Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor TEKSTIDOKUMENDI LOOMINE WORD 2010 (2007) ABIL Infotöötluse loengukonspekt Kalev Avi, MSc Tartu 2011 SISUKORD Kiirklahvid .....................................................................................................................................................3 Funktsionaalklahvid .......................................................................................................................................5 Sissejuhatus ....................................................................................................................................................6 Wordi dokumendi struktuur ...........................................................................................................................7 MS Wordi ekraanipilt .................................................................................
Käitumise bioloogilised alused 1. Selgita, mis on refleks. Kuidas on ajutegevus seotud refleksidega. Too näiteid. Refleksid on reaktsioonid mis annavad ärritusele vastuse 2. Milliseid ülesandeid täidavad vasak ja parem aju poolkera? VASAK PAREM analüütiline infotöötlus sünteetiline infotöötlus teadvus 3-mõõtmelised (ruumilised) kujundid arvutamine kujutlusvõime kirjutamine kunstimeel kõnelemine (Broca keskus) musikaalsus loogika emotsioonid paremakäelisus vasakukäelisus 3. Pille kukkus kiigelt ja jäi liikumatult lamama
NS jaguneb somaatiliseks ja autonoomseks NS-ks. Somaatilisel ehk kehanärvisüsteemil eristatakse kahte osa: kesknärvisüsteem(peaaju, seljaaju) ja piirdenärvisüs(närvid). Autonoomne ns(siseelnudite, sisenõrenäärmete, südame, veresoonte talituse regul)tahtele allumatu. Jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks. Närviprotsessid on erutus ja pidurdus. Ajupoolkerade asümmeetria tähenab vasaku ja parema ajupoolkera erinevusi. Vasak(analüütline infotöötlus, teadfus, arvutamine, kirjutamine, kõne, loogika,paremakäelisus), parem(sünteetiline infotöötlus, ruumilisus, kujutlusvõime, kustimeel, musikaalsus, emotsioonid, vasakukäelisus). Arengupsühol uurib: * millisel moel, millises järjekorras ja millise kiirusega toimuvad muutused munaraku viljastamise hetkest inimese surmani. *kuivõrd mõjutab inimese arengut pärilikkus,keskkond ja kavatus. Vastsündinu oskab: keerata pead inimhääle suunas, tunda ära ema hääl, eristada ema lõhna.
Selgita, mis on refleks? Kuidas on ajutegevus seotud refleksidega. Too näiteid, kuidas reflekside uurimisega on võimalik hinnata ja ravida närvisüsteemi seisundit? Refleks on reaktsioon, mis annab ärritusele vastuse. Iga ajahetkel jõuab inimene väliskeskkonnast kui ka organismist väga palju mitmesuguseid ärritusi, millele aju reageerib reflektoorselt. 2. Milliseid ülesandeid täidavad vasak ja parem ajupoolkera? Vasak ajupoolkera: analüütiline infotöötlus, teadus, arvutamine, kirjutamine, kõnelemine, loogika, paremakäelisus. Parem ajupoolkera: sünteetiline infotöötlus, 3-mõõtmelised kujundid, kujutlusvõime, kunstimeel, musikaalsus, emotsioonid, vasakukäelisus. 3. Nimeta aju uurimise tänapäevaseid meetodeid? Millist informatsiooni on nende abil võimalik saada? CAT- ajuhaiguste diagnoosimine PET-võimaldab uurida ajutegevust
1. Aju poolkerade erinevus. • Vasak ajupoolkera-paremakäelisus, loogika, kõnelemine, kirjutamine, arvutamine, teadus, analüütiline infotöötlus. • Parem ajupoolkera-vasakukäelisus, emotsioonid, musikaalsus, kunstimeel, kujutlusvõime, 3-mõõtmelised kujundid, sünteetiline infotöötlus. 2. Olulisemad aju osad – kõrgem närvitegevus a)Piklikaju - seljaaju jätk koljuõõnes, vastutab elutähtsate- ja kaitsereflekside eest. Väikeaju – reguleerib lihaste koostööd ja tasakaalu b)Tagaaju - toimub reflektoorne tegevus, närviimpulsside ülekanne, liigutuste koordinatsioon ja tasakaalu hoidmine. c)Keskaju- asuvad automaatsete liigutuste ja optiliste ning akustiliste orienteerumisreflekside keskused. d)Vaheaju- paiknevad koorealune tundlikkuskeskus ning sisenõresüsteemi,
Kordamisküsimused 1. Kuidas saab rakendada tarbijakäitumise tundmist? · turunduskeskkonna analüüsil · turu segmenteerimisel · toote/brändi positsioneerimisel · turundusmeetmestiku (marketing mix) - toote, selle hinnakujunduse, väljapaneku, toetusvahendite (promotsioon, reklaam jne) kujundamisel · turundusuuringutes 2. Tarbijate käitumist mõjutavate tegurite liigendus. Psühholoogilised tegurid: · Vajadused; · motivatsioon; · hoiakud; · isiksusetüüp; · emotsionaalsed ressursid jne Sotsiaal-demograafilised tegurid: · vanus · rahvus · haridus · pere · elukoht · tulutase · töökaaslased, sõpruskond · huvid, elustiil · religioon jne Sotsiaal-majanduslikud tegurid: · ühiskonna struktuur · seadusandlus, normid · konkurents, pakkumine, hinnatase jne 3. Millised on hinnaelastsuse erinevad variandid? Kuivõrd mõjukas võib olla hinnas...
Informatsioon ja infotöötlus Maailm: mateeria- informatsioon-energia Infornaatika- riistvara-andmevara-tarkvara Inimene: Keha-hing-mõistus Erialase tarkvara eesssmärgid: Töö, äri ja tarbimise varustamine infoga Äri-töö ja tarbimisprotsesside kiirendamine ja parendamine info ja infotöötluse läbi. Konkurentsieelisele loomine uute IT-põhiste äri ja tööprotsesside abil. Organisatsiooni infovarade efektiivne ära kasutamine. Müüsüsteemid POS Üldine riistvara Üldine arvuti tarkvara nt opreatsioonisüsteem Müügitakrvara POS-tarkvara Müügiriistvara POS-riistvara Muu spetsiifiline riistvara. Varane tarkvara 1973 augustis tutvuustas IBM oma tooteid IBM 3650 ja 3660 Store systems, mis oli sisuliselt esimene müügisüsteem, mis koosnes kassas töötamiseks kohandatud arvutitest. Süsteemi oli võimalik ühendada maksimaalselt 128 kassatöökohta. Vabalt programeeritavate seadmete kastusse tulek lõi tarkvara arengule rohkem võimalusi. Lisaks perioodi...
tekib silmalihaste ülepinge Kes oli tänapäevase arvuti idee autor · Tänapäevase arvuti idee looja on Gottfried Wilhelm Leibniz Millist väljundseadet kasutate kõige enam · Kõige sagedamini kasutan kõlareid Mis on ENIAC ja millal ta valmis · ENIAC on USA-s valminud elektronarvuti · ENIAC valmis 1946. aastal Infotöötlus info levitamise ja talletamise protsessis · Inotöötluse abil on · Infotöötluse abil saab võimalik jagada indot salvestada, informatsiooni üle muuta salvestust. maailma. 1991 aasta globaalses mõttes, kas Eesti oma ühe ühendusega pani interneti mühinal kasvama · 1991 Hakkas Internet üle maailma levima. · Võib öelda et jah pani, sest järjest rohkem inimesi ja asutusi liitus ning sellest on kasvand välja tänapäeva olukord.
DOKUMENDIHALDUS DOKUMENTIHALDUST KORRALDAB · organisatsiooni dokumendihalduse teenistus (kantselei, asjaajamistalitus iseseisev struktuuriüksus, üldosakonna allüksus) · suures ettevõttes arhiivitöötajad · väikeettevõttes sekretär, assistent, juhiabi KAASAEGSES ORGANISATSIOONIS · elektrooniline dok.halduse süsteem - dokumendihaldur (asjaajamine, arhiivitöö, infotöötlus, IT) - süsteemihaldur (riist- ja tarkvara hooldus) · muutused tööjaotuses enamik töötajaid vormistab dokumendid ise ASJAAJAMISE HEA TAVA · reglementeeritus (igal dokumendil oma koht) · vastutus nõuetest kinnipidamise eest DOKUMENDIHALDUSE ALUSDOKUMENDID · sisekorraeeskirjad · asjaajamiskord (nõuded loomisest hävitamiseni) · dokumentide loetelu (liigitamine, säilitamine, toimikud) · tööprotsess (dokumendilähetus)
kusemise, roojamise ja vereringe reflektoorset funktsioneerimist ja juhteteede abil närviimpulsside vahendamine peaajju. Otsmikusagar tegeleb otsuste vastuvõtmisega vastavalt välistele stiimulite ning vastutab käitumise planeerimise ja liigutusteks valmistumise eest. Ajupoolkerade asümmeetria - ·Kahe ajupoolkera infovahetus toimub mõhnkeha kaudu ·Paul Broca ·Vasakus ajupoolkeras: sõnalise info töötlemine (kõnekeskus, keel), kirjutamine, arvutamine ·paremakäelisus ·Analüütiline infotöötlus ·Parem poolkera: ruumiline info, orienteerumine, kujunditega opereerimine, mittesõnaliste helide eristus, kunstimeel, kujutlusvõime, inimnäod jt keerukad visuaalsed objektid ·vasakukäelisus ·Sünteetiline-info terviklik töötlus Aisting - tunnetusprotsess, mis annab infot eseme ja nähtuse üksikomaduse kohta. 1. Adaptsioon ehk kohanemine. 2. Kompensatsioon ehk asendamine. 3. Sünesteesia ehk lisa aistingu teke. 4. Kompimine
Seedekulglasse näiteks taimse toiduga sattuv C-vitamiin imendub peensoolest naatrium-sõltuva aktiivtranspordi ja passiivdifusiooniga. D3: Vitamiin D3 - ilmselt kõige tähtsam vitamiin! D-vitamiin on pigem hormoon, mis osaleb magneesiumi, kaltsiumi ja fosfori töötlemises Ladustab kaltsiumi luudesse Eriti tähtis kasvuperioodil kõhrkoe, luukoe ja hammaste arengus. On vajalik luude ja hammaste tugevnemisel. Piisava koguse D3 korral on hea mälu ja kiire infotöötlus, parem meeleolu ja füüsiline aktiivsus Takistab organismi vananemist Aitab psoriaasist lahtisaamisel, tugevdades samas immuunsüsteemi Kaitseb vähi ja põletike eest Takistab vähirakkude kasvu Oluline laste aju arenemisel. Tõrjub Altzheimeri ja Parkinsoni tõbe. Tuberkuloosi ravi Kaitseb närvirakke või juhib mõnede keemiliste reaktsioonide ahelaid õiges suunas või teeb seda kõike korraga Pidurdab või lausa peatab astma ja kroonilise bronhiidi
Implitsiitsed protsessid Intuitsioon on (1) mitteteadlik ja (2) kiire otsustusprotsess, mille käigus (3) kohaldatakse hetkesituatsioonile kognitiivne skeem ning mille väljundiks on 4) emotsionaalselt laetud valik. Assotsiatiivne Reeglipõhine Sisu Assotsiatsioonid Loogikareeglid Allikad Korduvad kogemused Teadlik infotöötlus (sümbolilised (sarnasus ja koosesinemine) representatsioonid Õppimine Aeglane ja järk-järguline Kiire ja ühekordne Mälu Skemaatiline Episoodiline 01.06.2014
maailma kuulsamad ülikoolid). Keelte kohta saan öelda, et eestlastel on lapsepõlvest vajadus teisi keeli õppima (kuid see vajadus hoopis ehitab meile eelist), sest et eesti keelset infot on palju vähem, kui näiteks inglise keeles või saksa keeles (info all ma mõtlen ka erinevaid filme, muusikat, ajakirju ja õppematerjale). Kõik nimetatud punktid annavad Eesti inimestele tähtsa baasi, mis aitab neid tulevikus, ning soodustab kolmanda sektori arengut (kaubandus, äriteenused, haridus, infotöötlus ja n.e.) Eestimaa on infoühiskonnaga riik. Selle fakti kindlaks tõendiks ma saan nimetada mitu asju: Esiteks, peaaegu igal Eesti kodanikul on olemas nutitelefon 3G interneti, kaamera ja teiste appidega. Teiseks, Tallinnas on raske leida sellist avaliku koha, kus poleks WiFi. Kolmandaks, igapäev on Eestis teinud tuhandeid makse Interneti panka kaudu ning teisi teenindusi. Aastaks 2013 Eestis oli tehtud arengukava. 30. novembril 2006 valitsuses heaks kiidetud
Osaline pidurdus on aga näiteks seljuhul, kui keegi on sügavalt mõttesse vajunud, kuid ta siiski märkab, mis ümberringi toimub. Erutus ja pidurdus on vastandlikud, kuid omavahel seotud: üks võib, aga ei pruugi, teiseks üle minna. Ajupoolkerade asümmeetria Vasak ja parem ajupoolkera näivad küll väliselt sarnased, kuid nad talitlevad erinevalt. Neil mõlemad on omad ülesanded. Vasaku ajupoolkera ülesanded: analüütiline infotöötlus, kõnelemine, arvutamine, kirjutamine, loogika, paremakäelisus, teadus. Lühidalt peetakse vasaku ajupoolkera ülesandeks lugemist, arvutamis ja sõnalise info töötlemist. Parema ajupoolkera ülesanded: sünteetiline infotöötlus, kujutlusvõime, 3-mõõtmelised kujundid, emotsioonid, vasakukäelisus, kunstimeel, musikaalsus. Parema ajupoolkera ülesandeks on siis kujunditega opereerimine, mitmesõnaliste helide eristamine, ruumis orienteerumine ja keerukate objektide äratundmine.
Taju Taju kuulub tunnetusprotsesside hulka. (Tunnetusprotsessid ehk kognitiivsed protsessid.) Tunnetusprotsessiks nimetatakse neid psüühilisi protsesse, mille käigus luuakse infotöötlus vahendusel pilt tegelikkusest. Taju on üks tegur mis aitab luua pilti tegelikkusest. Taju on psüühiline protsess, mis seisneb esemete ja nähtuste meelelises tervikpeegelduses. Ühendab ja korrastab aistinguid taju kujundiks, vahendab obejktiivselt maailma ning aitab kohaneda keskkonnaga.Taju aluseks on meelte kaasasündinud võimed, meeleelundite talitlus, õppimine ja pikaajalised kogemused. Ta on tihedalt seoses tähelepanu ja mäluga. Taju sõltub
Andmeturve Üldosa Millest räägime? Infoturbe põhimõisted Riskianalüüs, riskianalüüsi meetodid Turvameetmed Volitustõendid Krüptograafia Digitaalallkiri ja selle kasutamine Sügis 2006 Tallinna Polütehnikum 2 Kirjandus V. Hanson. Infosüsteemide turve. 1. osa: turvarisk. Tallinn, AS Cybernetika V. Hanson, A. Buldas, H. Lipmaa Infosüsteemide turve. 2. osa: turbe tehnoloogia. Tallinn, AS Cybernetika V. Praust. Digitaalallkiri -- tee paberivabasse maailma. Tallinn, ILO Sügis 2006 Tallinna Polütehnikum 3 Andme- või infoturve? Andmeturve (data security) andmebaaside ajastu andmetöötlus; Infoturve (information security) infosüsteemide ajastu infotöötlus; Teadmusturve (knowledge security) teadmussüsteemide ajastu teadmustöötlus. Sügis 2006 Tallinna Polütehnikum 4 Mis on infoturve? Infoturve on infovarade turvalisuse tagamine Infovarad on infosüs...
TAJU. Taju kuulub tunnetusprotsesside hulka. (Tunnetusprotsessid ehk kognitiivsed protsessid.) Tunnetusprotsessiks nimetatakse neid psüühilisi protsesse, mille käigus luuakse infotöötlus vahendusel pilt tegelikkusest. Taju on üks tegur mis aitab luua pilti tegelikkusest. Taju on psüühiline protsess, mis seisneb esemete ja nähtuste meelelises tervikpeegelduses. Ühendab ja korrastab aistinguid taju kujundiks, vahendab obejktiivselt maailma ning aitab kohaneda keskkonnaga .Taju aluseks on meelte kaasasündinud võimed, meeleelundite talitlus, õppimine ja pikaajalised kogemused. Ta on tihedalt seoses tähelepanu ja mäluga. Taju sõltub
Füüsilise vormi parandamine Õige toitumine Kehakella eksamite ajaga vastavusse viimine Kirjutuslaua ja ümbruse korrastamine Hästi magamine Aktiivne kordamine Asjad, mida ei soovita teha Alkoholi ja muude uimastite tarvitamine Energia vähemolulistele asjadele kulutamine (TV, arvutimängud jne) Liiga kaua õppimine Oluliste teemade vältimine Passiivselt materjali lugemine Huupi õppimine Ettevalmistustööd Info kogumine Infotöötlus (materjali analüüs ja töötlemine) Infootsing ja edastamine Info kogumine Salvesta kõik veebiaadressid, millega tutvumist sinult võidakse eeldada Hangi varasemate aastate eksamite ja näidisküsimuste/-vastuste koopiad Tutvu õppeinfosüsteemis õppeaine õpiväljunditega Uuri, kas ainekavas/kursuseprogrammis leidub täpsustusi eksami ja selle korralduse kohta Info kogumine Kontrolli, et sul on olemas kõigi loengute konspektid
TÄHELEPANU KIRJALIK LÕPUTÖÖ Juhendaja:Kutseõpetaja,Sirje Shumann Tallinn 2012 Mis on tähelepanu? · Tähelepanu kui teadvuse seisund psüühilise tegevuse lahutamatu eeldus 1 · Teadvuse poolt eredalt ja selges vormis haaratud objekt(William James) · Tähelepanu kui valik infotöötlus · Tähelepanu kui protsess,kui seisund · Tähelepanu eeldab keskendatust. Tähelepanu · Tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine ja kontsentreerimine mingile objektile,millel on inimese jaoks kas situatiivne või püsiv tähendus. · Tähelepanu on lahutamatult seotud tunnetamisega (taju,mälu,mõtlemine),emotsioonide ja motivatsiooniga. Tähelepanu omadused · Tähelepanu maht Objektide hulk,mida jõuab haarata mingi aja jooksul.
Tagab põhilisi instiktiivseid reaktsioone ja põhilisi elus olemise protsesse. Ajutüvi koosneb : Piklikaju reguleerib hingamist ja vereringet Sild reguleerib ajukoore üldist aktiivsust, tähelepanu ning une- ja ärkveloleku rütme Keskaju ja talamus ülekande jooned, suunavad infot edasi eesajju. · Ajukoore alused struktuurid Limbiline süsteem imetaja aju. Emotsioonide ja mptiivide kujundamine, õppimine ja mälu. Alateadlik infotöötlus. Hüpotalamus reguleerib motiveeritud käitumisi nagu söömne, joomine, seksuaalkäitumine. Naudingute keskus Mandeltuum emotsionaalsete reaktsioonide kujundaja. Hindab kas signaal on ohtlik või mitte Hipokampus võtmeroll õppimises ja uue mälu tekkeks. Seostab meie hetke kogemusi eelmiste kogemustega · Ajukoor kolmas aju kiht. Mõtlev aju, mida saame ise reguleerida
Ajupoolkerade asümmeetria Kuigi vasak ja parem ajupoolkera näivad väliselt sarnased, talitlevad nad erinalt Kummalgi on omad ülesanded. Kahe poolkera infovahetus toimub mõhnkeha kaudu. Arvatakse, et poolkerade erinevused tulenevad info töötlemise viisist. Vasakus poolkeras toimub analüütiline töötlus (kronoloogiliselt järjestav) ja paremas poolkeras sünteetiline töötlus (infot tervikuna käsitlev). Ajupoolkerade asümmeetria sünteetiline infotöötlus analüütiline infotöötlus Vasak a ajupoolkera 3-mõõtmelised teadvus parem (ruumilised) kujundid ajupoolkera ajupoolkera kujutlusvõime vasak arvutamine ajupoolkera
Mäletada saab seda, mida oled omandanud, kogenud, näinud, kuulnud. Mälu protsessid: 1) Meelde jätmine e. omandamine e. õppimine (sellest saab mälu alguse), a) Tahtlik (süsteemne, nõuab pingutust, nõuab tähelepanu suunamist), aa) Tahtmatu (juhuslik, sageli ebatäpne). b) Mehaaniline omandamine (tuupimine), bb) Mõtestatud omandamine (25x efektiivsem, tähtis kordamine, materjali korrastatus). 2) Meelespidamine e. info säilitamine seostena ajukoores, toimub aktiivne infotöötlus, toimuvad saadud infos muutused (lühemaks ja lihtsamaks, tekivad lüngad, meeles püsib peamine, detailid kaovad). 3) Meeldetuletamine info uuesti esiletoomine. a) Äratundmine varem tajutu tuttavana äratundmine, b) Meenumine materjal tuleb meelde iseenesest, ei nõua tahtepingutust, c) Meenutamine tõsine mõttetöö ja tahtlik pingutamine. Mälu liigid: 1) Lühimälu sensoorne (ikooniline ja kõlamälu) ja primaarne.
Samas ei kao paberkandjal ehitusjoonised mitte kunagi: see, et igal müürimehel on kunagi korruse põhiplaaniga läptopp seguämbri otsas kuulub küll ulme valdkonda. Muidugi oleks turvaline ehitada, kui ka segumasin saaks aru, mis toimub ja ütleks töömehele, et liiva on minu sees juba enam kui küll, viska vahepeal paar kühvlitäit tsementi ka! Kui maja valmis, tuleb kliendilt tehtud töö eest raha kasseerida ja tulud-kulud kokku lüüa. Selles valdkonnas on kaasaegne infotöötlus asendamatu. Raamatupidaja ( teda ei saa ära koondada nagu joonestajaid, sest keegi peab ju andmeid sisestama ja ülemusele kohvi keetma) sisestab arved ja firma omanik saab oma arvutisse info selle kohta kui palju on raha teenitud ja kui palju on kulutatud. Kui saaks veel eelarvestamise ja raamatupidamise programmid kuidagi üheks tervikuks luua, siis analüüsiks arvuti ehituskulusid ja võrdleks seda ridahaaval
väljad Sensoorsed väljad F P O T Ajukoore piirkonnad vastutavad eri ülesannete eest Ajupoolkerade asümmeetria · Kahe ajupoolkera infovahetus toimub mõhnkeha kaudu · Paul Broca · Vasakus ajupoolkeras: sõnalise info töötlemine (kõnekeskus, keel), kirjutamine, arvutamine · paremakäelisus · Analüütiline infotöötlus · Parem poolkera: ruumiline info, orienteerumine, kujunditega opereerimine, mittesõnaliste helide eristus, kunstimeel, kujutlusvõime, inimnäod jt keerukad visuaalsed objektid · vasakukäelisus · Sünteetiline-info terviklik töötlus Motoorne homunkulus Motoorne homunkulus · Näitab kui suur osa ajukoorest on hõivatud vastavate kehapiirkondade juhtimisega Ajuvatsakesed Vesipea- ajuvatsakeste haiguslik suurenemine Ajukoores asuvad
SISSEJUHATUS PSÜHHOLOOGIASSE 1.loeng 9. sept 2011 Talis Bachmann Materjalid ÕIS'is. Põhiraamat "Psühholoogia alused" Psühholoogia mõiste ja aine Psyhe + logos = PSÜHHOLOOGIA (hing) (õpetus)(hingeteadus) Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Mõiste esmakasutus: Philippe Melanchton 1540 Rudolph Goclenius 1590 Psüügika determinatsioon: · Ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur!) · Bioloogiliselt (aju!) Psüühilised nähtused: 1. Psüühilised protsessid 2. Psüühilised seisundid 3. Psüühilised omadused 3 PSÜHHOLOOGIAT:: 1. EELTEADUSLIK (COMMON SENSE) käsikäes teaduslikud arusaamad psüühikast ja ka sellised, mis on inimeste mõtetes välja kujunenud ning tõele ei vasta. 2. FILOSOOFILINE - 3. TEADUSLIK (EKSPERIMENTAALNE) MEETODID · Eksperiment laboratoorne või loomulik · Vaatlus ekstrospektsioon või introspektsioon · Test · Küsitlus/anketeerimine · modelleerimine Tulemus võib muutuda keskkon...
- haistmine 310-390ms AJALOOLISELT JAGUNEVAD TAJU SELETUSED KAHEKS - Herman von Helmholtz (1821-1894) – teadvustamata otsustuste tajuteooria (võtame info vastu, midagi ajus toimub ja näeme lõpp-produkti ehk me ei saa ise kontrollida oma tähelepanu valikuid) - James Gibson (1904-1979) – ökoloogiline tajuteooria (me osaleme erinevate aistingute tajumise ja tajupildi kokkupanekus aktiivselt ja valime ise oma stiimulid) - ülalt-alla infotöötlus (Gregory 1970), mis võtab aluseks aset leidvad mõtted, emotsioonid - alt-üles töötlus (Gibson 1966), mille kohaselt tajume tähti, millest moodustuvad tervikud TAJU PROTSESS 1) sensoorse stiimuli vastuvõtt 2) valikuline tähelepanu (sõltub stiimuli mõne omaduse silmapaistvusest) 3) tajuline töötlus (pannake kokku tervik, mida hetkel tajumine (nt ruumiline nihke arvutamine) 4) interpretatsioon (tõlgendamine, tähenduse andmine - meil on olemas visuaalne pilt
Aju seesmised osad küpsevad varem, määravad füüsilised funktsioonid nt.hingamine, annavad alused elementaarseteks alustaladeks. Motivatsioon ja emotsioonid. Ajukoor küpseb hiljem ja on mõjutatud keskkonna poolt fülogeneeriliselt noorem. Rakud moodustuvad aju süvastruktuurides, migreeruvad ajukoorde, sinna kus nad lõpuks olema peavad. Sünnihetkeks on ajukoore närvirakud olemas. Närvirakke juurde suures osas ei teki. Arenevad närvirakkude vahelised seosed. Infotöötlus eeldab närvirakkude vaheliste seoste teket. Aju peab keskkonnast infot saama, nii saavad närvijätked areneda. Närvijätked pakitakse sisse, müelinisatsiooniprotsessid. Oluline, et mõttetuid seoseid ei tekiks. Uute seoste kujunemine ajukoores. Arengu käigus toimub seoste täpsustamine ja diferentseerimine. Psüühika areng Psüühiliste funktsioonide kvalitatiivne ümberkujunemine arengu käigus. Lihtsamad funktsioonid lagunevad ja organiseeruvad ümber kõrgema tasandi funktsioonideks
Primaarne Sekundaarne Tertsiaarne sektor ehk sektor ehk sektor ehk hankiv töötlev tööstus teenindus majandus Põllumajandus Kõik Teenindus, , kalandus, tööstusharud, veondus, jahindus, energiamajandus äriteenused, metsandus, , ehitus pangandus, mäetööstus infotöötlus, ehk haridus, maavarade tervishoid, kaevandamine teadus jne, Mida arenenum on riik, seda rohkem inimesi on hõivatud teenindussektoris ja seda vähem tööstuses ja eriti põllumajanduses. Mida madalama arengutasemega on riik, seda suurem on hõive põllumajanduses. Sisemajanduse kogutoodang (SKT)- aasta jooksul riigis toodetud kaupade ja teenuste turuväärtus
mäluvõtteid kasutama, kuid kasutavad ainult piiratud kontekstis ja ülesannete korral Keerukama materjali meeldejätmine · Eelnevas kirjeldatud strateegiad · Varasemate teadmiste aktiveerimine. Igas vanuses olemas teatud teemakohased eelteadmised · Juhendatud küsitlemine (küsimused, mis panevad mõtlema, arutlema) Õpilaste endi küsimused, nt töö paarides Otsesed teksti puudutavad küsimused Järeldust nõudvad küsimused · Sügav infotöötlus (rõhuasetus tähendusel) vs pindmine infotöötlus (rõhuasetus otseselt tekstil) Meenutamine (reprodutseerimine, õpitu kasutamine) · Kodeerimise spetsiifilisuse printsiip: salvestamise ja meenutamise edukus on seotud · Meenutamise edukust saab tõsta, kui meenutamise tingimused viia sarnaseks meeldejätmise tingimustele (olukord, meeleolu) · Meenutamine on aktiivne konstreerimine (rekonstrueerimine) (nt Bartletti katsed, 1932)
Nt kuningas ja kuninganna kujutavad magaja vanemaid; printsess magajat ennast; piklikud esemed ja pikad/teravad relvad kujutavad mehe suguelundit; karbid, toosid, kapid, ahjud aga naise suguelundit; toad sümboliseerivad naisi. Samas tunnistab Freud, et sigar võib mõnikord tähistada tõesti ka sigarit. Seni puudub ammendav seletus, milleks inimene unenägusid. Osade uurijate arvates töötab aju ümber eelnevalt vastu võetud infot - seetõttu on närvirakud une ajal aktiivsed. See infotöötlus ei erine ärkvelolekus toimuvast töötlusest mitte mahu vaid närvirakkude koostöö eripära poolest. Teise teooria kohaselt näeb inimene und selleks, et aju saaks puhastuda tarbetutest ja juhuslikest seostest. Mõlema teooria järgi aitab aju unenägudeaegne tegevus tal valmistuda tööks ärkveloleku ajal. 11. Kuidas võib mõjutada üks magamata öö või reisimine läänest-itta kognitiivseid protsesse (sh õppimist) järgmisel päeval?
*sooritustestid - praeguseks on rohkem levinud David Wechsleri poolt loodud skaala WAIS ja WISC *verbaalne ja toiminguline * WAIS-IV *WISC *WPPSI NÄITED - verbaalsed alatestid: *mõõdavad üldist arusaamist – miks on suitsetamine tervisele kahjulik? *mõõdavad informeeritust – mitu päeva on aastas? - sõnaliste aritmeetikaülesannete lahendamine – kui pliiats maksab 63 krooni... jne *Kaufman Assessment Battery for Children (K-ABC) - samaaegne vs järjestikune infotöötlus - kultuurilised ja keelelised vähemused *loodud on ka mittesõnalisi teste - John Raveni 1938. aastal loodud Raveni Standardsed Progresseeruvad Maatriksid *vastuvõtutestid ja akadeemiline võimekus - SAT (Scholastic Aptitude/Assessment Tests) 1) andmete piisavus (ülesanded, mis nõuavad selle otsustamist, kas antud informatsioonist piisab mingi ülesande lahendamiseks) 2) jooniste, tabelite, diagrammide tõlgendamis/kasutamisoskus
ette nähtud ühesugused ajavahemikud, mille kestus määratakse lähtuvalt kõige kauem kestva käsu töötluseks kuluva ajavahemikuga. Multitaktilisel töötlusel toimub käsu töötlus lihtsamate ja ajaliselt lühemate tegevuste jadana, kuid erinevate käskude töötluseks kulutatakse erinev arv takte. 21. Konveiertöötluse põhimõtted, konveierite liigid (mudelid). Konveiertöötlusel viiakse funktsionaalseis seadmeis infotöötlust läbi mitmes etapis (konveieri astmes). Kui infotöötlus ühel etapil (konveieri astmes) lõpeb, siis saadud tulemused suunatakse järgmisse töötlusetappi ehk töötlusfaasi. Konveierit moodustavate üksikute astmete omavaheliste ühenduste viiside järgi eristatakse kahte konveieri struktuuri - lineaarne ja mittelineaarne. Lineaarse konveieri moodustab teatav kogumik jadamisi ühendatud infotöötluslülitusi. Töötlusesse suunatav info ning konveieri üksikuis astmes saadud tulemid
loovuse ja fantaasia võimaldamine, psüühika vabastamine hetkeolukorrast; isiksuse järjepidevuse tagamine. Mille poolest erinevad vaistlik ja Peamine režiime eristav tunnus on L10a kaalutlev infotöötlusrežiim? ilmselt töömälu - sellest sõltumatu ehk autonoomne infotöötlus moodustab vaistliku režiimi ja töömälu abil saavutatav hüpoteetiline mõtlemine kaalutleva. Vaistlik infotöötlusrežiim- Refleksiivne, mitteteadvustatid, tähelepanuväline, automaatne. Representatsioonid: assotsiatsioon
Lääneühiskonna "juhtiv" ja teistele "eeskujuks" oleva klassi sidevahendite kasutamine ning kättesaadav olemine jätab küll näiliselt produktiivsema mulje, kuid ei luba isendil võtta tööst vaba aega. Töö muutumine elustiiliks ja kõikehõlmavaks hobiks. Samal ajal ka töö iseloomu muutumine varasemast füüsilisest ja olenevalt suhtumisest ka rutiinsest-keskenduvast-meditatiivsest vormist praeguse infotöötlusvormiks. Inimese töö, kui infotöötlus, on tänapäeva ühiskonnas siiski suuremalt jaolt mitte ühele teemale keskenduv, vaid pisiprojektide lahendamine, detailide virr-varri moodustamine tervikuks. Kas nüüd sellest tulenev või seda viimast tekitanud (igatahes sellega lähedalt seotud) seltskondlik positsioon ja "targa inimese" maine nõuavad niiöelda silmaklappidetta suhtumist. Tihtipeale olen kuulnud millessegi süvenenud ja mingit teemat süviti tundvaid
Arvutikasutamine ja failisüsteemid Infotehnoloogia põhimõisted. Riist ja tarkvara,IT Informaatika- On teaduse ja tehnika haru,mis tegeleb arvutite abil toimuva infortöötlusega Infotöötlus- On informatsiooniga järjepidav operatsioonide sooritamine (võib sisaldada ka andmeside ja bürooautomaatika operatsioone). Programm- On üksus mis vastab mingi tehiskeele reeglitele ning koosneb teatava töö teostamiseks vajalikest käskudest. Riistvara- All mõistetakse nii arvuti füüüsilisi komponente kui ka sisend-väljundseadmeid ekh nn. "käegakatsutavad" osad:monitor,hiir,korpus jms. Tarkvara- Hõlmab endas kõiki arutiprogramme ning nende andmeid. Infotehnoloogia(lüh.IT)Tehnoloogia mis tegeleb informatsiooni talletamise,töötlemise ja levitamisega peamiselt arvutite abil. Arvuti koostisosad: Arvuti(personaal arvuti,raal,ingl,computer) On kahest komponendist koosnev süsteem , mis on määrtud info töötlemiseks.Arvuti komponendid on tarkvara ja riistv...
Inimsuhete ajalooline areng sotsiaalpsühholoogias. · Inimajaloo põhietapid. Loomulik valik, koostöö ja · Tekst: Maslow lk 346-371 konkurents. Evolutsioonipsühholoogia. Sooline valik, Hoiakud altruism. Tsiviliseerumisteooria ja normi · Hoiaku funktsioonid ja struktuur. Hoiaku kujunemine. Hoiak ja internaliseerumine. Individualiseerumisprotsess. käitumise ennustamine. Hoiak, infotöötlus ning sotsiaalse keskkonna taju. Hoiaku mõõtmine. Hoiakute tootmine avalikus Grupisõltuvus ja individuaalne autonoomia. Inimsuhete sfääris. Hoiakud ja väärtused. Hoiakute muuuutmine. Kognitiivne kontekst: normid, väärtused, sotsiaalne surve. Mina dissonats. avastamine. Kultuur ja inimsuhete korraldus
[reappraisal]; käitumise või mõtte allasurumine või võimendamine [response modulation]. Emotsioonitöö (emotional labor) Emotsioonide kasutamine Täideviimiskavatsused (Gollwitzer) ja nende kasulikkus Impulsiivsus - Impulsiivsed otsustused: tasu edasilükkamine (delay of gratification); väärtuse allahindamine (discounting of delayed rewards) ja selle seos ekstravertsuse ja impulsiivsusega – - Impulsiivne infotöötlus: kiiruse eelistamine täpsusele; “funktsionaalne” impulsiivsus (kiire reageerimise eelistamine) ja “düsfunktsionaalne” impulsiivsus (suutmatus mingit käitumist ära hoida isegi kui selle tulemus on endale kahjulik) Ärevus ja sellega toimetulek Ärevuse kognitiivne teooria (M. W. Eysenck) Kognitiivne nihe (bias) ärevuse ja repressiivse toimetulekustiili korral VIII LOENG Hennecke jt (2014): •
aju anatoomia ja füsioloogia 2. Intelligentsustestide reliaabluse probleem 2.1. Testide reliaablus IQ ja vanuselised muutused (kuni 18 punkti) madal korrelatsioon (keskmine r =.36) 2.2. Testide ennustav valiidsus IQ ja akadeemiline edukus (keskmine r = .50 ) IQ ja hariduse kestvus ( keskmine r = .55) IQ ja vanemate SES IQ ja professionaalne edukus (keskmine r = .30 kuni .50) IQ ja asotsiaalsus (keskmine r = -.20 ) 2.2. IQ ja infotöötlus IQ ja kognitiivsed protsessid IQ ja reaktsiooniaeg (keskmine r = -.30) IQ ja vaatlusaeg ( keskmine r = -30 ) IQ ja VEP 3. Pärilikkus ja intelligentsus 3.1.Pärilikkuse ja keskkonna interaktsioon pärilikkuse indeks kuni h2 =.80 3.2. Rassilised erinevused 3.3. Soolised erinevused 4. Keskkond ja intelligentsus 4.1. Sotsiaalsed faktorid maa ja linn kool ja intelligentsus vanemate IQ ja laste IQ
aju anatoomia ja füsioloogia 2. Intelligentsustestide reliaabluse probleem 2.1. Testide reliaablus IQ ja vanuselised muutused (kuni 18 punkti) madal korrelatsioon (keskmine r =.36) 2.2. Testide ennustav valiidsus IQ ja akadeemiline edukus (keskmine r = .50 ) IQ ja hariduse kestvus ( keskmine r = .55) IQ ja vanemate SES IQ ja professionaalne edukus (keskmine r = .30 kuni .50) IQ ja asotsiaalsus (keskmine r = -.20 ) 2.2. IQ ja infotöötlus IQ ja kognitiivsed protsessid IQ ja reaktsiooniaeg (keskmine r = -.30) IQ ja vaatlusaeg ( keskmine r = -30 ) IQ ja VEP 3. Pärilikkus ja intelligentsus 3.1.Pärilikkuse ja keskkonna interaktsioon pärilikkuse indeks kuni h2 =.80 3.2. Rassilised erinevused 3.3. Soolised erinevused 4. Keskkond ja intelligentsus 4.1. Sotsiaalsed faktorid maa ja linn kool ja intelligentsus vanemate IQ ja laste IQ
Andmeturve ja viirusekaitse. Üldosa Millest räägime?? 1. Infoturbe põhimõisted 2. Riskianalüüs, riskianalüüsi meetodid 3. Viirused ja viirusekaitse 4. Turvameetmed 5. Volitustõendid 6. Krüptograafia 7. Digitaalallkiri ja selle kasutamine Andme- või infoturve? Andmeturve (data security) · andmebaaside ajastu andmetöötlus; Infoturve (information security) · infosüsteemide ajastu infotöötlus; Teadmusturve (knowledge security) · teadmussüsteemide ajastu teadmustöötlus. Mis on infoturve? · Infoturve on infovarade turvalisuse tagamine. · Infovarad on infosüsteemi osad, millel on väärtus. · turvalisus on süsteemi võime kaitsta oma objektide terviklust ja konfidentsiaalsust. ...
· Mõista sotsiaalse organisatsiooni mõju inimesele (nt Aschi konformsuse katsed) · Mõista indiviidi mõju organisatsioonile (nt Lewini juhtimisstiilide uuringud) · Mõista ühe organisatsiooni mõju teisele organisatsioonile (nt gruppidevahelised konfliktid) · Mõista tehis- ja loomuliku keskkonna mõju inimesele Kognitiivne perspektiiv Kognitiivsed protsessid: · Taju · Tähelepanu · Mälu · Infotöötlus · Mõtlemine Kognitiivsed faktorid: · Hoiakud · Veendumused · Väärtused · Järeldused Teadusliku uurimuse nõuded · probleemi formuleerimine · mõistete defineerimine · teaduslike meetodite kasutamine · andmete kontrollitavus (verifitseeritus) Sotsiaalpsühholoogia meetodid 1) Vaatlus Vaatlus on eesmärgipärane kindlal viisil organiseeritud ja tulemusi fikseeriv protseduur: · vaatluse eesmärk ja ülesanded
teenindussektor, kõrgtehnoloogia, info, teadmised ja loovus kui uus kapital, haritud spetsialistid, tootmine tungib arengumaadesse, info ehk teadmusühiskond. Majanduse kolm põhivaldkonda: Primaarne sektor – põllumajandus, kalandus, maavarade kaevandamine Sekundaarne sektor – energiamajandus, masinatööstus, ehitus, keemiatööstus, toiduainetetööstus, kergetööstus Tertsiaarne sektor – kaubandus, äriteenused, haridus, infotöötlus, tervishoid, riigivalitsemine, finantstegevus 10. Heaoluriik - miks tekkis, mida taotleb, kuidas ellu viiakse? Tekkis industriaalühiskonna tagajärjel. Riigi klassikalised funktsioonid- kord ja turvalisus, kaitse välisvaenlaste eest. Toimetulekuvõimaluste parandamiseks teenused ja väljamaksed. 11. Riigivalitsemise vormid, näiteid riikide kohta, kus üks või teine neist rakendust leiab. 1) vabariik- mittepärilik. *parlamentaarne (Eesti, Soome), *presidentaalne (USA,
mikroelektroonika, lennunduse, kosmose-ja tuumatehnoloogia väljaarendamiseks Tehnoloogilises arengus oli suur tähtsus sõjanduslikel eesmärkidel tehtud uuringutel ja sõjatööstuse arendamisel maailma suurriikides Infoühiskonna ,,vedurite " -arvutite ja interneti sünd oleks ilma selleta lukkunud oluliselt kaugemale. Samas kasvas panganduse, raamatupidamise, õigusteeninduse, turunduse jt. äriteenuste tähtsus. Kuna infotöötlus vajab väga hea ettevalmistusega tööjõudu, kasvas ka kõrghariduse ja ülikoolide olulisus. Üha suurem tööstuse tootlikkus parandas inimeste heaolu ja tekkis rohkem vaba aega, mis omakorda tekitas turismi- ja meelelahutustööstuse. 1973. aastal toimunud energia- ja majanduskriis kiirendas läänes oluliselt üleminekut infoühiskonnale. Sealjuures oli ka naftakriisiks nimetatud majanduslangus osaliselt ajendatud
majanduskriis *keskkonnanõuded *poliitilised muutused ja 1. Millised tegevusvaldkonnad kuuluvad logistika sõjalised konfliktid *e-kaubandus huviorbiiti? 10. Iseloomustage jaotuskeskset arengufaasi. *Laotegevus *laovaru *veondus *info, tellimisprotsess, Jaotuskeskne a-etapp: al 60-90ndateni. Keskenduti firmast administreerimine *pakkimine *tagastused väljuvale poolele ja pöörati tähelepanu turundusele ja jaotusele. 2. Logistika definitsioon vabal valikul. Hakati tähelepanu pöörama ka klienditeenindusele, hankeaja On materjalivoo (tooraine, pool-, valmistoote) ning sellega seotud pikkusele ning ladudevõrgu arendamisele. Elati lattu tootmise aega infovoo lähtekohast sihtkohta kulusäästliku liikumise ja ...
Lisa1.Majandussektrorid Primaarne sektor Sekundaarne sektor Tertsiaarne Põllumajandus Energiamajandus Kaubandus Metsamajandus Masinatööstus Äriteenused Kalandus Keemiatööstus Tervishoid Maavarade kaevandamine Metallurgia Haridus Kergetööstus Riigivalitsemine Toiduainetööstus Teadusuuringud Ehitus Infotöötlus Finantstegevus
loovuse ja fantaasia võimaldamine, psüühika vabastamine hetkeolukorrast; 6. isiksuse järjepidevuse tagamine Mille poolest erinevad vaistlik ja Peamine reziime eristav tunnus on ilmselt L10 kaalutlev infotöötlusreziim? töömälu - sellest sõltumatu ehk autonoomne infotöötlus moodustab vaistliku reziimi ja töömälu abil saavutatav hüpoteetiline mõtlemine kaalutleva. Vaistlik infotöötlusreziim- Refleksiivne, mitteteadvustatid, tähelepanuväline, automaatne. Representatsioonid:
HALLOLLUS närvirakkude kehad, rohkesti neurogliiarakke, VALGEOLLUS närvirakkude jätked, värvi annab müeliinkesta valge värv Mõlemad kesknärvisüsteemis 17.Iseloomusta lühidalt peaaju erinevate osade asukohta ja ülesandeid. PEAAJUOSAD Ajutüvi Kontrollib südametegevust, hingamist ja seedimist. Vaheaju ja seljaaju vahel. Suuraju koor Seal toimub kõrgem närvitalitus. Asub kõige üleval. Mõhnkeha Infotöötlus. Kahe ajupoolkera vahel. Keskaju juhib koos seljaajuga keha automaatseid liigutusi, automaatselt silmade eest. Vaheaju all. Piklikaju Reguleerib südant läbivat verehulka, koos sillas paiknevate tuumadega ka hingamist ja seedimist. Une- ja ärkveloleku regulatsioon. Vasak ajupoolkera vastutab kõne ja kõnest arusaamise eest. Ta on juhtiv poolkera Parem ajupoolkera kujutlusmeele ja emotsioonide keskus
Kuigi vasak ja parem ajupoolkera näivad väliselt sarnased, talitlevad nad erinevalt. Kummalgi on omad ülesanded. Kahe poolkera infovahetus toimub mõhnkeha kaudu. Arvatakse, et poolkerade erinevused tulenevad info töötlemise viisist. Vasakus poolkeras toimub analüütiline töötlus (kronoloogiliselt järjestav) ja paremas poolkeras sünteetiline töötlus (infot tervikuna käsitlev). Ajupoolkerade asümmeetria parem ajupoolkera sünteetiline infotöötlus 3-mõõtmelised (ruumilised) kujundid kujutlusvõime kunstimeel musikaalsus 8 emotsioonid vasakukäelisus analüütiline infotöötlus teadus arvutamine
Primaarsektor Sekundaarsektor Tertsiaalsektor põllumajandus energiamajandus kaubandus aiandus masinatööstus äriteenused metsandus keemiatööstus tervishoid kalandus metallurgiatööstus haridus maavarade kergetööstus riigivalitsemine kaevandus toiduanetööstus teadusuuringud HANKIV MAJANDUS ehitus infotöötlus TÖÖTLEV finantstegevus MAJANDUS TEENINDAV MAJANDUS 9.Milleks vajasid industrialiseeruvad Euroopa riigid kolooniaid 16.-18. sajandil ja 19. sajandil? 16.-18. sajandil - ülerahvastuse leevendamiseks, samuti veeti emamaale eksootilisi saadusi söögiks ja tooraineks 19. sajandil - loodusvarad tooraineks (oma maal otsas), emamaale veeti toitu (omal maal põllumajanduse areng maas),
autonoomsuse tunne. · Ka vastupidi toetades inimeste autonoomiat, suureneb seesmine motivatsioon, rahulolu ja heaolu tunne. · Seda võimaldab sisuline tagasiside Sisemine ja väline motivatsioon · Deci jt metaanalüüs:kui seesmiselt huvipakkuva tegevuse eest liialt väliselt motiveerida (anda raha, vm asju), siis vähenevad seesmine motivatsioon; loovus; keerkumate probleemide lahendamise edukus sügavat mõistmist eeldav infotöötlus. · Välise tasu mõju lühiajaline · Mõjub halvasti püsivusele · Deci inimestel on sünnipärane kalduvus otsida uudsust ja väljakutseid, suurendada oma pädevust, uurida ja õppida · Sõnaline sisuline ,,tasustamine" nii ei mõju · Informatiivne tagasiside toetab seesmise motivatsiooni arengut Sisemine ja väline motivatsioon · Sisemiselt motiveeritud tegevused kui prototüüp enese-määratletud tegevustest, st tegevused, mida inimesed teevad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
