Eetika kordamisküsimuste vastused (0)

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Missugused iseloomujooned on vooruslikud?
Missugune inimene on vooruslik?
Mis sorti inimeseks ma peaksin saama?
Mis peaks olema Uks on kinni Väärtus ?

Lõik failist

EETIKA KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED:

Moraal on ühiskonnas kehtivate normide, tavade kogum. Moraal tegeleb selliste reeglite kindlakstegemisega, mis edendavad inimhüvet. Eetika on teadus/õpetus moraalist. Eetika objekt on moraalifilosoofia. Eetika uurimisobjektiks (ülesandeks) on põhjendada moraaliprintsiipe ja – teooriaid . Eetika esitab ja kaalub argumente, miks peaks käituma nii ja mitte teisiti.

Moraalset toimimist iseloomustab ratsionaalsus ja õiglus, mis põhinevad moraaliprintsiipidel. Moraalne toimimine on toimimine (millegi tegemine või tegemata jätmine) teiste huvides ( altruism ). Moraalset toimimist iseloomustab kohustuslikkus, moraalinormide täitmist saab teistelt nõuda.

Teoreetiline eetika on arutlus printsiipide üle ja praktiline eetika on juhised, mida kasutatakse dilemmade lahendamisel. Deskriptiivne – kirjeldab midagi, ei anna hinnangut, Normatiivne – Annab hinnangu, Metaeetiline – uurib semantilisi küsimusi.

Me vajame moraali, et vältida loodusseisundit. Hobbesi kohaselt oleks ilma normideta kõikide sõda kõigi vastu.

Inimese huvides on pikemas perspektiivis olla moraalne, kuid alati on neid, kes lepingust taganevad ning saavad sellega hetkelist hüve. Moraali funktsioonid Hobbesi kohaselt: hoida ühiskonda lagunemisest,leevendada kannatusi,soodustada inimõitsengut,lahendada huvikonflikte mõistlikult,jagada kiitust ja laitust.

Eetilise hinnangu sfäärid: Tegu(akt) – õige,väär,kohustuslik,vabatahtlik;Tagajärjed – hea,halb, neutraalne ;Iseloom – vooruslik,paheline,neutraalne; Motiiv – hea tahe ,kuri tahe, neutraalne.

Moraal ja teised normatiivsed süsteemid. Moraal-õigus:Mõned seadused võivad olla ebamoraalsed, kuid siiski kehtivad. Mõlemad taotlevad õiget ja valet, kiidetavat ja laidetavat. Moraal-usk:Eetika põhineb mõistusel ja inimkogemusel, religioon mingil jumalikul olendil . Moraal- etikett :Etikett põhineb ühiskondlikul eksistentsi vormil ja stiilil, moraal selle olemusel.

Eetika normid on vabatahtlikud/soovitatavad, normid on sõnastatud vastavalt olukorrale, ühiskonnale,sanktsioonideks südametunnistus –kiitus,laitus,reputatsioon. Õiguslikud normid on kõigile kohustuslikud, alati, vastavalt siis formuleeritusele. Esitatud väga läbimõeldult ja täpselt.Sanktsioonideks seadusandluse poolt kehtestatud karistused ja põhjendatakse seda loodusseisundi ärahoidmisega.Religioossed normid on kehtivad kõigile kindla usu pooldajatele ning normid varieeruvad religiooniti. Nad on esitatud üldiselt lihtsas keeles.Sanktsiooniks südametunnistus ja hirm selle ees, mis tuleb pärast maist elu.

Eetika ja religioon on küllaltki vastandlikud. Nad mõlemad on küll määravad, mis on õige ja vale, kuid üks põhineb mõistusel ja inimkogemusel ja teine mingil jumalikul olendil, kes kuulutab, mis on õige ja vale ainuisikuliselt. Religioossed normid ei ole ajas muutuvad.

Jumaliku käsu teooria: moraal saab alguse Jumalast. Moraalne õigsus tähendab olla Jumala poolt tahetud. Kuna moraal on rajatud jumalikule tahtele, mitte sõltumatutele tegutsemialustele, pole täiendavaid tegutsemisaluseid tarvis. Euthyphroni dilemma : Kas Jumal käsib hea, sest see on hea,või on hea sellepärast hea, et Jumal käsib seda.

Usk soosib moraalset elu, kuna mitmed usulised teesid toetavad moraaliprintsiipe. Näiteks tulevaste põlvede eest hoolitsemine.

Moraaliprintsiipide tunnused: preskriptiivsus,universaliseeritavus,üleskaaluvus, avalikkus ,teostatavus. Universaliseeritavus tähendab seda, kas ettekirjutust saab laiendada kõigile inimestele.Ja moraaliprintsiipi peaks saama laiendada.

Väärtus on mingi hüve, vahel hea sünonüüm. Väärtusi on olemas kolme liiki: puhtseesmised hüved(lihtsad rõõmud);puhtinstrumentaalsed hüved(raha, meditsiin ); kombineeritud hüved(teadmised, tervis).

Seesmise väärtuse all võidakse rääkida nii lõppväärtusest ( vastand : instrumentaalne väärtus) kui ka objektiivsest väärtusest (vastand: subjektiivne).

Väärtuste ja moraali seos – Väärtuste kaudu, me tuletame selle, mis on oluline ja millised moraaliprintsiibid neid väärtusi säilitada, arendada aitavad.

Väärtused on objektiivsed, platon , Me soovime Head, sest see on Hea. Samas väidab subjektivist Perry, et väärtus on pelgalt huviobjekt.

Sensualism ja satisfikatsionism masohhismi paradoksist. Masohhist naudib valu(aistinguna) rahulduse mõttes. Ta ei naudi valu aistinguna aistingu mõttes. See nauding valust on tema peas, psühholoogiline.

Eetikatõed on olemas objektivistide kohaselt, kuna neile on moraalinormid sõltumatud ning seega tõed. Subjektivistide jaoks seevastu on moraalinormid sõltuvad ning seega ei saa neid tõdedeks lugeda.

Fakti-väärtuse seos. Naturalism :moraaliotsused on väited, mis osutavad eetilistele fakiväidetele.Väärtusväited saab määratleda faktide kaudu. Emotivism :fakt ja väärtus pole seotud, väärtus pole ei tõene ega väär. Preskriptivism : fakt ja väärtus pole seoses, väärtusi ei saa empiiriliselt tõestada. Mittenaturalism :fakt ja väärtus on seotud.

Eetiline relativism- moraalinormid varieeruvad ühiskonniti. Ei ole objektiivsed. Kolm ER teesi. Mitmekesisuse tees:moraalireeglite eristumine ühiskonniti.Sõltuvuse tees:individuaalsed teod sõltuvad ühiskonnast, kus nad sooritatakse . Subjektivism :Igaüks otsustab ise, mis on õige ja mis vale.

Deskriptiivne eetiline relativism-erinevad kultuurid järgivad erinevaid norme. Normatiivne eetiline relativism- kultuuriline mitmekesisus on „hea“.

ER kasuks: Ühiskonnad on erinevad ja ER annab meile aluse olla sallivad. ER kriitika: mitmekesisus on teooriate suhtes neutraalne,sõltuvuses pole teooria, asjad on kontekstis,eri kultuuride poolt võivad samad asjad olla ikka au sees, aga lihtsalt teises kontekstis.

Universaalsele inimloomusele toetudes saab väita, et kõik eri ühiskondade moraalinormid taanduvad lõpuks samadele väärtustele, kuna inimloomusesse on mingid väärtused juba sisse kirjutatud.

Eetiline absolutism –moraal kehtib alati, eranditeta;Eetiline subjektivism – moraal on sõltuv ja muutuv;Eetiline objektivism – Moraal kehtib kõigile;pluralism – olemas on mitmeid seesmisi hüvesid. Eetiline monism- olemas on üks seesmine hüve.

Pluralistlik objektivism – On olemas mitmed moraalireeglid ,mis kehtivad kõigile Näiteks 10 käsku.

Prima facie printsiibid – Printsiibid, mis on küll algselt kehtivad, kuid mille võib teine printsiip üles kaaluda. Näiteks koosolekule jõudmine vs uppuva lapse päästmine.

Hea elu temaatika ja moraal. Meie funktsioon on elada kooskõlas mõistusega, see tähendab, et elame vooruslikult. Seega on hea elu, vooruslikult elatud elu.

Objektivistlik hea elu-Sul on eesmärk, mida pead täitma, kui ei täöida, on nurjumine ja ei ole õnnelik. Subjektivistlik hea elu- sa oled täpselt nii õnnelik kui tunned , nurjumist ei ole.

Loomuseaduse teooria- inimese loomuses olev seadus, mis paneb ta õigesti käituma. Inimesel on mõistuspärane loomus,mõistus töötab isegi ilma Jumalata, loomuseadused on universaalsed ja muutumatud.TTD

Inimesi motiveerivad moraalselt toimima mitmed aspektid, kas siis religioon, utilitarism , loomus.

Psühholoogiline egoism – kirjeldav, inimloomus on egoistlik . Eetiline egoism – igaüks peaks järgima ainult omahuvi. Üks ütleb, et inimene ei saa altruistlik olla, teine ei kohusta altruismiks, kuid väidab selle võimalikkust.

Psühholoogilise egoismi poolt: Altruistlik käitumine ainult näib sellena, ka nauding on egoistlik hüve, mida saadakse. Tegutsedes aga ei ole me alati teadlikult tegutsemas omakasu eesmärgil, see võib ka lihtsalt kaasneda. Igaüks teebs elle teo, mida ta kõige rohkem tahab. On kaheldav, kas alati teeme seda, mida enim tahame.

Eetilise egoismi poolt: Altruism on destruktiivne , egoism on voorus. Tee teistele seda, mida tahad vastu saada. EE vastu: Äärmuslike egoismi ja altruismi vahel on palju valikuvariante veel, seega tundub egoism voorusena altruism desktruktiivsena väär dilemma. Tee teistele mida tahad argument põhineb liialt psühholoogilisel egoismil.

Tõestamaks, et EE ei pea paika. Ta ei ole tegutsemisjuhis. Annab vastuolulisi käske. Egoisti huvis poleks ka selle moraaliprintsiibi avalikustamine kõigile.

Teleoloogiline eetika rõhub teo tagajärjele, ning määrab õige,väära selle kaudu, kui deontoloogiline eetika rõhub teo olemusele, vaatamata tagajärjest.

Utilitaristlikke filosoofe: Jeremy Bentham, John Stuart Mill.

Benthami utilitarismi teooriat täiendas Mill sellega, et eristas õnne ja puhtmeelelist naudingut.

Utilitarismi peamised jooned: Konsekventsialistlik – tegude üle tuleb otsustada nende tagajärgede alusel. Õiged on need teod, millel on parimad tagajärjed.
Kasulikkuse (heaolu vms) aspekt – tagajärgede hindamisel on määravaks tulenev seisund. See võib seisneda naudingus, õnnes, eelistuste rahuldatuses.
Maksimeerimise põhimõte – tagajärgede hindamisel peetakse silmas üleüldist kasu – kõigi teost puudutatute kasu. Kui mul on päranduseks sada kilo makarone, siis ma peaks selle annetama alatoitunutele, mitte varustama seda enda lattu.

Utilitaristide meelest on moraalselt hea see tegu, mis toob kõige suuremal määral kasu kõiksusele.

Reegliutilitarism-tegu on õige siis ja ainult siis, kui see järgib reeglit, mille rakendamine toob ühiskonnale vähemalt samapalju hüvet kui mistahes mõeldav alternatiiv . Teoutilitarism-tegu on õige siis ja ainult siis, kui see toob ühiskonnale vähemalt samapalju hüvet kui mistahes mõeldav alternatiiv

Utilitarismi poolt – Edendab suurimal määral kõiki moraali funktsioone korraga. Utilitarismi astu- tegude tagajärgede teadmise probleem, lubab liiga palju,nõuab liiga palju.

Utilitaristide strateegiad kriitikale vastamiseks: : tuleks maksimeerida oodatavaid tagajärgi (mitte tegelikke tagajärgi). Tuleb teha selline tegu, mille tagajärjed on tõenäoliselt parimad. kui ühiskond saab kasu süütu inimese hukkamisest, siis ta tulebki hukata.

Utilitaristid arvavad, et loomi tuleb kohelda nagu inimesi. Eesmärk on maksimeerida hüve koguhulka kogusummana mitte keskmist hüve indiviidi kohta

Deontoloogilise eetika eripära on see, et ta on objektiivne ja absolutistlik. Teo loomusest sõltuvalt ilmneb, mis on hea, mis halb ja see kehtib kõigile ja alati. Ei ole prima facie printsiipe .

Enim seostatakse deontoloogilist eetikat Immanuel Kantiga .

HI-käsk, mida teha soovi rahuldamiseks KI- käsk teha midagi sõltumatult soovist. Kanti kohaselt on kõik moraalsed kohustused kategoorilised imperatiivid . KI Ivormel-Toimi ainult sellise maksiimi kohaselt, mille kohta sa saad samal ajal soovida , et sellest saaks universaalne seadus!KI II vormel -Toimi nii, et kohtleksid inimkonda, ükskõik kas sinu enese või kellegi teise isikus , igas olukorras kui eesmärki ja mitte kunagi pelgalt kui vahendit. KI III vormel-Iga mõistusega olend võib käsitleda ennast universaalse seaduse andjana

Moraalselt hea tegu deontoloogilise eetika järgi on see tegu, mis on oma olemuselt hea. Näiteks tõe rääkimine.Olenemata tagajärgedest.

Deontoloogilise eetika poolt –Me teeme häid tegusid , seega oleme head inimesed. Deontoloogilise eetika vastu- Vahel on tagajärgede tõttu tarvis prima facie printsiibi olemasolu. Toomaks näiteks kasu suurele hulgale inimestele.

Vooruseetika põhiküsimused on: missugused iseloomujooned on vooruslikud? Missugune inimene on vooruslik? Mis sorti inimeseks ma peaksin saama? Vooruseetika huvi tekkis nüüdisaegsetel rahulolematuse tõttu reeglipõhiste eetikasüsteemide suhtes.

Vooruseetika ei kirjuta ette, mida teha, vaid selgitab missugune peaks inimene olema. Headus ja moraalsus peavad olema inimese loomuses, ta ei või neid teeselda.Teopõhiste deontiliste eetikasüsteemide areetiline kriitika: nendes süsteemides puudub motivatsiooniline komponent; nad põhinevad iganenud teoloogilis-juriidilisel mudelil ; nad ei võta küllalt tõsiselt moraali vaimset mõõdet; nad rõhutavad liialt autonoomia printsiipi .

Reeglipõhised eetikasüsteemid põhinevad iganenud teoloogilis-juriidilisel mudelil. Seal defineeritakse kindlakäeliselt õiget ja väära nagu seaduses , suverääniga analoogiliseks peeti Jumalat. Nüüd aga kahaneb teoloogiline tähtsus ja seega kahaneb ka sellise mõtlemisviisi õigustus.

Antiikaja vooruseetik: Aristoteles , Kaasaaja vooruseetik: G.E.M.Anscombe

Vooruseetika peamise puudusena tuuakse välja see, et vooruseetika ei anna täpset käitumisjuhendit, mis eetiliste dilemmade lahendamisel inimestele abiks oleks.

Teooriat, mille järgi moraaliotsustused on eetilistele faktidele osutavad väited, nimetatakse naturalismiks.

Naturalistlik loogikaviga :faktiväitelt väärtusväitele liikumine. Sellest, mis on, ei tulene, mis peaks olema. Uks on kinni. Väärtus: ?

G.E. Moore lahtise küsimuse argument-Mistahes naturaalse omadusega ‘hea’ siduda, (nt hea on see, mida soovitakse), siis ikkagi on mõttekas küsida: „Kas see (nt soovitav ) on hea?“Juhul kui ‘hea’ tähendaks tõepoolest nt soovitavat, siis võime sõna ‘hea’ selles küsimuses asendada sõnaga ‘soovitav’.Sel juhul oleks küsimus tautoloogiline ja mõttetu. („See on soovitav, aga kas see on soovitav?“)Algne küsimus („Kas soovitav on hea?“) ei ole mõttetu. Järelikult ‘head’ ei saa siduda ühegi naturaalse omadusega.

G.E. Moore’i arvates on moraalisõnad pelgalt emotsiooniväljendused.

Emotivistid väidavad, et tegu ei saa määratleda õigeks või valeks, ta võib aga väljendada suhtumist boo-hurrah. Esindajad: Stevenson , Ayer.

Moraalilausungid on preskriptiivsed – nad annavad käitumisjuhise, kirjutavad ette, mida teha.

Mackie veateooria kohaselt teevad inimesed vea moraalile mõeldes seal et nad eeldavad,et moraaliFAKTID on olemas, kuid tegelikult neid ei leidu.

Mackie veidruse argument objektiivsete väärtuste eksistentsi vastu koosneb kahest komponendist , millest metafüüsiline aspekt ütleb, et kui leiduks objektiivseid väärtusi, siis nad erinek kõigist muudest entiteetidest ja epistemoloogiline aspekt ütleb, et sellistest erilistest entiteetidest teadasaamiseks peaks meil olema minfi eriline moraalse taju üksus.

Mackie: katastroofiliste tagajärgede kaasatoomine ei tee tõsiasju olematuks. Kui moraalifakte ei ole, siis neid ei ole, sõltumata sellest, mis selle teadmise tõttu juhtuks. II järku skeptitsism tähendab II järku skeptik kahtleb, kas moraalilausungite paikapidavust saab üldse kuidagi kinnitada või kummutada. Kuid II järku skeptik võib praktikas konventsioonidest ometi kinni pidada!

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-04-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti

40 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

RaelAstra Õppematerjali autor

moraal eetika loomus egoism vooruseetika tahe moraalinormid altruism religioon deontoloogilise eetika

Sarnased õppematerjalid

doc

Eetika alused kordamisküsimused 2011

FLFI.02.003 Eetika alused Kordamisküsimused 2011 1. Mis on moraal? Mis on eetika? Eetika objekt. Moraal on ühiskonnas kehtivate normide, tavade ja praktikate kogum. Seda nim. mõnikord ka positiivseks e kirjeldavaks moraaliks, kuna see kirjeldab inimeste ja kultuuride tegelikke uskumusi ja tavasid. Eetika on teadus või õpetus moraalist, ka moraalifilosoofia. Eetika objekt on süstemaatiline püüe mõista moraali mõisteid ja põhjendada/õigustada moraaliprintsiipe ja -teooriaid (väärtusi, voorusi, praktikaid). 2. Mis iseloomustab moraalset toimimist? Moraalset toimimist iseloomustatakse tavaliselt kui toimimist teiste huvides. Moraalne toimimine nõuab meilt mõnikord oma mugavuse, kasuahnuse või lihtsalt ükskõiksuse ületamist. Ent kaugemale mõeldes on moraalne toimimine ka meie endi huvides, võimaldades meil

Filosoofia

doc

Eetika alused - kordamisküsimused

Eetika alused

odt

Eetika alused

Moraalifilosoofia Moraal ühiskonnas kehtivate normide, tavade kogum. Moraalifilosoofia süstemaatiline püüe mõista moraaliga seonduvaid mõisteid ning õigustada/põhjendada moraaliprintsiipe ja teooriaid. Eetika teadus/õpetus moraalist, moraalifilosoofia. Pojmanil: moraal koos moraalifilosoofiaga. Etümoloogia (eetika kr k) (ethos , lühikese `e'-ga) komme, tava, harjumus ( thos , pika `e'-ga) karakter, iseloomuomadus Aristotelese eetika ( thikos ) oli uurimus iseloomuomaduste, s.t loomutäiuste ja pahede üle, õpetus heast iseloomust ja käitumisest. Etümoloogia (moraal ld k) mos (pl mores ) tõlge nii kreeka ethosele kui thosele , kuid see ladina sõna tähistab eelkõige kombeid, tavasid. `Moraal' keskendub seega eelkõige küsimusele, kas tegutsemine on ühiskondlike normidega kooskõlas. `Eetika' -- omab ka moraalifilosoofia tähendust. Moraalist võib mõelda erinevatel tasanditel: · Deskriptiivne.

Eetika alused

doc

Eetika alused

2) Tagatakse nii väliste (teiste inimeste reaktsioonid, suhtumine) kui sisemiste sanktsioonidega (häbi) 3) Universaalsed ( ei ole piiratud riigipiiridega, grupi, religiooniga) 4) Moraalinormide kohustuslikkust ei põhjendata viitega autoriteedile ( jumal, diktaator) vaid inimeste mõistusele või kokkuleppele või kasulikkusele. EETIKA Eetika tähistab moraali ja moraalifilosoofia valdkonda tervikuna. Ta on filosoofia haru, mis uurib moraali õpetus moraalist. Sõna eetika tuleb kreeka keelest ethos- tähistab kommet, harjumust ja e`thos- tähendab iseloomu omadust. Keskseks küsimuseks on kuidas peaks elama? Sokratese arvates on elamist väärt vaid selline elu, mis on mõtestatud. Oma elu ja tegemiste üle järelemõtlemine aitab meil saada paremaks ja elada paremat elu.

Filosoofia

docx

Eetika aluste kordamisküsimused ja vastused eksamiks

Kordamisküsimused Eetika aluste eksamiks! 1. Mis on moraal? Mis on eetika? Eetika objekt. Moraal osutab inimeste ja kultuuride teatud tavadele, reeglitele ja praktikatele, mis kajastavad väärtusi ja tõekspidamisi.(seda nim mõnikord positiivseks moraaliks ehk kirjeldavaks moraaliks). Moraalifilosoofia on filosoofiline ja teoreetiline mõtisklus moraali üle.süstemaatiline püüe mõista moraalimõisteid ning õigustada moraaliprintsiipe-ja teooriaid. Uurib nt millised väärtused ja voorused on olulised, et elada rahuldustpakkuvat elu ühiskonnas

Eetika alused

docx

Eetika: �iget ja v��ra avastamas

Eetika: õiget ja väära avastamas - Louis P. Pojman 2005 TÜ eetikakeskus Eetika on teadus kõlblusest ehk moraalist ja kõlbelistest väärtustest. Eetika kui kõlblusõpetus räägib sellest, mida kõlbab ja mida ei kõlba teha. Eetika eesmärk on kujundada õnnelikke ja vooruslikke inimesi, sedalaadi inimesi, kes kujundavad õitsvaid ühiskondi. Eetika käsitlusaine on MORAAL (moraal on inimeste teatud tavad, reeglid, praktikad) Moraalifilosoofia- teoreetiline mõtisklus moraali üle Filosoofiliste mõtiskluste tulemuseks on spetsiifilised moraaliteooriad, mida nimetame eetikateooriateks. Moraaliprintsiipide tunnused: Universaliseeritavus- moraalinorm kehtib kõikidele, kes on sarnases olukorras

Sissejuhatus eetikasse

doc

Eetika

Eetika ja moraal (Pojmani järgi) Moraal osutab inimeste ja kultuurida teatud tavadele, reeglitele ja praktikatele Moraalifilosoofia on filosoofiline ja teoreetiline mõtisklus moraali üle Eetika tähistab moraali ja moraalifilosoofia valdkonda tervikuna Etümoloogia Eetika: kr. Ethos komme, harjumus; thos iseloomuomadus Moraal: lad. Mores kombed Moraal osutab inimeste tajutud normidele-printsiipidele; eetika teoreetilisele reflekteerimisele moraali üle. Eetika ülesandeks põhjendada moraaliprintsiipe ja teooriaid. Eetika esitab ja kaalub argumente, miks peaks käituma nii ja mitte teisiti. Moraalne toimimine on toimimine (millegi tegemine või tegemata jätmine) teiste huvides (altruism). Moraalset toimimist iseloomustab kohustuslikkus, moraalinormide täitmist saab teistelt nõuda. Moraali keskne mõiste: peab - sa pead midagi tegema, sa ei tohi midagi teha Eetika peamine küsimus

Ühiskonnaõpetus

docx

Sissejuhatus eetikasse kokkuvõte

sotsioloogiliselt. Eetika kui normatiivne ehk juhendav teadus põhjendab kõlbelise elu aluseid ja annab praktilisi käitumisnorme. Moraaliprintsiipide tunnused: · Universaliseeritavus kehtib kõikidele, kes sarnases olukorras · Ettekirjutavus normed on normatiivsed, neid tuleb järgida · Üleskaaluvus kaaluvad üle teise väärtused, nt maj kasu · Avalikkus peab olema avalik · Teostatavus peab olema teostatav Eetika valdkonnad: · Teoreetiline eetika: o Metaeetika uurib eetikateooriate mõisteid ja struktuuri ning mitmeid abstraktseid küsimusi (kuidas me teame, mis on hea ja halb) o Normatiivne eetika üldised teooriad selle kohta, kuidas tuleb elada. · Praktiline eetika: o Rakenduseetika- tegeleb praktiliste küsimustega (võrdõiguslikkus) või mingi eluvaldkonna eetika (meditsiinieetika). Eetika rakendamine

Eetika alused

Rohkem sarnaseid