Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Soome kombed ja kultuur (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Soome
Kombed ja kultuur
Kombed

Täpsus on Soomes väga tähtis.

Soomlasega rääkides ei ole heakõrgenda häält, eriti avalikus kohas! Liiga valjuhäälset kõnet 
peetakse ebaviisakaks, kuna soomlased ise on rahulikud.

Soomlased võivad tunduda alguses ebasõbralike ja vaiksetena. Nad ütlevad oma arvamuse 
välja otse ja ausalt.

Soomlane  tegeleb oma asjadega ja austab teiste privaatsust. 

Öeldakse, et soomlasega võib olla raske tuttavaks saada, aga sõprus temaga kestab kogu elu.

Soomlane tahab kasutada oma aega mõistlikult. Ta planeerib asjad ette ja peab kinni 
kokkulepitud ajakavadest. Ta peab oma lubadusi ja ootab sama ka teistelt.
Kultuur
Soome köök
Soome kööki iseloomustab suur kala ja liha osakaal, ehedate komponentide 
kasutamine ja tagasihoidlik  maitsestamine .
Soome toiduvalmistamist on palju mõjutanud Rootsi köök ja sellesse on tihedalt 
põimunud Karjala ning Lapimaa toidud. Soome  toitude  hulgas leiab arvukalt ka Eesti 
köögis tuntud roogasid.
Soome kliimast  tingituna  on sealses köögis tähtsat rolli mänginud kartul (enne kartuli 
levikut naeris), teraviljatoidud, liha (eriti põhjapõdra­, põdra­ ja metslinnuliha), kala 
(eriti lõhe, merisiig ja  ahven ), piimatooted ja metsamarjad ning seened.
Maitsestamisel on põhiliselt kasutatud soola, kuna varasematel aegadel olid 
teised  maitseained  raskesti kättesaadavad või kasutatavad ainult suvekuudel. Veel on 
levinud tilli, aedpeterselli ja sibulapealsete ning köömnete kasutamine. Eelmistest 
harvem tarvitatakse küüslauku ja sinepit.
Karjala  pirukas  ehk karjalanpiirakka (riisi­ või kartulipirukas) 
on traditsiooniline Soome roog
Kalakukko kujutab endas taignas küpsetatud kala ja seapekki.

Document Outline

  • Slide 1
  • Kombed
  • Kultuur
  • Soome köök
  • Slide 5
  • Kalakukko kujutab endas taignas küpsetatud kala ja seapekki.
  • Slide 7
Vasakule Paremale
Soome kombed ja kultuur #1 Soome kombed ja kultuur #2 Soome kombed ja kultuur #3 Soome kombed ja kultuur #4 Soome kombed ja kultuur #5 Soome kombed ja kultuur #6 Soome kombed ja kultuur #7
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 29 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Toulouse Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Soome Rahvusköök
2
docx

Soome Rahvusköök

Soome köök on tihedalt seotud Soome toiduvalmistamise traditsioonidega ning seda iseloomustab suur kala ja liha osakaal, ehedate komponentide kasutamine ja tagasihoidlik maitsestamine. Soome toiduvalmistamist on palju mõjutanud Rootsi köök ja sellesse on tihedalt põimunud Karjala ning Lapimaa toidud. Soome toitude hulgas leiab arvukalt ka Eesti köögis tuntud roogasid. Soome kliimast tingituna on sealses köögis tähtsat rolli mänginud kartul, teraviljatoidud, liha, kala (eriti lõhe, merisiig ja ahven), piimatooted ja metsamarjad ning seened. Palju on Soome köögis saiade ning kookide retsepte ning osaliselt Rootsi mõjul on levinud ka kõikvõimalikud kuivad leivad. Toitude valmistamises ja lauale andmises on soomlased praktilised ja lihtsad, kuid äärmiselt puhta ja kauni joonega

