Kuidas toetab infotehnoloogia minu ettevõtte äristrateegiat (0)

KUIDAS TOETAB INFOTEHNOLOOGIA MINU ETTEVÕTTE ÄRISTRATEEGIAT.
Igasugune ettevõtlus on tänapäeval mõeldamatu ilma laialdase infotehnoloogia kasutamiseta.
Möödas on ajad kui infot edastati pärgamendirullidel ja toimetati kohale kirjatuvi või postihobusega. Oleks ju päris kentsakas ette kujutada tänapäevase firma kontorit, kus peamisteks töövahenditeks oleks lükati ja abakus . Veel mõnikümmend aastat tagasi oli ka vändaga Felix arveametniku laual juba päris kõva sõna.
Kas infotehnoloogiat saab kasutada igas valdkonnas? Võtame näiteks ehitusfirma . Keegi laob müüri, keegi viskab mörti seina... Kus on seal siis kohta infotehnoloogiale? Aga ehitamine ei koosne ainult sellest, mis toimub ehitusplatsil. Viimast peab toetama hästi funktsioneeriv insener-tehniline pool. Ja ilma kaasaegsete lahendusteta infotehnoloogia vallas jääks ehitusfirma varsti ajale jalgu .
Toon mõned näited: Ehitamine algab projekteerimisest. Vanasti joonistati pliiatsiga, seejärel tehti kalkadele kümneid koopiaid. Hiljem võeti kasutusele koopiamasinad ja jäi ära jooniste käsitsi paljundamine. Aga tänapäeval kasutades projekteerimiseks arvuteid ja joonestustarkvara saab kõik joonised arvutis koostada. Lihtne on parandusi ja täiendusi joonistele sisse viia: parandad, salvestad ja prindid välja juba uue joonise. Samuti pole mingit muret koopiate tegemisega. Seega, kui soetada endale vajalik riist - ja tarkvara , siis piisab ühest inimest ja ühest töökohast kontoris. Enam ei ole vaja joonestajate armeed palgal pidada, kütta ja valgustada joonestussaale ning kulutada joonestusvahenditele. Ja tihi prakeerib arvuti ise välja juhuslikud inimlikud eksitused. Allhankijatele ei pea jooniseid saatma enam posti teel, vaid piisab kui tead partneri e-posti aadressi. Las vaatab ise, kas ja kuidas neid välja prindib.
Projekteerimisele järgneb ehitushinna arvutamine. Suure tõenäosusega juhtub, et lauakalkulaatoril samu arve mitu korda summeerides saame iga kord eri tulemuse. Ja kui vahepeal juhtub veel mõnelt ärritunud kliendilt telefonikõne tulema , siis tuleb jälle otsast alata . Seda muret pole aga siis, kui ehitushinna arvutab selleks loodud arvutiprogramm . Eelarvestaja hooleks jääb vaid joonistelt ehitusmahtude arvutamine ja andmete sisestamine . Nii toimib see praegu. Aga ka siin oleks arenguruumi: Kui kasutatavad programmid omavahel ühilduksid, siis võiks projekteerija saata joonised ehitusfirma arvutisse . Paari käsklusega arvutaks ehitusfirma arvuti neilt joonistelt välja vajalikud ehitusmahud ja samaaegselt nopiks arvuti materjale tarniva firma andmebaasist välja ka kasutatavate materjalide hinna. Arvuti võrdleks automaatselt erinevaid pakkujaid ja valiks välja kõige soodsamad tarnijad. Seega võiks ka eelarvestaja lahti lasta ja veel ühe tööruumi küttekulud kokku hoida. Ja sel ajal kui arvutid omavahel suhtlevad võiks ehitusfirma omanik rahulikult kohvi juua, sekretäriga flirtida ja juurelda kõige olulisema probleemi üle- millise soovitava kasumi marginaali peaks küll arvutisse sisestama?
Juhtides tööd ehitusplatsil ei pea enam kaasa tassima kümnete kilode kaupa jooniste kaustu, nõupidamiste protokolle, ehitusnorme jms.. kõik see mahub ühte läptoppi. Lihtne on nõupidamisi protokollida, kliendiga vaielda, mõne vajaliku toote saab koos kliendiga kohe ehitusplatsil interneti teel tootja koduleheküljelt välja valida ja samas ka tellimuse vormistada. Arvutis on telefoninumbrid, tööde hinded, normid, palgad , ja kõik muu vajalik info. Samas ei kao paberkandjal ehitusjoonised mitte kunagi: see, et igal müürimehel on kunagi korruse põhiplaaniga läptopp seguämbri otsas kuulub küll ulme valdkonda. Muidugi oleks turvaline ehitada, kui ka segumasin saaks aru, mis toimub ja ütleks töömehele, et liiva on minu sees juba enam kui küll, viska vahepeal paar kühvlitäit tsementi ka!
Kui maja valmis, tuleb kliendilt tehtud töö eest raha kasseerida ja tulud-kulud kokku lüüa. Selles valdkonnas on kaasaegne infotöötlus asendamatu. Raamatupidaja ( teda ei saa ära koondada nagu joonestajaid, sest keegi peab ju andmeid sisestama ja ülemusele kohvi keetma ) sisestab arved ja firma omanik saab oma arvutisse info selle kohta kui palju on raha teenitud ja kui palju on kulutatud. Kui saaks veel eelarvestamise ja raamatupidamise programmid kuidagi üheks tervikuks luua, siis analüüsiks arvuti ehituskulusid ja võrdleks seda ridahaaval esialgu kalkuleeritud hinnaga: kohe oleks selge kui palju mingit ressurssi on kokku hoitud, raisatud või hoopis varastatud. Ja kui kogu see analüüs on tehtud, siis on ka firma omanikul selge, kas võib sõita palmisaartele puhkama või peab hoopis hakkama kuivikuid kuivatama. On muidugi veel ka kolmas võimalus: leida järgmine klient, kelle rahakoti peal eelmise kliendiga tehtud vead tasandada.
Loodan , et nüüd peaks olema selge, et ka sellises valdonnas nagu ehitusettevõtlus saab tänapäevast infotehnoloogiat edukalt kasutada. Uued tehnoloogiad tõstavad firma mainet, tootlikust, efektiivsust ja aitavad kulusid kokku hoida ja rohkem kasumit teenida. Nagu ühes filmis öeldi: elada on hea ... aga hästi elada on veel parem!