel võib olla rohkem kui 1 kristallvõre
  • Mis on isomorfism ?
    iseloomustab vastavust objektide struktuuride vahel
  • Mis on kristalliseerumine
    Kristalliseerumine on sulamis, vedelas või gaasilises agregaatolekus oleva aine või ainete segu üleminek korrastatud sisestruktuuriga olekusse.
  • Kristalliseerumisprotsessi iseloomustatakse jahtumiskõvera abil.
  • Mis on sulam ?
    Sulam on kahe või enama metalli või metalli ja mittemetalli kokkusulatamisel või paagutamisel (peenepulbrilise metallide segu kokkupressimisel rõhu abil kõrgel temperatuuril) saadud aine.
  • Mis on sulami mehaaniline segu?
    eutektikum, eutektoid
  • Mis on tardlahus ?
    Faas kus lahustaja komponent säilitab oma kristallivõre ja lahustunud komponendi aatomid on paigutunud lahustaja komponendi kristallivõresse.
  • Mis on keemiline ühend?
    Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast erinevast  keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega.
  • Mis on kalestumine ?
    Muutused sisemises kristallvõres ja selle struktuuris.
  • MATERJALIOPETUSE kt1 #1 MATERJALIOPETUSE kt1 #2
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-04-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 73 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Murlockz Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Tehnomaterjali praktikum
    2
    docx

    Tehnomaterjali praktikum

    Kordamis küsimused: Tehnomaterjali praktikum- TÕMBETEIM 1.Mis on tõmbetugevus, kuidas seda määratakse? Maksimaaljõule (Fm) vastav mehaaniline pinge, määratakse maksimaaljõu ja teimiku algristlõike pindala jagatisega. (vastupanu märgatavale plastsele deformatsioonile) 2.Mis on voolepiir, tinglik voolepiir ning kuidas neid määratakse? Voolepiir on piir, millest all poolt on detailil elastne deformatsioon ehk taastab peale jõu kaudumist oma orginaal mõõtmed...ning voolepiir punktist üleval pool on plastne deformatsioon ehk peale jõudude eemaldumist säilitab detail oma kuju ja mõõtmed. Tinglik voolepiir on märgitakse kokkulepitult pingele kus keha on pikenenud oma alg mõõtmetest 0,2% võrra. Määratakse tõmbediagrammi abil, mõjuv jõud jagatud keha alg ristlõikepindalaga. 3.Missugust materjali omadust iseloomustab tõmbetugevus? Tugevust ja plastsust. Tugevus- materjali võime purunemata taluda koormust. Plastsus on materjali võime muuta purunemata talle rakend

    Tehnomaterjalid
    Kt-nr-1-küsimused koos vastustega
    3
    docx

    Kt-nr-1-küsimused koos vastustega

    Kt nr 1 küsimused 1. Mis on tõmbetugevus, kuidas seda määratakse? Suurim pinge mille korral katse keha veel ei purune. Määratakse tõmbeteimiga. 2. Milline on seos madalsüsinikteraste ja madallegeerteraste Brinelli kõvaduse ja tõmbetugevuse vahel? HB=0,3σσu 3σ. Selgitage tähiseid  HBW – Brinelli kõvadus, Kõvasulam kuul.  HV – Vickersi kõvadus, püramiid indentor. Saab mõõta väga õhukeste materjalide kõvadust.  HRC – Rockwelli kõvadus C-skaalal. Koonusindentor. 4. Mis on voolepiir, tinglik voolepiir ja kuidas neid määratakse? Voolepiir on pinge, mis vastab voolejõule. Tinglik voole piir on materjali vooleplatvormi puudumisel kasutatav suurus. Määratakse 0,2% teimiku jäädava pikenemise juures. 5. Materjali mehaanilisd omadused?  Tugevus  Kõvadus  Sitkus  Plastsus  Elastsus

    Materjaliõpetus
    Metallide ja sulamite omadused
    30
    ppt

    Metallide ja sulamite omadused

    METALLIDE JA SULAMITE OMADUSED Mehaanilise tugevuse näitajad EVS-EN 10002-1 Metallmaterjalid.Tõmbeteim · Tugevusnäitajatest määratakse katsetamisel tõmbele · -Tõmbetugevus Rm ­maksimaaljõule vastav pinge · Voolavuspiir ReH ReL · Tinglik voolavuspiir RP EVS-EN 10002-1 Metallmaterjalid.Tõmbeteim · Plastsusnäitajatest määratakse katsetamisel tõmbele · -Katkevenivus A% (suhteline pikenemine protsentides purunemiseni) · Katkeahenemine Z% ( ) Tegelikud pinged · Kõik tugevusnäitajad kujutavad endast pinget-jõudu pinnaühiku kohta · Tugevusnäitajaid kasutatakse konstruktsioonielementide arvutamisel · Tugevuse hindamine lubatavate pingete meetodil. Konstruktsiooni töötamine elastsete deformatsioonide piirkonnas. Tegelikud pinged · Plastsetel materjalidel on lubatav pinge tugevusvaru võrra väiksem kui selle materjali voolavuspiir v · Vastavalt detaili vastutusrikkuse astmele võ

    Materjaliõpetus
    Tehnikas kasutatavad materjalid
    12
    docx

    Tehnikas kasutatavad materjalid

    1) Tehnikas kasutatavad materjalid: Metallid: 10000eKr Kasutati kulda, sest see oli looduses vabalt kätte saadav. 5000eKr avastati vask, esimene sulam mis avastati oli pronks (phst Kõik vase sulamid). Kristuse sünni ajal avastati raud. Malm alvastati 16 saj, siis algas metallide võidukäik. Hiljem õpiti valmistama teraseid. 20saj keskpaigas oli metallide olulisus tipus.(1,2 MS). Metallide kasutus väheneb, nende asemel luuakse teisi materjale.(liigume kasutuse poolest tagasi kiviaega, metalle hakkavad asendama keraamilised materjalid.) plastid (polümeerid): 10000 eKr Kasutati Puitu, nahka, erinevaid looduslike kiude. Tänapäeval plastid, 19saj võetakse kasutusele kumm(looduslik). 20 saj alguses avastatakse sünteetiline kumm(pakeliit). Sellest algas plastid võidukäik. komposiitmaterjalid- Kõrtest ja mudast tehtud trellised- Materjal mis koosneb vähemalt kahest materjalist. Esimene komposiit oli kivi, mille sisse pandi heina, et saada tugevamat ehitusmaterjali. 1980 algas ne

    Tehnomaterjalid
    TEHNOMATERJALIDE EKSAM
    30
    docx

    TEHNOMATERJALIDE EKSAM

    Tehnomaterjalid 1. Materjalide kasutamine inimajaloo vältel, selle muutumise põhjused. 10000a eKr oli põhilisteks materjalideks kuld, puit ja kivi. 5 sajandi pärast võeti kasutusele vask ning peale seda ka tina ning nende sulatamisel saadi pronks. Sellel sajandil avastati ka klaas ning telliskivid. 1. sajandi alguses avastati raud, paber ning tsement.10 sajandit elati selle teadmisega, kuid siis hakati uusi asju proovima ning avastati ka tulekindlad materjalid. 20.ndal sajandil hakkas tehnika arenema ning tuli palju uut, avastati teras, alumiinium, magneesium, komposiitmaterjalid. 2. Metallide aatom- ja kristallehitus. K8 – ruum kesendatud kuupvõre, nt Fe, C-teras, W, Cr K12- Tahkkesendatud kuupvõre, nt Al, Ni, Cu, Pb, Au, Ag, Pt H12- Kompaktne heksagonaalvõre, nt Zn, Mg, Ti, Co, Be Metalli aatomi ehitus.- Metallilistel elementidel on reeglina välises kihis vähe elektrone (1-3) ja neid hoitakse võrd

    tehnomaterjalid
    Stenogramm eksamiks kokkuvõttev konspekt
    56
    docx

    Stenogramm eksamiks kokkuvõttev konspekt

    1. Materjalide füüsikalised ja mehaanilised omadused Materjalide liigitus tiheduse ning sulamistemperatuuri järgi: Tihedus: kg/m3 – kergmetallid ja -sulamid 5000 <  < 10000 kg/m3 - keskmetallid ja –sulamid > 10000 kg/m3 - raskmetallid ja -sulamid Sulamistemp: ≤ 327 °C - kergsulavad metallid ja sulamid, näiteks Pb, Sn 327-1539 °C - kesksulavad metallid ja sulamid, näiteks Mn, Cu, Ni >1539 °C - rasksulavad metallid ja sulamid, näiteks Fe, Ti, Cr Tõmbekatsel määratavad tugevus- ja plastsusnäitajad , jäikusnäitaja, nende ühikud ning kasutamine. Tõmbekatsel saame määrata nii tugevus kui ka platsusnäitajaid, tugevusnäitajateks on: Tõmbetugevus Rm – maksimaaljõule Fm vastav pinge, valemiga Rm = Fm / S0, ühikuga N/mm2. Tõmbetugevust ehk tugevuspiiri kasutatakse näiteks staatilistel koormustel habraste materjalide ohtlike pingete kirjeldamiseks. Voolavuspiir ReH – ülemine voolavuspiir. See on ping

    Tehnomaterjalid
    Tehnomaterjalide stenogramm
    44
    docx

    Tehnomaterjalide stenogramm

    Tallinna Tehnikaülikool 2014/2015 õ.a Materjalitehnika instituut Materjaliõpetuse õppetool Stenogramm aines tehnomaterjalid Üliõpilane: Üliõpilaskood: Rühm: Materjalide füüsikalised ja mehaanilised omadused Metallide ja sulamite liigitus tiheduse järgi:  ρ< 5000 kg/m3 – kergmetallid ja –sulamid;  5000 < ρ < 10000 kg/m3 - keskmetallid ja –sulamid;  ρ > 10000 kg/m3 - raskmetallid ja -sulamid. Metallide ja sulamite liigitus sulamistemperatuuri järgi:  kergsulavad metallid ja sulamid - TS ≤327°C (Pb sulamistemperatuur) - Pb, Sn, Sb;  kesksulavad metallid ja sulamid - TS =327-1539°C - Mn, Cu, Ni, Ag jt;  rasksulavad metallid ja sulamid - TS >1539°C (Fe sulamistemperatuur) – Ti, Cr, V, Mo, W. Plastsusnäitajad Plastsus on materjali võime purunemata muuta talle rake

    tehnomaterjalid
    Tehnomaterjalid-Eksam
    10
    docx

    Tehnomaterjalid-Eksam

    1. Materjalide kasutamine inimajaloo vältel, selle muutumise põhjused.- a. 10000BC kasutati eelkõige klaasi,keraamikat ning puitu,nahka. Esmene metall oli kuld . See on pehme ja hea töödelda,samuti leidus seda looduses.Edasi suurenes ka hõbeda,pronksi ja raua kasutus. Metallide kasutamine on järjest suurema protsendi võtnud ning selle hiigelaeg oli 1940-1980, sellel ajal kastuati keraamikat ja plaste väga vähe. Alates 20.sajandi teisest poolest hakkas vähenema metalli kasutus ja väheneb tänapäevalgi.Metalle asendavad aina rohkem erinevad plastid ,komposiitmaterjalid ja keraamilised . 2. Metallide aatom- ja kristallehitus. a. Metalli aatomi ehitus- Metalli aatomid paiknevad kindla seaduspärasuse kohaselt, moodustades korrapärase kristallivõre b. Kristallivõred- Metallide kristallivõred on kuubi ja prisma kujulised, millede tippudes ja tahkude

    Materjaliõpetus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun