Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"Eesti köök" - 352 õppematerjali

eesti köök on eesti toiduvalmistamise traditsioon.
thumbnail
3
rtf

Eesti köök

Tunda andis samas toiduainete ja eriti maitseainete piiratud valik. Nõukogude aja lõpul, kui kooperatiivide näol levis algeline eraettevõtlus, muutusid populaarseks uudistoidud nagu saslõkk, suhkruvatt, kartulivahvlid jne. 1980.­90. aastatest on traditsiooniline eesti köök tähtsust kaotamas. Siiski eelistatakse paljudes peredes eriti pühade ja pidude ajal veel traditsioonilisi toite. Tänapäeval areneb rahvusvahelise köögi, rohelise mõtteviisi ja uuesti populaarseks muutunud kultuurilise eestluse mõjul ka uus Eesti köök, kus tavapäraseid kodumaiseid toiduaineid (mitmesugused marjad ja seened, kilu, sea-, veise- ja lambaliha, rukis, kama jms) kasutatakse uudsel viisil - näiteks on populaarsed marjakrõpsud, riiklikel vastuvõttudel on esindatud...

Eesti kultuuriajalugu
17 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Eesti köök

1980.­90. aastatest on traditsiooniline eesti köök tähtsust kaotamas. Siiski eelistatakse paljudes peredes eriti pühade ja pidude ajal veel traditsioonilisi toite. Eesti köök mida see endast kujutab? Olen viimastel kuudel saadud impulssidele tuginedes hakanud palju rohkem mõtlema eesti köögi olemuse peale ning tunnen, et hakkan üha rohkem taipama, mida eesti köök tegelikult endast kujutab. Sageli tõlgendatakse eesti kööki ehk liiga pinnapealselt ning stampidesse kinnistunult a'la kapsas, kartul ja kama. Need arusaamad on levinud nii meie endi, eestlaste, seas kui kommunikeeritud ka väljapoole ning neile stampidele tuginedes tekitab eesti köök pigem ninakirtsutavaid emotsioone kui paneb suu vett jooksma. Minu otsingud, tõlgendused ning mõtted eesti köögi teemal on tuld saanud osalt kokakoolist, kus...

Eesti rahvakultuur
20 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Tänapäevane Eesti köök

Ave Kiiber Tänapäevane Eesti köök Ajad ja kombed muutuvad. Oleme nii mõndagi traditsioonilisest toidukultuurist tänasesse päeva kaasa endaga võtnud, üsna muutumatul kujul, samuti ka muudetul kujul. Lisaks on ka palju toite, mille oleme peaaegu unustanud ning on mitmeid toite mille oleme seoses elu- ja toitumistavade muutusega hoopis kõrvale heitnud. Aja jooksul on meie võimalused, elutempo, teadmised toitumisest ning seeläbi ka toitumisharjumused muutunud, sellepärast, et kunagine...

Kokk
24 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Mille poolest erineb tänapäeva Eesti köök varasemast?

Aja jooksul on meie võimalused, elutempo, teadmised toitumisest ning seeläbi ka toitumisharjumused muutunud, sellepärast, et kunagine ,,talupojaköök" ei vasta enam kaasaaegsetele arusaamadele tervislikust ning kaasaaegsest toidust. Samas on aga igal inimesel erinev nägemus meie rahvustoidust ehk tänapäevasest Eesti köögist. Kus on aga piir, kust algab tänapäevane Eesti köök ning lõppeb vana Eesti köök? Sellele küsimusele on peaaegu, et võimatu piiri tõmmata. Toidumood muutub täpselt samamoodi nagu ka rõivamood. Tänapäeval pannakse väga suurt rõhku teraviljatoodetele. Leivad, saiad ja sepikud on kindlasti iga pere üks toidulaua osa nii nagu oli ka vanal eesti ajal. Kõige enam pannakse aga põhirõhk tervislikkusele ning ,,moodsatele" roogadele. Tehakse palju putrusid ja värskeid salateid. Enamasti kasutatakse...

Köögi õpetus
11 allalaadimist
thumbnail
6
odp

18. sajandi Eesti köök

18 sajandi Eesti köök Merilin Jürine Pavel Kornev 011K Igapäevane toidulaud pole kunagi olnud liiga rikkalik, mistõttu sooviti pigem ,,jätku leiba" kui ,,head isu" Kui mõned rasked näljaperioodid välja arvata, on eestlaste laual ikka jätkunud tumedat hapendatud rukkileiba Ranna- ja saarerahvas sõi leiva kõrvale peamiselt soolasilku, vinnutatud või suitsutatud kala Jõukamates sisemaa taludes kasvatati leivavilja kõrval ka karja, millest üle talve peeti vaid piimalehmad ja tõuloomad Näiteks oinas(mihklipäev), hani(mardipäev), kana(kadripäev). Enne jõulu veristati nuumsiga, millest valmistati soola-ja pekiliha Sajandi algul kasutati palju naerist ja kaalikat, mis oli algul põhitoiduks, hiljem tuli juurde kartul Kasutati rukkileiba(sageli koos aganatega). Jämeda rukkileiva asemele on asunud tänapäeval peenleib Saja...

Kultuurilugu
11 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Rahvusköök - EESTI KÖÖK

MENÜÜ Eelroog: Kilupirukas Põhiroog: Küüslaugune sesisefilee kartuli-murulaugu rosettide ja põld-võõrkapsa salatiga Järelroog: Leivavorm õuntega Eesti köögist rääkides peetakse tavaliselt silmas 19. sajandi keskpaigast tuntud Eesti maarahva argi- ja peoroogasid. Alates põlluharimise levikust on tähtsaimaks toiduks kujunenud teraviljatoidud. Tähtsaim on hapendatud taignast tume rukkileib. Lisaks leivale küpsetati hapendamata odrajahutaignast karaskit. Eestile omane teraviljatoit oli kama, mida tavaliselt söödi hapupiimaga. Aedviljadest olid ammu tuntud kapsas, naeris ja kaalikas. Kapsast söödi tihti hapendatult. Kartul muutus tavaliseks toiduks 19. sajandi lõpupoole ja sai eestlase toidulaual pea asendamatuks, kujutades endast tihti päeva tugevaima söögikorra põhilist osa...

Toitlustus
35 allalaadimist
thumbnail
10
odp

Eesti köök 20 sajandil. (1918-1940)

(1918-1940) Kadi-Ly Rätsep 011K 20.saj. algul hakkasid toimuma uued muutused toitumistavades Eesti külades levisid uued toidud, mida varem oli valmistatud ainult linnades ja mõisates. Ilmusid ka esimesed kokaraamatud. Kasvas poest ostetava toidu- ja maitseainete hulk. Vanad rahvapärased toidud hakkasid taanduma uute, linnatoitude ees. Järjest rohkem võitsid poolehoidu saiad ja koogid. Tangupuder asendati manna- või riisipudruga, lauale ilmus heeringas. Kadusid vanade toitude erinimetused. Körti, leent ja rooga hakkasid nooremad nimetama suppideks. Alles 1920 a. on pärit sellised toidud Kartulisalat Marineeritud kõrvits Hapukurk maksapasteet Kotletid Kartulipuder Kapsarullid Kissell Mannavaht Plaadikoogi jms. Kartul 20. sajandil. 20 saj alguseks oli kartul saanud Eesti talude peamisek...

Kultuurilugu
12 allalaadimist
thumbnail
59
doc

Kordamine eesti keele eksamiks

Eesti sõnade silbitamisel kehtivad järgmised reeglid: 1. üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi: ka-la, lu-ge-mi-ne, e-la- gu; 2. kui täishäälikute vahel on mitu kaashäälikut kõrvuti, siis kuulub ainult viimane neist järgmisse silpi: tul-la, kur-vad, kind-lam, mars-si-ma, mürts-ti; 3. (üli)pikk täishäälik või diftong kuulub tavaliselt ühte silpi: pii-lub, suu-bu-ma, lau- lud, toa, lui-tu-nud; kui kahe vokaali vahelt läheb morfeemipiir, siis kuuluvad nad ka eri silpidesse: ava-us ­ ava on tüvi, us on tuletusliide; 4. kolme täishääliku järjendist kuulub viimane teise silpi: põu-a-ne, luu-ad, lai-ad, rii- u, hoi-us-te; 5. liitsõnades silbitatakse iga koostisosa eraldi: tä-he-tea-dus, va-na-e-ma, las-te-ai- a-laps; 6. võõrsõn...

Eesti keel
324 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Ajakiri Eesti Naine arvustus

Esikaanelt vaatab vastu kelmikate silmadega Ülle Lichtfeldt. ,,Otsides Härra Õiget", ,,Abort ­ valus kogemus" ja ,,Enneta haigusi" - esikaaneteemad. Kas me seda kõike juba kuulnud ei ole eelmiste aastate numbrites? Ehk annab selgust ajakirja sisu. Kuukirja sirvides selgub, et teemasid koostades on arvestatud keskmise eesti naise vajaduste ja huvidega, rääkides armastusest, lastest, perekonnast, tervisest jms. Piltidel on kujutatud küpsemaid naisi, kes ilmselt ongi ajakirja lugejad. Jõudsin mitmeid kordi kiiresti lehekülge keerata kui teema mind ei paelunud. Näiteks ei paku mingit pinget artikkel ,,Mehest, kes läheb metsa enne päikest" või ,,Kuidas Saueaugu sindelkatuse sai" või ,,Kiirtee Härra Õige juurde". Samas leidsin keset ajakirja ka hämmastavalt huvitava lo...

Eesti keel
8 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Eesti keele väljendusõpetus: Algustäht, arvsõnad, lühendid

a. Kohtade ümberütlevad nimetused: liigisõna (meri, mägi, linn, tänav jne). püramiidide maa, tõusva päikese maa, suur lomp. Territooriumi haldusüksused: Kohanimi väikese tähega: Prantsusmaa, New Jersey osariik, Tartu 1) taime- ja loomanimetused: rakvere maakond, Emmaste vald. raibe, jaapani seeder, siberi orav, peipsi siig; Linnad, külad: Pariis, Tartu linn, 2) loomatõunimetused: tori hobune, Punase Lageda, Väike-Maarja, Pärispea herefordi veis, idaeuroopa lambakoer; küla. Väikekohad: Nurga talu, Kadriorg, 3) keelenimetused: eesti keel, vene keel; Raekoja plats, Taevase Rahu väljak, Pik...

Eesti keele väljendusõpetus
31 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Eesti kultuuriajalugu eksami küsimustele vastused

Muinaseestlaste elukorraldus ja suhted naabritega Põhiperioodid:  Kunda kultuur (9000-5000 eKr) o asulad veekogu ääres o esemed kivist, puust, luust, sarvest (tulekivi ja kvarts) – kivikirved, ahingud, nooleotsad, pistodad o elatusaladeks olid kalapüük, jaht ja korilus o surnud maeti asula territooriumile  Kammekeraamika (4000) o asulad jõgede, järvede ääres, mererannal ja väikesaartel o võeti kasutusele savi, samuti merevaik ja moondekivimid o algeline maaviljelus o rahvaste segunemine  Nöörkeraamika (3000) o asulad rohumaade ja viljaka mullaga piirkondades o kive lihtviti hoolsamalt o vene kirves o loomakasvatus (kitsed, lambad, veised, sead), intensiivne maaviljelus - KÕPLAPÕLLUNDUS (oder, nisu, kaer) o surnuid hakati matma asulast eemale kõrgematele küngaste...

Eesti kultuuriajalugu
47 allalaadimist
thumbnail
36
docx

Eesti keele reeglid

Kokku­ja lahkukirjutamine Nimisõna+nimisõna KOKKU LAHKU Ainsuse nimetavas käändes või ainsuse omastavas olev nimisõna lühitüveline nimisõna Nt. vesiveski, vastab küsimusele kelle?, mille? Nt. isa nahkmööbel, sarvloom, külglibisemine, , saapad, õpiku autor, toodangu kvaliteet, tellimiskaart, haldusnõukogu, inimväärikus ukse kääksumine, tuule undamine Ainsuse omastavas olev nimisõna kui Mitmuse omastavas olev nimisõna ta märgib selle nimisõnaga Nt. teaduste akadeemia, vigade parandus, väljendatud mõiste liiki või laadi, raamatute nimestik, ekspertide komisjon, moodustades koos temaga ühe sademete hulk, sisehaiguste kliinik, kindlakskujunenud mõiste Nt jahikoer, kurttummade kool, muusikariistade karjakoer, toakoer, linnukoer, taskukell, kauplus, uudiste agentuur seinakell, käekell, torni...

Eesti keel
55 allalaadimist
thumbnail
28
docx

Eesti ajalugu VI, lk 338-350 (Eesti 20. sajandi ajaloo baaskursus - EKSAM)

KULTUUR JA OLME Üldharidus Eesti   hariduselu   iseloomulikuks   jooneks   kogu siis nüüd tuli õpilastel minna iga järgmise aine viimase  Vene   aja  jooksul   oli   selle   tugev tunniks   vastava   aine   klassiruumi   seda   andva ideologiseerimine   ja   tõsiasjade   moonutamine, õpetaja juurde. Õpetajad vabanesid kohustusest halvemal   juhul   otsene   võltsimine,   seda   eriti vedada   õppevahendeid   ühest   ruumist   teise, humanitaarainetes. Kuid haridus­ traditsioonid õpilased aga kaotasid koduklassi ja oma pingi. eesti koolis olid siiski tugevad, ja häid õpetajaid, Pärast   lühiajalist   katsetust   11­aastase rääkimata andekatest õpilastest, leidus ka kõige õppeajaga   muudeti   kõik   Nõukogude   Liidu raskema ideoloogilise surutise aegadel. keskkoolid   1964.   aastal   taas   10­klassilisteks. Aastail   1944­58   kehtis   Eesti...

Eesti ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
55
docx

Eesti Lähiajalugu

Sissejuhatus: EESTI LÄHIAJALOO PERIODISEERIMINE: (Karjahärm 2010, Tarvel 1999, Vahtre 2001) [I] Eesti lähiajaloo periodiseerimise erinevad võimalused: Enn Tarvel on loonud puhtalt poliitilise periodiseeringu: Teine maailmasõda: 1939-40 Baaside aeg, 1940-41 esimene Nõukogude aasta, 1941- 44 Saksa okupatsiooni aeg Stalinismiajastu: esimene periood 1944-50, teine 1950-56/58 Võimu stabiliseerumise ajastu 1956/58-64/68 Stagnatsiooniajastu: esimene periood 1964/68-78, teine 1978-86 Taasiseseisvumine 1987-91 Rein Taagepera on loonud enam-vähem puhta mentaliteediajaloolise periodiseeringu: 1944-53 Genotsiidiaastad 1953-64/68 Lootuseaastad 1964/68-80 Lämmatamisaastad 1980-81 Valestart 1981-86 Stagnatsiooni haripunkt 1987-91 Iseseisvumine Lauri Vahtre on seevastu püüdnud luua segasüsteemi: 1944-45/49 Kehtestumisaastad 1945/49-50.-te keskpaik- Klassikaline stalinism 1950.-te keskpaik-1968- Lootuse...

Eesti Lähiajalugu
71 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Eesti keele reeglid

Lugeda lisa raamatutest ,,Eesti ortograafia" (Tiiu Erelt) ja ,,Lause õigekeelsus" (Mati Erelt) KEELENÕU Keelenõu * Keelenõu töötab tööpäeviti kella 9­12 ja 13­17 telefonil 631 3731. * ÕS 2006 (kirjakeele normi alus). Kättesaadav Internetis aadressil http://www.eki.ee/dict/qs2006/ * ,,Eesti keele käsiraamat" * ,,Eesti ortograafia" * ,,Keelenõuanne soovitab" (1, 2, 3) * www.keelevara.ee, www.keeleveeb.ee * ajakirjad Keel ja Kirjandus, Oma Keel, Õiguskeel ÕSi kasutamine + liitsõnapiir (näitab kokkukirjutamist), nt ladina+ameeriklane . vältepunkt (näitab III väldet), nt .soosima ' peenenduskriips (märgib palatalisatsiooni), nt kas's { } looksulud (keelendid, mida soovitatakse vältida), nt {drel'l+puur} trel'l, trel'l+puur parem:, nt sesoon(i)+kaup, parem: hooajakaup < > noolsulud (andmed häälduse, morfoloogia ja rektsiooni kohta), nt city , arutlemine <12: -mise>, .kaasnema <51; mil...

Eesti keel
136 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Eesti kultuuriajalugu 2010 a.

Muinaseestlaste elukorraldus ja suhted naabritega Põhiperioodid: · Kunda kultuur (9000-5000 eKr) o asulad veekogu ääres o esemed kivist, puust, luust, sarvest (tulekivi ja kvarts) ­ kivikirved, ahingud, nooleotsad, pistodad o elatusaladeks olid kalapüük, jaht ja korilus o surnud maeti asula territooriumile · Kammekeraamika (4000) o asulad jõgede, järvede ääres, mererannal ja väikesaartel o võeti kasutusele savi, samuti merevaik ja moondekivimid o algeline maaviljelus o rahvaste segunemine · Nöörkeraamika (3000) o asulad rohumaade ja viljaka mullaga piirkondades o kive lihtviti hoolsamalt o vene kirves o loomakasvatus (kitsed, lambad, veised, sead), intensiivne maaviljelus - KÕPLAPÕLLUNDUS (oder, nisu, kaer) o surnuid hakati matma asulast eemale kõrgematele küngaste...

Eesti kultuuriajalugu
45 allalaadimist
thumbnail
3
docx

EESTI PIKIM JÕGI

Maastikud peegeldavad meie rahvusliku eneseteadvust sajandeid või isegi aastatuhandeid. Eesti sisemaa asustusloos on vooluvetevõrgul olnud väga oluline osa. Eesti jõgede veejõudu on aastasadu rakendanud jahu ja saeveskite ning metallitöökodade, paberi- ja klaasivabrikute käitamiseks. Sajandist 19 kasutatakse Eestis veejõudu villaveskites, kalevivabrikutes ja elektrijaamades. Samuti kasutatakse jõgede vett põldude, rohumaade ja aedade kastmiseks. Mitmed kodumaa vanema ajaloo uurijad on rõhutavad kalapüügi suurt tähtsust vanade eestlaste elus. Oma töös räägin Eesti pikimast jõest kui väärtuslikust maastikku osast, kus leidub kohalikku identiteeti loovaid elemente, sobivaid elupaiku erinevatele taimedele ja kaladele ning häid võimalusi ajaveetmiseks. 1. Eesti jõed Jõed ja nende lähiümbrus on suur osa Eesti looduse ilust j...

Eesti veed
6 allalaadimist
thumbnail
26
pptx

Vanausuliste köök

VANAUSULISTE KÖÖK Maile Nuut k-13B Sisukord  Kes on vanausulised?  Nende elukoht  Vanausuliste kombed  Toidu valmistamine  Toidud  Joogid  Kokkuvõte Kes on vanausulised?  Vanausulised on Vene ortodokssest kirikust eraldunud usuline liikumine. Vanausulised saabusid Eestisse 17. sajandil, põgenedes Venemaalt tagakiusamise eest. Peamiselt asustavad nad Peipsi-äärseid alasid. Praegu kuulub Vanausuliste Ühingusse 15 000 liiget. Nende elukoht Vanausuliste kombed  Ajaloos Venemaalt Eesti alale sisserännanud vanausuliste traditsioonid on Peipsi ääres kestnud omaette elujõulise kultuuriruumina juba 350 aastat.  Vanausulised löövad risti ette kahe sõrmega, kasutavad reformide-eelset pühakirja ja lauluraamatut. Ristimine toimub ristitava kolme üleni vettekastmisega. Kasutatakse vana bütsantslikku ikoonimaalimisstiili.  Jumalateenistused on pikad, palvetades tehaks rohkelt ku...

Eesti rahvakultuur
4 allalaadimist
thumbnail
130
ppt

Eesti keele ajalugu ja murded

Eesti keele ajalugu Sulev Iva MRÜ 2010 Keeleajaloo uurimine • diakrooniline keeleuurimine (keele ajalooline areng, keelemuutused) • sünkrooniline keeleuurimine (keele hetkeseis) Keeleajaloo uurimise meetodid • filoloogiline meetod (eri ajastu tekstide võrdlus) • komparatiivne meetod ((sugulas)keelte võrdlus) • siserekonstruktsioon (ühe keele vormide võrdlus) Esimesi eesti tekste • 13. saj eestikeelsed tekstikatked (algus) (Henriku Liivimaa kroonika) • 16. saj säilinud eestikeelne raamat (1535) (Wanradti ja Koelli katekismus) • 17. saj lõunaeesti Wastne Testament (1686) • 18. saj põhjaeesti kogu Piibel (1739) Komparatiivne meetod: võrdlev rekonstruktsioon sm hiiri ee hiir va iir ve hir´ li iir er čejer´ mo šejer ud šir ko šir Siserekonstruktsioon üks : ühe : üht 1. *ükte : *ükten : *üktä 2. e > i /_#/: *ükti : *ükten : *üktä 3. t > s /_i/: *üksi : *ükten : *üktä 4. k > h /_t/ *üksi :...

Eesti keele ajalugu
23 allalaadimist
thumbnail
28
docx

Eesti keele sõnavara ja keelekontaktid

Ta küsib neist küsimustest ühe. 1. Mis on ja millega tegeleb kontaktlingvistika? Keeleteadusharu, mis uurib keelekontakte. Ajaloolisest lingvistikast eristab kontaktlingvistikat see, et uuritakse seda, mis keelekontaktide tulemusena hetkel toimub, mitte minevikku. Kontaktlingvistika tegeleb küll keeleainesega, kuid samas peab silmas keelekasutajate tausta, sotsiaalseid suhteid, kontaktsituatsiooni tüüpi jms. Mittesuulise suhtluse andmestik pole olnud aga tähelepanu all sellepärast, et tähtsaks on peetud tegelikku, redigeerimata, argist keelekasutust. 2. Mis on ja millega tegeleb leksikoloogia? Uurib sõna, sõnavara koos grammatikaga. Sõnavaraüksusena kannab sõna leksikaalset tähendust, grammatikaüksusena aga gram.tähendust. Leksikoloogia on lingvistiline distsipliin, mis uurib sõnavara põhiüksusi ehk lekseeme, nende moodustamist, struktuuri ja tähendust. Leksikoloogia on seotud leksikograafiaga, mis tegeleb sama info, eriti...

Eesti keele sõnavara ja...
53 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun