Esimene kontroll töö

Sepp, Martin

Esimene kontroll töö (5)

Tallinna Ülikool - Meditsiin - Anatoomia

4 HEA

Lõik failist

Anatoomia konspekt

Koe mõiste: Koeks nimetatakse ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogumit.

Nimeta kudede põhirühmad, nende lühiiseloomustus: Epiteelkudedele on iseloomulik kiire regeneratsioonivõime, mistõttu ta etendab olulist osa haavade paranemisel, side- ehk tugikudedele on iseloomulik suhteliselt suur amorfsest põhiainest ja kiududest koosneva rakuvaheaine sisaldus, lihaskudedele on iseloomulik ehituslik element kontraktiilne müofibrillid, närvikudedele on iseloomulik et kude koosneb närvirakkudest ehk neuronitest ja neurogliiarakkudest.

Nimeta kudede liigid, nende esinemine inimorganismis: Katteepiteelkude (nahk), Näärmeepiteelkude(kehanäärmed on selle päritoluga), Sensoorne epiteelkude (haistmisepiteel nina limaskestal), Toite sidekoed ( veri ,lümf), retikulaarne sidekude(luuüdi), rasvkude ( nahaaluskoes), kohev sidekude(ümbritseb veresooni ja närve), tihe sidekude (Kõõlused,sidemed), kõhrkude(kõhreõõntes), luukude( kolju õmbluste piirkonnas ja kõõluste kinnituskohtades ), sidelihaskude(nahas,vere- jalümfosoonte,õõneselnudite seintes), vöötlihaskude ( skeletilihased ), südamelihaskude(süda!), närvikude(igalpool kus on närvid:D)

Elundi ja elundkonna mõiste. Näited: Elundiks nim. kehaosa , millel on kindel kuju, ehitus, asend ja funktsioon( luud , lihased, süda ,maks jt.) Ehituselt, talitluselt ja arengu poolest sarnased elundid moodustavad elundkonna ( tugi-liikumiselundkond).

Anatoomilise vaatluse orientiirid : teljed, tasapinnad : Frontaaltelg ( sirutus , painutus) frontaaltasapind , sagitaaltelg(eemaldamine,lähenemine)sagitaaltasapind, vertikaaltelg (pöörlemine)horisontaaltasapind.

Liigutuste liigid telgede suhtes: Sirutus,painutus, abduktsioon ja aduktsioon, pöörlemine

Luukoe ehitus: Luukude koosneb rakkudest, mineraliseerunud põhiainest ja kiududest. Põhiaines esinevad kaltsiumi ja fosfori soolad annavad luudele tugevuse.vt joonis 1 ja sealt nimetusi.

Luu kui organi ehitus ( toruluu näitel): epifüüs,epifüüsiplaat, metafüüs, diafüüs. Soovitan vaadata raamat lk 25 joonist;)

Nimeta luude liigid, igale näide: Toruluud (pikad): õlavarre-, reieluu , sõrmelülid, lühikesed ehk käsnluud (randme ja kannaluud), lameluud ehk plaatluud(rinnak, aba-, puusa -,koljulae luud), segaluud(lülisambalüli). (extra pneumaatilised ehk õhkusisaldavad luud(koljus)).

Nimeta pidevühenduste liigid, alaliigid, igale näide: FIBROOSSED(sideliidus, mille hulka kuuluvad sidemed ja leedevahekiled, õmblused koljuluuvahel, tappühendused hambajuurte ja –sompude vahel), LUULISED( ristluulülid;niude-, istmiku- ja häbemeluu), KÕHRELISED(kõhrliidus(lüli vahekettad);sümfüüs(häbemeluude vahel)).

Liigese ehitus. Nimeta liigese kolm osa: Liigesepinnad, liigesekihn ja liigeseõõs.täpsemalt raamat lk 27 joonis.

Nimeta liigese abiseadeldised,igale näide esinemise kohta: Liigeseõõnsusemokk (õlaliigesemokk, napamokk), Liigesekettad(põlveliigeses võruketas, lülisamba lülikehade vahel ja rinnaku - rangluu liigeses pidevketas)

Nimeta üheteljelised liigesed : Plokk - ehk `sarniirliiges ja ratasliiges (küünarluu ja õlavarreluu liiges )

Nimeta kaheteljelised liigesed: Ellipsoid ehk munaliiges ja sadul- ehk rübiliiges(pöidla-kämblaliiges)

Nimeta kolmeteljelised liigesed: Keraliiges , erivariant lameliiges( rangluu ja abaluuliiges

Nimeta lülisamba osad ja neid moodustavate lülide arv: Kaelalülid(7), Rinnalülid(12), Nimmelülid(5), Ristluulülid(5), Õndralülid(4-5)

Lülisambalüli ehituse põhimõte: Lülisambalüli ehituse põhimõte on, et lülisambas asetseb seljaaju ja neid ümbritseb seljaajunärvid. Lülid on nii ehitatud, et need ei liiguks nii, et kahjustaks seljaaju.

Nimeta kaela-, rinna- ja nimmelüli 1 iseloomulik tunnus: Lülimulk on kolmnurkne(kaelalüli), Lülimulk on ümmargune(rinnalüli),kõige massivsemad(nimmelülid, eesmine pind on nõgus (ristluulülid), 4-5 mandunud kokkukasvanud lülist (õndraluu)

Lülisambadlülid ühenduvad terviklikuks lülisambaks: Lülid ühendavad üksteisega lülidevaheketaste, sidemete ja liigeste abil, moodustades lülisamba.

Lülisamba lülidevaheketta ehitus: Lülivaheketas koosneb perifeerselt paiknevast fibroosvõrust ja tsentraalselt asetsevast säsituumast.

Nimeta lülisamba võimalikud liikumised: Liikuvus on ümber kolme telje, kuigi on piiranguid, nt rinnaosa liikuvus on piiratud. Võimalik on ka vetrumine.

Nimeta lülisamba füsioloogilised kõverdsed, nende tähtsus: Kaela ja nimmelordoos ,rinna- ja ristluuküfoos. Suurendavad võimet põrutusi ja tõukeid amortiseerida, hõlbustavada tasakaalu säilitamist ning suurendavad rinna ja vaagnaõõne mahtu.

Rindkereskeleti moodustavad järgmised luud (luude nimetus ja arv, roiete liigid, nende arv): Rinnakupide , rinnakukeha, mõõkjätke,vallasroided, ebaroided , pärisroided.vt Õpik lk 36 joonist. Roideid on 12 paari: 7 ülemist on pärisroided, järgmised 3 on ebaroided ja viimased kaks on vallasroided.

Roiete põhimõtteline ühenduminelülisamba ja rinnakuga, roiete liikumine: Roided ühenduvad lülisambaga kera- ja ratasliigeste abil. Roided pöörlevad oma pikitelje ümber ja eesmised otsad tõusevad ette ja üles.

Nimeta ülajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud: Õlavöötmest ja ülajäseme vabaosa luudest. Õlavööde( abaluu ja rangluu), vabaosa( õlavarre-, küünarvarreluud ja käe luud(randme ja kämbla luudeks ning sõrmelülid))

Õlanuki-rangluu liiges : liigenduvad luud, liigesepinnad, liigese tüüp,abiseadeldised,liikumine: Õlanuki-rangluu liiges moodustub rangluu õlanukmise otsa ja abaluu õlanuki vahel. Liigesepinnad on lamedad ehk lameliiges. See liiges on väheliikuv.

Rinnaku-rangluu liiges : „“: Rinnaku-rangluu liiges moodustub rangluu ja rinnaku pideme ühendumisel. Liigese pinnad on inkongruentsed. Läheneb keraliigesele.Kolme teljeline liikumine

Õlaliiges:““: Õlaliiges on keraliiges, mille moodustavad abaluu liigese auk ja õlavarreluupea. Kolmeteljeline liikumine. Abiseadeldis on õlavarreluu mokk.

Küünarliiges:““: Küünarliiges on liitliiges, milles ühenduvad kolm luud: Õlavarreluu,küünarluu ja kodarluu . Kolm erinevat liigest . Õlavarre-kodarluu liiges on keraliiges(moodustavad pähik ja lohk ), õlavarreluu-küünarluu liiges on tigu ehk vintliiges ( plokk ja plokisälk),lähimine kodar -küünarluu liiges on ratasliiges(kodarluu pea ja küünarluu kodarluumine sälk).

Küünarvarreluude omavaheline ühendumine, liikumine: osa vastust on eelmises vastuses. 1. liiges kolme teljeline, 2. liiges ühe teljeline, 3.üheteljeline

Nimetage käe piirkonnad ja neid moodustavad luud: Ranne ( randmeluud ),kämmal (kämblaluud), sõrmed (sõrmelülid)

Käeliiges koosneb: Käeliiges koosneb proksimaalsest ja distaalsest käeliigesest.

Kodarluu-randmeliges: liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine: kodarluu-randmeliiges ehk proksimaalne käeliigese moodustavad kodarluu randmine liigesepind ja randmeluude proksimaalne rida.Moodustub ellipsoidliiges.Kaheteljeline

Kesk-randmeliiges“: Ehk distaalne käeliiges moodustub randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel. See on modifitseeritud plokkliiges . ühe teljeline

Amfiartoosi mõiste: Amfiartoosid on need liigesed, mille pinnad on lamedad ja liikuvus väike

Randme-kämblaliigesed(randmeluud ja 2-5 kämblaluud): On randmeluude distaalse rea ja kämblaluude põhimike vahel. Vähe liikuvad lameliigised ehk amfiartoosid.

Pöidla randme-kämblaliiges: See on teistest erinev, mis ühendab 1. Kämblaluud trapetsluuga. Hästi liikuv sadulliiges, mitmekesised liigutused. kolmeteljeline

Kämbla-lüliliigesed: Tüüpilised keraliigesed , erandiks on 1. Kämbla-lüliliiges, mis on ellipsoidliiges

Sõrmelülide vaheliigesed: On plokkliigesed ! ühe teljeline liikuvus

Nimeta alajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud: Vaagnavööde ja alajäseme vabaosa luud. 2 puusaluu ( niudeluu ,istmikuluu,häbemeluu), ristluu ,reieluu,sääreluu, pindluu ,jalg ehk kannaluud,pöialuud,varbalülid.

Vaagna ehitus, suur- ja väikevaagna moodustumine: Suurvaagen on ülemine ja laiem osa. Suurt vaagnat piiravad külgedelt niudeluutiivad ja tagnt 5.nimmelüli,eest on lahtine . Suurt vaagnat eraldab väiksest piirjoon mille moodustavad neem ja niudeluu kaarjoon,häbemeluu kamm ja häbemeliiduse ülaserv, väikevaagen on alumine ja kitsam osa. Seinteks on ees häbemeliidus külgedel istmiku- ja häbemeluud ning taga rist - ja õndra luu.

Ristluu-niudeliiges: selle abiga ühenduvad mõlemad puusaluud. Liigesepinnad on ebatasased ja kujult kongurentsed

Häbemeliidus: Tekib häbemluude ühendumisel, mõlema liigesepindade vahelist täidab kiudkõherline plaat, milles on sagitaalsuunaline pilu ehk liigeseõõne alge. Ülmist ja alumist serva tugevadavad fibroossed sidemed.

Puusaliiges :liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine: Keraliigese erivariant- pähkelliiges. Reieluupea ühendub puusanappiga millel on abiks veel puusanappamokk. Liikuvust piirab liigese ühendus, arvukad sidemed ja tuvead lihased. Kolmeteljeline

Põlveliiges: Plokk- kui ka ratasliiges. Ühendab reieluud sääreluuga. Pindadeks on reiluupõndad (front ja sagit suunas kumerad, kumerus suureneb eest taha) säärluu põntade ülemistel pindadel asuvad kaks nõgusat liigesepinda. (Kõherlised võrukettad- keskmine ja külgmine menisk. Reie nelipelihase kõõlus ehk põlvekeder mis kaitseb põlve liigest, mis kinnitub sääreluu korpusele. Sirge jala puhul ühe teljeline liikumine, aga kõvera jala puhul kaheteljeline liikumine.

Sääreluude omavaheline seondus: sääreluudel on toefunktsioon ja seepärast on nad peaaegu liikumatult ühendatud liigese ja kahe liiduse abil. Ühendus on vahekile,mis täidab kahe luu vahelise vahe(lameliiges). Sääreluu ja pindluu sideliidus, mis on distaalsete otste vaheline ühendus.

Jala(laba) piirkonnad, neid moodustavad luud: Kand ( kandluu , kontsluu ,kuupluu, lodiluu , talbluud), Pöid (5 pöialuud), varbad(varbalülid)

Ülemine hüppeliiges; liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine: Ehk proksimaalne jalaliiges on plokkliiges. sääreluude alumised otsad haaravad hargina kontsluuploki. Vähene liikumine külgedel. Üheteljeline liikumine.

Alumine hüppeliige –“-:’ Distaalne jalaliiges koosneb kahest liigesest, mille moodustavad konsluu-kandluu, kontsluu-kandluu-lodiluu. 1. On ratasliiges ehk siis kahteljeline ja 2. On keraliiges ehk kolmeteljeline. Moodustavad ühtse kombineeritud liigese

Kanna pöialiigesed: Asuvad kanna distaalse rea luude ja pöialuude põimike vahel. Need on amfiartoorsed ja need suurendavad jalvõlvi elastust .

Pöia-varbalülide liigesed: Moodustuvad pöialuude ja proksimaalsete varbalülide vahel. Keraliigesed kuigi käega on erinev see, et liikuvus on piiratud. Liigutused ümber frontaaltelje.

Varbalülide vaheliigeste tüüp, liikumine: Plokkliigesed. Üheteljeline liikumine(F)

Nimetage jala toetuspunktid: 1. Ja 4-5.pöialuu distaalsed otsad ja kandluuköber

Jala pikivõlvid, rist võlv: pikivõlv koosneb 5 kaarest (vastavalt pöialuudele) ja need koonduvad kannaköbrule. Võlvi sisemine osa on kõrgem ja moodustub vetruvusvõlvi. Ristvõlv paikneb talb -, kuup- ja pöidluude põimike piirkonnas.

Jalavõlvide tähtsus: Jalavõlvide tähtsus on see, et need kaitsevad pöidluude all olevaid pehmeid lihaseid, veresoni ja närve. Kui võlve poleks oleks meil koguaeg valus .

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-10-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti

241 laadimist Kokku alla laetud

5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Martin Sepp Õppematerjali autor

anatoomia liigesed koed

Sarnased õppematerjalid

docx

Anatoomia - koed, organid, organisüsteemid, skelett, liigesed

Anatoomia - Koed, organid, organsüsteemid, skelett, liigesed 1. Koe mõiste. - Koeks nimetatakse ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakke ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogumit. 2. Nimeta kudede põhirühmad, nende lühiiseloomustus. · Epiteelkoed - katab keha või elundi välispinda, vooderdab kehaõõsi seestpoolt või moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest (rakuvaheainet on vähe). Iseloomulik on kiire regeneratsioonivõime (haavade paranemine) · Side- ehk tugikoed iseloomulik on suhteliselt suur amfoorst põhiainest ja kiududes koosneva rakuvaheaine sisaldus. Rakuvaheaine määrab ära koe omadused. Toitefunktsiooniga sidekoed (veri, lümf, rasvkude, kohev sidekude, retikulaarne sidekude) ja tugifunktsiooniga sidekoed (tihe sidekude, kõhrekude, luukude) · Lihaskoed ühtseks ehituslikeks elementideks on kontraktiils

Füsioloogia

docx

Anatoomia 1-69 vastused

ANATOOMIA 1-69 1. Koe mõiste: Kude on ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogum 2. Kudede põhirühmad: a) Epiteelkude - katab keha või elundi välispinda, Koosneb peaaegu ainult rakkudest. Rakuvaheainet on minimaalselt. Iseloomulik on kiire regeneratsioonivõime(haavade paranemine) b) Sidekude - palju põhiainest ja kiududest koosnev rakuvaheaine sisaldus, mis tagab tugevuse ja elastsuse. Sidekoed jaotatakse: toitefunktsiooniga sidekoed (veri, lümf, rasvkude, kohev sidekude, retikulaarne sidekude), tugifunktsiooniga sidekoed (tihe sidekude, kõhrkude, luukude). c) Lihaskude - lihaskudede ühiseks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid, kokkutõmbevõimelised. Lihaskudet on kolme liiki: silelihas-, vöötlihas- ja südamelihaskude. d) Närvikude - on iseloomulik

Anatoomia

docx

Anatoomia I KT ( ilma lihaste osata )

Liigesekihnu tugevdavad kaaskülgmised sidemed, mis kulgevad keskmiselt ja külgmiselt pekselt kanna luudele. Mediaalsel küljel paikneb lehvikukujuline deltaside. Liikumistelg kulgeb frontaalselt läbi kontsluu. 50. Alumine hüppeliiges: liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, liikumine. Distaalne jalaliiges koosneb kahest liigesest, mille moodustavad kontsluu- kandluu liiges ja kontsluu-kandluu-lodiluu liiges. Esimene neist on ratasliiges ja teine keraliiges. Funktsionaalselt moodustavad need ühtse kombineeritud liigese, milles toimub pöia mediaalse serva tõstmine (supinatsioon koos aduktsiooniga) või eelmisele vastupidine liigutus pöia lateraalse serva tõstmine (pronatsioon koos abduktsiooniga). 51. Kanna-pöialiiges: liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, liikumine. Kanna-pöialiigesed asuvad kanna distaalse rea luude (talbluud ja kuupluu) ja

Bioloogia

docx

Koed, elundid, elundkonnad

Koed, elundid, elundkonnad 1. Koe mõiste Koeks nimetatakse ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogumit. 2. Nimetage kudede põhirühmad, nende lühiiseloomustus Koed jaotatakse nelja põhirühma: Epiteelkude Katab keha või elundi välispinda, vooderdab kehaõõsi seestpoolt või moodustab näärmeid. Oluline osa haavade paranemisel Sidekoed e. tugi- ja toitekude Sidekoele on iseloomulik suhteliselt suur amorfsest põhiainest ja kiududest koosneva rakuvaheaine sisaldus. Seob, toetab ja toidab Lihaskoed Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid Närvikude Koosneb närvirakkudest ehk neuronitest ja neurogliiarakkudest 3. Nimetage kudede liigid, nende esinemine inimorganismis Epiteelkoe liigid: Katteepiteel Nt: Sooleepiteel, hingamiselundite epiteel Näärmeepiteel Nt: Endokriinsed näärmed Sensoorne epiteel e. tundeepiteel

Anatoomia

docx

Liikumiselundkond

Liikumiselundkond 91. Liikumiselundkonna struktuur Inimese keha ja selle osade liikumist võimaldab tugi-liikumiselundkonna, mis hõlmab luustikku ja listikku.Luustik on tugi-liikumselundkonna passivne, lihastik aktiivne osa. 92. Anatoomilise vaatluse orientiirid: teljed, tasapinnad: Frontaaltelg (sirutus, painutus) frontaaltasapind, sagitaaltelg(eemaldamine,lähenemine)sagitaaltasapind, vertikaaltelg (pöörlemine)horisontaaltasapind. 93.Luu kui elundi ehitus (toruluu näitel): epifüüs,epifüüsiplaat, metafüüs, diafüüs. On üks mõõde oluliselt suurem kui kaks ülejäänut. Toruluul eristatakse kahte jämenenud otsa ja silindrilist keskosa keha. Luude jämenenud otsad koosnevad peente luupõrgakeste võrgustikust käsnainest. Luu otsmise osa suurem liigesepinnapoolne osa on epifüüs, diafüüsiapoolne osa metafüüs. 94. Nimeta luude liigid. Igale näide: Toruluud(pikad): õlavarre-, reieluu, sõrmelülid, Lühikesed (randme ja kannaluud), Lameluud (rinnak, aba-,puus

Anatoomia

docx

Anatoomia I kontrolltöö 8 lk.

ANATOOMIA 1-69 1. Koe mõiste: ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakud ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogum. 2. Kudede põhirühmad ja nende lühiiseloomustus: a) Epiteelkude - katab keha või elundi välispinda, isoleerivad. Koosneb peaaegu ainult rakkudest, tihke. Rakuvaheainet on minimaalselt. Iseloomulik on kiire regeneratsioonivõime(haavade paranemine). b) Sidekude - palju rakuvaheainet, vähe rakke, mis tagab tugevuse ja elastsuse. Seob. Sidekoed jaotatakse: toitefunktsiooniga sidekoed (veri, lümf, rasvkude, kohev sidekude, retikulaarne sidekude), tugifunktsiooniga sidekoed (tihe sidekude, kõhrkude, luukude). c) Lihaskude - lihaskudede ühiseks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid, kokkutõmbevõimelised. Lihaskudet on kolme liiki: silelihask. (töötab in tahtest hoolimata), vöötlihask. (e skele

Anatoomia

docx

I KT

17. Lülisamba lüli ehituse põhimõte iga selgroolüli koosneb kehast, kaarest ja jätkest. Keha ja kaar ümbritsevad lülimulku. Kõikide selgroolülide lülimulgud moodustavad selgrookanali, milles paikneb seljaaju. Igal selgroolüli kaarel on kaks lülisälku, mis moodustavad lülidevahelise mulgu ning mille kaudu väljuvad selgrookanalist seljaajunärvid. 18. Kaelalüli - keha on väike ja madal, lülimulk võrdlemisi suur ja kolmnurkne. Esimene kaelalüli on ilma kehata ning teine kaelalüli on varustatud hambaga. Ogajätked hargnenud Rinnalüli - suuremad, kui kaelalülid. Lülimulk on ümmargune, väiksem kui kaelaosas Nimmelüli - kõige massiivsemad. Lülimulk võrdlemisi suur ja kolmnurkne. Eriliselt tugev luukude. 19. Lülisambalülid ühenduvad terviklikuks lülisambaks: Lülvaheketaste, sidemete ja liigeste abil 20. Lülisamba lülidevaheketta ehitus

Anatoomia

doc

Esimese kursuse anatoomia õppematerjal

Iga lülisambalüli koosneb kehast, kaarest ja jätketest. Keha ja kaar ümbritsevad lülimulku. Kõikide selgroolülide lülimulgud moodustavad selgrookanali, milles paikneb seljaaju. Igal selgroolüli kaarel on kaks lülisälku, mis moodustavad lülidevahelise mulgu ning mille kaudu väljuvad selgrookanalist seljaajunärvid. 18. Nimeta kaela-, rinna- ja nimmelülide 1 iseloomulik tunnus. Kaelalülide keha on väike ja madal, lülimulk võrdlemisi suur ja kolmnurkne. Esimene kaelalüli on ilma kehata ning teine kaelalüli on varustatud hambaga. Rinnalülid on suuremad, kui kaelalülid. Lülimulk on ümmargune, väiksem kui kaelaosas. Nimmelülid on kõige massiivsemad. Lülimulk võrdlemisi suur ja kolmnurkne 19.Lülisambalülid ühenduvad terviklikuks lülisambaks (3). Lülid ühenduvad üksteisega: 1. lülivaheliigeste 2. lülivaheketaste 3. lülivahesidemete

Anatoomia

Rohkem sarnaseid