Catering
Soome
2
docx

Soome

Soome Kui tunda soome kombekultuuri, on soomlastest lihtsam aru saada. See aitab paremini mõista ka seda, mida soomlased sinult ootavad. Soomes on kombekultuur veel üsna ühesugune. Sellepärast võõrastavad soomlased mõnikord uusi asju ja harjunust erinevaid tegevusviise. Teiselt poolt aga on soome ühiskonnas kõik võrdsed ja kõiki tuleb kohelda ühtviisi õiglaselt. Naiste ja meeste võrdväärsust peetakse Soomes väga tähtsaks. Soomlased võivad tunduda alguses ebasõbralike ja vaiksetena. Nad ütlevad oma arvamuse välja otse ja ausalt. Vestlemine on mitteformaalne ja sinatamine tavaline. Soomlane tegeleb oma asjadega ja austab teiste privaatsust. Öeldakse, et soomlasega võib olla raske tuttavaks saada, aga sõprus temaga kestab kogu elu. Tänapäeva Soome ühiskonna

11.klass
Gastronoomia ajalugu
18
doc

Gastronoomia ajalugu

20. sajandi alguses raviti küüslauguga tuberkuloosi, samuti kasutati seda antibiootikumi või antiseptikuna haavade tarbeks II maailmasõja aastatel, ravides sepsist ja gangreeni. Ka eestimaalastele on pakkunud küüslauk juba mõne sajandi vältel abi tervise säilitamisel ja parandamisel.[5] Uus Põhjala Toit 12 (islandi keeles Nr norrænn matur, norra keeles Ny Nordisk Mat, rootsi keeles Ny nordisk mat, soome keeles Uusi pohjoismainen ruoka, taani keeles Ny Nordisk Mad) on Põhjamaade Ministrite Nõukogu 2006. aastal algatatud toidu- ja kultuurikoostöö programm. Programmi eesmärk on tutvustada põhjamaist toidukultuuri maailmas ning pakkuda inimestele tervislikumat toitu. Programm ühendab identiteeti, gastronoomiat, ettevõtlust, turismi, disaini ja piirkondliku koostööd, selle märksõnad on puhas ja värske tooraine, tervislik toitumine ja elustiil, lihtne, samas leidlik ja oskuslik

Toitlustus
Asjaajamise alused
652
pdf

Asjaajamise alused

Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ SIRJE REKKOR ANNE KERSNA ANNE ROOSIPÕLD MAIRE MERITS TOITLUSTUSE ALUSED KOHANDANUD: ANA KONTOR 2013 1 SISUKORD 1. Toitlustusettevõtete ja teenuste liigid 4  Toitlustusettevõtete tüübid ja äriideed 4  Kiirtoiduettevõtted 6  Kohvikud 8  Sööklad ja teised suurköögid 10  Restoranid 13  Baarid 19  Catering-ettevõtted 21 2. Toitumise alused

Analüüsimeetodid äriuuringutes
Soome-ugri rahvakultuur
87
docx

Soome-ugri rahvakultuur

Traditsioonilise käsitluse järgi jagunevad uurali keeled kahte, s.o soome-ugri ja samojeedi rühma, kuigi mõned teadlased seavad selle jaotuse kahtluse alla ja on laiendanud termini ,,soome-ugri" kõigi uurali keelte kõnelejate kohta1. Enamasti on keelesidemed naabruses elavate soome-ugri keelte kõnelejate vahel tuntavad. Näiteks eesti keele kõnelejad mõistavad eelneva õppimiseta kuigipalju vadja, liivi, soome ja isuri keelt. Need keeled erinevad seevastu tugevasti - suurest hulgast laensõnadest hoolimata - teistest indoeuroopa naaberrahvaste nagu vene või läti keelest. See-eest ungari, mari või neenetsi keele puhul piirdub ,,mõistmine" üksikute sõnatüvede tuvastamisega. Traditsiooniline arusaam keelte sugulusest, algkodust nagu ka uurali keelte kujunemise kujutamisviis keelepuuna on viimasel aastakümnel tekitanud elavaid vaidlusi lingvistide seas

Kultuurid ja tavad
Toiduained
62
doc

Toiduained

päritolu maad. Samuti näitab kood tavaliselt viimast käitlejat, näiteks mitte kauba valmistajat, vaid tema pakkijat ja selle päritolu maad. Eespool toodud numberkood oli Tseiloni tee Dilmah pakendil, kuid number 931 kuulub Austraaliale. Näiteks meie lähinaabrite numbrid on: Saksamaa ­ 400 ­ 440, Venemaa ­ 460 ­ 469, Rootsi ­ 730 ­ 739, Läti ­ 475, Leedu ­ 476, Suurbritannia ­ 500 ­ 509, Taani ­ 570 ­ 579, Poola ­ 590, Soome ­ 640 ­ 649, Norra ­ 700 ­ 709, Ukraina ­ 482, Holland ­ 870 ­ 879, Tsehhi ­ 859. Kõikide riikide numbrite kohta on koostatud vastav loetelu. 1.5.Toidukaupade liigitamine ja sortiment Olenevalt päritolust ja keemilisest koostisest võib toidukaupu liigitada järgmiselt. 1. Liha ja lihatooted. 2. Kalad ja veeselgrootud ning tooted neist. 3. Piimatooted, linnumunad ja munatooted. 4. Köögiviljad ja seened ning tooted neist. 5. Puuviljad, marjad ja pähklid ning tooted neist. 6

Toitumisõpetus
Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt
193
docx

Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt

Aafrika, Aasia, Lähis ja Kesk Ida, Austraalia ja Okeaania - populaarsed sihtkohad 2010 a. Prantsusmaa, USA, Hiina, Hispaania, Itaalia, UK, Türgi, Saksamaa, Malaisia, Mehhiko ü Prantsusmaa ü USA ü Hispaania ü Itaalia ü Hiina ü UK ü Mehhiko ü Venemaa 15 ü Kanada ü Saksamaa PõhjaEuroopa ÜRO liigituse järgi selle regiooni koosseisu kuuluvad Island, Norra koos kuuluvate temale Svalbardi ja Jan Mayeniga, Rootsi, Soome koos temale kuuluva Ahvenamaaga, Taani koos kuuluvate temale Fääri saartega, Eesti, Läti ja Leedu, samuti Iirimaa ja Suurbritannia (Londonis Milleniumimaja; Ironbridge) koos temale kuuluvate Kanalisaartega, sh Guernsey ja Jersey ning Mani saarega KeskEuroopa ÜRO liigituse järgi kuuluvad KeskEuroopasse: Saksamaa, Austria, Sveits, Sloveenia, Ungari, Tsehhi, Poola, Slovakkia, Prantsusmaa (Notre Dame Cathedral), Liechtensteini Vürstiriik.

Turismiettevõtlus
Portugali põhjalik referaat
226
doc

Portugali põhjalik referaat

Kanada, Kreeka, Luksemburg, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa, Taani, Tehhi Vabariik, Türgi, Ungari ja Ühendkuningriik. NATO lipp 23 Euroopa Nõukogu (liige alates 1976) Euroopa Nõukogu on rahvusvaheline organisatsioon, millesse kuulub 47 liikmesriiki Euroopast ja Aasiast. Euroopa Nõukogu põhilised tegevusvaldkonnad on inimõigused, sotsiaalõigused, keelelised õigused, haridus ja kultuur. Euroopa Nõukogu ei ole Euroopa Liidu institutsioon ning seda ei tohi segamini ajada Euroopa Liidu Nõukoguga. Euroopa Nõukogu üheks olulisemaks saavutuseks on Euroopa inimõiguste konventsiooni koostamine 1950. aastal, mille raames asutati Euroopa Inimõiguste Kohus. EN alaline asukoht on Strasbourg'is, juhtorganiteks on Parlamentaarne Assamblee ja Ministrite Komitee. Euroopa Nõukogu peasekretär on alates 1. oktoobrist 2009 endine Norra peaminister Thorbjørn Jagland. EEA

Geograafia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun